1) Sõnumi kodeerimine (mõte, mõistestamine, keelendamine) 2) Sõnumi tootmine (ütleja füsioloogiline, neuraalne tegevus) artikulatoorne foneetika 3) Sõnum signaalina (hääleline) akustiline foneetika 4) Sõnumi vastuvõtmine (kuulaja füsioloogiline ja neuraalne tegevus) - tajufoneetika 5) Sõnumi dekodeerimine (keeleline tõlgendamine, mõtte analüüsimine) tajufoneetika 2. Milline osa on foneetikal kõnekommunikatsiooni uurimisel? Kõnekommunikatsioon inimeste vahel toimub häälikute abil ning foneetika kui hääldus- ja häälikuõpetus uurib häälikuid ning nende käitumist inimeste kõnes. 3. Kuidas on võimalik foneetika uurimisalasid ja -valdkondi liigendada? Uurimisalad: · Artikulatoorne foneetika · Akustiline foneetika · Auditiivne foneetika Uurimisvaldkonnad: · Üldfoneetika kogu kõnemehhanismi uurimine · Deskriptiivne ehk kirjeldav foneetika keele või keelemurde foneetiliste iseärasuste uurimine
mina jms; nelja liiki suhtlust: individuaalne kommunikatsioon vahetu ja personaalne 1) subanimaalne kommunikatsioon, suhtlus; 2) animaalne kommunikatsioon, telekommunikatsioon tehniliselt vahendatud suhtlus. 3) inimkommunikatsioon ja Selle 4) meediakommunikatsioon. vormid on: kõnekommunikatsioon (telefon, raadio); 9.Kommunikatsiooni protsessi positsioonid tekstikommunikatsioon (telex, teletekst, e-mail); Kommunikatsiooni analüüsides võime vaadelda: fikseeritud pildi kommunikatsioon (telefax, telefoto); positsioone (suhtlusprotsessi üksikuid elemente) liikuvpildi kommunikatsioon (pilditelefon, televisioon) seoseid elementide vahel
annaabi.ee 
