neist kujutavad endast surnud, missugused elusaid moodustisi? a) ainete transport taime maapealsete ja maa-aluste organite vahel. b) ksüleem e. puiduosa ja floeem e. niineosa c) ksüleem on surnud ja floeem elus osa. 20.Missuguseid juhtkimpe nimetatakse täielku ehitusega juhtkimpudeks, missuguseid - mittetäieliku ehitusega juhtkimpudeks? Täieliku ehitusega: on nii trahheed ja trahheiidid kui ka sõeltorud ja saaterakud mittetäieliku ehitusega: juhtkimbus kas ainult sõeltorud või ainutl trahheed ja trahheiidid. 21.Kuidas liigitatakse juhtkimpe floeemi ja ksüleemi asetuse järgi? Kollateraalne, biokollateraalne, kontsentriline, radiaalne. 22.Missugused juhtkimbud on iseloomulikud kaheidulehelistele, missugused üheidulehelistele taimedele? Avatud juhtkimbud esinevad paljasseemnetaimedel ja kaheidulehelistel. kinnised juhtkimbud esinevad üheidulehelistel ja erandina mõnedel kaheidulehelistel. 23
a) tagada kiire taimemassi juurdetootmine b) kiire paljunemine ja diferentseerumisvõime 6. Sõeltorud: a) mis koe elemendid nad on? b) missugune on nende ehitus? c) kui kaua sõeltorud funktsioneerivad (talitlevad). d) mis põhjustel sõeltorude funktsioneerimine lakkab? a) floeemi elemendid b) koosnevad piklikest, enamasti tömpide otstega prosenhüümsetest rakkudest c) ühe aasta d)sügisel, kui sõelplaadi poorid ummistuvad kalloosiga 7. Millistel taimedel esinevad saaterakud? Peaagu kõigi katteseemne taimedel 8. Tugikoed, mis tähsus on neil taimedes? Moodustab taimes toestiku, mis kannab kõiki elundeid hoides neid murdumise ja rebenemis eeest. 9. Mis vahe on skisogeensetel ja lüsigeensetel mahutitel? Lüsigeensed: tekivad ekskretoorseid aineid sisaldava rakkude rühma lahustumisel; tsitruselised Skisogeensed - tekivad rakuvaheruumi laienemisel; männivaigukäigud. 10.Missuguses juhtkimbu osas liiguvad vesi ja mineraalained (toimub tõusev vool),
· Puidukiud asuvad puidus, moodustades olulisima osa puidu massist · Sarnanevad niinekiududele, kuid on rohkem puitunud ja lühemad, kuni 1,5 mm pikkused · Esinevad peaaegu kõikides mitmeaastastes taimedes · KIVISRAKUD · Ühtlaselt paksenenud seintega ümarad rakud · Võivad asetseda üksikult (lihakates viljades) või moodustada väga tugeva koe (pähklid, luuviljade seemned) · Kaitseks Juhtkoed · Niineosa e floeem sõeltorud saaterakud · Puiduosa e ksüleem trahheed trahheiidid Ainete transport taime maapealsete ja maa-aluste organite vahel toimub mööda juhtkudesid. Juurte kaudu siseneb vesi koos selles lahustunud mineraalainetega taime ning liigub edasi tema maapealsetesse osadesse. Seda nimetatakse tõusvaks vooluks ning vastavat juhtkimbu osa, mida mööda vesi liigub, ksüleemiks ehk puiduosaks
- ühekihiline - rakuvahruumideta - läbipaistvad rakud - rakkude vahel õhulõhed Korkkude e. periderm - puitunud taimedel epidermi asemel Põhikude e. parenhüüm asub epidermi all elusad tselluloosse seinaga rakud rakud sisaldavad kloroplaste – sammas- ja kobekude paikneb juurtes ja säilitusorganites – säilituskude paikneb õhujuures, veetaimedes – aerenhüüm Juhtkoed Floeemis - sõel ja saaterakud - pikenenud elusrakud Ksüleemis - surnud rakud - trahheed – pikad torujad rakud - trahheiiidid – eelmisest lühemad torujad Tugikoed Kollenhüüm - ebaühtlaselt paksenenud seintega rakud - ainult noortel taimedel Sklerenhüüm - surnud rakud - puidukiud – puitunud kestadega, ühtlaselt paksenenud seintega - niinekiud – rakuseinad tselluloosist, ei ole puitunud - kivisrakud Ehituskoed
Jaguneb vastavalt asukohale: Assimilatsioonikude – taime maapealsetes rohelistes osades, koosneb sammas- ja kobekoest (vastavalt tihedalt ja hõredalt), fotosünteesi toimumise koht. Säilituskude – plastiidideks leukoplastid, asub nt juurtes, mugulates jm. Aerenhüüm – sisaldab ka gaasivakuoole, asub nt õhujuurdes ja veetaimedes Juhtkude. Floeem (juhtkimbu niineosa) – pikad ja torujad elusrakud – sõeltorud ja saaterakud. Mööda niineosa liigub orgaaniline aine allapoole (sümplastiline transport) – laskuv vool. Ksüleem (juhtkimbu puiduosa) – surnud, torujad, – trahheed (pikemad) ja trahheiidid (lühemad, tippudest ahenenud). Mööda puiduosa liigub anorgaaniline aine ülespoole (apoplastiline transport) – tõusev vool. Tugikoed. Kollenhüüm – noortel/üheaastastel taimedel, paksenenud seintega rakud. Rakud on elusad, kasvamisvõimelised, puitumata.
mis enamasti paiknevad kimpudena Niinekiud otstest teritunud, väga paksude kestadega rakud, asetsevad kimpudena Puidukiud paksenenud seinaga rakud, mis tavaliselt moodustavad kimpe Kivisrakud tugevasti puitunud, poorsed ja kihilised JUHTKUDE Tõusev vool puiduosas e. ksüleemis Laskuv vool niineosas e. floeemis Ksüleem trahheed, trahheiidid, puidukiud, puiduparenhüüm Floeem sõeltorud, saaterakud, niinekiud, niineparenhüüm Juhtkimp moodustavad juhtkoe rakud koos neid toetavate tugikoe ja põhikoe rakkudega Kontsentriline juhtkimp üks juhtkude teisega ümbritsetud ribosoomis Kollateraalne juhtkimp ksüleem ja floeem kõrvuti Bikollateraalne floeem, ksüleem, floeem Radiaalne ksüleemi ja floeemi grupid vaheldumisi ERITUSKUDE Ekskreet mittevajalik eritis Sekreet elutegevuseks oluline eritis Gutatsioon tilkvee eritamine TAIME ORGANID:
Selle pede eksami vastused: AINEVAHETUS EHK METABOLISM Organismid vajavad elutegevuses erinevaid orgaanilisi aineid, mida nad saavad kas väliskeskkonnast või sünteesivad ise. Sünteesimiseks on vaja energiat, mida saadakse orgaaniliste ühendite lagundamisel või väliskeskkonnast. Metabolism koosneb 2-st vastandlikust osast: · Assimilatsioon sünteesiprotsessid (vaja energiat, ainet, ensüüme). Raku tasemel anabolism. · Dissimilatsioon lõhustamisprotsessid (vaja ainet, ensüüme, energia salvestamise võimalust). Raku tasemel katabolism. Taime ja looma erinevused Taimed Loomad raku ehitus: rakukest puudub plastiidid puuduvad vakuoolid puuduvad ainevahetus: autotroofsed heterotroofsed varuaine: tärklis rasvad keha p...
mooduli 6. slaidil olev) 2. Kirjeldage puukoore mikroehitust. Joonistage skeem • Sõeltorud on üksteisega otsapidi ühinenud elus rakud, kuid erinevalt soontest nende rakuvaheseinad ei hävi - nad on varustatud pooridega ainete läbilaskmiseks (sõelplaat). • Niines asuvate sõeltorude seinad ei puitu • Sõeltorude põhiülesanne on süsivesikute transport • Sõeltorud kaotavad oma tuuma, ribosoomid ja veel mõned organellid arengu käigus • Saaterakud on kitsad elusad rakud sõeltorude kõrval (companion cell). Nad on ribosoomide ja tuumaga ühendatud, mis sünteesivad valke sõeltorude jaoks. • Ksüleemi e. puidukiud koosneb 4 erinevast rakutüübist: Trahheiidid –pikenenud kujuga ja lignifitseerunud rakud, mis sarnaselt taimedes olevale sklerenhüümi koele on kitsenevate otstega, mis on ühendatud ülekattega külgnevate trahheiididega Traheed e
Inimese iseloomulikud tunnused suur aju, 2 jalal liikumine- >jäsemete proportsioonid ,liigeste struk, käte, jalgade, vaagna ,selgroo anatoomiline ehitus on kohastunud kahel jalal liikumiseks. 3) aeglane areng ;mittesesoonne sigimine, puudub selgelt eristuv innaaeg.4)Kõigesööja- >toitu jahitakse, korjatakse, transporditakse ,varutakse, jagatakse. Keerukas kultuuriline käitumine, sotsiaalsed suhted tuginevad perekonnasuhetele, oskavad valmistada tööriistu, luua ja kasutada tehnoloogiaid. Inimeste ja loomade sarnasused ja erinevused, Sarnasused rakuline ehitus, toitumine liikumine, paljunemine DNA, sotsiaalsus, ainevahetus, erinevused mõtlemisvõime, pikim eluiga inimesel .loomadel lühem, loomadel sesoone sigimine inimesel seda pole, kõne ja kultuuriline käitumine tehnoloogilised oskused Ülevaade inimese organsüsteemidest Nimeta koetüübid ja alaliigid, nimeta ülesanded, too näiteid koetüüpide paiknemisest kehas. Inimese koed: Rasvkude - ra...
Esineb risoomis. Kollateraalne juhtkimp: ksüleem ja floeem esinevad kõrvuti. Sagedaseim juhtkimbu tüüp. Esineb lehtedes ja vartes. Bikollateraalne juhtkimp: floeem asetseb kahel pool ksüleemi (floeem- ksüleem-floeem). Esineb korvõieliste, maavitsaliste, kõrvitsaliste jt sugukonnas. Radiaalne juhtkimp: ksüleemi ja floeemi grupid vaheldumisi. Esineb juurtes. Ksüleem ehk puiduosa trahhed, traahheiidid, puidukiud, parenhüüm. Floeem ehk niineosa sõeltorud, saaterakud, niinekiud, niineparenhüüm. ·Sõeltorud: koosnevad piklikest prosenhüümsetest rakkudest. Nende tipmised ja külgmised rakukestad on varustatud rohkete pooridega, mis on koondunud pooriväljadeks. Esinevad floeemis. ·Saaterakud: pikad kitsad elusad rakud, paiknevad sõeltorude kõrval. Esinevad peaaegu kõikidel katteseemnetaimedel floeemis. ·Trahheed: rakkude otsmised rakukestad kas puuduvad, nii et moodustub pidev
põhikoele sarnanevaid rakke – fellodermi. • Prokambiumist tekivad kesksilindri välimised kihid – protofloeem, uus prokambium ja protoksüleem. • Perikambiumist algavad lisajuured ja -pungad. Mitmekihilise peritsükli rakkudest võib kujuneda perivaskulaarne tugikude (enamasti niinekiud) ning säsi. Kambium toodab puukoorest väljapoole järgmisi rakke: • Sõeltorud • Saaterakud • Niinekiud • Niineparenhüüm • Kõik koed, mida kambium väljapoole toodab, moodustavad teiskoore, milles aastarõngad selgesti eristatavad pole. Kambiumi tegevuse tulemusena: • Puutüvi pakseneb • Epidermis e. noore koore kattekude suurendab oma ulatust rakkude paljunemisega • Tekkiv rakkude disproportsioon 1/6 põhjustab epidermise katki kärisemise ja see langeb lõpuks päris ära 12
*Varre tsentri ehk säsipoolse puiduosa e ksüleemi. Ksüleem koosneb vett juhtivatest trahheiididest ja trahheedest. Kõige enne tekkinud seega kõige vanem on puiduosa säsipoolne äär. Tähtsaks koeks puiduosas on tugikude, mis esineb puidukiududena. *Peritsükli ehk koorepoolse- niineosa ehk floeemi. Vastandina puiduosale on niineosa välimine külg kõige vanem, selle nooremad osad asetsevad aga seespool vastu puiduosa. Floeemi olulisemateks elementideks on sõeltorud ja saaterakud. Harilikult paikneb iga sõeltoru kõrval üks saaterakk. Floeemis leidub ka tugikudet -- niinekiude ning põhikudet (floeemi põhikude). Niinekiud on enamasti puitunud. Juhtkimpu õmbritseb sageli parenhüümirakkudest tupp. Juhtkimbu külgedel on see nn.sklerenhüümtupp õhuke, kambiumi kohal võib ta koguni katkeda. Seeeest on ta
kihilised. Kivisrakke võib leida idioblastidena põhikoes, kuid need võivad moodustada ka väga tugeva koe näiteks luuviljaliste seemnes või sarapuupähklis. Kivisrakkude kuju varieerub tugevasti ning sellel põhinevad klassifikatsioonid on sagedaste üleminekute tõttu vähekasutatavad 16. Juhtkudede ülesanded, ehitus ja paiknemine. Tõusev ja laskuv vool. Juhtkimpude ehitus, tüübid. Sõeltorud, saaterakud, trahheed, trahheiidid. Ainete transport taime maapealsete ja maa-aluste organite vahel toimub mööda juhtkudesid. Juurte kaudu siseneb vesi koos selles lahustunud mineraalainetega taime ning liigub edasi temamaapealsetesse osadesse. Seda nimetatakse tõusvaks vooluks ning vastavat juhtkimbu osa, mida mööda vesi liigub, ksüleemiks ehk puiduosaks. Laskuv vool, mis kannab orgaanilised ained lehtedest vartesse ja juurtesse, samuti õitesse ning viljadesse,
Kivisrakkude kestad on tugevasti puitunud, pooridega läbistatud ja silmatorkavalt kihilised. Kivisrakke võib leida idioblastidena põhikoes, kuid need võivad moodustada ka väga tugeva koe näiteks luuviljaliste seemnes või sarapuupähklis. Kivisrakkude kuju varieerub tugevasti ning sellel põhinevad klassifikatsioonid on sagedaste üleminekute tõttu vähekasutatavad 16.Juhtkudede ülesanded, ehitus ja paiknemine. Tõusev ja laskuv vool. Juhtkimpude ehitus, tüübid. Sõeltorud, saaterakud, trahheed, trahheiidid. Ainete transport taime maapealsete ja maa-aluste organite vahel toimub mööda juhtkudesid. Juurte kaudu siseneb vesi koos selles lahustunud mineraalainetega taime ning liigub edasi tema maapealsetesse osadesse. Seda nimetatakse tõusvaks vooluks ning vastavat juhtkimbu osa, mida mööda vesi liigub, ksüleemiks ehk puiduosaks. Laskuv vool, mis kannab orgaanilised ained lehtedest vartesse ja juurtesse, samuti õitesse ning viljadesse, kulgeb
või rohkemal määral puitunud. Seda nimetatakse ksüleemi põhikoeks. Floeemi olulisemateks elementideks on sõeltorud ja saaterakud. Harilikult paikneb iga sõeltoru kõrval üks saaterakk. Floeemis leidub ka tugikudet -- niinekiude ning põhikudet (floeemi põhikude). Niinekiud on enamasti puitunud.
RAKU EHITUS JA TALITUS RAKUTEOORIA KUJUNEMINE · Faber- mikroskoop, 17. sajandil · Hook korgirakkude uurija, cellula e. rakk, 1665 · A. von Luuwenhock 3-4 kordse suurenduse mikroskoobiga, bakteriraku esmakirjeldus, päristuumsete ainuraksete organismide esmakirjeldus, avastas inimese vererakud ja stermatosoidid · K. E. von Baer munaraku avastaja, uuris embrüloogiat · Brown Brown'i liikumine, rakk ei saa elada ilma tuumata · Schleiden ja Schwann sõnastasid raku teooria, 3 esimest teesi · Virchow 4. raku teooria sõnastaja, uuris kudesid, iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel. Teooria: · Kõik organismid koosnevad rakkudest. · Rakk tekib rakust raku jagunemise teel. · Organismide kasv ja areng põhinevad raku jagunemisel. · Rakkude ehitus ja talitus on omavahelises kooskõlas. Kuidas uurit...
Korkkudet toodavad korgikambiumi e felleemi (sekundaarse meristeemkoe) rakud. 2. Koorele järgneb niineosa e floeem. Selle kaudu liiguvad fotosünteesil moodustunud orgaanilised ained lehtedest ja okastest puittaime teistesse osadesse (laskuv vool), põhiliselt juurtesse. Tüve ristsuunas liiguvad toitained niinest algavaid ja säsi poole kulgevaid säsikiiri pidi. Niineosa tähtsaima koe moodustavad sõeltorud, mille vahel paiknevad elusad protolasmaga täidetud saaterakud. Niineosast võib veel leida niineparenhüümi ja puitunud rakukestadega niinekiude. Sõeltorude kiht, milles kulgeb laskuv vool, on üpris õhuke – saarel vaid 0,02 cm ning paplitel ja pajudel 0,08-0,1 cm. Puukoor koos niineosaga moodustab tavaliselt kuni 10% kogu tüve mahust. 3. Järgmiseks tüve kihiks on alg- e meristeemkoe aktiivsetest rakkudest koosnev ühe, harva mitme rakukihiga kambiumikiht, tänu mille tegevusele toimub puutüvede jämeduskasv e teiskasv
Domineerib sporofaas. Seemned pole kaitstud (pole viljalehtedega ümbritsetud). Heterospoorsed, emas- ja isasgameedid tugevalt redutseerunud, koosnevad mõnest rakust. Kujunevad seemnealgmed ja tolmukotid. Sporangiumid koonduvad käbidesse, käbid on ühesugulised, viljastumine toimub tuule abil Enamus puud ja põõsad. Juhtkude hästi arenenud, lihtsama ehitusega kui katteseemnetaimedel, sisaldab trahheiide, sõeltorudel puuduvad saaterakud. 30. Paljasseemnetaimede hõimkondade võrdlus Hmk Cycadophyta – palmlehiktaimed Kaks sugukonda: palmlehikulised (Cycadaceaea) ja käbikalised (Zamiaceae) Praegu umbes 130 liiki, lõunapoolkera reliktid Lühike jässakas tüvi, lehed suured liitlehed, meenutavad sõnajala lehti, lehed noorena kerajad Kahekojalised, emas- ja isaskäbid eri taimedel. Kuigi tolmu tekib palju, on põhiliselt putuktolmlejad. Spermium liikuv, tolmutoru ei moodustu
näärmekarvad Põhikoed: · Parenhüüm koosneb elusatest rakkudest, täidab mitmesuguseid ülesandeid, võib talitleda algkoena · Säilitusparenhüüm ehk säsi · Õhu ehk aerenhüüm · Assimileeriv ehk klorenhüüm ehk mesofüll · Veesäilituskude Tugikoed: · Kollenhüümid nurk, plaat ja kobe · Sklerenhüümid puidukiud ehk libriform, niinekiud ja kivisrakud Liitkoed: · Floeem sõeltorud, saaterakud, põhikude ja niinekiud: leptoom talitlev ehk elus osa · Ksüleem trahheed, trahheiidid, põhikude ja puidukiud: hadroom trahheed, trahheiidid ja puidu põhikude Juhtkimbud: · Floeem ja ksüleem koos tugikoe, algkoe ja põhikoe elementidega moodustab juhtkimbu · Kimbutüübid: kollateraalne, bikollateraalne, radiaalne ja kontsentriline Lahtised juhtkimbud on omased 2-idulehelistele Kinnised juhtkimbud on omased 1-idulehelistele
rakud surevad. Üheidulehelistel funktsioneerivad sõeltorud kogu taime eluea vältel. Enamikul kaheidulehelistest elavad sõeltorud ühe, vaid üksikutel liikidel mitu aastat. Saaterakud esinevad peaaegu kõigil katteseemnetaimedel. Need on pikad kitsad elusad rakud, mis paiknevad sõeltorude kõrval. Enamasti arenevad need sõeltoruga samast algkoe rakust. Naaberrakkude protoplasmad on omavahel ühendatud plasmodesmide abil. Sõeltorusid, saaterakke ja floeemipõhikude kui floeemi elusat, juhtkoena talitlevat osa nimetatakse leptoomiks.
Väga vana taimerühm, mis on välja arenenud sõnajalgtaimedest. Domineerib sporofaas. Seemned pole kaitstud (pole viljalehtedega ümbritsetud). Heterospoorsed, emas ja isasgameedid tugevalt redutseerunud, koosnevad mõnest rakust. Kujunevad seemnealgmed ja tolmukotid. Sporangiumid koonduvad käbidesse , käbid on ühesugulised, viljastumine toimub tuule abil Enamus puud ja põõsad. Juhtkude hästi arenenud, lihtsama ehitusega kui katteseemnetaimedel, sisaldab trahheiide, sõeltorudel puuduvad saaterakud. Hmk Cycadophyta – palmlehiktaimed Kaks sugukonda: palmlehikulised ( Cycadaceaea) ja käbikalised ( Zamiaceae) Praegu umbes 130 liiki, lõunapoolkera reliktid Lühike jässakas tüvi, lehed suured liitlehed, meenutavad sõnajala lehti, lehed noorena kerajad. Kahekojalised, emas ja isaskäbid eri taimedel. Kuigi tolmu tekib palju, on põhiliselt putuktolmlejad. Spermium liikuv, tolmutoru ei moodustu .Seemned sageli lihaka värvilise kestaga ja levivad loomade abil Hmk
jne.). · Kutiin koosneb 16 süsiniku aatomit sisaldavatest küllastatud rasvhapetest; · Vahad koosnevad pikaahelalistest alkaanidest (30-32 süsiniku aatomit), pikaahelalistest rasvhapetest ja alkoholidest (24-26 süsiniku aatomit), samuti rasvhapete estritest. Ka terpenoidsed ja fenoolsed ühendid on kutiikula koostises väga levinud. 59. Nimetage juhtkudede floeemi- ja ksüleemi vett juhtivate rakkude peamised erinevused Floeemis on sõeltorud ja saaterakud.: · Puudub tuum ja tonoplast, Golgi kompeks, ribosoomid, mikrofilamendid , mikrotorukesed · kloroplastid, mitokondrid ning ER on modifitseerunud · Rakuseinad pole puitunud (erinevalt ksüleemist), elusrakud · rakuseintes esinevad sõelpiirkonnas suured poorid -(1-15 µm) · Sõeltoru elementide otstes esinevad sõelplaadid, mille poorid on avatud kanalid
viljadesse, nimetatakse floeemiks ehk niineosaks – toimub laskuv vool. Floeem Koosneb sõeltorudest, saaterakkudest, floeemipõhikoest (floeemiparenhüümist) ja niinekiududest; Ained liiguvad erinevas suunas Sõeltorud koosnevad piklikest, enamasti tömpide otstega prosenhüümsetest rakkudest – moodustuvad elusate rakkude vertikaalsest reast. Seni kuni sõeltoru funktsioneerib, on tema rakud elusad – enamasti ühe aasta. Sügisel sõelplaadi poorid ummistuvad kalloosiga; Saaterakud esinevad peaaegu kõigil katteseemnetaimedel. Ksüleem Funktsiooniks on vee ja mineraalainete transport, varuainete säilitamine ja taime toestamine; Ksüleemis võivad esineda trahheiidid, trahheed, ksüleemi põhikude ja puidukiud; Trahheiidid esinevad enam-vähem kõikidel soontaimedel (eristatakse spiraal-, rõngas-, astrik- ja poortrahheiide); Trahheiidid – prosenhüümsed rakud, mille seintes on koobaspoorid; pikkus ca 1 mm Trahheed
Juhtkimpude ehitus - Juhtkoe torujad rakud koos neid toetavate tugikoe ja põhikoe rakkudega moodustavad juhtkimbu; tüübid - Floeemi ja ksüleemi vahel kambium olemas - avatud juhtkimp, puudub - suletud juhtkimp; Sõeltorud - koosnevad piklikest, enamasti tömpide otstega prosenhüümsetest rakkudest. Nende tipmised ja külgmised rakukestad on varustatud rohkete pooridega, mis on koondunud pooriväljadeks: saaterakud - esinevad peaaegu kõigil katteseemnetaimedel. Need on pikad kitsad elusad rakud, mis paiknevad sõeltorude kõrval. Enamasti arenevad need sõeltoruga samast algkoe rakust; trahheed - (sooned) on trahheiididest täiuslikumad. need esinevad enamikul katteseemnetaimedel ning vähestel sõnajalg- ja paljas-seemnetaimedel. Trahhee rakkude otsmised rakukestad on kas kadunud, nii et moodustub pidev toru, või on rakukestadesse tekkinud piklikud avad. Ka trahheed
säsikiir läätsjas, koosnedes mitmest rakkude reast nii rist- kui ka pikisihis. Kui säsikiirel on laiuses (ristlõikes) üle viie rakkude rea, siis nimetatakse seda laiaks säsikiireks. · Üherealised säsikiired (tagentsiaalpind) harilik kuusk · Mitmerealised säsikiired (tagentsiaalpind) harilik vaher · Laiad säsikiired (tagentsiaalpind) harilik tamm Vaigukäik Vaigukäigud on vajalikud vaigu eritamiseks ja kogumiseks. Ehitus: · 1 eritusrakud · 2 mehaanilised · 3 kanal · 4 saaterakud Poorid Poorid võimaldavad puidus radiaalsuunaliselt vedelikke transportida · lihtne poor · koobaspoor · poo lihtne Lülistumine Koobaspoori sulgumine Lülistumine Tüllid täidavad sooned Puidu keemiline koostis Puidu põhikomponendid: · tselluloos 40...50%; · hemitselluloos (polüsahhariidid) 25...35%; · ligniin (puitaine) 20...30%. Puidu põhimass koosneb orgaanilistest ühenditest: milliste koostisse kuulub 50% süsinikku, 43% hapnikku, 6% vesinikku ja 0,1 % lämmastikku
Bikollateraalne juhtkimp: floeem asetseb kahel pool ksüleemi (floeem- ksüleem-floeem). Esineb korvõieliste, maavitsaliste, kõrvitsaliste jt sugukonnas. Radiaalne juhtkimp: ksüleemi ja floeemi grupid vaheldumisi. Esineb juurtes. · Sõeltorud: koosnevad piklikest prosenhüümsetest rakkudest. Nende tipmised ja külgmised rakukestad on varustatud rohkete pooridega, mis on koondunud pooriväljadeks. Esinevad floeemis. · Saaterakud: pikad kitsad elusad rakud, paiknevad sõeltorude kõrval. Esinevad peaaegu kõikidel katteseemnetaimedel floeemis. · Trahheed: rakkude otsmised rakukestad kas puuduvad, nii et moodustub pidev toru, või on rakukestadesse tekkinud piklikud avad. Esinevad enamikul katteseemnetaimedest ning vähestel sõnajalg- ja paljasseemnetaimedel. Esinevad ksüleemis. · Trahheiidid: prosenhüümsed rakud, mis on tippudest ahenenud. Rakukesta
Bikollateraalne juhtkimp: floeem asetseb kahel pool ksüleemi (floeem- ksüleem-floeem). Esineb korvõieliste, maavitsaliste, kõrvitsaliste jt sugukonnas. Radiaalne juhtkimp: ksüleemi ja floeemi grupid vaheldumisi. Esineb juurtes. Sõeltorud: koosnevad piklikest prosenhüümsetest rakkudest. Nende tipmised ja külgmised rakukestad on varustatud rohkete pooridega, mis on koondunud pooriväljadeks. Esinevad floeemis. Saaterakud: pikad kitsad elusad rakud, paiknevad sõeltorude kõrval. Esinevad peaaegu kõikidel katteseemnetaimedel floeemis. Trahheed: rakkude otsmised rakukestad kas puuduvad, nii et moodustub pidev toru, või on rakukestadesse tekkinud piklikud avad. Esinevad enamikul katteseemnetaimedest ning vähestel sõnajalg- ja paljasseemnetaimedel. Esinevad ksüleemis. Trahheiidid: prosenhüümsed rakud, mis on tippudest ahenenud. Rakukesta
puiduosaks e ksüleemiks, rakuvaheseinad ei hävi – nad on laskuv vool (lehtedes varustatud pooridega ainete valminud ja vees lahustunud läbilaskmiseks. Sõeltorude seined orgaaniliste ainete voog ei puitu. Kitsad elusad rakud allapoole, varustamaks taime sõeltorude kõrval on saaterakud. alumisi osi toitainetega) toimub aga niineosa e floeemi kaudu. ERITUSKUDE Piimasooned on elusad rakud, Elundite sisemuses mille vakuoolides Eritised on lisaks (varufunktsiooniga rakuorganell) mittevajalikkusele taimel sisaldub piimmahl (magun, tihti ka kaitseks piimalill, Hevea piimmahlast
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
