läind, apokoop: lõpukadu matala madal. 29. Mis on vokaalharmoonia? Tooge näiteid! Progressiivne kaugassimilatsioon kui esisilbis esineb eesvokaal, peavad ka järgsilpides esinema eesvokaalid. Sama ka tagavokaalide puhul (lõunaeesti naine naanõ) 30. Mis on palatalisatsioon? Tooge näiteid! Ehk peenendus. Hrl kaashääliku harilikule moodustuskohale lisandub moodustuskoht kõval suulael. 31. Mis on dissimilatsioon (lisaks ka haploloogia ja metatees)? Tooge näiteid! Ehk eristumine: üks silp või häälik muutub teisest osaliselt või täielikult erinevaks. Kahest kõrvu või lähestikku esinevast samasugusest või sarnanevast ühe muutumine mingiks teiseks häälikuks (rüüter rüütel). Haploloogia: dissimilatsiooni tõttu jääb hääldamata kahe või enama teineteisele sarnase hääliku järjend või silp ( tuhandendik tuhandik; karjalalainen karjalainen)
tagavokaalid. Nt: värävä (kirde), küsüs (kihnu). 30. Mis on palatalisatsioon? Näited. Palatalisatsioon on hääliku harilikule moodustuskohale lisandub moodustuskoht kõval suulael. Häälikute t, l, n, s palatalisatsiooni kutsuvad esile i ja j. Palatalisatsiooni esineb hellitussõnades (poisu, kussutama), hoidjakeeles (notsu, kätu, kõtu), murdekeeles (olenevalt kohast). 31. Mis on dissimilatsioon, haploloogia ja metatees? Näited. · Dissimilatsioon häälikute eristumine. Üks häälik/silp muutub teisest osaliselt või täielikult erinevaks (keeleajalooliselt laensõnad: alamsaksa Röver eesti röövel). · Haploloogia dissimilatsiooni kadu, kus jääb hääldamata üks kahest või enamast teineteisele järgnevast sarnasest silbist (inimesesse inimesse, kasutatakse kasuta_kse).
KEELEMUUTUS: KEELE ARENG JA MUUTUMINE Huvi keele päritolu vastu. Legendid (nt Paabeli torn, F. R. Faehlmanni ,,Keelte keetmine" jms). Ebateaduslikud ettekujutused: nt kõik keeled on pärit heebrea keelest, ladina keelest jne. Ettekujutused ei põhine keeleainese süstemaatilisel analüüsil. Monogenees: kõik keeled põlvnevad ühest allikast (nt Paabeli torni legend). Polügenees: keel on tekkinud eri paikades eri hetkedel. Monogenees on naiivne teooria, professionaalsed keeleteadlased seda ei usu. Moodsa keeleteaduse sünd: püüd selgitada keele päritolu ja arengu probleeme keeleainese süstemaatilise, järjekindla tõlgendamise kaudu. Ajaloolise (diakroonilise) keeleteaduse sünd. Huvi sanskriti vastu Euroopas 19. sajandil. Indoeuroopa (vanem kitsama nimega indogermaani) keelte süstemaatiline uurimine (võrdlus, sarnasuste ja erinevuste otsimine jne). Uute meetodite otsing. Algkeelte rekonstrueerimise katsed. Franz Bopp (1791-1867) seostas omav...
Nii ka tagavokaalide puhul. (see on progressiivne kaugassimilatsioon) nt soome keeles: päässä, maalla 32. Mis on palatalisatsioon? Tooge näiteid! See on peenendus, tuleb kaasahääldusega (j ja j naabruses, aga ka siis kui neid ei ole naabruses) regressiivne lähiassimilatsioon. Peenendus keel puutub laiemalt kokk kõva suulaega (palju, nalju, panni, kassi) 33. Mis on dissimilatsioon (lisaks ka haploloogia ja metatees)? Tooge näiteid! Dissimilatsioon - üks häälik sunnib saasuguse või sarnase hääliku muutuma endast erinevaks. Võib olla täielik ja osaline. Kõige tavalisem, et kaks lähestiku asetsevat häälikut muutuvad erinevaks (nt röver röövel, rekrut nekrut) Haploloogia jäetakse ära üks kahest või enamast teineteisele järgnevast sarnasest silbist (nt Haljala haljalane mitte haljalalane)
Palatalisatsiooni esineb tihti: hellitussõnades (ja hoidekeeles): poisu, lotu, kussutama; e- tüvedes, nt sõl´m, sõl´g; reas l-sõnades, nt sel´g, näl´g, kõnekeeles kül´m, tol´a; Sõnatüvi määrab tuletises peenenduse, nt lus´takas, püs´takas, rul´lakas, sün´dmatu, kõnek rulluma, helkur, kõnnak jt Sõltub murdest: Põhja-Eesti palatalisatsioonita (Põhja-Eesti rannik ja Hiiumaa); Lõuna- Eesti palataliseerunud 32. Mis on dissimilatsioon, haploloogia ja metatees? Tooge näiteid! 1) dissimilatsioon üks häälik või silp muutub teisest osaliselt või täielikult erinevaks. Kahest kõrvu või lähestikku esinevast samasugusest (r ja r, l ja l) või sarnanevast (m ja n) ühe muutumine mingiks teiseks häälikuks. Dissimilatsioon võib olla progressiivne (rööve>röövel) või regressiivne (koridor>kolidor) 2) haploloogia dissimilatoorne kadu, kus dissimilatsiooni
Sõnatüvi määrab tuletises peenenduse, nt lus´takas, püs´takas, rul´lakas, sün´dmatu, kõnek rulluma, helkur, kõnnak jt Sõltub murdest: Põhja-Eesti palatalisatsioonita (Põhja-Eesti rannik ja Hiiumaa) Lõuna-Eesti palataliseerunud i i Epenteetiline palatalisatsioon: Mulgis laits `laps', saartel ka ss : kassi, ko tt : koti, paet : paadi, koel : kooli, roes : roosi 32. Mis on dissimilatsioon, haploloogia ja metatees? Tooge näiteid! Dissimilatsioon e eristumine üks häälik või silp muutub teisest osaliselt või täielikult erinevaks. Kahest kõrvu või lähestikku esinevast samasugusest (peam. r ja r, l ja l) või sarnanevast (nt m ja n) ühe muutumine mingiks teiseks häälikuks. Tavaliselt dissimileeruvad kaks lähestikku olevat häälikut ld arbore > hisp arbol, it albero `puu' alamsks Röver > ee röövel pr courrier > ee kuller sks Rekrut (vn pepy) > ee nekrut
Mis kirjeldab assimilatsiooni? Millised erinevad variandid selleks on? Assimilatsiooni puhul muutub häälik lähedal asuva hääliku sarnaseks. Vokaalharmoonia, kus esimese silbi vokaal määrab ära kõigi järgnevate silpide vokaalide laadi. Nt võro keeles hõbõhõnõ. Palatalisatsioon ehk pehmendus, mis märgib tähendust. Nt palk vs palk. Mis kirjeldab dissimilatsiooni? Dissimilatsiooni puhul sunnib samasugune või sarnane häälik teise hääliku endast erinevaks. Haploloogia ehk kahest kõrvutiolevast silbist või häälikust ühe ärajätmine. Nt lihulane mitte lihulalane. Kuidas jagunevad vokaalid? Vokaalid jagunevad kõrguse alusel kõrgeteks (ü, i ja u), keskkõrgeteks (ö, e, õ ja o) ning madalateks vokaalideks (ä ja a). Moodustuskoha alusel võib eristada eesvokaale (ü, i, ö, e ja ä) ning tagavokaale (u, õ, o ja a). Labialiseeritud vokaalid on ü, ö, u ja o. Kuidas jagunevad konsonandid?
30. Mis on vokaalharmoonia? Tooge näiteid! · Kui esisilbis esineb eesvokaal, peavad ka järgsilpides esinema eesvokaalid. Sama kehtib ka tagavokaalide puhul, nt kirderanniku: käbü ,,käbi". 31. Mis on palatalisatsioon? Tooge näiteid! · Ehk peenendus/kaashääliku peenendus. Palataliseeruvad t, l, n, s kui neile järgneb i või j, nt oli. 32. Mis on dissimilatsioon, haploloogia ja metatees? Tooge näiteid! · Dissimilatsioon ehk eristumine üks häälik või silp muutub teisest osaliselt või täielikult erinevaks. Tavaliselt dissimileeruvad kaks lähestikku olevat häälikut. Nt hää > hea. · Hapoloogia on dissimilatoorne kadu, kus dissimilatsiooni tõttu jääb hääldamata kahe või enama teineteisele sarnase hääliku järjend või silp. Nt kirjutatakse > kirjutakse, inimesesse > inimesse.
FONEETIKA KONSPEKT Kõneaktil on 9 faasi, need jagunevad Rääkija faasid e. kõnemoodustus: - mõte - keeleline vorm - närvisignaalid - häälduselundite tegevus e. artikulatoorne foneetika (uurib, kuidas häälikut hääldatakse, missugune kõneorgani asend on aluseks ühele või teisele häälikule) õhuosakeste võnkumine e. helilained e. akustiline foneetika (häälikute materiaalne olemus e. õhuvõngete füüsikaline struktuur, mis häälikut õhus edasi kannavad; häälikute tajumine missugused hääliku akustilised tunnused on tajumise seisukohalt olulisemad ja kuidas mõjuvad naaberhäälikud hääliku äratundmisele, ka tajufoneetika e. pertseptiivne foneetika) Kuulaja faasid e. kõnetuvastus: - kõrva tegevus e. auditiivne foneetika - närvisignaalid - keeleline vorm - mõte. Kõik kolm suurt foneetika alljaotust püüavad selgitada hääldamisliigutuste, akustiliste tunnus...
Arvo Eek „Eesti keele foneetika I“ Clark & Yallop „An introduction to PHONETICS AND PHONOLOGY. Second edition“ Foneetika ehk hääldus- ja häälikuõpetus Kõne kirjeldamine Häälikute ja nende käitumise uurimine kõnevoolus - Häälikud esinevad tavaliselt koos ja on üksteisega seotud, võivad esineda sõnas eri positsioonides, olla eri pikkustega, omavahel kombineeruda ja üksteist mõjutada. Häälikuüleste nähtuste uurimine: - Rõhk (seotud silbiga, mis kannab rõhku sõna ulatuses või lause kontekstis ka sõnarõhk) - Kvantiteet (häälikupikkus) - Kõnemeloodia ehk intonatsioon (pikema lausungiga seotud, sõna ulatuses võib meloodia muutuda, toon võib kuuluda kokku rõhuliste silpidega – aktsent Mida inimesed teevad, kui nad räägivad või kuulavad kõnet? - Kõige lihtsamas suhtlusahelas (= kõneakt) on kõneleja (kas räägin omaette või teisega) ja kuulaja (kas enda...
1. Kui vana on eesti keel? Eesti keel tekkis vanade hõimumurrete alusel eelmise aastatuhande esimesel poolel eri murdeid ühendavate laialdaste uuenduste läbi keelesüsteemi mitmes osas, kusjuures keskuseks võis olla ennekõike lõunaeesti murdeala.” (Rätsep 1989: 1521) Uuendusi: lõpukadu, sisekadu, LV ja VV teke, sõnalõpulise n-i kadu, järgsilpide pikkade vokaalide lühenemine, geminaatide lühenemine üksikkonsonantideks; komitatiivi teke, eitusverbi, potentsiaali ja possessiivsufiksite kadu, kaudse kõneviisi teke; sõnavara muutused eeskätt keelekontaktide mõjul 2. Eesti keele ajaloo periodiseeringud. Saareste perioodid: ...−1200 13.−15. sajand 16.−18. sajand 19.−20. sajand Kirjeldab nii keelesüsteemi muutusi kui ka keele sotsiaalset positsiooni. Periodiseeringu aluseid ei kommenteeri. Kask 1970: • 1524−1857 • 1524−1686 (saksapärane kirikukirjandus) • 1686−1813 (“parandatud” kirikukeel) • 1813−18...
kõneelundid asendiga, kuhu nad peavad liikuma järgmise hääliku artikuleerimiseks- see ongi koartikultasioon. Koartikulatsiooni puhul eristatakse assimilatsiooni ja dissimilatsiooni. -Assimilatsioon- häälik muutub vastavalt esinemisümbrusele lähedaloleva hääliku sarnaseks. Nt palatalisatsioon, vokaalharmoonia. -Dissimilatsioon- samasugune või sarnane häälik sunnib muutuma tema kõrval asuva hääliku, Nt haploloogia (kahest silbist üks nt lihulalane = lihulane). Kvantiteet=pikkus- hääldamisel tekkiva õhu väljahingamise aeg sekundites. (Eesti keel on kvantiteetkeel (3 vädet)). Kategooriline taju- eri keeltes on erinev hulk fonoloogilisi kategooriaid (lühikese-pika hääliku vastandus, erinev foneemide hulk (nt vokaalid). 30. IPA , SUT; maailma keelte häälikud IPA= International Phonetic Alphabet- kõigi keelte foneetilise pidi kirjapanekuks mõeldud transkriptsioonisüsteem
kõneelundid asendiga, kuhu nad peavad liikuma järgmise hääliku artikuleerimiseks- see ongi koartikultasioon. Koartikulatsiooni puhul eristatakse assimilatsiooni ja dissimilatsiooni. -Assimilatsioon- häälik muutub vastavalt esinemisümbrusele lähedaloleva hääliku sarnaseks. Nt palatalisatsioon, vokaalharmoonia. -Dissimilatsioon- samasugune või sarnane häälik sunnib muutuma tema kõrval asuva hääliku, Nt haploloogia (kahest silbist üks nt lihulalane = lihulane). Kvantiteet=pikkus- hääldamisel tekkiva õhu väljahingamise aeg sekundites. (Eesti keel on kvantiteetkeel (3 vädet)). Kategooriline taju- eri keeltes on erinev hulk fonoloogilisi kategooriaid (lühikese-pika hääliku vastandus, erinev foneemide hulk (nt vokaalid). 30. IPA , SUT; maailma keelte häälikud IPA= International Phonetic Alphabet- kõigi keelte foneetilise pidi kirjapanekuks mõeldud transkriptsioonisüsteem
kõneelundid asendiga, kuhu nad peavad liikuma järgmise hääliku artikuleerimiseks- see ongi koartikultasioon. Koartikulatsiooni puhul eristatakse assimilatsiooni ja dissimilatsiooni. -Assimilatsioon- häälik muutub vastavalt esinemisümbrusele lähedaloleva hääliku sarnaseks. Nt palatalisatsioon, vokaalharmoonia. -Dissimilatsioon- samasugune või sarnane häälik sunnib muutuma tema kõrval asuva hääliku, Nt haploloogia (kahest silbist üks nt lihulalane = lihulane). Kvantiteet=pikkus- hääldamisel tekkiva õhu väljahingamise aeg sekundites. (Eesti keel on kvantiteetkeel (3 vädet)). Kategooriline taju- eri keeltes on erinev hulk fonoloogilisi kategooriaid (lühikese-pika hääliku vastandus, erinev foneemide hulk (nt vokaalid). IPA , SUT; maailma keelte häälikud IPA= International Phonetic Alphabet- kõigi keelte foneetilise pidi kirjapanekuks mõeldud transkriptsioonisüsteem
selles keeles olemas ka Y". Selliseid universaale nimetatakse implikatiivseteks. 26. Koartikulatsiooninähtused: assimilatsioon ja dissimilatsioon- Assimilatsioon (lad. ad+similis) häälik muutub vastavalt esinemisümbrusele lähedaloleva hääliku sarnaseks. Nt vokaalharmoonia, palatalisatsioon. Dissimilatsioon saamasugune või sarnane häälik sunnib muutuma teise hääliku temast erinevaks. Nt haploloogia (kahest silbist üks nt lihulalane = lihulane) 27. Tajufoneetika - Pertseptiivne e. tajufoneetika uurib häälelainega edastatavate hääldusüksuste kuuldelise eristamise ja tajumise (äratundmise) probleeme. Tajufoneetika eesmärgiks on eri kõneüksuste tajumiseks oluliste tunnuste väljaselgitamine ning kõnetaju iseärasusi arvestavate mudelite loomine kõne- ja kõnelejatuvastuseks. 28
loodud transkriptsioonisüsteem, vt näidet http://www.murre.ut.ee/EMK.PDF lk 7-8 Maailma keelte häälikusüsteemid, vt WALS (link Moodle'is) + hääldusnäited (link Moodle'is) Koartikulatsioon ehk kaasahääldus Assimilatsioon (lad. ad+similis) häälik muutub vastavalt esinemisümbrusele lähedaloleva hääliku sarnaseks. Nt vokaalharmoonia, palatalisatsioon. Dissimilatsioon saamasugune või sarnane häälik sunnib muutuma teise hääliku temast erinevaks. Nt haploloogia (kahest silbist üks nt lihulalane = lihulane) Pertseptiivne e. tajufoneetika uurib häälelainega edastatavate hääldusüksuste kuuldelise eristamise ja tajumise (äratundmise) probleeme. Tajufoneetika eesmärgiks on eri kõneüksuste tajumiseks oluliste tunnuste väljaselgitamine ning kõnetaju iseärasusi arvestavate mudelite loomine kõne- ja kõnelejatuvastuseks. Kõrva ehitus, vt http://www.cs.ut.ee/~koit/KT/Koneteh/Loeng1-TY.pdf lk 7 Prosoodia (suprasegmentaalid)
vt WALS (link Moodle'is) + hääldusnäited (link Moodle'is) Koartikulatsioon ehk kaasahääldus Assimilatsioon (lad. ad+similis) häälik muutub vastavalt esinemisümbrusele lähedaloleva hääliku sarnaseks. Nt vokaalharmoonia, palatalisatsioon. Hääliku kvaliteet sõltub sellest, mis on tema ümber. Häälikud muutuvad lähedal oleva hääliku satnaseks. Dissimilatsioon saamasugune või sarnane häälik sunnib muutuma teise hääliku temast erinevaks. Nt haploloogia (kahest silbist üks nt lihulalane = lihulane). Pertseptiivne e. tajufoneetika uurib häälelainega edastatavate hääldusüksuste kuuldelise eristamise ja tajumise (äratundmise) probleeme. Tajufoneetika eesmärgiks on eri kõneüksuste tajumiseks oluliste tunnuste väljaselgitamine ning kõnetaju iseärasusi arvestavate mudelite loomine kõne- ja kõnelejatuvastuseks. Kõrva ehitus vt nt http://www.cs.ut.ee/~koit/KT/Koneteh/Loeng1-TY.pdf lk 7 Prosoodia (suprasegmentaalid)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
