Eesti foneetika ja fonoloogia kordamine (7)

Q: Millistest faasidest koosneb kõige lihtsam kõneakt?

Vastus leiad õppematerjalist: Eesti foneetika ja fonoloogia kordamine

Q: Milline osa on foneetikal kõnekommunikatsiooni uurimisel?

Vastus leiad õppematerjalist: Eesti foneetika ja fonoloogia kordamine

Q: Kuidas on võimalik foneetika uurimisalasid ja -valdkondi liigendada?

Vastus leiad õppematerjalist: Eesti foneetika ja fonoloogia kordamine

Q: Millised on foneetika rakendusalad?

Vastus leiad õppematerjalist: Eesti foneetika ja fonoloogia kordamine

Q: Mis erinevused on foneetikal ja fonoloogial foneemid ja allofoonid distinktiivtunnused minimaalpaarid?

Vastus leiad õppematerjalist: Eesti foneetika ja fonoloogia kordamine

Q: Mis on paralleelne ja täiendav jaotumine?

Vastus leiad õppematerjalist: Eesti foneetika ja fonoloogia kordamine

Q: Millisesse kolme ossa võib jagada inimese kõneaparaadi ja mis on nende osade ülesanded?

Vastus leiad õppematerjalist: Eesti foneetika ja fonoloogia kordamine

Q: Missugused on meie hingamiselundid?

Vastus leiad õppematerjalist: Eesti foneetika ja fonoloogia kordamine

Q: Millised on hingamise faasid ja liigid?

Vastus leiad õppematerjalist: Eesti foneetika ja fonoloogia kordamine

Q: Milline on hingamise osa kõnetegevuses?

Vastus leiad õppematerjalist: Eesti foneetika ja fonoloogia kordamine

Tartu Ülikool - Filoloogia - Eesti foneetika ja fonoloogia

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Millistest faasidest koosneb kõige lihtsam kõneakt?
Milline osa on foneetikal kõnekommunikatsiooni uurimisel?
Kuidas on võimalik foneetika uurimisalasid ja -valdkondi liigendada?
Millised on foneetika rakendusalad?
Mis erinevused on foneetikal ja fonoloogial foneemid ja allofoonid distinktiivtunnused minimaalpaarid?
Mis on paralleelne ja täiendav jaotumine?
Millisesse kolme ossa võib jagada inimese kõneaparaadi ja mis on nende osade ülesanded?
Missugused on meie hingamiselundid?
Millised on hingamise faasid ja liigid?
Milline on hingamise osa kõnetegevuses?
Missugused on meie fonatsioonielundid?
Milline on häälekurdude tegevus kõnelemisel?
Missugune on häälekurdude asend ja tegevus hingamisel helitute ja heliliste häälikute hääldamisel sosistamisel?
Missugused on artikulatsioonielundid?
Missugune on suuõõne osa häälikute moodustamisel?
Millised on suuõõne ja keele erinevad osad?
Missugused on kõne foneetilise transkribeerimise võimalused IPA ja SUT?
Mis eristab vokaale konsonantidest?
Missuguste elundite tööd tuleks jälgida vokaalide hääldamise kirjeldamisel?
Millised on kolm võimalikku vokaalide kirjeldamise viisi?
Kui kõrgele keel tõuseb?
Missugune on huulte asend?
Mis on iseloomulik diftongidele ja kuidas saab diftonge liigitada?
Missugused on eesti keele vokaalfoneemid ja vokaalidega seotud fonoloogilised probleemid?
Mis on iseloomulik konsonantide hääldamisele?
Kuidas rühmitada konsonante hääldusviisi järgi?
Kuidas rühmitada konsonante häälduskoha järgi?
Kuidas rühmitada häälikuid fonatsiooni helilisuse järgi?
Missugused on eesti keele konsonantfoneemid ja konsonantidega seotud fonoloogilised probleemid?
Mis on koartikulatsioon ehk kaasahääldus?
Mis on assimilatsioon ja kuidas ta kõnes väljendub?
Mille alusel võib assimilatsiooninähtusi rühmitada?
Mis on vokaalharmoonia?
Mis on palatalisatsioon?
Mis on dissimilatsioon lisaks ka haploloogia ja metatees?
Miks tekivad siirdehäälikud?
Mis on omane igasugusele võnkumisele sagedus ja amplituud?
Kuidas võib võnkumisi liigitada liht- ja liitvõnkumised?
Mis on põhitoon ja ülemtoonid ning resonandid ehk formandid?
Kuidas on võimalik kirjeldada häälelainet sageduse intensiivsuse amplituudi ja aja kaudu spektrogramm ja spekter?
Mis annab erinevatele täishäälikutele erineva kvaliteedi?
Kuidas on omavahel seotud vokaalide akustika ja artikulatsioon?
Mida tead eesti keele vokaalide akustilistest omadustest?
Millised on konsonantide akustilised omadused helilised konsonandid klusiilid frikatiivid?
Kuidas eristuvad üksteisest akustiliselt eesti keele palataliseerimata ja palataliseeritud konsonandid?
Missuguseid prosoodianähtusi tead?
Kuidas võib määratleda silpi?
Millistest osadest silp koosneb?
Kuidas me kõnet liigendame?
Mis iseloomustab eesti keele kõnetakti?
Mis on rõhk ja millised on tema ülesanded?
Millised on kolm rõhulisuse astet eesti keeles?
Milleks on vajalik lauserõhk?
Missuguse kahe erineva külje vahel tehakse vahet kvantiteedi puhul kestus ja välde?
Mis avaldab mõju häälikute kestusele?
Missugune on eesti keele vältesüsteem ja kuidas seda on käsitletud fonoloogiliselt?
Mis on intonatsioon ja miks see on vajalik ning kuidas on võimalik seda kirjeldada?
Millised on kuulmissüsteemis osad ja missugune on kõrva ehitus?
Kuidas me tajume helisageduse muutumist?
Kuidas me tajume heliintensiivsuse muutumist?
Missugused on tajutesti koostamise võimalused?

Kordamisküsimused “Eesti foneetikas ja fonoloogias”

Millistest faasidest koosneb kõige lihtsam kõneakt?
Kõneleja ehk kõnemoodustuse faasid (mõte, keeleline vorm, närvisignaalid, häälduselundite tegevus) ja kuulaja ehk kõnetuvastusfaasid (kõrva tegevus, närvisignaalid, keeleline vorm, mõte) Nende vahele jääb helilaine .

Milline osa on foneetikal kõnekommunikatsiooni uurimisel ?
Foneetika uurib häälikuid ja nende käitumist kõnevoolus. Uurib, millised protsessid toimuvad, kui me kõneleme või kuulame.

Kuidas on võimalik foneetika uurimisalasid ja -valdkondi liigendada?
Artikulatoorne foneetika – kuidas kõnet moodustatakse
Akustiline foneetika – helilaine
Tajufoneetika – kuidas kõnet tajutakse
Uurimisvaldkonnad – üldfoneetika, kirjeldav foneetika, ajalooline foneetika, normatiivne foneetika, kontrastiivne foneetika, eksperimentaalne foneetika

Millised on foneetika rakendusalad?
Logopeedia , võõrkeelte omandamine, murrete uurimine , kõnekunst, akustika , kõnetehnoloogia.

Mis erinevused on foneetikal ja fonoloogial (foneemid ja allofoonid, distinktiivtunnused, minimaalpaarid )?
Foneem – keelesüsteemi väikseim osa, neil ei ole tähendust, aga nende abil võime eristada sõnade tähendust. Realiseeruvad kõnes häälikutena.
Foon – üks ühik heli jadas
Allofoon – sarnaste häälikute perekond
Minimaalpaar – kaks sõna, mis erinevad ühe allofooni poolest ja omavad erinevaid tähendusi ( kana -kala)
Foneetika uurib häälikuid ja nende käitumist kõnevoolus. Fonoloogia uurib, missugused häälikulised vastandused on tähendusi eristavad.
Distinktiivtunnused – sõna tähendusi eristavad tunnused

Mis on paralleelne ja täiendav jaotumine ?
Kui kahe häälikuga ei leidu ühtegi minimaalpaari ja kumbki esineb vaid sellises ümbruses, kus teine ei esine, on häälikud täiendavas jaotumises ehk komplementaarses distributsioonis. Kui kaks häälikut esinevad samas häälikuümbruses, olemata seejuures omavahel opositsioonis, on nad vabas vahelduses ja kujutavad endast ühe ja sama foneemi allofoone.

Millisesse kolme ossa võib jagada inimese kõneaparaadi ja mis on nende osade ülesanded?
Kõneaparaat – elundid , mida hääldamisel kasutame.

Hingamiselundid (ninaõõs, hingetoru , kopsutorud ). Ülesanne: hääle tekitamiseks vajaliku õhuvoolu tagamine.

Fonatsioonielundid (kõri oma elunditega e. alumina hääleallikas). Ülesanne: hääle tekitamine.

Artikulatsioonielundid – ülemine hääleallikas ( neel -, suu- ja ninaõõs). Ülesanne: hääle kujundamine häälikuteks.

Missugused on meie hingamiselundid?
Elundid: ninaõõs, hingetoru, kopsutorud, kopsud

Millised on hingamise faasid ja liigid?
Hingamise faasid:

Sissehingamine – aktiivne tegevus, mille jooksul roided tõusevad–> rinnaõõnes madalam rõhk –> õhk kopsudesse. Vahelihas tõmbub kokku.

Hingamispaus

Väljahingamine – passiivne tegevus, lihased lõtvuvad, diafragma samuti, õhk voolab välja
Liigid:

Jõudehingamine – kui ei kõnele, vahetame välja 0,5 – 1 liiter õhku, toimub tavaliselt nina kaudu.. Sisse-väljahingamise faasid on ühepikkused. Faase minuti jooksul umbes 15. Tavaliselt me jõudehingamist ei kuule .

Kõhuhingamine – diafragma töötab aktiivselt kaasa

Roidehingamine

Kontrollitud hingamine – inimesed, kes töötavad oma häälega (laulja, näitleja).

Kõnehingamine – hingamisfaasid on eri pikkusega. Sisse hingamine kiiresti, välja hingamine pikk. Sel hingamisel on oluline osa kõnerütmi kujundamisel – nt kui me ei hinga liiga kiiresti ja tihti sisse – muudab see kõne katkendlikuks – rütmilisus. Kõne valjus.
Väike osa on hingamisel ka häälekõrguse muutmisel. Nt kõrge hääl – hinges sisse.

Milline on hingamise osa kõnetegevuses?
Vt Kõnehingamine.
Häälikuid moodustame väljahingatava õhuga.
Ingressiivne kõne – hääle tekkimine sissehingatava õhuga.

Missugused on meie fonatsioonielundid?
Elundid: kõri oma elunditega e. alumina hääleallikas. Ülesanne: hääle tekitamine.
Kilpkõhr – kaitsev funktsioon, koosneb 2 lestmest.

Milline on häälekurdude tegevus kõnelemisel?
Häälekurrud – kõnelemise seisukohalt kõri kõige olulisem elund. Rahvakeeles häälepaelad. Kui jõude hingame, on lihased lõdvad, õhk liigub vabalt. Sügavalt sisse hingates häälepilu avaneb . Heliliste häälikute puhul helikurrud võnguvad. See annab häälele tema kõrguse ja helilisuse. Häälekõrguse puhul on oluline võnkumise sagedus. Laias laastus: 150-300 Hz (võnget/sek) naistel ja 80-100 Hz meestel. Häälekurrud on elastsed. Töötab Bernoulli -efekt. Mida lühemad ja õhemad on häälekurrud, seda kõrgem on hääl. Mehe kõri, peale murdeiga , kasvab edasi, häälepaelad kasvavad pikemaks => võnguvad aeglasemalt.
Kõrihäälikud – larüngaalhäälikud. Kõri sulghäälik nt võrukeelne ‘leivad’ leeväq [lévä’]; eitus kõnekeeles: EI –> mkm.
Hääle kvaliteet. Kui meie häälekurrud ei sulgu korralikult – hingeldav ; kui liiga tihedalt kokku puutuvad, kokkupuude ebaregulaarne – käre hääl. Siin on tegu häälega, mitte häälikutega.

Missugune on häälekurdude asend ja tegevus hingamisel, helitute ja heliliste häälikute hääldamisel, sosistamisel?
Hingamisel – häälepilu avatud ja häälekurrud on lõdvad
Helitute häälikute hääldamisel – häälekurrud ei vibreeri
Heliliste häälikute hääldamisel – häälekurrud vibreerivad
Sosistamisel – häälekurrud tõmbuvad kokku

Missugused on artikulatsioonielundid?
Kõrist ülevalpool asuvad elundid moodustavad ülemise kõneallika. Sinna jäävad erinevad õõned: neeluõõs (eesti keeles suurt mõju ei osuta, kaukaasia keeltes küll), suuõõs (siin moodustuvad oraalid), ninaõõs (nasaalid). Ülesanne: hääle kujundamine häälikuteks.

Missugune on suuõõne osa häälikute moodustamisel?
Häälikud, mille peamine moodustuskoht on nibu , on nibuhäälikud e. uvulaarid. Pehmesuulaehäälikud – velaarid. Kõvasuulaehäälikud – palataalid. Somphäälikud (tekivad hambasompude juures) – alveolaarid. Hammashäälikud – dentaalid. Keelehäälik – lingvaal (keele külgedel moodustuvad lateraalid).
pehmel suulael - velaarid
kurgunibul uvulaarid
kõval suulael palataalid
hambasompudel alveolaarid
hammastel dentaalid
huultel labiaalid
keelehäälikud e lingvaalid
Ülesandeks on moodustada häälikuid – nende moodustumise lõppfaas on suuõõnes

Millised on suuõõne ja keele erinevad osad?
Suuõõs (häälikute moodustumise koht) kõri poolt huulte poole: kurgunibu , pehme suulagu, kõva suulagi. Pehme suulagi koos nibuga sulevad ja avavad käiku ninaõõnde, lisaks otsesed ülesanded häälikute kujundamisel. Pehme ja kõva suulagi jagunevad mõlemad veel omakorda taga-, kesk- ja eesosaks. Kõva suulae eesosas on hambasombud e. alveoolid . Hambad. Suuõõne põhjas on keel. Keele osad: keelepära, keeleselg. Keeleselg jaguneb 3: keeleselja äärmine eesosa ehk lava, keeletipp ja keele küljed.

Missugused on kõne foneetilise transkribeerimise võimalused (IPA ja SUT)?
IPA – rahvusvaheline foneetiline tähestik
UPA – ugri foneetiline alfabeet

Mis eristab vokaale konsonantidest?
Vokaalide hääldamisel on pidev õhuvool ja takistusi ei ole, õhk liigub suu keskelt.

Missuguste elundite tööd tuleks jälgida vokaalide hääldamise kirjeldamisel?
Keele, huulte.

Millised on kolm võimalikku vokaalide kirjeldamise viisi? Tooge näiteid!
Missuguses keeleselja osas paikneb kõige kõrgem punkt (eeskeel, keskkeel, tagakeel)
Kui kõrgele keel tõuseb? (madalad, keskkõrged ja kõrged)
Missugune on huulte asend? ( labiaalne , illabiaalne)

Mis on iseloomulik diftongidele ja kuidas saab diftonge liigitada? Tooge näiteid!
Diftong koosneb kahest ühte silpi kuuluvast erineva kvaliteediga vokaalist. Diftongi vokaale ei saa teineteisest lahutada, sest diftongi hääldamisel liigub keel pidevalt.
Liigitus:

keel liigub vertikaalselt – madalduvad (nt pea) ja kõrgenevad (nt laiad ) dif.

Horisontaalselt – esisuunalised (laul) ja tagasuunalised (lüüa)

Poolte asendi muutumine – huulte asend muuub, keel on paigal (söe)

Missugused on eesti keele vokaalfoneemid ja vokaalidega seotud fonoloogilised probleemid?
Eesti keele vokaalfoneemid on lühikesed, pikad ja ülipikad ning võivad moodustada monotonge ja diftonge.

sama, sāma, sâma

sama, sāma, sāma
lühike pikk monotong

Mis on iseloomulik konsonantide hääldamisele?
Hääldamisel moodustub kitsus – sulg või ahtus. Õhk võib vabalt liikuda läbi nina. Õhuvool on mingil moel takistatud.

Kuidas rühmitada konsonante hääldusviisi järgi? Tooge näiteid!
Moodustus - ehk hääldusviis – kuidas õhk liikuma pääseb.

resonandid (“kaasa helisema”)

poolvokaalid (w, j)

nasaalid (m, n)

liikvidad ehk sulahäälikud ( lateraal e külghäälik – l; tremulant e värihäälik – r)

obstruendid

frikatiivid ehk hõõrdhäälikud (spirandid e piluhäälikud – v, f, h; sibilandid ehk sisihäälikud – s, š, z, ž)

klusiilid ehk sulghäälikud (k, p, t) /nõrgad ehk leenis, tugevad ehk fortis/

Kuidas rühmitada konsonante häälduskoha järgi? Tooge näiteid!
Jagunevad: aktiivsed (nt keel, huuled) ja passiivsed (püsivad paigad ) artikulaatorid.

kõris – kõrihäälikud ehk larüngaalid

neeluõõnes – neeluhäälikud ehk farungaalid (neid eesti keeles pole)

suuõõnes – suuhäälikud ehk oraalid
Passiivsed:

pehme suulae häälikud ehk velaarid (k, g) (nibuhäälik e uvulaar)

kõva suulae häälikud ehk palataalid (k, j)

somphäälikud ehk alveolaarid (l, r)

hammashäälikud ehk dentaalid (l, n)
Aktiivsed:
Keel – keelehäälikud ehk lingvaalid

keeletipuhäälikud ehk apikaalid

keeleseljahäälikud ehk dorsaalid
Huuled – huulhäälikud ehk labiaalid (m, p)
Huul-hammashäälikud ehk labiodentaalid (v, f)

ninahäälikud ehk nasaalid (n, m)

Kuidas rühmitada häälikuid fonatsiooni (helilisuse) järgi? Tooge näiteid!
Helilised häälikud: s, h, g
Helitud häälikud: täishäälikud, l, r, v

Missugused on eesti keele konsonantfoneemid ja konsonantidega seotud fonoloogilised probleemid?

sõnaalgulised
-kahe konsonandiga (tr-, kt-, st-)
-kolme konsonandiga (skl-, sts-, spr-)
b) sõnalõpulised
-kahe konsonandiga (-mp, -nk, -rt)
-kolme konsonandiga (-mps, -rts, -lks)
c) sõnakesksed
-kahe konsonandiga ühendid (km, tn, pr)

Mis on koartikulatsioon ehk kaasahääldus?
Kaasahääldus (jaguneb: assimilatsioon , dissimilatsioon , siirdehäälikud)

Mis on assimilatsioon ja kuidas ta kõnes väljendub?
Sarnastumine, kõnevoolus muutub üks häälik teise lähedaloleva hääliku sarnaseks. Häälikute kõnelaad kõnevoorus läheneb üksteisele. Iseloomulik – kenergia kokkuhoid (et kõneeelundeid peaks võimalikult vähe liigutama).

Mille alusel võib assimilatsiooninähtusi rühmitada? Tooge näiteid!
Progressiivne as. – üks häälik mõjutab talle järgnevaid häälikud
Regressiivne as. – üks häälik mõjutab talle eelnevaid häälikuid
Kaugassimilatsioon – mõju teises/kolmandas silbis
Lähiassimilatsioon – häälik mõjutab oma vahetus läheduses olevaid häälikuid
Täielik assimilatsioon – 2 häälikut muutuvad täiesti sarnaseks ( muld :mulla)
Osaline as. – sarnaseks muutuvad vaid mingi hääldusliku joone poolest (lumi, lume, lumd muutus lund)

Mis on vokaalharmoonia? Tooge näiteid!
Kui esimeses silbis on eesvokaal , siis järgnevates silpides on ka eesvokaal. Nii ka tagavokaalide puhul. (see on progressiivne kaugassimilatsioon) nt soome keeles: päässä, maalla

Mis on palatalisatsioon ? Tooge näiteid!
See on peenendus, tuleb kaasahääldusega (j ja j naabruses , aga ka siis kui neid ei ole naabruses) – regressiivne lähiassimilatsioon. Peenendus – keel puutub laiemalt kokk kõva suulaega (palju, nalju, panni, kassi)

Mis on dissimilatsioon (lisaks ka haploloogia ja metatees )? Tooge näiteid!
Dissimilatsioon - üks häälik sunnib saasuguse või sarnase hääliku muutuma endast erinevaks. Võib olla täielik ja osaline. Kõige tavalisem , et kaks lähestiku asetsevat häälikut muutuvad erinevaks (nt röver – röövel, rekrut – nekrut)
Haploloogia – jäetakse ära üks kahest või enamast teineteisele järgnevast sarnasest silbist (nt Haljala – haljalane mitte haljalalane)
Metatees – keelevääratus, 2 häälikut või häälikuühendit vahetavad sõnas kohad (nt millelegi – millegile; hoove ja suvi – soove ja huvi)

Miks tekivad siirdehäälikud?
Tekivad hääldamise hõlbustamiseks. Nt kahe konsonandi vahele võib tekkida siirdevokaal või –konsonant. Vokaalide puhul nimetatakse seda švaavokaaliks (nt põtr – põter – põder)

Mis on omane igasugusele võnkumisele (sagedus ja amplituud )?
Selleks, et võnkumist helina tajutakse on olulised heli sagedus ja amplituut (ulatus). Igasuguse võnkumise puhul on tegu helilainega. Mida suurem on sagedus, seda kõrgemana heli tajume.

Kuidas võib võnkumisi liigitada (liht- ja liitvõnkumised)?
Suurima amplituudiga (intensiivseim) heli on põhivõnkumine ja teised on osavõnkumised.

Mis on põhitoon ja ülemtoonid ning resonandid ehk formandid?
Põhitoon – tekib siis kui häälekurrud tervikuna võnguvad
Ülemtoon – tekivad häälekurdude osade võnkumisel, on põhitoonist täistooni võrra suuurem. Suuõõned teatud ülemtoonid võimenduvad, teatud sumbuvad. Võimenduvad need, mille võnkesagedus langeb kokku õhusamba võnkesagedusega.
Resonandid ehk formandid – Resonantseerumine toimub õõntes. Resonandidega saab hääl endale kvaliteedi. Resonandid ehk formandid F1,F2,F3,F4. Mida suurem F2 sagesud on, seda eespoolsem vokaal on. Mida väiksem F1 väärtus, seda kõrgem vokaal. Ümarvokaalide (ö, ü) puhul F3 väärtused väiksemad kui (e, i). Helilainet saab lugeda spektogrammi abil ( spekter : ↑intensiivsus; →sagedus). Formandid tulevad esile spektri tippudel.

Kuidas on võimalik kirjeldada häälelainet sageduse, intensiivsuse (amplituudi) ja aja kaudu (spektrogramm ja spekter)?

Mis annab erinevatele täishäälikutele erineva kvaliteedi?
+

Kuidas on omavahel seotud vokaalide akustika ja artikulatsioon ? Mida tead eesti keele vokaalide akustilistest omadustest?
vokaalide kvaliteedi määratlemisel on olulisimad parameetrid huulte asend, keele kõrgus ja keele ees- või tagapoolsus. vokaalide tuvastamisel on kõige tähtsamad kaks alumist formanti, mõnede vokaalide (eriti illabiaalsete eesvokaalide ja labiaalsete eesvokaalide) vahel vahetegemisel on tähtis ka madaluselt kolmas formant.
see-eest on kolmandast formandist kõrgemate formantide osa vokaalide tuvastamise seisukohalt küllalt väike. vokaale kujutataksegi sageli kahemõõtmelise diagrammina, mille mõõdeteks on kahe madalama formandi sagedused.
selline diagramm meenutab oluliselt artikulatoorset diagrammi , mis põhineb keele kõrgeimal asendil suus : artikulatoorse diagrammi kõrgusele vastab nüüd F1 ja selle ees- või tagapoolsusele F2.
Formandikõrgused pole absoluutsed, sest inimeste kõnetraktide ja neid moodustavate torude mõõdud on erinevas vahekorras: lühemates torudes tekib kõrgemaid formante kui pikemates.

Millised on konsonantide akustilised omadused (helilised konsonandid , klusiilid, frikatiivid)? Mida tead eesti keele konsonantide akustilistest omadustest?

helilised konsonandid [v,m,n,r,l]

klusiilid [p,t,l,b,d,c] – õhuvoolu läbipääs täielikult suletud

frikatiivid [f,v,s,x,h] – ahtuses tekib kahin

Kuidas eristuvad üksteisest akustiliselt eesti keele palataliseerimata ja palataliseeritud konsonandid?

Missuguseid prosoodianähtusi tead?
Rõhk, välde ( kvantiteet ), intonatsioon (kõnemeloodia)

Kuidas võib määratleda silpi? Millistest osadest silp koosneb? Tooge näide!
Silp on ühe hääldusliku pingutuse perioood, akustilise intensiivsuse vaheldumine (silbi piiril intensiivsus nõrgem).
Silbil on algus, tuum (täishäälikud) ja lõpp. Nt skaut: sk – algus, au – tuum, t – lõpp.

Kuidas me kõnet liigendame? Mis iseloomustab eesti keele kõnetakti?
Eesti keeles – rõhulise-rõhuta silbi vaheldumine, trohheus , eesti keeles on 1-3 silbiline kõnetakt.

Mis on rõhk ja millised on tema ülesanded?
Rõhk on kas mõne silbi (sõnarõhk) või sõna (lauserõhk) intensiivsem hääldus. Rõhu ülesanne on eristada sõna mittesõnast, eristada tähendust (sõnarõhu puhul). Lauserõhu ülesanne kontrasti loomine, emotsionaalsuse väljendamine (tunderõhk)

Millised on kolm rõhulisuse astet eesti keeles? Tooge näiteid!
Pearõhk, kaasrõhk ja rõhutu silp.
Pearõhk on tavaiselt 1. silbil, kaasrõhk 3.,5.,7. jne silbil, paarisarvulised silbid rõhutud.

Milleks on vajalik lauserõhk?
Lauserõhk on vajalik kontrasti loomiseks, uue info edastamiseks (et eristada uut ja vana infot), emotsionaalsuse väljendamiseks.

Missuguse kahe erineva külje vahel tehakse vahet kvantiteedi puhul (kestus ja välde)?
Kestus on füüsikaline kestus (ehk kvantiteet) – saame reaalselt häälelaine puhul mõõta. Teisalt on olemas lingvistiline kestus ehk välde.

Mis avaldab mõju häälikute kestusele?

hääliku kestus sõltub tema enda laadist (kõrged häälikud on kestuselt lühemad)

naaberhäälikute mõju (täishäälikud on sulghääliku eest lühemad kui nasaali ees)

kestus oleneb silbist (rõhulise silbi häälikud on tavaliselt pikemad)

sõna pikkusest (mida pikem sõna, seda lühem esimese silbi vokaal)

aeglases kõnes on häälikud pikemad kui kiiremas kõnes

Missugune on eesti keele vältesüsteem ja kuidas seda on käsitletud fonoloogiliselt?
Eesti häälikute kestus sõltub palju sellest, missuguses silbis ja missuguses silbi osas häälik esineb. Eesti keeles on kolme tüüpi rõhulisi silpe: ülipikad (III välde), pikad (IIvälde), lühikesed (I välde). Rõhulisele silbile järgneva rõhutu silbi vokaali kestus sõltub eelnevast rõhulisest silbist, mida pikem on esimene silp, seda lühem on teise silbi vokaal ja vastupidi, taktid hääldatakse alati enamvähem ühepikkustena.

Mis on intonatsioon ja miks see on vajalik ning kuidas on võimalik seda kirjeldada?
Intonatsioon e. muusikaline rõhk – helikõrguste liikumine sõnas ja lauses . Kõne ei ole monotoonne , kõneldes heli tõuseb ja langeb. On keeli, kus intonatsioonil ei ole fonoloogilist ülesannet, kuid teistes keeltes on helikõrguste liikumine sõna ja lause keskseks nähtuseks. (Kui esimene silp on lühike, siis tavaliselt sõna intonatsioon vähe langev. Kui aga esimene silp on pikk, on intonatsioon enam-vähem püsiv. On esimene silp ülipikk, on intonatsioon tõusev-langev.)
Sõna intonatsiooni kõrval esineb lause intonatsioon. Lause intonatsioonil 3 ülesannet:

saab osutada lause jätkuvusele

saab viidata lausetüübile (küsimus, hüüatus)

näitab rääkija suhtumist , emotsioone, kahtlusi jms.
Täpseim esitus saadakse elektro-akustiliste instrumentide abil, mis fikseerivad helikõrguste liikumise kõverjoone kujul. Võib ka intonatsiooni paberile märkida ja uurida kuulmise põhjal või kasutada noodijoonestikku kuhu märgitakse iga silbi või vähemalt tähtsaimate silpide tooniikõrgused.

Mis on toon? Tooge näiteid toonikeelte kohta!
Toon on sõnaintonatsioon. Põhitooni kõrgust mõõdetakse hertsides ja põhitooni liikumisest kujuneb kõne meloodiline joonis
Toonikeeled on nt hiina, tai, vietnami, joruba.

Millised on kuulmissüsteemis osad ja missugune on kõrva ehitus?
Kuulmissüsteemi osad: kõrv ehk perifeerne osa, kuulmisnärvid ehk vahendav osa ja ajukoore kuulmisala.
Tajume helisid tänu kuulmissüsteemile. See jaguneb:

Perifeerne osa e. kõrv. Ülesanne: helid ja hääled õhuvõngete näol kinni püüda ja muuta närviimpulssideks.

Vahendav osa kannab närviimpulsse ajju (kuulmisnärvid).

Ajukoore kuulmisala, kus heli-/häälelaine saab oma keelelise tõlgenduse.
Oma kuulmissüsteemi kaudu saame tagasisidet kuulmise kohta. Aitab meil tajuda enda ümber olevat ruumi.
Kõrv on: 1) kuulmiselund 2) tasakaaluelund
Kõrva ehitus: väliskõrv - kõrvalest ja väliskuulmekäik, mille kinnine ots lõpeb trummikilega. Trummikile võnkumine kandub edasi keskkõrva, mis koosneb üksteise külge kinnitunud vasarast, alasist ja jalusest. Vasar kinnitud trummikilele ja katab umbes 1/3 selle pinnast. Jalus kinnitub sisekõrvale. Kui trummikile hakkab võnkuma, siis need luukesed kannavad võnkumise edasi sisekõrva. Jalus asub teos paiknevas ovaalaknas. Teo kanalid on täidetud veest tihedama perilümfiga. Ümaraken tasakaalustab võnkumist. Membraanidest olulisim on basilaarmembraan, millel paikneb Corti elund. Corti elund võtab vastu vedeliku võnkumise. Liitlaine analüüsitakse lihtlaineteks. Informatsioon läheb närvikiudude kaudu ajju kus see saab keelelise tõlgenduse.

Kuidas me tajume helisageduse muutumist?
Hääle kõrguse tajumine sõltub võnkumise põhisagedusest, mida suurem sagedus, seda kõrgemana heli tajume.
Erinevates häältes tajume

hääle kõrgust

valjust

hääle laadi
Häälekõrguse tajumine sõltub hääle põhisagedusest.
Kõrge sagedus – kõrge hääl.
100 Hz 200 Hz
500 Hz 600 Hz
Kui meile antakse stiimulid , mis üle 1000 Hz

.DOC Laadi alla originaalfail 5 lk · .doc · 347 allalaadimist

Eesti foneetika ja fonoloogia kordamine #1

Eesti foneetika ja fonoloogia kordamine #2

Eesti foneetika ja fonoloogia kordamine #3

Eesti foneetika ja fonoloogia kordamine #4

Eesti foneetika ja fonoloogia kordamine #5

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-03-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti

347 laadimist Kokku alla laetud

7 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

miamigirl Õppematerjali autor

Kordamisküsimuste vastused

eesti foneetika ja fonoloogia foneetika fonoloogia eesti keel eesti keel

Sarnased õppematerjalid

docx

Eesti foneetika ja fonoloogia kordamisküsimused

1. Millistest faasidest koosneb kõige lihtsam kõneakt? Kõneakt koosneb suhtlusprotsessi põhiettapidest, milleks on: 1) sõnumi kodeerimine (mõte, mõistestamine ja keelendamine) 2) sõnumi tootmine (füsioloogiline ja neutraalne tegevus) 3) sõnum signaalina (häälelaine) 4) sõnumi vastuvõtmine (füsioloogiline ja neutraalne tegevus) 5) sõnumi dekodeerimine (tuvastamine, mõistmine). 2. Milline osa on foneetikal kõnekommunikatsiooni uurimisel? Foneetika uurib häälikuid ja nende käitumist kõnevoolus. 3. Kuidas on võimalik foneetika uurimisalasid ja -valdkondi liigendada? Harud: 1) artikulatoorne foneetika (häälduelundite tegevus) 2) akustiline foneetika (häälelaine ja häälikuüksuste omadused) 3) auditiivne ehk tajufoneetika (häälikuüksuste kuuldeline eristamine ja tajumine) Valdkonnad: 1) üldfoneetika 2) deskriptiivne eh kirjeldav foneetika

Eesti foneetika ja fonoloogia

odt

Foneetika ja fonoloogia

Kordamisküsimused "Eesti foneetikas ja fonoloogias" A-, B- ja C-rühmale 1. Millistest faasidest koosneb kõige lihtsam kõneakt? Esimene etapp on sõnumi kodeerimine, kõnelejal on mõte midagi öelda, mõtestamine ja keelendamine see on lingvistiline tasand. Teises etapis toimub sõnumi tootmine, füsioloogiline tegevus, aktiveerub umbes 100 lihast artikulatoorne foneetika. Kolmas etapp: häälelaine, sõnum levib signaalina akustiline foneetika. Kõneakti neljandas etapis jõuab häälelaine kuulaja kõrva ja kuulmekile hakkab vastavalt häälelainele võnkuma füsioloogiline tegevus, sõnumi vastuvõtmine tajufoneetika. Viiendas etapis toimub sõnumi dekodeerimine ehk tuvastamine, mõistmine lingvistiline tasand. 2. Milline osa on foneetikal kõnekommunikatsiooni uurimisel? Igal märgil on sisu ja iga märk on kokkuleppeline. Foneem on abstraktsioon, st kui me ütleme sõna

Eesti foneetika ja fonoloogia

doc

Foneetika ja fonoloogia kordamisküsimused

Kordamisküsimused "Eesti foneetikas ja fonoloogias" 1. Millistest faasidest koosneb kõige lihtsam kõneakt? 5 faasi: sõnumi kodeerimine, tootmine, sõnum signaalina, sõnumi vastuvõtmine ja dekodeerimine. 2. Milline osa on foneetikal kõnekommunikatsiooni uurimisel? Foneetika uurib, mida inimesed teevad kui nad räägivad või kuulavad kõnet. 3. Kuidas on võimalik foneetika uurimisalasid ja -valdkondi liigendada? Artikulatoorne, akustiline ja auditiivne foneetika. 6 liiki: Üldfoneetika, deskriptiivne e kirjeldav, kontrastiivne e võrdlev, ajalooline e häälikulugu, normatiivne e ortoeepia ja eksperimentaalfoneetika. 4. Millised on foneetika rakendusalad? 8 valdkonda: lavalise kõne õpetamisel (diktsioon, õige hingamine) laulmise õpetamisel (häälekurdude teadlik valitsemisoskus, õige hingamine) kõnekunsti ehk retoorika õpetamisel võõrkeelte õpetamisel (uued artikulatoorsed harjumused, intonatsioon: kõne kõrguse

Eesti keel

doc

Eesti foneetika ja fonoloogia eksami kordamisküsimused

1. Millistest faasidest koosneb kõneakt? 1) Sõnumi kodeerimine (mõte, mõistestamine, keelendamine) 2) Sõnumi tootmine (ütleja füsioloogiline, neuraalne tegevus) artikulatoorne foneetika 3) Sõnum signaalina (hääleline) akustiline foneetika 4) Sõnumi vastuvõtmine (kuulaja füsioloogiline ja neuraalne tegevus) - tajufoneetika 5) Sõnumi dekodeerimine (keeleline tõlgendamine, mõtte analüüsimine) tajufoneetika 2. Milline osa on foneetikal kõnekommunikatsiooni uurimisel? Kõnekommunikatsioon inimeste vahel toimub häälikute abil ning foneetika kui hääldus- ja häälikuõpetus uurib häälikuid ning nende käitumist inimeste kõnes. 3

Eesti keel

doc

Eesti foneetika ja fonoloogia kordamisküs.-vastused 2011

Kordamisküsimused "Eesti foneetikas ja fonoloogias" A-, B- ja C-rühmale 1. Millistest faasidest koosneb kõige lihtsam kõneakt? Kõneakt koosneb suhtlusprotsessi põhietappidest, milleks on: 1) Sõnumi kodeerimine (mõte, mõistestamine ja keelendamine) lingvistiline 2) Sõnumi tootmine (füsioloogiline ja neuraalne tegevus) füsioloogiline artikulatoorne foneetika 3) Sõnum signaalina (häälelaine) akustiline akustiline foneetika 4) Sõnumi vastuvõtmine (füsioloogiline ja neuraalne tegevus) füsioloogiline auditiivne foneetika 5) Sõnumi dekodeerimine (tuvastamine, mõistmine) lingvistiline 2. Milline osa on foneetikal kõnekommunikatsiooni uurimisel? Tuleks keeleliselt öelda, et märkidel/sõnadel on oma sisu, mille tähendus on tihtipeale kokkuleppeline. Lisamaterjal üldkeeleteadus lk 67 3. Kuidas on võimalik foneetika uurimisalasid ja -valdkondi liigendada? Üldfoneetika

Eesti foneetika ja fonoloogia

rtf

Foneetika konspekt

FONEETIKA KONSPEKT Kõneaktil on 9 faasi, need jagunevad Rääkija faasid e. kõnemoodustus: - mõte - keeleline vorm - närvisignaalid - häälduselundite tegevus e. artikulatoorne foneetika (uurib, kuidas häälikut hääldatakse, missugune kõneorgani asend on aluseks ühele või teisele häälikule) õhuosakeste võnkumine e. helilained e. akustiline foneetika (häälikute materiaalne olemus e. õhuvõngete füüsikaline struktuur, mis häälikut õhus edasi kannavad; häälikute tajumine missugused hääliku akustilised tunnused on tajumise seisukohalt olulisemad ja kuidas mõjuvad naaberhäälikud hääliku äratundmisele, ka tajufoneetika e. pertseptiivne foneetika) Kuulaja faasid e. kõnetuvastus: - kõrva tegevus e. auditiivne foneetika - närvisignaalid - keeleline vorm - mõte.

Eesti foneetika ja fonoloogia

docx

FONEETIKA konspekt

Häälikud on vokaalid (täishäälikud) ja konsonandid (kaashäälikud). Pole olemas keelt, kus oleks vaid vokaalid või konsonandid, sest nad esinevad alati koos. Tajume kuulmiselunditega, hääldame kõneelunditega. Häälikutel pole tähendusi. Häälikud ei kuulu keelesüsteemi. Häälikuid on lõpmatu hulk, sest see võib varieeruda (nt olenevalt tujust, keelest või inimesest endast). Võõrkeelt õppides tuleb omandada uued hääldusharjumused. 1. Artikulatoorne foneetika – kõne moodustamine. Erineb häälduskoht, häälduselundi aktiivsus. Häälikupaare eristab helilisus (nt s ja f on helitu, z ja v on heliline), mis näiteks võib ahtusest sõltuda. Häälekurdude võnkumine toimub kõris: helilise puhul toimub kerge surin. 2. Akustiline foneetika – häälikute moodustamisel tekkivad helilained. Pärast hääldust tekib häälelaine, tekib erinev aperioodiline laine. Inimene tajub ahtusest sõltuvalt müra. - Spektrogramm

Foneetika

docx

FONEETIKA EKSAMI KORDAMISKÜSIMUSED

5. Õhuosakeste võnkumine 6. Kõrva tegevus 7. Närvisignaalid 8. Keeleline vorm 9. Mõte Kõneakt · Rääkimise ajal aktiveerub ~ 100 lihast · Kopsudest tulev õhuvool tekitab häälekurdudest allpool ülerõhu; häälekurrud eemalduvad teineteisest ja õhuvool pääseb neelu-, suu- ja ninaõõnde; häälekurdudest allpool tekkinud alarõhk suleb häälekurrud - nii toimub üks häälekurdude võnge · Hääle tekitamine häälekurdude võnkumisega= foneerimine (fonatsioon) 3. Mida uurib foneetika ja fonoloogia? Foneetika e häälikuõpetus, e hääldusõpetus. Teadus, mis uurib inimkõne üksusi - häälikuid - artikulatoorsest, akustilisest ja pertseptiivsest aspektist. Fonoloogia õpetus foneemidest ja nende funktsioonidest. Fonoloogia tegeleb foneemide ja nende kombinatsioonide uurimisega (kuidas, mis tingimustel foneemid omavahel kombineeruvad) Fonoloogia põhiüksus on foneem. Keeles avalduvad foneemid variantidena e allofoonidena 4

Foneetika

Rohkem sarnaseid