läind, apokoop: lõpukadu matala madal. 29. Mis on vokaalharmoonia? Tooge näiteid! Progressiivne kaugassimilatsioon kui esisilbis esineb eesvokaal, peavad ka järgsilpides esinema eesvokaalid. Sama ka tagavokaalide puhul (lõunaeesti naine naanõ) 30. Mis on palatalisatsioon? Tooge näiteid! Ehk peenendus. Hrl kaashääliku harilikule moodustuskohale lisandub moodustuskoht kõval suulael. 31. Mis on dissimilatsioon (lisaks ka haploloogia ja metatees)? Tooge näiteid! Ehk eristumine: üks silp või häälik muutub teisest osaliselt või täielikult erinevaks. Kahest kõrvu või lähestikku esinevast samasugusest või sarnanevast ühe muutumine mingiks teiseks häälikuks (rüüter rüütel). Haploloogia: dissimilatsiooni tõttu jääb hääldamata kahe või enama teineteisele sarnase hääliku järjend või silp ( tuhandendik tuhandik; karjalalainen karjalainen)
tagavokaalid. Nt: värävä (kirde), küsüs (kihnu). 30. Mis on palatalisatsioon? Näited. Palatalisatsioon on hääliku harilikule moodustuskohale lisandub moodustuskoht kõval suulael. Häälikute t, l, n, s palatalisatsiooni kutsuvad esile i ja j. Palatalisatsiooni esineb hellitussõnades (poisu, kussutama), hoidjakeeles (notsu, kätu, kõtu), murdekeeles (olenevalt kohast). 31. Mis on dissimilatsioon, haploloogia ja metatees? Näited. · Dissimilatsioon häälikute eristumine. Üks häälik/silp muutub teisest osaliselt või täielikult erinevaks (keeleajalooliselt laensõnad: alamsaksa Röver eesti röövel). · Haploloogia dissimilatsiooni kadu, kus jääb hääldamata üks kahest või enamast teineteisele järgnevast sarnasest silbist (inimesesse inimesse, kasutatakse kasuta_kse).
palataliseeritud l´). Häälikute kokkusulamine: täielik (nt ü kadumine/ asendumine i-ga liivi keelest) ja osaline (kokkusulamine vaid teatud positsioonis, nt ä, ö, ü kadumine järgsilpidest eesti keeles, kuid säilimine esimeses silbis, nt küla < *külä). Häälikumuutuste liigid Seletatavad koartikulatsiooniga (kooshääldamise nähtustega) assimilatsioon rand: ranna (ka vokaalharmoonia) dissimilatsioon hammas: hamba metatees leder > redel haploloogia istutatakse > istutakse (Lääne-Eestis) hüperkorrektsus ö > õ tõõtada; ou > au saust Analoogia Selle vastu on sõditud ja sõditakse, peetakse ,,lihtsustamiseks", kuid asjata. Analoogia on suunatud suurema reeglipärasuse saavutamisele/ taastamisele. X : kaane = seen : seene X = kaan Nimede käänamine: Toomas, Urmas kas 5. või 7. käändkonna järgi (s.o. Toomas : Toomase või Toomas : `Tooma)? Kõnekeeles: isa : isa : isat (nagu kõne : kõne : kõnet)
Nii ka tagavokaalide puhul. (see on progressiivne kaugassimilatsioon) nt soome keeles: päässä, maalla 32. Mis on palatalisatsioon? Tooge näiteid! See on peenendus, tuleb kaasahääldusega (j ja j naabruses, aga ka siis kui neid ei ole naabruses) regressiivne lähiassimilatsioon. Peenendus keel puutub laiemalt kokk kõva suulaega (palju, nalju, panni, kassi) 33. Mis on dissimilatsioon (lisaks ka haploloogia ja metatees)? Tooge näiteid! Dissimilatsioon - üks häälik sunnib saasuguse või sarnase hääliku muutuma endast erinevaks. Võib olla täielik ja osaline. Kõige tavalisem, et kaks lähestiku asetsevat häälikut muutuvad erinevaks (nt röver röövel, rekrut nekrut) Haploloogia jäetakse ära üks kahest või enamast teineteisele järgnevast sarnasest silbist (nt Haljala haljalane mitte haljalalane)
Palatalisatsiooni esineb tihti: hellitussõnades (ja hoidekeeles): poisu, lotu, kussutama; e- tüvedes, nt sõl´m, sõl´g; reas l-sõnades, nt sel´g, näl´g, kõnekeeles kül´m, tol´a; Sõnatüvi määrab tuletises peenenduse, nt lus´takas, püs´takas, rul´lakas, sün´dmatu, kõnek rulluma, helkur, kõnnak jt Sõltub murdest: Põhja-Eesti palatalisatsioonita (Põhja-Eesti rannik ja Hiiumaa); Lõuna- Eesti palataliseerunud 32. Mis on dissimilatsioon, haploloogia ja metatees? Tooge näiteid! 1) dissimilatsioon üks häälik või silp muutub teisest osaliselt või täielikult erinevaks. Kahest kõrvu või lähestikku esinevast samasugusest (r ja r, l ja l) või sarnanevast (m ja n) ühe muutumine mingiks teiseks häälikuks. Dissimilatsioon võib olla progressiivne (rööve>röövel) või regressiivne (koridor>kolidor) 2) haploloogia dissimilatoorne kadu, kus dissimilatsiooni
Sõnatüvi määrab tuletises peenenduse, nt lus´takas, püs´takas, rul´lakas, sün´dmatu, kõnek rulluma, helkur, kõnnak jt Sõltub murdest: Põhja-Eesti palatalisatsioonita (Põhja-Eesti rannik ja Hiiumaa) Lõuna-Eesti palataliseerunud i i Epenteetiline palatalisatsioon: Mulgis laits `laps', saartel ka ss : kassi, ko tt : koti, paet : paadi, koel : kooli, roes : roosi 32. Mis on dissimilatsioon, haploloogia ja metatees? Tooge näiteid! Dissimilatsioon e eristumine üks häälik või silp muutub teisest osaliselt või täielikult erinevaks. Kahest kõrvu või lähestikku esinevast samasugusest (peam. r ja r, l ja l) või sarnanevast (nt m ja n) ühe muutumine mingiks teiseks häälikuks. Tavaliselt dissimileeruvad kaks lähestikku olevat häälikut ld arbore > hisp arbol, it albero `puu' alamsks Röver > ee röövel pr courrier > ee kuller sks Rekrut (vn pepy) > ee nekrut
Mis kirjeldab assimilatsiooni? Millised erinevad variandid selleks on? Assimilatsiooni puhul muutub häälik lähedal asuva hääliku sarnaseks. Vokaalharmoonia, kus esimese silbi vokaal määrab ära kõigi järgnevate silpide vokaalide laadi. Nt võro keeles hõbõhõnõ. Palatalisatsioon ehk pehmendus, mis märgib tähendust. Nt palk vs palk. Mis kirjeldab dissimilatsiooni? Dissimilatsiooni puhul sunnib samasugune või sarnane häälik teise hääliku endast erinevaks. Haploloogia ehk kahest kõrvutiolevast silbist või häälikust ühe ärajätmine. Nt lihulane mitte lihulalane. Kuidas jagunevad vokaalid? Vokaalid jagunevad kõrguse alusel kõrgeteks (ü, i ja u), keskkõrgeteks (ö, e, õ ja o) ning madalateks vokaalideks (ä ja a). Moodustuskoha alusel võib eristada eesvokaale (ü, i, ö, e ja ä) ning tagavokaale (u, õ, o ja a). Labialiseeritud vokaalid on ü, ö, u ja o. Kuidas jagunevad konsonandid?
30. Mis on vokaalharmoonia? Tooge näiteid! · Kui esisilbis esineb eesvokaal, peavad ka järgsilpides esinema eesvokaalid. Sama kehtib ka tagavokaalide puhul, nt kirderanniku: käbü ,,käbi". 31. Mis on palatalisatsioon? Tooge näiteid! · Ehk peenendus/kaashääliku peenendus. Palataliseeruvad t, l, n, s kui neile järgneb i või j, nt oli. 32. Mis on dissimilatsioon, haploloogia ja metatees? Tooge näiteid! · Dissimilatsioon ehk eristumine üks häälik või silp muutub teisest osaliselt või täielikult erinevaks. Tavaliselt dissimileeruvad kaks lähestikku olevat häälikut. Nt hää > hea. · Hapoloogia on dissimilatoorne kadu, kus dissimilatsiooni tõttu jääb hääldamata kahe või enama teineteisele sarnase hääliku järjend või silp. Nt kirjutatakse > kirjutakse, inimesesse > inimesse.
Eristab sõna tähendust, ehkki kirjapilt on sama samas on selle funktsiooni tähtsus keeles väga väike. Eesti keeles i ja j ees (palka, palki). Palataliseeruvad hammaste, hambasompude ja kõva suulae piirkonna konsonandid: t, d, s, l, n. Peenendus keel puutub laiemalt kokku kõva suulaega. Dissimilatsioon mingi häälik ei salli enda läheduses teist sama või sama tüüpi häälikut st sunnib selle muutuma endast erinevaks: rekrut- nekrut, korter kortel, koridor-kolidor). Haploloogia e. dissimilatoorne kadu dissimilatsiooni tõttu jääb hääldamata üks kahest või enamast üksteisele järgnevast sarnasest silbist (häälikujärjendist): mitte haljalalane, vaid haljalane. Metatees keelevääratus, häälikuid hääldatakse teistsuguses järjekorras kui seda võiks eeldada: praegu-paergu. Siirdehäälikud kahe kõrvuti asetseva konsonandi vahele hääldatakse (tahtmatult) veel lisahäälik, vokaal või konsonant: leh(e)m.
1) Sandhi – helitu hääliku muutumine heliliseks ja vastupidi 2) Liesoon – eelmise sõna lõpp läheb järgmise sõna algusesse (nt mes amis, kus amis algul hääldub z). 3) Elisioon – vokaalide kadu 2 sõna piiril Dissimilatsioon – sarnased häälikud muutuvad üksteisest erinevaks hääldamise hõlbustamiseks Dissimilatsioon ehk eristumine – 1 häälik või silp muutub teisest osaliselt või täielikult erinevaks Haploloogia – lühendamine, nt eesti keeles topelt-la puhul jäetakse üks ära, nt lihulalane. Metatees – häälikud vahetavad kohti, nt r ja l vahetavad tihti kohti. Siirdehäälikud – tekivad hääldamise hõlbustamiseks Enne ühelt vokaalilt teisele üleminekut hääldatakse švaa- ehk siirdevokaal. See võib saada ka vokaali „täielikud õigused“, nt sõnas lehəm. Võib tekkida ka siirdekonsonant, näiteks number > *nummer : numbri.
esisilp lühike, i säilinud); 3 silpi: *matala > madal; *laulussa > laulus. Konsonandikaod sõna lõpus: Mõned konsonandid on sõna lõpust väga ulatuslikult kadunud. k kadu on kõige ulatuslikum: *laulak > *laula’ > laula. (k ja t kadumisel ongi ilmselt vaheastmeks olnud larüngaalklusiil: *lounat >> *lõuna’, *olut >> *õlu’, *neitsüt >> *neitsi’) n on kadunud suhteliselt hilja (15.–17. saj): *laulun (G) > laulu. Haploloogia (kao ja dissimilatsiooni vahepealne nähtus) – kahest teineteisele järgnevast silbist üks kaob täiesti või osaliselt. Nt eP lääneosas: *kirjutatakse > kirjutakse (süsteemselt); mujal üksiksõnades: *vaivainen >> *vaine > vaene; tuhandendik > tuhandik; ld stipipendium > stipendium; ld semimestris > semestris. 11. Sisekadu eesti keele ajaloos. Sünkoop e sisekadu: üldkeeletead. igasugune häälikukadu sõna keskel;
kõneelundid asendiga, kuhu nad peavad liikuma järgmise hääliku artikuleerimiseks- see ongi koartikultasioon. Koartikulatsiooni puhul eristatakse assimilatsiooni ja dissimilatsiooni. -Assimilatsioon- häälik muutub vastavalt esinemisümbrusele lähedaloleva hääliku sarnaseks. Nt palatalisatsioon, vokaalharmoonia. -Dissimilatsioon- samasugune või sarnane häälik sunnib muutuma tema kõrval asuva hääliku, Nt haploloogia (kahest silbist üks nt lihulalane = lihulane). Kvantiteet=pikkus- hääldamisel tekkiva õhu väljahingamise aeg sekundites. (Eesti keel on kvantiteetkeel (3 vädet)). Kategooriline taju- eri keeltes on erinev hulk fonoloogilisi kategooriaid (lühikese-pika hääliku vastandus, erinev foneemide hulk (nt vokaalid). 30. IPA , SUT; maailma keelte häälikud IPA= International Phonetic Alphabet- kõigi keelte foneetilise pidi kirjapanekuks mõeldud transkriptsioonisüsteem
kõneelundid asendiga, kuhu nad peavad liikuma järgmise hääliku artikuleerimiseks- see ongi koartikultasioon. Koartikulatsiooni puhul eristatakse assimilatsiooni ja dissimilatsiooni. -Assimilatsioon- häälik muutub vastavalt esinemisümbrusele lähedaloleva hääliku sarnaseks. Nt palatalisatsioon, vokaalharmoonia. -Dissimilatsioon- samasugune või sarnane häälik sunnib muutuma tema kõrval asuva hääliku, Nt haploloogia (kahest silbist üks nt lihulalane = lihulane). Kvantiteet=pikkus- hääldamisel tekkiva õhu väljahingamise aeg sekundites. (Eesti keel on kvantiteetkeel (3 vädet)). Kategooriline taju- eri keeltes on erinev hulk fonoloogilisi kategooriaid (lühikese-pika hääliku vastandus, erinev foneemide hulk (nt vokaalid). 30. IPA , SUT; maailma keelte häälikud IPA= International Phonetic Alphabet- kõigi keelte foneetilise pidi kirjapanekuks mõeldud transkriptsioonisüsteem
kõneelundid asendiga, kuhu nad peavad liikuma järgmise hääliku artikuleerimiseks- see ongi koartikultasioon. Koartikulatsiooni puhul eristatakse assimilatsiooni ja dissimilatsiooni. -Assimilatsioon- häälik muutub vastavalt esinemisümbrusele lähedaloleva hääliku sarnaseks. Nt palatalisatsioon, vokaalharmoonia. -Dissimilatsioon- samasugune või sarnane häälik sunnib muutuma tema kõrval asuva hääliku, Nt haploloogia (kahest silbist üks nt lihulalane = lihulane). Kvantiteet=pikkus- hääldamisel tekkiva õhu väljahingamise aeg sekundites. (Eesti keel on kvantiteetkeel (3 vädet)). Kategooriline taju- eri keeltes on erinev hulk fonoloogilisi kategooriaid (lühikese-pika hääliku vastandus, erinev foneemide hulk (nt vokaalid). IPA , SUT; maailma keelte häälikud IPA= International Phonetic Alphabet- kõigi keelte foneetilise pidi kirjapanekuks mõeldud transkriptsioonisüsteem
selles keeles olemas ka Y". Selliseid universaale nimetatakse implikatiivseteks. 26. Koartikulatsiooninähtused: assimilatsioon ja dissimilatsioon- Assimilatsioon (lad. ad+similis) häälik muutub vastavalt esinemisümbrusele lähedaloleva hääliku sarnaseks. Nt vokaalharmoonia, palatalisatsioon. Dissimilatsioon saamasugune või sarnane häälik sunnib muutuma teise hääliku temast erinevaks. Nt haploloogia (kahest silbist üks nt lihulalane = lihulane) 27. Tajufoneetika - Pertseptiivne e. tajufoneetika uurib häälelainega edastatavate hääldusüksuste kuuldelise eristamise ja tajumise (äratundmise) probleeme. Tajufoneetika eesmärgiks on eri kõneüksuste tajumiseks oluliste tunnuste väljaselgitamine ning kõnetaju iseärasusi arvestavate mudelite loomine kõne- ja kõnelejatuvastuseks. 28
loodud transkriptsioonisüsteem, vt näidet http://www.murre.ut.ee/EMK.PDF lk 7-8 Maailma keelte häälikusüsteemid, vt WALS (link Moodle'is) + hääldusnäited (link Moodle'is) Koartikulatsioon ehk kaasahääldus Assimilatsioon (lad. ad+similis) häälik muutub vastavalt esinemisümbrusele lähedaloleva hääliku sarnaseks. Nt vokaalharmoonia, palatalisatsioon. Dissimilatsioon saamasugune või sarnane häälik sunnib muutuma teise hääliku temast erinevaks. Nt haploloogia (kahest silbist üks nt lihulalane = lihulane) Pertseptiivne e. tajufoneetika uurib häälelainega edastatavate hääldusüksuste kuuldelise eristamise ja tajumise (äratundmise) probleeme. Tajufoneetika eesmärgiks on eri kõneüksuste tajumiseks oluliste tunnuste väljaselgitamine ning kõnetaju iseärasusi arvestavate mudelite loomine kõne- ja kõnelejatuvastuseks. Kõrva ehitus, vt http://www.cs.ut.ee/~koit/KT/Koneteh/Loeng1-TY.pdf lk 7 Prosoodia (suprasegmentaalid)
vt WALS (link Moodle'is) + hääldusnäited (link Moodle'is) Koartikulatsioon ehk kaasahääldus Assimilatsioon (lad. ad+similis) häälik muutub vastavalt esinemisümbrusele lähedaloleva hääliku sarnaseks. Nt vokaalharmoonia, palatalisatsioon. Hääliku kvaliteet sõltub sellest, mis on tema ümber. Häälikud muutuvad lähedal oleva hääliku satnaseks. Dissimilatsioon saamasugune või sarnane häälik sunnib muutuma teise hääliku temast erinevaks. Nt haploloogia (kahest silbist üks nt lihulalane = lihulane). Pertseptiivne e. tajufoneetika uurib häälelainega edastatavate hääldusüksuste kuuldelise eristamise ja tajumise (äratundmise) probleeme. Tajufoneetika eesmärgiks on eri kõneüksuste tajumiseks oluliste tunnuste väljaselgitamine ning kõnetaju iseärasusi arvestavate mudelite loomine kõne- ja kõnelejatuvastuseks. Kõrva ehitus vt nt http://www.cs.ut.ee/~koit/KT/Koneteh/Loeng1-TY.pdf lk 7 Prosoodia (suprasegmentaalid)
annaabi.ee 
