Referaat Lillkapsas Aivo Puusils Pm1b Olustvere Teenindus ja Maamajanduskool Sisukord 1.Sissejuhatus 2.Ajalugu 3.Morfoloogia 4.Paljunemine 5.Kasvatamine 6.Kasutamine 7.Kokkuvõte 8.Kasutatud materjalid 9.Tabel Sissejuhatus Refraadi teemaks valisin lillkapsa , sest see tundus huvitav . Lillkapsas (Brassica oleracea var. botrytis) on kapsasrohu perekonda kuuluva kapsa teisend. Lillkapsas on üheaastae rohttaim, mille õisikut kasutatakse köögiviljana. 1 Ajalugu Lillkapsa eelkäija pärineb Väike-Aasiast. Köögiviljana tuntakse seda taime juba enam kui 2500 aastat.Egiptuses viljeldi lillkapsast juba 4. sajandil eKr.Euroopas levis ta kõigepealt Itaalias. 16. sajandil jõudis lillkapsas Prantsusmaale ning sealt Euroopa põhjaos...
korrapärast terad tugevamini vertikaalset terade arenenud ja surutud rida vastu peatelge pea ristlõikes pea ristlõikes kuuetipulise tähe ristküliku kujuline kujuline Mais Vars puine ning võib kasvada kuni 6m kõrguseks (harilikult 2-2,5m). Õied on kahesugulised. Isasõisik e. sultan on pöörisõisik ning paikneb taime ladvas. Emasõisik e. tõlvik paikneb lehe kaenlas ning on kaetud rohkete kattelehtedega. Risttolmleja. Seemned kinnituvad tõlviku teljele vertikaalsete ridadena. Alamliigid: · hammasmais, · suhkrumais (krobeline, kiprunud; kasvab Eestis · kõvamais (proteiinirikas),
Küüslauk (Allium sativum) BOTAANILINE ISELOOMUSTUS Riik: Taimed Hõimkond: Õistaimed Klass: Üheidulehelised Selts: Asparilaadsed Sugukond: Laugulised Perekond: Lauk Liik: Küüslauk Küüslaugus leidub 0,3% väävlit sisaldavat lõhnata ainet alliini, mis mugula peenestamisel laguneb ensüümide toimel kiiresti allitsiiniks, mis annabki küüslaugule tema spetsiifilise lõhna. Lisaks sellele sisaldab peaaegu 100 väävliühendit (0,1% kogumassist) ehk sulfiidi (millest koosnev õli on kergelt lenduv) ja igal neist on oma raviomadused. Tänu küüslaugus sisalduvatele ainetele (allitsiin, saponiinid, flavonoidid, ajojeen, alliktsiin, terpeenid), mikro- ja makroelementidele (kaalium, kaltsium, magneesium, raud, vask, mangaan, seleen, jood jmt), eeterlikele õlidele ja muudele ühenditele on küüslauk peaaegu universaalne ravivahend. Allitsiin on väga tugeva bakteritsiidse toimega ja...
Hambuline - lehe serv on teravatipuliste hammaste ja tömpide või kaarjate hambavahedega Täkiline - lehe serv on ümaratipuliste hammastega, kuid teravate hambavaheliste sälkudega Loogeline - lehe serva väljalõiked ja tipmed on laiad ja ümarad. Kaarhambuline- lehe servas on allapoole suunatud hambad, mis omakorda võivad olla hambulised Sopiline - lehe serv on ümarate ebakorrapäraste väljalõigetega ja ümatatipuliste hammastega. EMASPÄHIK Põisik 97. tarnadel emakat (hiljem vilja) ümbritsev põie- või pudelitaoline moodustis, mille tipust ulatuvad välja emakasuudmed Pähik põisikud koonduvad pähikutesse 98. kahekojane tarn Erisoolised pähikud isaspähikud tavaliselt varre tipus emaspähikud allpool 99. EMASURB KORVÕISIK õisikupõhja servas keelõied keskel putkõied 115. harilik härjasilm õisikupõhja katavad väljast rohelised üldkatise lehed 116. Korvõisikud võivad olla ka ainult putkõitega
Kõrrelised KALLE TARK 10B Kõrrelised · Üheidu lehelised · Silindrikujulised varred · Õied hüpogeensed ning ilmetud · Tuultolmlejad · Välisehituselt sarnased lõikheinalistega · Seest tühi · Tolmukad hästi näha · Emakas karvase kaelaga speltanisu Speltanisu (Triticum spelta L.) on kõrreliste sugukonda nisu perekonda kuuluv teravili. Speltanisust on aretatud harilik nisu ehk pehme nisu (Triticum aestivum L.). Speltanisu on vahepealsest unustusest jälle moodi läinud, sest sisaldab rohkelt vitamiine ning mineraale. Speltanisust valmistatud tooted on kergelt seeditavad; nende maitse meenutab pähklit. orashein Ta on üks tavalisemaid ja · Orasheina õisik on tihe, tülikamaid umbrohtusid. lapik ja küllaltki pikk. Suurtel põldudel · Ta koosneb lapikutest ...
Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool Põllumajandus Allar Martson Heintaimed Referaat Juhendaja: Endla Pesti Olustvere 2014 Heintaimed Heintaimed moodustavad rohttaimede valdava enamiku. Heintaimed võivad olla kõrrelised, liblikõielised, lõikheinalised, loalised ja rohundid. Käesolevast rubriigis tutvustatakse heintaimedest kahte väärtuslikumat liiki: · liblikõielisi, mis on proteiini- ja mineraalainerikkad söödataimed ning ühtlasi rikastavad ka mulda lämmastikuga; · Kõrrelised, mis ületavad pikaajalisel kasutamisel teisi heintaimi saagikuselt. Ka ohustab ebasoodus ilmastik nende saaki vähem. Kõrrelised heintaimed Enamik kõrrelisi heintaimi kuulub väärtuslike söödataimede hulka. Õige väheste saak on niidetuna söödaks kõlbmatu (luht-...
Teraviljad: Nisu (triticum) Oder (hordeum) Rukis (secale) Kaer (avena) Mais Riis Hirss Sorgo Jagunemine: A. Tüüpilised teraviljad nisu, oder, rukis, kaer. (Esineb pikivagu kõhtmisel poolel; tera idanemisel tekib mitu idujuurt; alumised õied pähikus on enam arenenud; väike soojusenõue; suur niiskuse nõue; esineb nii suvi kui ka tali vorm; pikapäeva taim; algarenemine on kiire). B. Hirsilaadsed teraviljad mais, riis, sorgo. (Pikivagu kõhtmisel poolel puudub; tera idanemisel tekib üks idujuur; ülemised õied pähikus paremini arenenud; suur soojusnõue; väike niiskusnõe (v.a riis) esineb suvi vorm; lühipäeva taim; algarenemine aeglane). Nisu, rukis, mais paljasteralised; kaer, oder, riis, sorgo sõkalterised. Nisu, oder, kaer, riis, mais, hirss suviteraviljad. Kasvufaasid: Idanemine (nähtamatu/nähtav) Tärkamine Võ...
Fariza Imanova MK13-TE2 Nimi Iseloomustus Toiteväärtus Kulinaarne kasutus Iseloomulik tunnus (kuju,värvus,maitse) Valge peakapsas Saab süüa ka toorelt Kibekas maitse (sisaldab Madal süsivesikute-, aga (salatina) või Suur osa valgest peakapsast sinepiõli). kõrge mineraalainete-ja kuumtöödeldult, aurutada, süüakse hapendatult. Sobib vitamiinidesisaldus. ...
Kaspar Mälgand Viljandi Paalalinna Kool Kaitsealused Taimed Referaat Kaspar Mälgand 7.c Juhendaja: Katrin Kuldmaa Viljandi 2015 Referaat Kaspar Mälgand Sisukord Kärbesõis................................................................................................................... 7 Püramiid-koerakäpp................................................................................................... 9 Valge tolmpea.......................................................................................................... 10 Kasutatud kirjandus................................................................................................. 11 ...
Test VI 1. Milline kala on müügil fileena - angerjas - lest - tursk 2. Milline neist on emulgaator - askorbiinhape - letsitiin - nitrit 3. Filotaigen on - hästi magus - hästi õhuke - rasvainerikas 4. Milline on kõige kallim maitseaine - safran - kurkum - ingver 5. Milline leib on kõige vähem happeline? - peenleib - must leib - vormileib 6. Milline neist on energiajook - Red Bull - Isostar - Arctic 7. Milline neist on krõmpsuv salat - jääsalat - bataavia salat - paksoi 8. Milline on happeline vahend - pH 0 5,9 - pH 6 8 - pH 8 10 9. Sõna ,,soodusmüük", ,,allahindlus" kasutatakse: kui kaupu on tavalisest rohkem seisma jäänud kui allahinnatud kaup on pidevalt müügil kui müüdava kauba hind on tunduvalt madalam tavalisest hinnast 10. Aerosoolid - kahjustavad keskkonda - ei kahjusta keskkonda - kahjustavad vaid deodorandid 11. Millise jahu liik on spelta? - nisujahu - rukkijahu - riisijahu 12. Mis on märgi nimi? - pakend...
Millist õiekatet nimetatakse kaheli õiekatteks? Tooge näide Selgelt eristunud tupe ja krooni osa, mis on erinevalt värvunud. Sinilill, roos, priimula 6. Mis on õiediagramm? Õie projektsioon, ristlõige, mis näitab õieosade arvu ja paiknemist üksteise suhtes 7. Kirjuta pildi alla nimetus; kiirjas, lehterjas, kannusega, sügomorfne, putkõis 8. Mis on õisik? Taimevartel olevate õite kogum, õied võivad kinnituda otse varrele või õierao abil varrele 9. Mis on lihtõisik? Õisik kus õied kinnituvad üksikult otse varrele või õierao abil 10. Missuguses õie osas tekivad isassugurakud, missuguses emassugurakud? Sigimikus 11. Millise paiknemisega sigimikud on joonisel? Ülemine: asetseb vabalt õiepõhjal, tekkinud ainult viljalehtedest Alumine: moodustamisest võtavad osa kõik õieosad, mille alustega kasvab kokku Keskmine: vähemalt alumine pool on teiste õieosadega kokku kasvanud 12. Millest koosnevad tolmukad? Kirjeldage neid osi
Tartu Kutsehariduskeskus LM 14 Lenna Diana Vaab LILLKAPSAS Referaat Tartu 2014 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Ajalugu 3. Morfoloogia 4. Paljunemine 5. Kasvatamine 6. Kasutamine 7. Toiteväärtus ja biokeemiline koostis 8. Teisendid 9. Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Lillkapsas ehk Brassica oleracea var. botrytis on kapsa teisend, mis kuulub kapsasrohu perekonda. See on üheaastane rohttaim, mille õisikut kasutatakse köögiviljana. Eestis on lillkapsas nõutud köögivili, mis tänu impordile on meil nüüd ka aastaringselt kättesaadav. Ajalugu Köögiviljana tuntakse lillkapsast enam kui 2500 aastat. Selle eelkäija pärineb Väike-Aasiast. Egiptuses kasvatati lillkapsast juba 4.saj eKr. Euroopas kasutati seda kõigepealt Itaalias. Alles 16. sajandil jõudis lillkapsas Prant...
Taimede paljunemine 1. Nimeta taimede paljunemisviisid ja millise taimeosa abil need toimuvad. 2. Too näiteid taimedest, mis paljunevad juurte, võsundite, risoomide, sibulate, mugulate ja lehtedega. Juurevõsud-vaarikas,põldohakas risoomid-maikelluke, sinilill pistikutega- must-punanesõstar mugulatega-kartul,maapirn lehtedega-pegoonia,kannike 3. Kuidas paljundatakse taimi koekultuurimeetodil, selle eesmärgid. Too näiteid.. kasvatatakse koetükikest steriilses tingimustes sobival toidusegul, mõne aja pärast kasvab sellest uued taimed. Eesmärgid-saab kiiresti kindlate sorditunnustega taimi ühest taimest võib saada sadu nakatumatuid taimi näide- orhidee 4. Mida tähendavad mõisted mõlemasuguline õis, ühesuguline õis? Too näiteid taimedest. Mõlemasuguline õis- õiel on isas ja emas asjad(kibuvits, nurmenukk) ühesuguline- taimel on eraldi isas ja emas(sarapuu,lepp,paju) 5. ...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Annika Alemaa 011M Köögiviljad Iseseisevtöö Juhendaja: Aive Antson Tallinn 2010 1.Nimeta maavitsalisi aedvilju? Kartul,tomat,paprika. 2.Mida peab sisaldama kartuli märgistus kaupluses? Märgistus peab sisaldama toote nimetust,sordi nimetust,kasutustüüpi,kvaliteediklassi,mugula suurusgruppi,netomassi,hoiutingimusi,päritolumaad,pakendaja ja/või saatja nimetust ja aadresi. 3.Milliseid kartulisorte leiad kaupluses müügil.Kas oskad iseloomustada? Printess,Laura,Ants,Jõgeva Kollane. Laura-punane kartul 4.Milline ettevõte on Eesti suurim lauakartuli kasvataja? Leheotsa talu. Kartulikasvataja Johannes Valk 5.Milline on porgandi toiteväärtus? Sisaldavad 5-7% suhkrut,rohkesti karontiini (A-eelvitamiini),millest tuleneb oranzpunane värvus, C,-B ja E rühma vitamiine ja mineraalaineid. 6.Anna soovitusi porgandi kulinaarseks kasutamiseks? Porg...
Tolmlemine - õie tolmu kandumine tolmukatelt emakasuudmele Õied - tuultolmlejad 1. õiekate taandarenenud 2. ei lõhna 3. nektar pole 4. palju õietolmu putuktolmlejad 1.värvilised 2.lõhnavad 3. nektari rikkad Tolmlemine Isetolmlemine Võõrtolmlemine putuk tulikas, kellukas tuul kask, lepp, sarapuu, tamm Õisikute tähtsus: 1. õitsemisaeg pikeneb 2. putukad märkavad rohkem 3. korraga saab tolmendatud palju õis Õitsemine - tolmlemine - viljastumine - viljade ja seemnete areng - seemnete areng - seemnete idanemine - uus taim õisik - õite kogum Inimene kasutab õisi: kaunistamine, toit, vürts, ravim, parfüüm Õiekate - kaitseb emakaid & tolmukaid, ümbritseb - lihtne, kaheli, tuppleht, kroonleht Mõlemasuguline - olemas tolmukad ja emakad, ühesuguline, ainult 1 Ühekojaline - isas ja emas õied samal taimel, Kahekojaline - isas ja emas õied sama taime liigi eri isenditel
Päevalill Kristo Martin Vinni 10A TTG Päevalill Riik:Taimed, Plantae Hõimkond:Katteseemnetaimed, Magnoliophyta Klass:Kaheidulehelised, Magnoliopsida Selts:Astrilaadsed, Asterales Sugukond:Korvõielised, Asteraceae Perekond:Päevalill, Helianthus Vajalik aktiivse temperatuuri summa:Päevalill 1600 - 2300º Päevalill kasvab kuni 2-5 m kõrguseks Päevalille algne kodumaa on Põhja-Ameerikas Päevalilleseemned sisaldavad tavaliselt 28-33% õli, kuid uuema aja rekordsortide õlisisaldus ulatub kuni 70 protsendini. Õisik koosneb 1000-2000 seemnest. Taime hargnenud sammasjuur võib tungida 3-4 meetri sügavusele. Ameerikas käinud hispaanlased tõid 1510. aastal päevalille Euroopasse, kus teda mõned sajandid kasvatati ainul ilutaimena. Päevalille saab kasutada biokütuse valmistamiseks. Kasvatatakse loomadele siloks. Varres olevaid kiudaineid võib kasutada ka paberi tootmisel. Päevalille kasvatamise piirkonna...
PÄRN PILDID TUNNUSED · Lehtpuu · Kõrgus kuni 30-35 m · Vanus kuni 300-400 a, sageli ka kuni 600 a · Õisik on 3-11 õiega · Putuktolmleja · Kuulub taimede hulka KASVUPAIK Sega- ja lehtmetsades, rohkem salumetsas ja puisniitudel. Mullastiku suhtes küllaltki nõudlik, vajab viljakat mulda. Meie lehtpuudest parima varjutaluvusega. Täiesti külmakindel. RAHVAMEDITSIIN · Pärna kasutati ärevuse peletamiseks · Õied teena on kõige sagedamini kasutatud raviks nohu korral, köha, palavik, kurguvalu, erinevad infektsioonid ja põletikud, kõrge vererõhk, peavalu ja isegi epilepsia. · Paljusi neid meetodeid kasutatakse ka tänapäeval. MILLISEID TAIMEORGANEID KASUTATAKSE? · Õied · Lehed KORJAMINE JA SÄILITAMINE · Harilik pärn alustab õitsemist juuni lõpupäevil. · Kuivatamiseks kogutakse õisikuid koos kattelehega. · Säilitamiseks hoitakse kuivatatud ürt kinnises nõu...
Fleurs roos/roosa la rose nartsiss- la narcisse võilill - le pissenlit liilia- la lily nelk le gousse võõrasema la belle-mère sinilill la hepatica ülane le anémone krookus le crocus tulp le Tulipe orhidee la orchidée märtsikelluke le flocon de neige maikelluke - la Lily-de-la-vallée gladiool le gladieul jõulutäht le Noël päevalill le tournesol rukkilill - le bleuet iiris la iris astrid le aster hüatsint Le jacinthe/ hyacinthe krüsanteeme Le chrysanthème alpikann Le cyclamen priimula Le primevères kukehari Le orpin Aednelk Le jardin verveine raudürt Le Sage begoonia -La bégonia Fuksia - La fuchsia Absint- Le absinthe. Mignonette -Le mignonnette Kellukas le Campanule Nurmenukk le Primevère officinale Saialill la calendula Petuunia la pétunia Õisik - inflorescence Õis fleur Lillekasvatus floriculture Lillesibul - bulbe Muld sol Aednik - Le jardini...
Koola Koolapuu kasvab looduslikult troopilistes vihmametsades. Seda võib kasvatada kuivades piirkondades, juhul, kui leitakse põhjavesi. Kasvu tingimused 0-300 meetrit merepinnast; keskmine temperatuur 26-35 C-kraadi; keskmine sademete hulk 200-1800mm/aastas. Koolapuu kasvab 9-12 meetrit mõnikord kuni 27 meetrit. Kere läbimõõt on 1.5 meetrit. Õisik on- umbes 5-10 cm pikkune. Lilled on umbes 2cm ja 5cm läbimõõduga. Puu on seest püstkoda- 13x7 cm, roheline ja seemned on 4-10 tükki, mis on kas punased või valged. Seemneid nimetatakse kolapähklina. Koolapuud kasvatatakse väga laialdaselt Lääne-Aafrikas. Koola taimele on ette nähtud 10x10 m ruum. See kasvab aeglaselt- nelja aasta jooksul kasvab umbes kolm meetrit. Puu alustab õitsemist 4-5 aasta vanuselt. Pähklid on väga populaarne Lääne-Aafrika moslemite seas. Pähkel (seeme) sisaldab: 13.5% vett, 9.5% valku, 1.4% rasva, 45% suhkrut ja tärklist, 7% tsellulo...
Leseleht Leseleht on väike püsik taim, millel enamasti on kaks kaarroodset südamekujulist lehte. Leseleht juurdub ja uueneb pika nöörja risoomi abil, mis kasvab aastas umbes kümme sentimeetrit edasi ja nii vahetab taim oma kasvukohta. Leseleht kasvab varjulistes laanemetsades ja palumetsades. Õied on väikesed, valged, lõhnavad, neljatised ja tipmise kobarana. Õisik on 10 kuni 30 õieline kobar. Eel-emasus: esmalt avaneb emakasuue. Nektarit on vähe. Tolmendajateks on väikesed kahetiivalised putukad ning kui putukaid ei ole toimub isetolmlemine. Vili on mürgine ja punane väikese hernetera suurune mari, milles on üks seeme ning see levib lindude abil. Taim on 7 kuni 25 sentimeetri kõrgune. Kasutatakse rahvaravimina kuse ja erituse soodustamiseks. Nõrgalt mürgine kuna sisaldab saponiini. Nimi: Eestis on mitmeid rahva nimesid. Kuna mari tekitab joobumistunnet siis nimetatakse seda taime ka viinalilleks. ...
Suhkruroog Eleri Pärna 10 klass Kanepi Gümnaasium 2012 botaaniline nimetus harilik suhkruroog on kõrreliste sugukonda kuuluv rohttaim. See on kultuurtaim, mis väljaspool istandusi üldjuhul ei kasva. Kasvatamine pärineb Uus-Gineast sobivaim kasvutemperatuur on 25-28 C toitaineterohket mulda vajab soojust Valgust niiskust (vähemalt 600 mm aastas). Taimest 5-7 cm laiused ja 1-2 m pikkused lehed 2-6 m kõrgune ja kuni 6 cm läbimõõduga vars Varre ülemisse otsa kasvab 3060 cm kõrgune õisik Kasutamine taimemahlast toodetakse suhkrut suhkru tootmisjäägist melassist rummi lehti söödetakse koduloomadele Pressimisjäätmeist tehakse paberit, riiet, kiudplaate ja kemikaale kasutatakse ka kütteks Suhkruroomahl on üsna levinud jook Top 10 suhkrutootjad maailmas Country Production (Tons) Brazi...
tundub katsudes pehme ja taim talub hästi niitmist. Aas-seahernes Aas-seahernes kasvab tihti koos hiirehernega. Tema kasvukoht on niiskel niidul. Taime kutsutakse ka mesiherneks tema kollase värvuse pärast. Harilik härghein Härghein on puisniitude ja niiskemate niitude taim. Tema õied on erkkollased, lillad on härgheina kõrglehed. Härjasilm Taime peetakse meie niitude ja nurmede kauneimaks. Härjasilmal on kaunis korvõisik. Lill õitseb terve suve, juunist kuni septembrini. Kibe tulikas Kasvab peamiselt karjamaal, sest loomad seda taime ei söö. Tulikal on küll kaunid kollased õied, aga ta on mürgine ja nahale sattumine võib põhjustada põletust. Valge ristik On liblikõieline taim, mis sobib hästi loomasöödaks Valget ristikut kasvatatakse peamiselt kultuurtaimena Maikelluke Maikelluke on ilusate õite ja meeldiva lõhnaga taim Ta levib peamiselt
pikeneda. Kasvukuhikut katab ja kaitseb juurekübar. · mükoriisa----ehk seenjuur, -seente ja taimejuure vastastikune koostöö. Taim saab seenelt vett ja mineraalaineid, seen aga taimelt orgaanilisi aineid. On taimi mis vajavad väga oma kasvuks seeneniidistiku nt rodod ja kanarbikud. · Sümbiont----- eri liikidesse kuuluvad organid (sümbiondid) ÕIS JA ÕISIK · õisikute ja vilikondade tüübid 1. pööris-kobarasarnane liitõisik. Pöörisõisikul kinnituvad peateljele külgteljed, millele omakorda õied. NT viinapuul, kõrrelised 1. kännas - kobarataoline õisik, kuid õieraod on eri pikkustega ja ei lähtu ühest kohast. Aga õied on samal kõrgusel. NT roosõielised, vahalill, rododendron 2. sarikas- on õisik kus õieraod on ühe pikkused ja väljuvad ühest kohast. NT laugulised,nurmenukk. 3
Banaanid SISSEJUHATUS Banaan ehk Musa on vana kultuurtaim Kuulub banaaniliste sugukonda, banaani perekonda Kultuurbanaanid on saadud kahe liigi ristamisest On aretatud umbes 200 sorti Levinud Kagu-Aasiast Austraaliani, Hiinas, Filipiinidel ja Lõuna-Ameerikas Aastatoodang suurim Brasiilias BANAANI AJALUGU Banaanitaimi kultiveeritakse 7000-10 000 a Sõna banana pärineb volofi keelest Araabia keeles banan sõrm Jules Verne'i "80 päevaga ümber maailma,, Banaanide laiem tarbimine algas 19. sajandi teisel poolel BANAAN LOODUSES Üks maailma suurimaid rohttaimi Lehelabad ~ 0,5 m laiad, kuni 4 m pikad Kuni 6 m kõrge 2 m kõrge õisik Kobar kaalub kuni 30 kg, seal on 100-300 vilja Metsikute banaanide vili kaalub 30-80 gr BANAANITAIM SORDIARETUS DESSERTBANAAN EHK PUUVILJABANAAN 1. Hapuka maitsega, magusa ja mahlaka lihaga 2. Süüakse pärast vilja kesta (banaanikoore...
kokku kasvanud kasvanud, emakaid mitu Sigimik sigimik ülemine emakakael keskmine emakasuue alumine sigimik Õite sugu Ühesuguline õis -- õies ainult tolmukad v. ainult emakad hermafrodiitne e. kahesooline -- õies emakad ja tolmukad maisi emasõisik Ühekojaline taim (monoöötsiline) -- emas- ja isassugurakud ühel taimel tamm, kask, sarapuu Kahekojaline (diöötsiline) -- emas- ja isassugurakud eraldi taimedel paju, kanep, astelpju, põõsasmaran Kolmekojaline (triöötsiline) -- mõlemad variandid saar Sümmeetria sügomorfne aktinomorfne e. kiirjas bisümmeetriline ebasümmeetriline Õieosade asend Ringidena, võivad liituda
Saialill Eestis on levinum üheaastane liik (C. officinalis), mis armastab päikeselist kasvukohta ja millel on päikesena säravad kollased õied. Lehed on üldiselt mahlakalt rohelised, kuid esineb ka kollasekirjusid. Saialille võib näha kasvamas nii koduaedades kui ka prügimäel, ta metsistub üsna kergesti. Lill paljuneb isekülvi teel ning võib seetõttu muutuda ka segavaks umbrohuks teiste kultuuride kasvatamisel. Korjamine ja kuivatamine Saialill õitseb tavaliselt juunist oktoobrini. Kui aga korralikult hooldatud taimedelt õitsemise algusest peale eemaldada regulaarselt kõik avanevad õied (sobivamaks korjevaheks peetakse 25 päeva), pikeneb õitsemine kuni maapinna külmumiseni. Sageli õitseb ta veel ka pärast mitmekraadilist külma maapinna sulades, isegi detsembris. Saialillel korjatakse põhiliselt õisi (aga vahel ka lehti, sagedamini neist värskena salvi tegemiseks). Korjata soovitatakse päikeselise ilmaga pärast ho...
Seente kooselu teiste organismidega 8 klass Mükoriisa (1) · Kübarseened, näiteks pilvikud, riisikad ja puravikud, elavad sümbioosis puude juurtega. · Seeneniidid varustavad taimejuurt vee ja mineraalainetega, ise saavad nad juurtest orgaanilisi aineid. · Mükoriisat esineb enamikul taimedel. Mükoriisa (2) · Juurt koos seeneniitide põimikuga nimetatakse seenjuureks ehk MÜKORIISAKS. Mükoriisa (3) · Leidub taimi, nagu näiteks kanarbik, mis polegi võimeline elama ilma mükoriisata. Parasiitseened (1) · Paljud seened parasiteerivad inimestel ja loomadel, eriti taimedel, põhjustades seenhaigusi. Inimestel on levinud jalaseen. Parasiitseened (2) · Teraviljadel parasiteerivad roosteseened, mistõttu on taimed kidurad ja saak vähene. · Teravilju võivad kahjustada ka nõgiseened. · 1. liik--> terise sisu= must eoste mass --> terise ...
*Taimed 6.klass Ma räägin teile taimedest, mis kasvavad soos. * Nende alla kuuluvad ka marjad, Mis kasvavad samuti soos. *Sissejuhatus * Turbasamblaid on kümmt liiki kuid nad näevad üsnagi sarnased välja. * Kui sammal välja sikutada on näha, et sellel pole juuri. * Turbasammal imeb vett endasse, nagu ka tavaline turbas. * Sellepärast ongi rabas kõik märg ja niiske ja on laukad. *Turbasamblad *Huulhein saab toitu putukatest, keda nad püüavad ja söövad. *Huulhein *Nad kuuluvad * Rabamurakas on peaaegu tavaline murakas mida süüakse. * Ta näeb välja nagu roos mis on roosa, ta õitseb nagu tavalised taimed ja õitest tulevad marjad *Rabamurakas Sinikas on mari mis näeb sinakas-lilla välja. * Seda süüakse ja enamasti kasvab see soodes. * Sinikas on saanud oma nime sellest et ta on sinise värvusega. * Sinikas saab sügise poole valmis. ...
.4 3. PORRULAUK.........................................................................................5 4. REDIS...................................................................................................6 5. TOMAT................................................................................................7 Lillkapsas Toiduks tarvitatakse lillkapsaõisikut,mis koosneb mahlakatest lühikestest,mitmekordselt harunenud õievartest koos vähearenenud õiepungadega.Lillkapsaõisik on suhteliselt kõrge toiteväärtusega. On öeldud, et just väga kuumal ja kuival suvel kasvanud lillkapsas võib värvuda hoidistamisel roosaks. Teiseks põhjuseks võib olla asjatult kõrge temperatuur hoidise valmistamisel. Ka sisaldavad mõne lillkapsasordid roosakas-lillat pigmenti, mis tuleb esile kuumutamisel, mõned sordid aga on juba toorelt kergelt lillakad. Lillkapsast tuleks süüa kas päris toorelt või vaid lühikese aja jooksul blansheeritult ehk kuuma veega ehmatatult
Puuviljaaiandus Puuviljaaiandus on aianduse haru, mis hõlmab puuvilja-, pähkli- ja marjakasvatuse. Enim toodavad puuvilja Brasiilia, Hiina, Hispaania, India, Itaalia, Mehhiko, Prantsusmaa, Türgi ja USA; maailmajagudest on suurim puuviljatootja Aasia, palju kasvatatakse puuvilja ka Euroopas. Õunapuu Aed-õunapuu on suhteliselt madal, 5–12 meetri kõrgune viljapuuliik, mille vili on õun. Teised õunapuu perekonda kuuluvad liigid (näiteks mets-õunapuu) ei ole aed-õunapuu esivanemad. Õunad säilivad kuude viisi, säilitades sealjuures suure osa oma toiteväärtusest. Ainult tsitruselised on neile selles osas võrdväärsed. Hilissügisel korjatud ja jahedas säilitatud taliõunad on olnud aastatuhandeid tähtis toiduaine. Mägi-õunapuud ei haigestu mitmesse aed-õunapuude haigusse ja neid saab kasutada haiguskindlamate sortide aretamiseks. Keskajal kasvatati õunapuid Eestis...
Bioloogia -Õistaimed võivad paljuneda vegetatiivselt ja suguliselt. -Vegetatiivsel paljunemisel areneb uus taim juurest, varrest või lehest. *Juurevõsudega ploomipuu *Risoomidega maikelluke *Sibulatega tulp *Võsunditega maasikas *Mugulatega kartul *Lehtedega aas-jürilill -Sugulise paljunemise organ on õis. -Õiekate ümbritseb ja kaitseb emakaid ja tolmukaid. Võib koosneda kroonlehtedest ja tupplehtedest või olla lihtne (tupeks ja krooniks eristumata). -Emakakael koosneb emakasuudmest, emakakaelast ja sigimikust. -Sigimikus paiknevad seemnealgmed, millest pärast viljastamist arenevad seemned. -Tolmukas koosneb tolmukapeast ja tolmukaniidist. -Mõlemasuguline õis õis, milles on tolmukad ja emakad. -Ühesuguline õis õis, milles on kas ainult tolmukad või ainult emakad. -Ühesugulised õied jagunevad ühekojalisteks ja kahekojalisteks. -Ühekojaline isas- ja emasõied asetsevad ühel taimel (kurk)....
rajatud kultuurniite. Looduslikud niidud. Niitude liigirikkas taimestikus leidub haruldasi taimi ning palju ravimtaimi. Niidud muudavad ka maastiku mitmekesisemaks. Seepärast tuleb väärtuslikumaid niite hävimise eest kaitsta. Aasrebasesaba Aasrebasesaba võib kohata peaaegu igal niidul. Aasrebasesaba õisik tundub katsudes pehme ja taim talub hästi niitmist. Härjasilm Taime peetakse meie niitude ja nurmede kauneimaks. Härjasilmal on kaunis korvõisik. Lill õitseb terve suve, juunist kuni septembrini. Aasseahernes Aasseahernes kasvab tihti koos hiirehernega. Tema kasvukoht on niiskel niidul. Taime kutsutakse ka mesiherneks tema kollase värvuse pärast. Kibe tulikas Kasvab peamiselt karjamaal, sest loomad seda taime ei söö. Tulikal on küll kaunid kollased õied, aga ta on mürgine ja nahale sattumine võib põhjustada põletust. Harilik härghein Härghein on puisniitude ja niiskemate niitude taim
Vajalik: *valgus *niiskus *soojus II tärkamine Algus...10% Lõpp....75% III Võrsumine · moodustub võrsumissõlm, kust saavad alguse külgvõrred ja lisajuured · suvised võrsuvad rohkem kui talvised ta IV kõrsumine *taim vajab piisavalt niiskust ja toitaineid V Loomine *taime õis tungib läbi lehetupe Kaeraõisik- põris Mais- tõlvik VI Õitsemine Alguses: tolmnemine Lõpp: viljastumine *Õies on enne terise moodustumist emakas ja tolmukad *Rukis on risttolmneja(tolmuterad, mis pärinevad teiselt taimelt viljastuvad emakalt) *Isetolmnejatel viljastuvad eraka, samas õiel asuvad tolmukad I rühma teraviljad, nende tunnused ja omadused Rukis(SECALE) *Rukki perekonda kuulub 10 liiki. Neist 10st kasvatatakse ainult 1 liiki, secale
Kanep BY:HARDI HINN Mis see on? Kanep on narkootilise toimega mõnuaine, mis sisaldub kanepitaime seemnetes. Seda tarvitatakse peamiselt suitsetades. Enamus riikides on kanep illegaalne,kuid mitmetes riikides on lubadud ka selle meditsiiniline kasutus. Kanep toiduainena Eestimaal kasvatatud kanepist valmistati kodustes majapidamistes kanepijahu. Kanepijahust valmistati kanepipiima ja kanepiputru ehk kanepitempi. Ajalugu ja milleks kasutatakse Juba aastatuhandeid on inimene kanepit kasutanud kiu ja seemnete (neist toodetakse näiteks õli) saamiseks ning selles sisalduvaid kannabinoidide rühma kuuluvaid aineid mitmesuguste tervisehädade leevendamiseks. Kõige varasem teadaolev kanepikasutamine leidis aset Hiinas umbes 8000 aastat tagasi: kanepiseemneid kasutati toiduna. Pisut hilisemast ajast on teada ka kanepi tarvitamine religioossetel riitustel . Kanepi rahvapärased nimetused mari, ganja, savu, joint, roheline, õis, õisik, travka,...
TEELEHT Suur teeleht on tuntud igale lapselegi. Ikka pannakse tema lehte verejooksu peatamiseks haavadele. Hea mõju saamiseks peab haava pääsema teelehe mahl. Selleks tuleb kas mahl välja pressida või panna haavale purustatud leht. Peale verejooksu sulgemise saab teda mujalgi edukalt kasutada. Nii võib muljutud lehte, mahla või viimasest valmistatud ekstrakti panna põletatud, muljutud, hõõrutud või haudunud kohtadesse. Suur teeleht aitab kõigi nende hädade puhul nagu imerohi. Kuid sellega ei piirdu tema kasutusalad. Ta on heaks ravimtaimeks ka kuivatatult. Kuivatamine pole aga sugugi lihtne, sest teelehe lehed on lihakad ja kuivavad aeglaselt. Sellegipoolest soovitatakse neid kuivamise ajal mitte teisipidi pöörata. Ka juba korjamisel tuleb nendega ettevaatlikult ümber käia, sest liigsel muljumisel muutuvad need mustaks. Ilusasti roheliseks kuivanud lehed aitavad aga teena või keedisena kopsukata...
Marihuaana Tutvustus Marihuaana on taimse päritoluga mõnuaine. Kanepi taimest valmistatakse kolme uimastit: marihuaanat, hashishit ja kanepiekstrakti. Marihuaana on nendest lihtsaim kanepitoode (THC sisaldus 0,5-5,0%). See on valmistatud kuivatatud õitest ja lehtedest. Aine nimetused Aine täpne ladinakeelne nimetus on Cannabis Samuti tuntakse marihuaanat sativa. ehk kanepit eesti keeles järgmiste nimede all: mari, ganja, savu, joint, roheline, õis, õisik, travka, šmal, kurevo, kivi, mant, toss ja bob. Valmistamine, levik ja müük Kanepi taimest valmistatakse kolme uimastit: marihuaanat, hashishit ja kane...
salatites, suppides ja püreedes. Hapu oblikas Tugevast sammasjuurest Oblika lehed on rohelised, Hapuoblika lehed sobivad kasvab välja kodarik nooljate, varasuvel ilmub väikestest toorelt või keedetult terveservaliste, veidi lihakate punakatest õitest pikk suppidesse ja salatitesse. lehtedega. Ülaosast harunev pöörisõisik. Vene köögis tehakse vars kasvab 30-100cm oblikatest pirukatäidist. kõrguseks. Oblikalehtedega saab pehmendada liha ning neid võib kasutada marineerides
Teraviljad Vegetatsioon algab 5 C juures, periood kuskil 160 päeva. Tera ehitus:viljakest,seemnekest,aleuroonkiht,endosperm,toitekude. Embrüo eraldab idu endospermist, tal ka vahendusülesanne. Ta vahendab toitaineid endospermist idusse. 1) Idanemisfaas jaguneb kaheks : 1.nähtamatu idanemine ja 2.nähtav *Koleoptiil- kilejas moodustis, mis on torukujuline. Kaitseb lehte mehaaniliste vigastuste eest. 2) Tärkamine- algus 10% taimedest tärganud, lõpp 75% tärganud. 3)Võrsumine Produktiivvõrse- seemisvõrse, mille õisikus on moodustund vähemalt 1 normaalne tera. Taliteraviljad võrsuvad rohkem. 4)Kõrsumine- intensiivne pikusesse kasv. 5)Loomisfaasi algus on see, kui taime õisik tungib läbi lehe tupe ja muutub silmale nähtavaks Külvisenorm Külvisenorma all mõistetakse pinnaühikule külvatavate seemnete arvu või külvise massi kg/ha kohta. Külvisenormi arvutamine: 1.külvisenorm kg/ha= idanevate seemnete arv ruutmeetril korda 1000 s.m. jagatud külvi...
Varstu Keskkool 11. klass Jevgenia Grigorovits Hüatsint Referaat Juhendaja Helen Oppar Varstu 2009 Sisukord 1. Sissejuhatus ja eessõna 3 2. Hüatsint 3 2.1 Hüatsindi iseloomustus 4 2.2 Hüatsindi sordid ja ajatamine 4 2.3 Ebahüatsint 6 2.4. Kobarhüatsint 6 3. Legendid ja pärimused 7 Kasutatud kirjandus 11 Lisad 12 2 1.Sissejuhatus ja eessõna Eesti aedades on praeguseni kõige enam levinud sibullilledeks tulbid ja nartsissid, madalakasvulistest kevadekuulutajatest peamiselt hüatsindid, sini...
aster, daalia, krüsanteem, prahitaimedest nt. ohakas, takjas. Ravimtaimena kasutatakse näiteks harilikku raudrohtu, kassikäppa, kollast karikakart, koirohtu ja paljusi teisi. SUGUKOND: nelgilised (Caryophyllaceae) 1.kuuluvad kaheiduleheliste klassi, nelgilaadsete seltsi. 2.Maailmas u 2000 liiki, Eestis u 50 liiki 3.Vars on tihti jämenenud sõlmekohtadega. Enamikul vastakud lineaalsed lehed ja viietiste õitega ebasarikõisikud. Vili kupar, pähklike või kuiv mari. 4.Ebasarikõisik on lihtõisik, mille kõik raod lõpevad õiega 5.Kasvavad kuivematel päikeselistel, sageli liivastel niitudel, loopealsetel, kinkudel; harva metsas ja niiskemas. Levinud põhjaparasvöötmes, lähistroopilises vahemerelises kliimavöötmes ja troopilistel mägede aladel. Lõunapoolkeral esineb nelgiliste perekondi suhteliselt vähe, sellele vaatamata kasvab seal maailma kõige lõunapoolsem kaheiduleheline õistaim antarktika padikann 6
Kollane käoking (Aconitum lasiostomum) Kollane käoking on nii haruldane taim, et tema rahvapäraseid nimesid ei olegi teada. Eestis kasvab ta teadaolevalt vaid ühes kohas Viljandi lähedal. Küll on aga laialt tuntud tema siniseõieline sugulane sinine käoking, kelle rahvapärased nimed on kingalill, siller jt. Need taimed erinevad teineteisest peamiselt õite värvuse poolest. Nii sobib sinise käokinga kohta räägitu paljuski ka kollase käokinga kohta. Sinist käokinga kasvatatakse meil vahel iluaedades, kuid looduslikult ta meil ei esine. Iseloomustus Kingalill ja siller on käokingale igati sobivad nimetused. Tema õiekate koosneb kolmest värvilisest tupplehest, milledest tipmine on kiivrikujuline. Niisugust õit veidi pöörates näemegi armsat väikest kingakest. Sõna king on ka levinuim käokingade nimedes. Siller sobib aga nimeks seetõttu, et tema paks juurikas on väga sarnane selleri maa-alusel...
Vesilääts · sugukond võhalised · lehe läbimõõt kuni 10 mm= 1 cm · 2-5 taime üksteise küljes · alumine külg pruun või punane · vegetatiivselt(harva seemnetega) · eelistab seisvat veekogu · toit ja varjupaik · ujub vabalt veekogu pinnal Tarn · sugukond lõikeheinalised · õied moodustavad pähiku · emasõitel areneb hiljem põisik, mille järgi saab määrata õie sugu · kolmekandiline, sisu on täis · seemnete ja vegetatiivselt risoomivõsude abil · niisked kohad, taluvad ka kuiva · madalsoodes, veekogude kallastel · taimekasvatus, looduskeskkonna taastamise projektides, iluaedades · küürremmel Luigelill · sugukond luigelillelised · õiekattelehed roosad kuni violetsed · tolmukad ja emakas tumepunased
Suur teeleht Rahvapärased nimed: Paiseleht, Tiileht, Teenuiad, Tiiain. Sandra ja Grete Kirjeldus: ★ Suur teeleht (Plantago major) on ühekojaline rohttaim teeleheliste sugukonnast, teelehe perekonnast. ★ Taim ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja. ★ Taime kõrgus on enamasti 10–35 cm. ★ Lehed on tumerohelised, munakujulised ning siledad. ★ Maapealne vars puudub. Lehed on juurmised, algavad kimbuna maapinnalt, moodustades spiraalse asetusega kodariku. ★ Lehel on 5–7 tugevat kaarekujulist roodu. Kui leht taime küljest lahti tõmmata, siis enamasti jäävad rootsu külge rippuma pikad niidid. Nii et roots on tugevate soontega. Õitsemine: ★ Teeleht õitseb suve algusest kuni oktoobrini. ★ Õievars on 10–40 cm pikk, ning peenike, püstine või pisult tõusev, kaetud lidus karvadega, tugevakiuline. ★ Õisik on kuni 20 cm pikkune tähk. ★ Õied on väikesed. ★ Tolmukad õisikust eemale ulatuvad, kr...
Harilik võilill (Taraxacum officinale) piimarohi, piimaohakas, võismalilled, võikann, põrundhaigerohi Võilill on nii tavaline taim, et lähemat tutvustamist ta ei vaja. Kuid enamik inimesi ilmselt ei tea, et võililleliike on Eestis tublisti üle saja. Kõik nad tunduvad väga sarnased. Kuna nende kasutamises ja tähtsuses inimese jaoks pole ka olulist vahet, siis ei ole tavaliselt vajadust nende liikide äratundmiseks. Suur osa võililleliikidest paigutatakse sageli ühe niinimetatud kollektiivliigi alla. Selleks ongi harilik võilill, keda me nüüd lähemalt uurimegi. Võilille iseloomustavad juurmise kodarikuna asetsevad sulgjalt lõhestunud lehed, pikk seest õõnes õisikuvarb, jäme sügavale mulda tungiv juur ja loomulikult kuldkollased suured korvõisikud. Võilille õisikud koosnevad ainult keelõitest. Kuigi kõik tema keelõied tunduvad esmapilgul väga sarn...
Põllumajandustaimed.kordamine eksamiks 4.osa. Generatiivsed taimeorganid VILI Kui tolmlemine - õietolmu kandumine tolmukatelt emakasuudmele - on olnud edukas, hakkavad tolmuterad idanema ja tungivad sigimikku. Õiekatted ning tolmukad kuivavad ja langevad ära, emakakael kas kuivab või muutub vilja levimise abivahendiks. Õiest hakkab sõltuvalt emakate arvust arenema kas lihtvili või koguvili. Õisikust omakorda hakkab arenema vilikond (Vilikond on ühest õisikust kujunenud viljade kogum (näiteks sõstrakobar, maisitõlvik)) Vili ei tarvitse alati koosneda ainult edasiarenenud sigimikust, mitmetes sugukondades esineb: *rüüsvilju (vananenud nimetus - ebavili), kus viljade arenemisest võtab lisaks viljalehtedele osa ka teisi kudesid, näiteks õunvilja või maasika lihakas osa on arenenud õiepõhjast. Levinud nähtuseks on viljakestade kokkukasvamine seemnekestadega, mis muudab viljad väliselt seemnetega sarnaseks. *partenokarpia -- seemneteta vilja...
Sisukord Sisukord................................................................................................................................................ 1 Sissejuhatus...........................................................................................................................................3 TAIMED..............................................................................................................................................4 MITTESUGULINE PALJUNEMINE..............................................................................................6 SUGULINE PALJUNEMINE..........................................................................................................7 ÕISIKUD.............................................................................................................................................. 8 LISAD............................................................................
Läänemeri Üldandmed · Läänemere kaldal on 9 riiki. · Läänemeri on maailmas suuruselt teine sisemeri Vahemere järel. · Ta on maailma suurim riimveekogu. · Läänemeri on madal, keskmine sügavus on kõigest 55 meetrit. · Pindala on u 366 000 km2. · Vee maht on umbes 20 000 km3. · Läänemeri on Põhja- Jäämerega ühenduses Taani väinade kaudu. · Läänemeri muudab suvel lähialade kliima külmemaks, talvel aga pehmemaks. · Läänemere põhjaosa kerkib, aga lõunaosa vajub. · Umbes 20% Läänemerest on alad, mille sügavus on alla 10 meetri. · Üle 100 000 saare · Vee keskmine soolsus on kõigest 0,9%. Vee soolsus väheneb Taani väinadest Soome lahe ja Põhjalahe soppide suunas. · Suurim sügavus on 459 meetrit. Loomastik · Läänemere loomastik on isenditerohke, kuid liigivaene, sest vesi on mageveeliikide jaoks liiga soolane ja ookeaniliikide jaoks liiga mage. Hallhüljes Läänemere suurim imetaja · Hallikas ...
1. allergeen allergiat tekitav aine 2. allergia ülitundlikkus mingi aine suhtes, millega kaasnevad haigusnähud 3. assimilatsioon kehaainete moodustumine (FS, min-ne toitumine) 4. autotroof org, kes sünt. eluks vajalikke üh-eid väliskeskkonnast, toit anorg. ainest 5. bioinvasioon võõrliikide laialdane sissetung mingile alale 6. biosfäär Maad ümbritsev elusloodust sisaldav kiht 7. botaanika teadusharu, mis tegeleb taimede uurimisega 8. brüoloogia samblaid uuriv teadusharu 9. dissimilatsioon kehaainete lagundamine (org-aine lag-ne, hingamine) 10. eos e. spoor, eriline paljunemisrakk taimede levikuks 11. floeem taime niineosa, kus sisaldis liigub hürdost. rõhu mõjul 12. fotosüntees looduslik protsess, kus elusorg-d muudavad päikeseen. keemiliseks en-ks 13. heterotroof org, mis kasutab toiduks teiste liikide poolt toodetud org.üh-eid 14. hingamine elusorg-de kasuliku energia hankimise viis 15. huumus org-aine la...
I kategooria taim: Kollane käoking on nii haruldane taim, et tema rahvapäraseid nimesid ei olegi teada. Eestis kasvab ta teadaolevalt vaid ühes kohas - Viljandi lähedal. I kategooria selgrootu loom: Ebapärlikarp on ohustatud karbiliik, kes kuulub ebapärlikarplaste sugukonda. Ebapärlikarbi nimi tuleb sellest, et nende sisekojal võib olla moodustunud ebapärleid I kategooria selgroogne loom: Lendorav ehk harilik lendorav on oravlaste sugukonda kuuluv haruldane näriline. Lendorava areaal ulatub Lääne-Soomest ja Baltimaadest kuni Vaikse ookeani rannikuni. Eestis leidub teda valdavalt Kirde- ja Edela-Eestis. I kategooria seen: Limatünnik algselt terves Euroopas levinud limatünnik on 21. sajandiks paljudes riikides (näiteks Norras) hävinud ning mujal (näiteks Rootsis) kaduvaks liigiks kuuluta...
Mulla ja seemnete Koristamine, Nimi Iseloomustus Kasvunõuded Külv Hooldus ettevalmistamine säilitamine, töötlemine Peakapsas 2-aastane Külmakindel (eriti käharpea Ei ole väga nõudlik Tuleb ettekasvatada Mullata soodustab Esimene saak juuni algul Esimsel aastal kapsapea ja kapsas) Kõige nõudlikum on punane Tugevad ja väljaveni...
annaabi.ee 
