Foneetika ja fonoloogia kordamisküsimused (1)

Q: Millistest faasidest koosneb kõige lihtsam kõneakt?

Vastus leiad õppematerjalist: Foneetika ja fonoloogia kordamisküsimused

Q: Milline osa on foneetikal kõnekommunikatsiooni uurimisel?

Vastus leiad õppematerjalist: Foneetika ja fonoloogia kordamisküsimused

Q: Kuidas on võimalik foneetika uurimisalasid ja -valdkondi liigendada?

Vastus leiad õppematerjalist: Foneetika ja fonoloogia kordamisküsimused

Q: Millised on foneetika rakendusalad?

Vastus leiad õppematerjalist: Foneetika ja fonoloogia kordamisküsimused

Q: Missugused on meie hingamiselundid?

Vastus leiad õppematerjalist: Foneetika ja fonoloogia kordamisküsimused

Q: Millised on hingamise faasid ja liigid?

Vastus leiad õppematerjalist: Foneetika ja fonoloogia kordamisküsimused

Q: Milline on hingamise osa kõnetegevuses?

Vastus leiad õppematerjalist: Foneetika ja fonoloogia kordamisküsimused

Q: Missugused on meie fonatsioonielundid?

Vastus leiad õppematerjalist: Foneetika ja fonoloogia kordamisküsimused

Q: Milline on häälekurdude tegevus kõnelemisel?

Vastus leiad õppematerjalist: Foneetika ja fonoloogia kordamisküsimused

Q: Missugused on artikulatsioonielundid?

Vastus leiad õppematerjalist: Foneetika ja fonoloogia kordamisküsimused

Tartu Ülikool - Eesti keel - Eesti keel

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Millistest faasidest koosneb kõige lihtsam kõneakt?
Milline osa on foneetikal kõnekommunikatsiooni uurimisel?
Kuidas on võimalik foneetika uurimisalasid ja -valdkondi liigendada?
Millised on foneetika rakendusalad?
Missugused on meie hingamiselundid?
Millised on hingamise faasid ja liigid?
Milline on hingamise osa kõnetegevuses?
Missugused on meie fonatsioonielundid?
Milline on häälekurdude tegevus kõnelemisel?
Missugused on artikulatsioonielundid?
Missugune on suuõõne osa häälikute moodustamisel?
Millised on suuõõne ja keele erinevad osad?
Mis eristab vokaale konsonantidest?
Missuguste elundite tööd tuleks jälgida vokaalide hääldamise kirjeldamisel?
Millised on kolm võimalikku vokaalide kirjeldamise viisi?
Mis on iseloomulik diftongidele ja kuidas saab diftonge liigitada?
Mis on iseloomulik konsonantide hääldamisele?
Kuidas rühmitada konsonante hääldusviisi järgi?
Kuidas rühmitada konsonante häälduskoha järgi?
Kuidas rühmitada häälikuid fonatsiooni helilisuse järgi?
Mis on koartikulatsioon ehk kaasahääldus?
Mis on assimilatsioon ja kuidas ta kõnes väljendub?
Mille alusel võib assimilatsiooninähtusi rühmitada?
Mis on vokaalharmoonia?
Mis on palatalisatsioon?
Mis on dissimilatsioon lisaks ka haploloogia ja metatees?
Miks tekivad siirdehäälikud?
Mis on omane igasugusele võnkumisele sagedus ja amplituud?
Kuidas võib võnkumisi liigitada liht- ja liitvõnkumised?
Mis on põhitoon ja ülemtoonid ning resonandid ehk formandid?
Mis annab erinevatele täishäälikutele erineva kvaliteedi?
Kuidas on omavahel seotud vokaalide akustika ja artikulatsioon?
Missuguseid prosoodianähtusi tead?
Kuidas võib määratleda silpi?
Millistest osadest silp koosneb?
Kuidas me kõnet liigendame?
Mis on rõhk ja millised on tema ülesanded?
Millised on kolm rõhulisuse astet eesti keeles?
Milleks on vajalik lauserõhk?
Mis avaldab mõju häälikute kestusele?
Mis iseloomustab eesti keele vältehääldust kestus põhitoon?
Millised on kuulmissüsteemi osad ja missugune on kõrva ehitus?
Kuidas me tajume toonikõrgust ja selle muutumist?
Kuidas me tajume helitugevuse muutumist?
Kuidas me tajume hääle kõla?
Missuguste eesti keele foneetiliste joonte tajumist on testitud?

Kordamisküsimused “Eesti foneetikas ja fonoloogias”

Millistest faasidest koosneb kõige lihtsam kõneakt? 5 faasi: sõnumi kodeerimine , tootmine, sõnum signaalina, sõnumi vastuvõtmine ja dekodeerimine.

Milline osa on foneetikal kõnekommunikatsiooni uurimisel ? Foneetika uurib, mida inimesed teevad kui nad räägivad või kuulavad kõnet.

Kuidas on võimalik foneetika uurimisalasid ja -valdkondi liigendada?
Artikulatoorne , akustiline ja auditiivne foneetika. 6 liiki: Üldfoneetika, deskriptiivne e kirjeldav, kontrastiivne e võrdlev, ajalooline e häälikulugu, normatiivne e ortoeepia ja eksperimentaalfoneetika.

Millised on foneetika rakendusalad?
8 valdkonda:

lavalise kõne õpetamisel (diktsioon, õige hingamine )
laulmise õpetamisel (häälekurdude teadlik valitsemisoskus, õige hingamine)
kõnekunsti ehk retoorika õpetamisel
võõrkeelte õpetamisel (uued artikulatoorsed harjumused, intonatsioon : kõne kõrguse liikumine ajas)
logopeedias (kõnepuuete uurimine ja ravi), foniaatrias, audioloogias
kohtufoneetikas (nt kurjategija hääle tuvastamine)
muusikaakustikas
kõnetehnoloogias (kõne automaatne äratundmine, kõnesüntees, kõneleja automaatne tuvastus, tehismuusika, sidetehnika, abivahendid vaegkuuljatele, abivahendid pimedatele) jne.

Mis erinevused on foneetikal ja fonoloogial (foneemid ja allofoonid, distinktiivtunnused, minimaalpaarid , täiendav jaotumine )?
Foneetika tegeleb kõneloome ja –tuvastusega ning kõne akustilise ehituse analüüsiga. Foneetika uurib häälikuid ja nende käitumist kõnevoolus. Fonoloogia uurimisobjektiks on keelte häälikusüsteemid. Foneemid: häälikuklassi abstraktsioonid. Distinktiivtunnused: sõna tähendust eristavad tunnused vastanduses olevate häälikute vahel. Minimaalpaarid: sõnapaarid, mille liikmed erinevad teineteisest häälduslikult vaid ühes punktis ning mille liikmeil on erinev tähendus. Täiendav jaotumine: kahe häälikuga ei leidu ühtki minimaalpaari ja kumbki esineb ainult sellises ümbruses, kus teine ei esine. Fonoloogia tähtis osa on häälikute foneetiliste erinevuste funktsioonide analüüs

Millisesse kolme ossa võib jagada inimese kõneaparaadi ja mis on nende osade ülesanded? Hingamiselundid: helide tekitamiseks vajaliku õhuvoolu tagamine, fonatsioonielundid: hääletu õhuvoolu kõrvaga kuuldavaks heliks muutmine, ja häälduselundid: häälikute moodustamine.

Missugused on meie hingamiselundid? Nina, hingetoru, kopsutorud , kopsud, rindkere , vahelihas.

Millised on hingamise faasid ja liigid? Sissehingamine, väljahingamine. Jõudehingamine ja kõnehingamine.

Milline on hingamise osa kõnetegevuses? Helide tekitamiseks vajaliku õhuvoolu tagamine. Hingamisel on tähtis osa kõne rütmi kujunemisel, mõjutab ka kõne tugevust ja toonikõrgust.

Missugused on meie fonatsioonielundid? Kõri: sõrmuskõhr, kilpkõhr, pilkkõhred, häälekurrud, häälepilu.

Milline on häälekurdude tegevus kõnelemisel? võnkumine

Missugune on häälekurdude asend ja tegevus hingamisel, helitute ja heliliste häälikute hääldamisel, sosistamisel? Hingamisel on üksteisest eemal, heliliste häälikute puhul nagu normaalkõnes: sulguvad-avanevad kiires tempos, helitute puhul nagu hingamisel: samasugune hääletus, sosistamisel pole kunagi täielikult sulgunud ning õhuvool ei katke ega paugu nagu normaalkõne ajal. Eek: sissehingamisel avar viisnurkne häälepilu, väljahingamisel kolmnurkne. Sosistamisel tekib kolmnurkne kõhrepilu nn sosina kolmnurk.

Missugused on artikulatsioonielundid? Kõnetrakt: neelu-, nina- ja suuõõs, Missugune on suuõõne osa häälikute moodustamisel? Suuõõnes häälikute moodustumise lõppfaas?

Millised on suuõõne ja keele erinevad osad? Suuõõs: pehme suulagi, kurgunibu , kõva suulagi, hambasombud, hambad, huuled, keel. Keel: keeletipp, keelelaba, keeleselg, keelepära, keeleküljed.

Missugused on kõne foneetilise transkribeerimise võimalused (IPA ja SUT)? IPA – Rahvusvaheline Foneetikaühingu tähestik ja SUT – soome-ugri foneetiline transkriptsioon .

Mis eristab vokaale konsonantidest? Vokaali hääldamisel väljub õhk piki kõnetrakti keskjoont ilma takistuseta või hõõrdumiseta.

Missuguste elundite tööd tuleks jälgida vokaalide hääldamise kirjeldamisel? Keele ja huulte .

Millised on kolm võimalikku vokaalide kirjeldamise viisi? Tooge näiteid! Keele keskjoone kõrgima punkti asukoht: Ees- ja tagapoolsus, keeleselja tõusuaste: kõrgus, huulte asend: labiaalsus. Nt illabiaalne kõrge eesvokaal .

Mis on iseloomulik diftongidele ja kuidas saab diftonge liigitada? Tooge näiteid! 2 erineva kvaliteediga täishäälikut, kuuluvad ühte silpi . Diftongi vokaale ei saa teineteisest lahutada, sest diftongi hääldamisel liigub keel pidevalt. Liigitada saab komponentide asukoha järgi vokaalikaardil: kõrgenevad (ai, au), madalduvad (ea, oa). Omasõnades: algupärased i või u-ga lõppevad , hilisdiftongid e, o, a -lõpulised.

Missugused on eesti keele vokaalfoneemid ja vokaalidega seotud fonoloogilised probleemid? A, e, i, o, u, ä, ü, õ, ö. Võivad moodustada monoftonge ja diftonge.

Mis on iseloomulik konsonantide hääldamisele? Hääldamisel moodustub kitsus – sulg või ahtus. Õhuvool on mingil moel takistatud.

Kuidas rühmitada konsonante hääldusviisi järgi? Tooge näiteid! Klusiilid , frikatiivid, nasaalid, lateraalid, tremulandid

Kuidas rühmitada konsonante häälduskoha järgi? Tooge näiteid! Larüngaalid e kõrihäälikud (h), farüngaalid e neeluhäälikud (eesti keeles pole), nasaalid, oraalid e suuhäälikud: uvulaarid p, velaarid k, Ŋ, g, palataalid j, š, alveolaarid t,s,d,l,n,r, dentaalid t,n.

Kuidas rühmitada häälikuid fonatsiooni (helilisuse) järgi? Helilised ja helitud . Tooge näiteid!

Missugused on eesti keele konsonantfoneemid ja konsonantidega seotud fonoloogilised probleemid? 17: k, t, t´, p, s, s´, š, h, f, v, m, n, n´, r, l, l´, j. eesti keeles puudub heliliste ja helitute sulghäälikute ja sibilantide vastandus, võõrtähed š ja ž, palataliseeritud foneemidel puuduvad kirjas neile vastavad tähed, frikatiivid f ja v moodustavad ainsa helilise ja helitu konsonandi vastanduse.

Mis on koartikulatsioon ehk kaasahääldus? Nähtus, kus häälikud üksteist kõnevoolus mõjutavad.

Mis on assimilatsioon ja kuidas ta kõnes väljendub? Sarnastumine. Üks häälik lähendab teise hääliku laadi oma laadile.

Mille alusel võib assimilatsiooninähtusi rühmitada? Tooge näiteid! Ulatuse (täielik muld -mulla ja osaline a lumd-lund), suuna (progressiivne ja regressiivne) ja kauguse (lähiassimilatsioon ja kaugassimilatsioon) alusel. Foneetiliste omaduste põhjal: Häälduskoha a: kahe hääliku häälduskohad lähenevad soon pää: sompa, huulassimilatsioon, palatalisatsioon , velarisatsioon. hääldusviisi a (frikatiivistumine - lihtsalt, nasalisatsioon onu), helilisusassimilatsioon.
Assimilatsioon kahe sõna piiril : Sandhi : eesti klusiilide tugevuse muutumine, liesoon: eelmise sõna lõpp läheb järgmise sõna algusesse: hea tööd, elisioon : vokaalide kadu kahe sõna piiril: rehe all- rehal,
Kao asukoha järgi sõnas: aferees : alguskadu: kleit-leit, sünkoop e sisekadu: läinud- läind, apokoop : lõpukadu – matala – madal.

Mis on vokaalharmoonia? Tooge näiteid! Progressiivne kaugassimilatsioon – kui esisilbis esineb eesvokaal, peavad ka järgsilpides esinema eesvokaalid . Sama ka tagavokaalide puhul (lõunaeesti – naine – naanõ)

Mis on palatalisatsioon? Tooge näiteid! Ehk peenendus. Hrl kaashääliku harilikule moodustuskohale lisandub moodustuskoht kõval suulael.

Mis on dissimilatsioon (lisaks ka haploloogia ja metatees )? Tooge näiteid! Ehk eristumine: üks silp või häälik muutub teisest osaliselt või täielikult erinevaks. Kahest kõrvu või lähestikku esinevast samasugusest või sarnanevast ühe muutumine mingiks teiseks häälikuks (rüüter – rüütel). Haploloogia: dissimilatsiooni tõttu jääb hääldamata kahe või enama teineteisele sarnase hääliku järjend või silp ( tuhandendik – tuhandik; karjalalainen – karjalainen). Metatees: häälikute järjekorra muutumine sõnas või sõnaühendis ( laiha – lahja ; paergu – praegu).

Miks tekivad siirdehäälikud? Kahe konsonandi hääldamisel, mille moodustamisel kasutatakse erinevaid häälduselundeid. Ühelt häälikult teisele üleminekuks hääldatakse vahele siirdehäälik. Kui üks häälik hääldatakse lõpuni enne, kui teisega alustatakse. Tekivad hääldamise hõlbustamiseks.

Mis on omane igasugusele võnkumisele (sagedus ja amplituud )? Sagedus, ühikuks herts, amplituud – õhurõhk paskalites, helirõhu tase detsibellides. Heli kõrguse määrab ära võngete arv sekundis e sagedus. Amplituud on võnkumise maksimaalväärtus.

Kuidas võib võnkumisi liigitada (liht- ja liitvõnkumised)? Sinusoidaalne ja liitvõnkumine. Liitheli- palju erineva sageduse ja amplituudiga siinushelisid ehk toone.

Mis on põhitoon ja ülemtoonid ning resonandid ehk formandid? Häälekurrud funktsioneerivad hääleallikana. Nende poolt toodetud kõrihääl on perioodiline, laineprotsessi seisukohalt korduv, sinusoidaalne. Põhisageduse e põhitooni kõrval on olemas ka teised toonid – ülemtoonid, mis on põhisageduse kordused. Oma amplituudi ja tugevuse poolest nõrgenevad nad vastavalt sageduse suurenemisele. Kõnetrakti õõned ( nina, suu, neel ) töötavad nagu kõrihääle akustilised filtrid. Vastavalt sellele, millise kujuga on õõned (keele ja huulte asendist sõltuvalt), on neil erinevad resonantsiomadused: nad võimendavad ühtesid põhitooni ülemtoone ja summutavad teisi. Võimendunud ülemtoone nimetatakse formantideks. Formandid määravad vokaalide ja mõnede heliliste konsonantide laadi

Kuidas on võimalik kirjeldada häälelainet sageduse, intensiivsuse (amplituudi) ja aja kaudu (spektrogramm ja spekter )? Sagedusspekter – graafilisel kujutamisel on horisontaalteljel sagedus, vertikaalteljel amplituud. Aeg ja sagedus: horisontaalteljel aeg, vertikaalteljel sagedus

Mis annab erinevatele täishäälikutele erineva kvaliteedi? Kõnetraktis tekkiv resonants. Paljude häälikute akustilised erinevused põhinevad sellel, et neid väljendavad liithelid koosnevad erinevatest toonidest.

Kuidas on omavahel seotud vokaalide akustika ja artikulatsioon? Mida tead eesti keele vokaalide akustilistest omadustest? Vokaalide akustilistest omadustest on olulisim nende formantkoostis ehk see, missugustesse häälelaine sagedusribadesse on kogunenud kõige rohkem akustilist energiat. F1 näitab vokaali kõrgust, F2 näitab ees-ja tagapoolsust, F3 huulteartikulatsiooni. Akustilisel tasandil põhineb kvaliteedi hindamine hääliku spektril.

Millised on konsonantide akustilised omadused (helilised konsonandid , klusiilid, frikatiivid)? Mida tead eesti keele konsonantide akustilistest omadustest? Akustilises mõttes iseloomustab konsonante nende helilisuse määr. Heliliste konsonantide moodustamine toimub häälekurdude ja resonaatorite osavõtul. Resonandid meenutavad akustilise laadi poolest vokaale. . Konsonandid tekitavad akustiliselt rohkem või vähem müra.

Kuidas eristuvad üksteisest akustiliselt eesti keele palataliseerimata ja palataliseeritud konsonandid? Palataliseeritud konsonant omandab i-lise varjundi.

Missuguseid prosoodianähtusi tead? Rõhk, kvantiteet , kõnemeloodia.

Kuidas võib määratleda silpi? Moodustamise seisukohalt on silp hääldusliku pingutuse periood, akustiliselt võid silpi selgitada intensiivsuse vaheldusena. Millistest osadest silp koosneb? Silp koosneb häälikutest. Tooge näide!

Kuidas me kõnet liigendame? Kõnetaktideks. Mis iseloomustab eesti keele kõnetakti? Koosneb 1-3 silbist, esimene silp alati rõhuline, teine-teised rõhutud.

Mis on rõhk ja millised on tema ülesanded? Prosoodianähtus. Ülesanded: rütmi kujundamine, kõne liigendamine, kõneüksuste tervikuks sidumine, sõnade tähenduste eristamine, uue info eristamine, sõnapiiri näitamine seotud rõhuga.

Millised on kolm rõhulisuse astet eesti keeles? Pearõhk, kaasrõhk, rõhutu. Tooge näiteid!

Milleks on vajalik lauserõhk? Olulise ja uue info rõhutamiseks, esiletõstmiseks, tunderõhk, moodustajastruktuur.

Missuguse kahe erineva külje vahel tehakse vahet kvantiteedi puhul (kestus ja välde)? Kvantiteet e pikkus. Kestus e füüsikaline kvantiteet, välde e lingvistiline kvantiteet.

Mis avaldab mõju häälikute kestusele? Hääliku enda laad , naaberhäälikute laad, naaberhäälikute kestused, kuulumine rõhulisse või rõhuta silpi, sõna pikkus, kõnetempo, hääliku asukoht sõnas.

Mis iseloomustab eesti keele vältehääldust (kestus, põhitoon)? Kestus: järgsilbi vokaali kestus on esisilbi vokaali kestusega pöördvõrdelises seoses. Põhitooni liikumine: 1 v: vokaali tõus esimeses kolmandikus, 2 v: 2/3 ulatuses, 3 v : tõus esimeses kolmandikus ja siis järsk langus

Missugune on eesti keele vältesüsteem ja kuidas seda on käsitletud fonoloogiliselt (hääliku-, silbi- ja taktivälteteooria)? Eesti keeles on kolm väldet, välde iseloomustab sõna pearõhulist silpi. Häälikuvälteteooria: välde on seotud häälikukestusega, s.t et igal häälikul on 3 väldet. Silbivälteteooria: rõhulise silbi kestuslikud erinevused on piisavad, et eristada välteid omavahel. Taktivälteteooria: välde on takti tugevast ja nõrgast osast moodustuv fonoloogiliselt oluline prosoodiline nähtus. Välteeristus toimub kõnetakti ulatuses: rõhulise silbi tuuma, lõpu ja järgmise rõhuta silbi tuuma jooksul.

Mis on intonatsioon ja miks see on vajalik ning kuidas on võimalik seda kirjeldada? Lausemeloodia. Kõnes esinev helikõrguste liikumine. Põhisagedus, intensiivsus, aeg. Intonatsiooniga saab osutada jätkuvusele, lausetüübile, rääkija suhtumisele.

Mis on toon? Toon on sõnameloodia. Eristab mõnedes keeltes sõnatähendust. Tooge näiteid toonikeelte ja tooniaktsendikeelte (olenemine sõnarõhust, silpide arvust, grammatilistest omadustest) kohta! Hiina, tai, vietnami joruba, Rootsi, norra, serbohorvaadi, läti, leedu,

Millised on kuulmissüsteemi osad ja missugune on kõrva ehitus? Perifeerne osa – koondab õhuvõnkumised ja muudab need närviimpulssideks, vahendav osa – kuulmisnärvid, mis kannavad närviimpulsid ajju, ajukoore kuulmisala – kõne tuvastamine ja sõnumi mõistmine. Kõrv: välis- koondab, kesk- võimendab ja kaitseb ja sisekõrv – muudab närvisignaaliks..

Kuidas me tajume toonikõrgust ja selle muutumist? Mida suurem sagedus, seda kõrgem toonikõrgus. Alla 1000 Hz helisid tajume lineaarselt – madalamate häälte puhul põhivõnkumisega võrdse suurusega erinevusi võrdsetena, üle 1000 Hz logaritmiliselt – kõrgemate häälte puhul tajub võrdse toonimuutusena iga selle kahekordistumist.

Kuidas me tajume helitugevuse muutumist? Kuuldava heli valjuse määrab intensiivsus – mida suurem intensiivsus, seda tugevamini tajutakse heli.

Kuidas me tajume hääle kõla? Eri kõlaga häälikuid tajutakse kõnes eri häälikutena. Kui kõnetraktis resoneerub palju suhteliselt madalaid hääli, siis öeldakse, et hääle kõla on tume, kui kõrgeid, siis hele. Hääle resonantsomadused mõjutavad seda, millise häälikuna seda tajutakse.

Missuguste eesti keele foneetiliste joonte tajumist on testitud ? Enim uuritud on vokaalitaju ja vältetaju.
Konsonandid
Bilabiaalsed:
P, B – helitu klusiil
M – heliline nasaal
W – heliline poolvokaal
Labiodentaalsed:
F – frikatiiv (spirant)
V – frikatiiv (spirant)
Alveolaarsed:
T, D – helitu klusiil
N – heliline nasaal
R – heliline tremulant
S, Z – helitu frikatiiv ( sibilant )
L – heliline lateraalne
Palataal-alveolaarsed:
T´, D´ - helitu klusiil
N´- heliline nasaal
S´, Z´ - helitu frikatiiv (sibilant)
L´- heliline lateraal
Palataalsed:
Š – helitu frikatiiv (sibilant)
J – heliline poolvokaal
Velaarsed:
K, G – helitud klusiilid
Ŋ – heliline nasaal
Larüngaalsed
H – helitu frikatiiv (spirant)

.DOC Laadi alla originaalfail 6 lk · .doc · 97 allalaadimist

Foneetika ja fonoloogia kordamisküsimused #1

Foneetika ja fonoloogia kordamisküsimused #2

Foneetika ja fonoloogia kordamisküsimused #3

Foneetika ja fonoloogia kordamisküsimused #4

Foneetika ja fonoloogia kordamisküsimused #5

Foneetika ja fonoloogia kordamisküsimused #6

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-01-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti

97 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Lsu Õppematerjali autor

Eksamiks antud kordamisküsimuste vastused konspekti ja kirjanduse põhjal.

foneetika fonoloogia eesti keel

Sarnased õppematerjalid

odt

Foneetika ja fonoloogia

Kordamisküsimused "Eesti foneetikas ja fonoloogias" A-, B- ja C-rühmale 1. Millistest faasidest koosneb kõige lihtsam kõneakt? Esimene etapp on sõnumi kodeerimine, kõnelejal on mõte midagi öelda, mõtestamine ja keelendamine see on lingvistiline tasand. Teises etapis toimub sõnumi tootmine, füsioloogiline tegevus, aktiveerub umbes 100 lihast artikulatoorne foneetika. Kolmas etapp: häälelaine, sõnum levib signaalina akustiline foneetika. Kõneakti neljandas etapis jõuab häälelaine kuulaja kõrva ja kuulmekile hakkab vastavalt häälelainele võnkuma füsioloogiline tegevus, sõnumi vastuvõtmine tajufoneetika. Viiendas etapis toimub sõnumi dekodeerimine ehk tuvastamine, mõistmine lingvistiline tasand. 2. Milline osa on foneetikal kõnekommunikatsiooni uurimisel? Igal märgil on sisu ja iga märk on kokkuleppeline. Foneem on abstraktsioon, st kui me ütleme sõna

Eesti foneetika ja fonoloogia

docx

Eesti foneetika ja fonoloogia kordamisküsimused

1. Millistest faasidest koosneb kõige lihtsam kõneakt? Kõneakt koosneb suhtlusprotsessi põhiettapidest, milleks on: 1) sõnumi kodeerimine (mõte, mõistestamine ja keelendamine) 2) sõnumi tootmine (füsioloogiline ja neutraalne tegevus) 3) sõnum signaalina (häälelaine) 4) sõnumi vastuvõtmine (füsioloogiline ja neutraalne tegevus) 5) sõnumi dekodeerimine (tuvastamine, mõistmine). 2. Milline osa on foneetikal kõnekommunikatsiooni uurimisel? Foneetika uurib häälikuid ja nende käitumist kõnevoolus. 3. Kuidas on võimalik foneetika uurimisalasid ja -valdkondi liigendada? Harud: 1) artikulatoorne foneetika (häälduelundite tegevus) 2) akustiline foneetika (häälelaine ja häälikuüksuste omadused) 3) auditiivne ehk tajufoneetika (häälikuüksuste kuuldeline eristamine ja tajumine) Valdkonnad: 1) üldfoneetika 2) deskriptiivne eh kirjeldav foneetika

Eesti foneetika ja fonoloogia

doc

Eesti foneetika ja fonoloogia eksami kordamisküsimused

1. Millistest faasidest koosneb kõneakt? 1) Sõnumi kodeerimine (mõte, mõistestamine, keelendamine) 2) Sõnumi tootmine (ütleja füsioloogiline, neuraalne tegevus) artikulatoorne foneetika 3) Sõnum signaalina (hääleline) akustiline foneetika 4) Sõnumi vastuvõtmine (kuulaja füsioloogiline ja neuraalne tegevus) - tajufoneetika 5) Sõnumi dekodeerimine (keeleline tõlgendamine, mõtte analüüsimine) tajufoneetika 2. Milline osa on foneetikal kõnekommunikatsiooni uurimisel? Kõnekommunikatsioon inimeste vahel toimub häälikute abil ning foneetika kui hääldus- ja häälikuõpetus uurib häälikuid ning nende käitumist inimeste kõnes. 3

Eesti keel

doc

Eesti foneetika ja fonoloogia kordamine

Kordamisküsimused "Eesti foneetikas ja fonoloogias" 1. Millistest faasidest koosneb kõige lihtsam kõneakt? Kõneleja ehk kõnemoodustuse faasid (mõte, keeleline vorm, närvisignaalid, häälduselundite tegevus) ja kuulaja ehk kõnetuvastusfaasid (kõrva tegevus, närvisignaalid, keeleline vorm, mõte) Nende vahele jääb helilaine. 2. Milline osa on foneetikal kõnekommunikatsiooni uurimisel? Foneetika uurib häälikuid ja nende käitumist kõnevoolus. Uurib, millised protsessid toimuvad, kui me kõneleme või kuulame. 3. Kuidas on võimalik foneetika uurimisalasid ja -valdkondi liigendada? Artikulatoorne foneetika kuidas kõnet moodustatakse Akustiline foneetika helilaine Tajufoneetika kuidas kõnet tajutakse Uurimisvaldkonnad üldfoneetika, kirjeldav foneetika, ajalooline foneetika, normatiivne foneetika, kontrastiivne foneetika,

Eesti foneetika ja fonoloogia

docx

FONEETIKA konspekt

Häälikud on vokaalid (täishäälikud) ja konsonandid (kaashäälikud). Pole olemas keelt, kus oleks vaid vokaalid või konsonandid, sest nad esinevad alati koos. Tajume kuulmiselunditega, hääldame kõneelunditega. Häälikutel pole tähendusi. Häälikud ei kuulu keelesüsteemi. Häälikuid on lõpmatu hulk, sest see võib varieeruda (nt olenevalt tujust, keelest või inimesest endast). Võõrkeelt õppides tuleb omandada uued hääldusharjumused. 1. Artikulatoorne foneetika – kõne moodustamine. Erineb häälduskoht, häälduselundi aktiivsus. Häälikupaare eristab helilisus (nt s ja f on helitu, z ja v on heliline), mis näiteks võib ahtusest sõltuda. Häälekurdude võnkumine toimub kõris: helilise puhul toimub kerge surin. 2. Akustiline foneetika – häälikute moodustamisel tekkivad helilained. Pärast hääldust tekib häälelaine, tekib erinev aperioodiline laine. Inimene tajub ahtusest sõltuvalt müra. - Spektrogramm

Foneetika

doc

Eesti foneetika ja fonoloogia kordamisküs.-vastused 2011

Kordamisküsimused "Eesti foneetikas ja fonoloogias" A-, B- ja C-rühmale 1. Millistest faasidest koosneb kõige lihtsam kõneakt? Kõneakt koosneb suhtlusprotsessi põhietappidest, milleks on: 1) Sõnumi kodeerimine (mõte, mõistestamine ja keelendamine) lingvistiline 2) Sõnumi tootmine (füsioloogiline ja neuraalne tegevus) füsioloogiline artikulatoorne foneetika 3) Sõnum signaalina (häälelaine) akustiline akustiline foneetika 4) Sõnumi vastuvõtmine (füsioloogiline ja neuraalne tegevus) füsioloogiline auditiivne foneetika 5) Sõnumi dekodeerimine (tuvastamine, mõistmine) lingvistiline 2. Milline osa on foneetikal kõnekommunikatsiooni uurimisel? Tuleks keeleliselt öelda, et märkidel/sõnadel on oma sisu, mille tähendus on tihtipeale kokkuleppeline. Lisamaterjal üldkeeleteadus lk 67 3. Kuidas on võimalik foneetika uurimisalasid ja -valdkondi liigendada? Üldfoneetika

Eesti foneetika ja fonoloogia

rtf

Foneetika konspekt

FONEETIKA KONSPEKT Kõneaktil on 9 faasi, need jagunevad Rääkija faasid e. kõnemoodustus: - mõte - keeleline vorm - närvisignaalid - häälduselundite tegevus e. artikulatoorne foneetika (uurib, kuidas häälikut hääldatakse, missugune kõneorgani asend on aluseks ühele või teisele häälikule) õhuosakeste võnkumine e. helilained e. akustiline foneetika (häälikute materiaalne olemus e. õhuvõngete füüsikaline struktuur, mis häälikut õhus edasi kannavad; häälikute tajumine missugused hääliku akustilised tunnused on tajumise seisukohalt olulisemad ja kuidas mõjuvad naaberhäälikud hääliku äratundmisele, ka tajufoneetika e. pertseptiivne foneetika) Kuulaja faasid e. kõnetuvastus: - kõrva tegevus e. auditiivne foneetika - närvisignaalid - keeleline vorm - mõte.

Eesti foneetika ja fonoloogia

docx

FONEETIKA EKSAMI KORDAMISKÜSIMUSED

5. Õhuosakeste võnkumine 6. Kõrva tegevus 7. Närvisignaalid 8. Keeleline vorm 9. Mõte Kõneakt · Rääkimise ajal aktiveerub ~ 100 lihast · Kopsudest tulev õhuvool tekitab häälekurdudest allpool ülerõhu; häälekurrud eemalduvad teineteisest ja õhuvool pääseb neelu-, suu- ja ninaõõnde; häälekurdudest allpool tekkinud alarõhk suleb häälekurrud - nii toimub üks häälekurdude võnge · Hääle tekitamine häälekurdude võnkumisega= foneerimine (fonatsioon) 3. Mida uurib foneetika ja fonoloogia? Foneetika e häälikuõpetus, e hääldusõpetus. Teadus, mis uurib inimkõne üksusi - häälikuid - artikulatoorsest, akustilisest ja pertseptiivsest aspektist. Fonoloogia õpetus foneemidest ja nende funktsioonidest. Fonoloogia tegeleb foneemide ja nende kombinatsioonide uurimisega (kuidas, mis tingimustel foneemid omavahel kombineeruvad) Fonoloogia põhiüksus on foneem. Keeles avalduvad foneemid variantidena e allofoonidena 4

Foneetika

Rohkem sarnaseid