Facebook Like

"Üldeeleteaduse" Foneetika ja fonoloogia ptk kokkuvõte (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on olemas kõigis uuritud keeltes ?
 
Säutsu twitteris
FONEETIKA
Foneetika tegeleb kõneloome ja –tuvastusega ning kõne akustilise ehituse analüüsiga. Foneetika peamiseks ülesandeks on sellise süsteemi loomine, mille abil saaks kirjeldada ja liigitada maailma keelte häälikulisi ressursse. Foneetilise analüüsiga selgitatakse välja keele häälikuüksused ehk segmendid . Häälikuanalüüsi seisukohalt on tähtis etapp keelesüsteemis oluliste häälikuliste erinevuste ehk häälikueristuste väljaselgitamine. Selle kaudu on võimalik määrata keele foneemid ehk häälikustruktuuri kategooriad.
Foneetiline transkriptsioon
Paljudes keeltes on kirjaviisi seos kõnega nõrk, nt inglise k sõna through kirjakujus on 7 tähte, häälikulises vormis ainult kolm häälikut [θru].
Olulisimaks abivahendiks keele häälikuressursside selgitamisel on foneetiline transkriptsioon, kõne häälikute ja teiste foneetiliselt tähtsate tunnuste märkimine. Vajalik selleks, et eri keeli saaks foneetiliselt kirja panna ühesugusel ja arusaadaval viisil.
Rahvusvaheliseks standardiks on kujunenud tähestik IPA (the International Phonetic Association ).
Ligikaudne transkriptsioon – lihtsustatud märkimisviis, ei pöörata tähelepanu väikestele v isikupärastele erinevustele.
Täpne transkriptsioon – püütakse osutada ka detailsematele foneetilistele nüanssidele, kasutatakse rohkesti lisamärke ehk diakriitilisi märke.
Kõneakt
Kõneakti all mõeldakse suulise suhtlusprotsessi põhilisi etappe :
ESIMENE etapp kujutab endast ajutegevust, kõne planeerimist ja sõnumi kodeerimist. Kõnelejal on mõte midagi öelda. Mõistestamine e konseptualiseerimine – sõnumi tähendusesitude kodeerimine keelelisse vormi. Keelendamine – tähendusesituse kodeerimine keelelisse vormi. Esimese kõneetapi lõpptulemuseks on kõneplaan.
TEISES etapis realiseeritakse oletatav kõneplaan lihastele antavate närviimpulssidena. Häälekurdude tegevus ehk fonatsioon .
KOLMANDAS etapis on sõnum füüsikaline signaal. Häälekurdude võnkuine annab mehhaanilise energia, mis tekitab õhurõhumuutusi ja õhuosakesed hakkavad võnkuma. Niimoodi liigub häälelaine akustilise kõnesignaalina õhus kiirusega 330 m/s. Häälekurrud funktsioneerivad hääleallikana.
NELJANDAS etapis jõuab häälelaine kuulaja kõrva ja kuulmekile hakkab vastavalt häälekajale võnkuma. Häälelaine jõuab ja kõneleja enda kõrvu, mis teeb võimalikuks tähtsa kõnesignaali kvaliteeti kirjeldava tagasiside.
VIIENDAS etapis sõnum tõlgendatakse ehk dekodeeritakse. Seda kujutatakse sageli kaheosalisena. Kõne tuvastamise all mõeldakse sõnumi häälikulise ehituse peamiste tunnuste identifitseerimist. Sellest hoitakse lahus sõnumi tegelik mõistmine, mille puhul on tegemist foneetilis-fonoloogiliselt tuvastatud signaali tegeliku tõlgendamisega ehk sellele tähenduse andmisega.
Esimene ja teine etapp on sageli kattuvad – kõneleja kavandab enda poolt öeldavat, aga samal ajal juba räägib.
Sõnumi mõistmine on pigem aktiivne loomis - ja rekonstrueerimisprotsess, mis põhineb kõneleja ja vastuvõtja suhtlused ning koostööl. Sõnum ei sisalda tegelikku sisu, vaid osutab sellele, mida kõneleja on mõelnud. See seletab, miks vastuvõtja mõnikord mõistab vaid osaliselt seda, mida kõneleja mõtles, vahel aga ei mõista üldse v saab aru täiesti omamoodi. Sõnumi tähenduse tõlgendamine sõltub infost, mis vastuvõtjal keelesüsteemi kohta on; vastuvõtj kasutab ära ka muid teadmisi. Tänu sellistele taustteadmistele suudab vastuvõtja tõlgendada ka sellist sõnumit, millest on tuvastanud vaid osa.

Häälikute liigitus
- Segmendid
Vokaalid ja konsonandid on kõne segmendid ehk häälikuüksused. Nende vastandiks on suprasegmentaalsed omadused, nagu kvantiteet , rõhk, intonatsioon ja rütm. Emakeelt rääkiv inimene suudab eristada ehk segmentida oma esimest keelt. Paljud segmentidena tajutavad üksused on tegelikkuses mitmeosalised. Emakeele hääldamis- ja tõlgendamisharjumused mõjutavad paratamatult seda, kuidas kuuldakse teisi keeli.
* Vokaalid – helilised häälikud. Vokaalide hääldamisel on artikulaatoriks keeleselg. Jagatakse häälduskoha järgi ees- [i, ü, e, ö, ä], kesk- , ja tagavokaalideks [õ, a, o, u]. Kirjelduses mõõtme üldnimetuseks kõrgus; 4 kõrgustaset – kõrge [i, ü, u], keskkõrge [e, õ, o], keskmadal ja madal [a]. Kolmas kirjelduse osa on labiaalsus – huuled on ümardatud labiaalsete vokaalide puhul v ümardamata illabiaalsete vokaalide puhul.
* Diftongid – koosneb kahest ühte silpi kuuluvast erineva kvaliteediga vokaalist. Neid ei saa teineteisest lahutada, kuna diftongi hääldamisel liigub keel pidevalt. Ingl k nt kõrgenduvad (ape) ja madalduvad (shower) diftongid. Eesti k 36 diftongi. Kui kaks
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Üldeeleteaduse-Foneetika ja fonoloogia ptk kokkuvõte #1 Üldeeleteaduse-Foneetika ja fonoloogia ptk kokkuvõte #2 Üldeeleteaduse-Foneetika ja fonoloogia ptk kokkuvõte #3 Üldeeleteaduse-Foneetika ja fonoloogia ptk kokkuvõte #4 Üldeeleteaduse-Foneetika ja fonoloogia ptk kokkuvõte #5 Üldeeleteaduse-Foneetika ja fonoloogia ptk kokkuvõte #6
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-12-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 47 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor sassskia Õppematerjali autor

Lisainfo

Fred Karlssoni "Üldkeeleteaduse" foneetika ja fonoloogia peatükkide kokkuvõte.
foneetika , fonoloogia , fred karlsson , üldkeeleteadus

Mõisted


Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

7
docx
Eesti foneetika ja fonoloogia kordamisküsimused
6
doc
Eesti foneetika ja fonoloogia eksami kordamisküsimused
5
doc
Eesti foneetika ja fonoloogia kordamine
6
doc
Foneetika ja fonoloogia kordamisküsimused
12
docx
Rootsi keel-foneetika ja fonoloogia
40
docx
Keeleteaduse alused
25
docx
Keeleteaduse aluste kordamisküsimuste vastused 2014
23
doc
Keeleteaduse alused



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun