Kõiki õieosi neli või neljakordne arv. 5. Taime- ja loomaraku põhilised erinevused. Taimerakul on vakuool ja plastiidid ja rohuleht. Loomarakkudel need puuduvad. 6. Kus asuvad õhulõhed? Õhulõhed asuvad epidermis ja asuvad õitel. Varrel, leherootsul ja õie kroonlehel. 7. Mis kude on kambium? Kus paikneb? Laseb taimel paksuks kavada. Külgmine algkude. Kambium paikneb taimedel juurtes ja vartes juhtkudede läheduses (floeemi, ksüleemi vahel). 8. Mis on emergentsid? Epidermi väljakasved, mille moodustamisest võtavad osa ka epidermialuse koe rakud. Roos, vaarikas. 9. Mis on kivisrakud? Kus esinevad? Lihakvilja tüüp, viljakest on kolmekihiline: õhuke väliskest, tüse mahlane väliskest ja sisekest, mis koosneb kivisrakkudest ja kaitseb selle sees olevat seemet. Ploomid, kirsid. 10. Millest koosneb juhtkimp? Juhtkimp koosneb ksüleemist ehk puiduosast ja floeemist ehk niineosast. 11. Kus asub juurekübar? Ülesanne
1. (3) Taime- ja loomaraku põhilised erinevused 2. (3) Kus asuva õhulõhed (kude, organ)? Epidermis, või vahel epidermist sügavamal. 3. (2) Kõrvekarva ehitus Kõrvekarv on kaitseülesandega. Üherakuline ja rakuseinas on ca ja si ning kõrvevedelik. 4. (2) Mis on emergentsid? Näide on epidermi väljakasved, mille moodustamisest võtavad osa ka epidermialuse koe rakud. Kibuvits, roos, vaarikas, hobukastan, ogaõuna kupral jne. 5. (2) Mis on kivisrakud? Kus esinevad? Kivisrakk koosneb paksenenud puitunud osast, raku valendikust ja kanalitest. asetsevad rühmadena (nt pirni viljali-has) või üksikult (nt kummipuu ja tee- põõsa lehtedes). 1. (2) Kambium on üks algkudedest, asendilt on külgmine ehk lateraalne. Puittaimedel asub kambium 2
Epiderm katab kõiki elusaid noori taimeosi. Epiderm tavaliselt üherakukihiline, rakuvaheruumi pole, klorofülli väga vähe, esinevad õhulõhed ja karvad Kutiikula struktuuritu värvitu vett mitteläbilaskev kile Vahakiht osal taimedel, annab hallika välimuse Kattekarvad kaitsefunktsioon Näärmekarvad kaitse- ja eritusfunktsioon, putukate juurdemeelitamine Haakekarvad kinnitamine ja levitamine Kõrvekarvad kaitse ülesanne Emergentsid epidermi väljakasved, mille moodustamisest võtavad osa ka epidermialuse koe rakud. Roosi okkad, hobukastani viljade organ. Korkkude mitmeaastastel taimeosadel epiderm hävineb ja selle asemele tekib sekundaarne kattekude. Kui neid on palju, moodustub korp. Lõved kui õhulõhed on lahti kogu aeg TUGIKUDE Õhukese rakuseinaga pisikesi taimi hoiab piisava veesisalduse korral püsti raku siserõhk ehk turgor. Jagunevad: 1
mehhaaniliste vigastuste, mikroorganismide eest. Kutiikula - struktuuritu värvitu vett mitteläbilaskev kile. Vahakiht - osal taimedel, annab hallika välimuse. Epidermist võivad välja ulatuda väga mitmesuguse kuju ja suurusega, ühe- või mitmerakulised karvad ehk trihhoomid. Noored karvad on elusad, vanad aga enamasti surnud. Karvade liigid: Kattekarvad(kaitse funk.), Haakekarvad (kinnitamine, levitamine), Näärmekarvad(kaitse ja eritus funk.), Kõrvekarvad (kaitse funk.) Emergentsid on epidermi väljakasved. Roosi okkad, kastani viljade ogad. Õhulõhe koosneb kahest sulgrakust, nende vahele jäävast õhupilust ning enamasti ka õhulõhe kaasrakkudest (neid on max.7). Õhupilu välimist, laienenud osa nim. esiõueks, sisemist tagaõueks. Õhulõhe on enamasti epidermiga ühes tasapinnas. Õhulõhed võivad asuda lehe mõlemal poolel. Korkkude e. Felleem. Tugikoed. Tugikoed (mehaanilised koed), hoiavad või aitavad hoida taime keha püsti
Astlad tekivad kas varre lõhivõsust või lehtedest. Võsuastelde tunnuseks on , et nad kasvavad välja lehtede kaenlast. *Ogad !- torkavad moodustised kibuvitsade, vaarikate jm vartel. Ogad ei ole metamorfoseerunud varred, vaid varre emergentsid , ja nende moodustumisest võtavad harilikult osa ainult varte koore koed. Steeli tüübid: *Püsimeristeemi ja algsäsi derivaate nimetatakse kesksilindriks ehk steeliks. Steelitüüpe eristatakse floeemi ja ksüleemi paigutuse järgi.
kahjulike välismõjude eest, ülekuumenemise, jahtumise transpiratsiooni, mehaaniliste vigastuse ja mikroorganismide eest.) ning sisemisi kattekudesid, nagu epiteel vaigukanalite seintel või juure kesksilindrit ümbritsev endoderm. Sisemised kattekoed reguleerivad ainete liikumist taime sees. Epiderm- katab kõiki noori taimi, tav ühekihiline, rakuvahetuumi pole, klorofülli väga vähe, õhulõhed ja karvad. 11.Kutiikula, vahad, trihhoomid, emergentsid. Kutiikula struktuuritu, värvitu, vett mitteläbilaskev kile. Vahakiht-katab osasid taimi, annab hallika välimuse, kaitseb. Emergentsid epidermi väljakasved, mille moodustamisest võtavad osa ka epidermialuse koe rakud (nt. roosi okkad, hobukastani viljade ogad). 12.Õhulõhe ehitus, ülesanded, paiknemine. Need tekivad meristemoidse õhulõhe emaraku korduval jagunemisel. Harilikult paiknevad
kahjulike välismõjude eest, ülekuumenemise, jahtumise transpiratsiooni, mehaaniliste vigastuse ja mikroorganismide eest.) ning sisemisi kattekudesid, nagu epiteel vaigukanalite seintel või juure kesksilindrit ümbritsev endoderm. Sisemised kattekoed reguleerivad ainete liikumist taime sees. Epiderm- katab kõiki noori taimi, tav ühekihiline, rakuvahetuumi pole, klorofülli väga vähe, õhulõhed ja karvad. 11. Kutiikula, vahad, trihhoomid, emergentsid. Kutiikula struktuuritu, värvitu, vett mitteläbilaskev kile. Vahakiht-katab osasid taimi, annab hallika välimuse, kaitseb. 12. Õhulõhe ehitus, ülesanded, paiknemine. Need tekivad meristemoidse õhulõhe emaraku korduval jagunemisel. Harilikult paiknevad õhulõhed lehel korrapäratult, harvem ridadena, näiteks kitsaste lehtedega üheidulehelistel ja okaspuudel. Õhulõhede kaudu toimub hingamine ja auramine. Õhulõhe koosneb kahest
kloroplastid puuduvad), korkkude ja korp. ülesanded - kaitseb ülekuumenemise, liigse jahtumise, vee aurumise, mehhaaniliste vigastuste, mikroorganismide eest paiknemine - rakud paiknevad tihedalt üksteise kõrval. Kutiikula - struktuuritu värvitu vett mitteläbilaskev kile; vahad - osal taimedel, annab hallika välimuse trihhoomid - Epidermist võivad välja ulatuda väga mitmesuguse kuju ja suurusega, ühe- või mitmerakulised karvad ehk trihhoomid emergentsid - on epidermi väljakasved, mille moodustamisest võtavad osa ka epidermialuse koe rakud(roosi okkad, 1 hobukastani viljade ogad) Õhulõhe ehitus sulgrakud, nende vahel õhupilu ning enamasti ka õhulõhe kaasrakkudest ülesanded gaasivahetus; paiknemine - enamasti epidermiga ühes tasapinnas, aga võib ka eenduda. Lehel
Kattekarvad: kaitsefunktsioon (elusad v surnud; ühe- või mitmerakulised; sirged v harunenud); näärmekarvad: kaitse- ja eritusfunktsioon, putukate juurdemeelitamine (mitmerakulised, esinevad pea ja jalg, näärmevedelik); haakekarvad: kinnitus- ja levitamisfunktsioon (tugeva seinaga, ühe- v mitmerakulised, terava v konksja tipuga); kõrvekarvad: kaitsefunktsioon (üherakuline, kõrvevedelik, Ca ja Si elementide esinemine). · Emergentsid: epidermi väljakasved, mille moodustamisest võtavad osa ka epidermialuse koe rakud. Nt roosi okkad, hobukastani viljade ogad. Õhulõhed Ehitus: koosnevad kahest sulgrakust ja nende vahele jäävast õhupilust (sealt avaneb õhukamber). Ülesanded: õhu pääs taime sisemusse (nt CO2 ja O2). Paiknemine: epidermis, epibleemis õhulõhesid ei ole! · Korkkude: sekundaarne kattekude, mis tekib mitmeaastastel taimedel
Kattekarvad: kaitsefunktsioon (elusad v surnud; ühe- või mitmerakulised; sirged v harunenud); näärmekarvad: kaitse- ja eritusfunktsioon, putukate juurdemeelitamine (mitmerakulised, esinevad pea ja jalg, näärmevedelik); haakekarvad: kinnitus- ja levitamisfunktsioon (tugeva seinaga, ühe- v mitmerakulised, terava v konksja tipuga); kõrvekarvad: kaitsefunktsioon (üherakuline, kõrvevedelik, Ca ja Si elementide esinemine). Emergentsid: epidermi väljakasved, mille moodustamisest võtavad osa ka epidermialuse koe rakud. Nt roosi okkad, hobukastani viljade ogad. Õhulõhed Ehitus: koosnevad kahest sulgrakust ja nende vahele jäävast õhupilust (sealt avaneb õhukamber). Ülesanded: õhu pääs taime sisemusse (nt CO2 ja O2). Paiknemine: epidermis, epibleemis õhulõhesid ei ole! Korkkude: sekundaarne kattekude, mis tekib mitmeaastastel taimedel
Eesti taimestik, ja selle kaitse . Vastused kordamisküsimustele . Ainevahetus ehk metabolism organismis toimuvad omavahel ja keskkonnaga seotud keemiliste reaktsioonide kogum. Organismid vajavad elutegevuses erinevaid orgaanilisi aineid, mida nad saavad kas välikeskkonnast või sünteesivad ise. Neid aineid kasutatakse kehaomaste orgaaniliste ainete sünteesimise lähteaineteks. Sünteesimiseks on vaja energiat, mida saadakse orgaaniliste ühendite lagundamisel või väliskeskkonnast. Metabolism koosneb 2-st vastandlikust osast: Assimilatsioon sünteesiprotsessid. Raku tasemel anabolism. Assimilatsioon e. sarnastamine - organismis toimuv biokeemiline protsess, milles anorgaanilistest ainetest tekivad orgaanilised, kehaomased ained. Protsessi toimumiseks on vaja energiat. Dissimilatsioon lõhustamisprotsessid (vaja ainet, ensüüme, energia salvestamise võimalust). Raku tasemel katabolism...
annaabi.ee 
