Tüvi liide arv kääne liidepartikkel. MORFOLOOGILISED PROTSESSID JA GRAMMATILISE TÄHENDUSE VÄLJENDUSVIISID. KEELTE MORFOLOOGILISED TÜÜBID Sõnavormide moodustamiseks on maailma keeltes erinevaid viise: Aglutinatsioon Fleksioon ehk fusioon Analüütiline väljendusviis: isoleerivad keeled Inkorporeeriv ehk polüsünteetiline väljendusviis Reduplikatsioon ehk kordamine Prosoodiline transformatsioon: toonikeeled Lühendamine Supletiivsus ÜLESANNE. Milliseid grammatilise tähenduse väljendamise võimalusi on rakendatud tekstis? Mis grammatilise tähenduse väljendamise viis domineerib? Eesti on äsja avaldatud maailma õnnelikkuse raporti andmetel õnnelikkuse poolest maailma 130 riigi seas 72. kohal. Kõige õnnelikumad on inimesed Taanis (7,7 punkti), Norras, Sveitsis, Hollandis, Rootsis, Kanadas, Soome asetus selles tabelis 7. kohale.Eestist eespool on Venemaa (68. kohal), Leedu (71
z sz s Skeem 8: 12 foneemi nii, nagu neid tüüpiliselt märgib poola ortograafia. All lihthäälikud, üleval afrikaadid, ees helitud, taga helilised. Keskmisel vertikaaltasandil tavaline moodustus, vasakul retrofleksne (taha suunduva keeletipuga, tume), paremal palataalne (pehmelt susisev). 5. Segmendiülesed liikumised: prosoodia. Intonatsioon. Rõhk ja aktsent. Toon ja toonikeeled Otseseks häälikueristuseks vajalikud kvaliteeditunnused (helilisus, sulg või ahtus, hõõrdemüra või tämbri iseloom jms) avalduvad enamasti segmenttasandil kõnevoolus üksteisele järgnevatena. Peale selle ja sellega samaaegselt (paralleelselt) on kõnevool suuteline kandma veel omaette tähtsat informatsioonirida, mis toimib hääle tugevus- ja kõrgusnäitajate muutumise kaudu.
Eelkõige spontaanses kõnes kasutatakse nt tagasiside ootamise märgina või muul eesmärgil fraasi või lause lõpus ka tõusvat intonatsiooni (L*+H%). Lisaks on tavalised madalate rõhuliste silpidega mustrid ja nn "allaastuv" intonatsioon. 50. Mis on toon? Tooge näiteid toonikeelte ja tooniaktsendikeelte kohta! Kõnes esinev helikõrguste muutumine ajas: sõnameloodia e toon. Sõnatooni puhul määrab erinev toon samasuguse häälikulise koostisega sõnade tähenduse toonikeeled ja tooniaktsendikeeled Toonikeeltes eristab sõnade tähendusi helikõrgus hiina (4 tooni), tai (5 tooni) ja vietnami (6 tooni), joruba (Nigeeria) ja mitmed bantu keeled Toonikeeles ei sõltu toonide esinemine sõnarõhust, silpide arvust või grammatilistest tunnustest; kui esineb seos nendega, on tegu tooniaktsendiga. Toneemid on paralleelsed segmentaalsete foneemidega Toonikeeli jagatakse kontuurtooni- ja nivootooni- keelteks
Kordamisküsimused "Eesti foneetikas ja fonoloogias" A-, B- ja C-rühmale 1. Millistest faasidest koosneb kõige lihtsam kõneakt? Kõneakt koosneb suhtlusprotsessi põhiettapidest, milleks on: 1) sõnumi kodeerimine (mõte, mõistestamine ja keelendamine) 2) sõnumi tootmine (füsioloogiline ja neutraalne tegevus) 3) sõnum signaalina (häälelaine) 4) sõnumi vastuvõtmine (füsioloogiline ja neutraalne tegevus) 5) sõnumi dekodeerimine (tuvastamine, mõistmine). 2. Milline osa on foneetikal kõnekommunikatsiooni uurimisel? Foneetika uurib häälikuid ja nende käitumist kõnevoolus. 3. Kuidas on võimalik foneetika uurimisalasid ja -valdkondi liigendada? Harud: 1) artikulatoorne foneetika (häälduelundite tegevus) 2) akustiline foneetika (häälelaine ja häälikuüksuste omadused) 3) auditiivne ehk tajufoneetika (häälikuüksuste kuuldeline eristamine ja tajumine) Valdkonnad: 1) üldfoneetika 2) deskriptiivne eh kirjeldav foneetika 3) k...
Võib ka intonatsiooni paberile märkida ja uurida kuulmise põhjal või kasutada noodijoonestikku kuhu märgitakse iga silbi või vähemalt tähtsaimate silpide tooniikõrgused. 53. Mis on toon? Tooge näiteid toonikeelte kohta! Toon on sõnaintonatsioon. Põhitooni kõrgust mõõdetakse hertsides ja põhitooni liikumisest kujuneb kõne meloodiline joonis Toonikeeled on nt hiina, tai, vietnami, joruba. 54. Millised on kuulmissüsteemis osad ja missugune on kõrva ehitus? Kuulmissüsteemi osad: kõrv ehk perifeerne osa, kuulmisnärvid ehk vahendav osa ja ajukoore kuulmisala. Tajume helisid tänu kuulmissüsteemile. See jaguneb: 1) Perifeerne osa e. kõrv. Ülesanne: helid ja hääled õhuvõngete näol kinni püüda ja muuta närviimpulssideks. 2) Vahendav osa kannab närviimpulsse ajju (kuulmisnärvid).
kõneperioodi see iseloomustab sõna- ja lauseintonatsiooniks. Lauseintonatsioon võib osutada: 1) jätkuvusele nt fraasi jätkuvus või ka pikemate järjendite jätkuvus või lõpp (teksti- intonatsioon); 2) lausetüübile küsi- või väitlause; 3) rääkija suhtumisele. Sõnaintonatsioon esineb keeltes, kus on võimalik leida sõnapaare, mis koosnevad täpselt ühesugustest, kuid erineva intonatsiooniga hääldatavatest vokaalide ja konsonantide järjenditest toonikeeled nt rootsi, norra, hiina keeled. Tajufoneetika Kuulmissüsteemi osad: kõrv e. perifeerne osa (ülesandeks õhuvõngete kinnipüüdmine ja muutmine närviimpulssideks), kuulmisnärvid e. vahendav osa (kannab närviimpulsse ajju) ja ajukoore kuulmisala (häälelaine saab keelelise tõlgenduse). Kõrva ehitus: 1) väliskõrv (kõrvalest, väliskuulmekäik, mille kinnine ots lõpeb kuulmekilega) Kuulmekile võnkumine kandub edasi keskkõrva
Kui on prefiksi keeled siis on need peegelpildis. Harva on nii, et ühes keeles need kategooriad kõik realiseeruvad. Eesti keeles näiteks kõneviisi ja aja markeering ei esine ühes kategoorias. 16. Sünteesi indeks puudutab isoleerivaid, sünteetilisi ja polüsünteetilisi keeli. Sünteesi indeksit nii: võetakse 100 morfeemi ja jagatakse sõnade arvuga. Isoleerivad keeled on tihti toonikeeled ja neis esineb seriaalverbe. Polüsünteetiliste keelte üks omadus on noomeni inkorporatsioon (noun incorporation), mis tähendab noomenite liitmist verbitüvedega. Neis esineb tihti keerukaid kongruentsisüsteeme. 17. Fusiooni indeks arvutatakse kokku sõnade hulgas olevad eristatav morfeemid. Kui eristatavaid morfeeme on vähem kui tähendusi, on fusiivne keel. Võib nimetada ka keeletüüpide kontiinuumiks, mille üks ots on
märkidega. http://folklore.ee/reebus/ Inkade kipud-nn sõimekiri- on küll kiri, aga ei koosne graafilistest sümbolitest Üldkeeleteadused 06.10 Kordame eelmist loengut: I: IPA, SUT, spektrogrammid foneetikas, kõnesüntees ja analüüs, kõnetuvastus, maailma keelte häälikud, implikatiivsed universaalid, koartikulatsiooninähtused : assimilatsioon ja dissimilatsioon,; tajufoneetika; kõrv; prosoodia: kvantiteet, kvantiteedikeeled: rõhk, kinnistunud pearõhk, toon, toonikeeled, intonatsioon; fonologiliste kategooriate kategooriline taju. II: kiri ja kirjasüsteemid *kirjasüsteemid: mis on kiri, kirja algused ja kujunemislood, kirjaviisid (foneetiline ja logograafiline; silpkiri), tähestikud, ladina tähestiku kujunemislugu, eesti keele teadaolevad esimesed kirjapanekud. Kohustuslik lugeda õpikust lk 107-147= peatükk Morfologia. Morfoloogia test Moodle'i 4. Moodulis (seal ka täpsemad juhised.) · Sissejuhatus grammatilistest kategooriatest
piiritlev funktsioon. Neutraalrõhulisus - mittekontrastiivne rõhk. Üldine tendents on keeltes see, et rõhk asetub sõnale, mis väljendab uut infot (remaatiline rõhk). Emfaas e tunderõhk (väljndab tundeid) Sõnade tooni ja lause intonatsiooni määrab häälekurdude võnkumise sagedus (fonatsioon). Selle akustiline vaste on põhisagedus e põhitoon, millele kuulmisaistingu tasemel vastab helikõrgus. Toonikeeled - keeled, kus intonatsioonierinevused muudavad sõnade tähendusi. Toonide esinemine ei sõltu sõnarõhkust, silpide arvust või grammatilistest omadustest (kui esineb siis on tegu tooniaktsendiga) FONOLOOGIA 12. Fonoloogia uurimisobjekt. Fonoloogia uurimisobektiks on keele häälikusüsteemid. Fonoloogia tähtis osa on häälikute foneetiliste erinevuste funktsioonide analüüs. Häälikuid ja häälikustruktuure vaadeldakse paljudel abstraktsiooni tasanditel
tähendust (keeli, milles eristab, nimetatakse kvantiteedikeelteks).
Rõhk on mingi sõnaosa (nt silp) või kõneüksuse rõhutamine võrreldes sama sõna või kõneüksuse
teiste osadega (nt silpidega) kas helikõrgusega, hääle tugevusega või rõhutatuma artikuleerimisega.
Keeltes võib olla kinnistunud pearõhk (nt eesti k 1. silbil, poola k eelviimasel silbil). Prantsuse
keeles ei ole pearõhk kinnistunud kõnes raske sõnade piire eristada.
30. Toon, toonikeeled
Toon on mingi üksuse (nt silbi) heli kõrgus suhtes ümbrusega, nt sama sõna teiste silpidega.
Toonikeeltes eristab toon tähendust (nt WALSist, fayu, mandariinihiina)
31. Intonatsioon - Intonatsioon on toonimuutus lause tasandil
32. Fonoloogiliste kategooriate kategoriaalne taju
33. Suprasegmentaalid - segmendiülesed hääldusvahendid (
annaabi.ee 
