Selle pede eksami vastused: AINEVAHETUS EHK METABOLISM Organismid vajavad elutegevuses erinevaid orgaanilisi aineid, mida nad saavad kas väliskeskkonnast või sünteesivad ise. Sünteesimiseks on vaja energiat, mida saadakse orgaaniliste ühendite lagundamisel või väliskeskkonnast. Metabolism koosneb 2-st vastandlikust osast: · Assimilatsioon sünteesiprotsessid (vaja energiat, ainet, ensüüme). Raku tasemel anabolism. · Dissimilatsioon lõhustamisprotsessid (vaja ainet, ensüüme, energia salvestamise võimalust). Raku tasemel katabolism. Taime ja looma erinevused Taimed Loomad raku ehitus: rakukest puudub plastiidid puuduvad vakuoolid puuduvad ainevahetus: autotroofsed heterotroofsed varuaine: tärklis rasvad keha pindala: suur välispi
Botaanika 2 KT B 1. Epiderm: a) mis kudede hulka kuulub? b) kus paikneb? c) mis on epidermi ülesanne? a) kattekudede hulka b) primaarses kattekoes c) kaitsta taime kuivamise, ülekuumenemise, hapniku puuduse ja muude väliskeskkonna kahjulike mõjude eest. 2. Korgi e. peridermi ehitus. a) missugustest osadest koosneb? kuidas need osad omavahel paiknevad? Koest: felleemist, fellogeenist ja ja fellodermist Kõige välimine felleem (kork), keskmine fellogeen (korgikambium) ja kõige sisemine felloderm 3. Missuguseid juhtkimpe nimetatakse avatuiks, missuguseid kinnisteks? Missugune põhimõtteline erinevus avatud ja kinniste juhtkimpude vahel tuleneb erinevusest nende ehituses? Avatud - kambium on floeemi ja ksüleemi vahel. Kambiumi tegevuse tulemusena juhtkimp laieneb. Kinnine - juhtkimbus puudub kambium, seetõttu juhtkimp ei kasva. 4. Kollenhüüm: a) mis kudede hulka ta kuulub? missugustest rakkudest kollenhüüm koosneb? Primaarne (lihtsaim) tugikude
Tahud puutuvad kokku naaberrakkude tahkudega, rakud on erineva suurusega, mistõttu enamasti on tahkusid 10-16. Põhikoerakud võivad olla ka tähtjad (vee- ja sootaimede aerenhüüm). Põhikudede ühiseks omaduseks on võime muuta oma aktiivsust. Seda võimaldab kõikide organellide esinemine protoplastis. Põhikoe rakud osalevad regeneratsioonis ja lisajuurte ja -võsude moodustamisel. Vastavas toitekeskkonnas võib mõnest üksikust põhikoelisest rakust areneda terve taim.Funktsioonist lähtudes eristatakse järgmisi põhikoe liike. Klorenhüüm (assimilatsioonipõhikude) asub lehes või varre esikoores. Üksikuid kloroplaste võib esineda ka säsis, kui sinna ulatuvad päikesekiired. Ometigi ei anna kloroplastide esinemine alust nimetata seda klorenhüümiks, sest fotosüntees pole sellise koe põhiülesandeks. Klorenhüümi rakud on vakuoolide- ja kloroplastiderohked. Piklikud ja üksteise kõrval asuvad klorenhüümirakud
Hingamisjuured: troopika hapnikuvaeste soiste alade taimed Tugijuured, ronijuured ·Juuremügarad Bakterid tungivad juurekarvade kaudu parenhüümirakkudesse, sealsete toitainete arvel paljunedes hõivavad nad järjest uusi rakke. Ka parenhüümirakud paljunevad ja suurenevad ning moodustavad nn bakteroidkoega täidetud mügaraid. Juurerakkudes toimub pidevalt bakterite lagundamine, vabanenud aineid (peamiselt lämmastikühendeid) saab taim kasutada. Et bakterid suudavad oma keha üles ehitada õhulämmastiku jm baasil, võib öelda, et sümbioosis* elades muudavad bakterid õhulämmastiku taimedele kättesaadavaks. Bakterid kasutavad ka taime sünteesitud süsivesikuid. Neid moodustavad mügarbakterid, limaseened, kiirikseened. Esinevad kõigil oalaadsetel, liblikõielistel. Lisaks leidub juuremügaraid ka astelpajul, hõbepuul ja leppadel.
pojengid), emakad- õiepõhi- õieosade kinnitamine, õie raag- kinnitab õie taimele, nektaariumid: osade alusel, kannus, staminoodid, tolmeldajate ligimeelitaja. Liitsuguline isas- ja emasorganid on ühes õies. Lahksuguline - isas- ja emasõied on eraldi ühel taimel. Kahekojaline - millel ühed isendid on ainult isasõitega, teised ainult emasõitega(harilik kadakas), Ühekojaline - millel nii isas- kui emassuguorganid asuvad samal isendil( kõrvitsa taim, harilik sinilill), On võimalik, et õied on liitsugulised + emasõied või isasõied. (mesiputk, putkad) Tolmnemine: Mittetolmlemine: apomiksis - seemnete moodustumine ilma sugulise protsessita. Partenogenees viljastamata munarakust areneb organism. Isetolmlemine: juhuslik, häda-, obligatoorne. Isesteriilsus Juhuslik (enamasti) kas sama õie või sama taime piires. Õie ehituses on peidus viise, kuidas vältida isetolmlemist sama õie piires (erikaelalisus, eelemasus/-isasus)
Taimekud Rakkude paiknevus Kudede paiknevus taimes Taimerühmad Ülesanne e koes Algkude Väikesed, piiramatu *Tipmine meristeem varte, *õistaimedes jagunemisvõimega juurte ja pungade tippudes rakud, mis paiknevad (pikkuskasv), tihedalt üksteise *vahemeristeem varre kõrval. sõlmevahedes ja lehtede ning õieraagude alusel *külgmine meristeem õistaimede organites, kaheidulistes ka juhtkimpudes niine- ja puiduosa vahel (jämeduskasv) *haavameristeem vigastatud taimeosa ümber
1 Botaanika 2. *BOTAANIKA ON teadus taimedest *Botaanika eriharud: taime-… 1) Morfoloogia a. anatoomia b. tsütoloogia c. embrüoloogia 2) Süstemaatika a. florograafia 3) Taimegeograafia 4) (Taime-)ökoloogia 5) Taimefüsioloogia 6) Paleobotaanika *Botaanika seosed: 1) Agronoomia 2) Meditsiin – täpsemalt farmaatsia (=rohuteadus) 3) Looduskaitse *Botaanika areng Loodusrahvastel väga hea looduse tundmine: toit, ravi, ohud. Neil on olemas küllaltki objektiivne liigikontseptsioon Teaduslik botaanika: Vana-Kreeka (Theophrastos) Tänapäevane botaanika algas 17 sajandil: teaduslik kirjeldamine 19. sajand – kogunenud teadmiste üldistamine (detailide täpsem kirjeldamine ei andnud enam oluliselt uut teavet, osutus müraks) Praegu – kogunenud teadmiste ja üldistuste seostamine ja mõtestamine väljaspoole? TAIME RAKK Rakk: cellula – r
Füllood ilma labata, lamenenud lehekujulise rootsuga leht Kserofüüt männi okas Mesofüüt meie kliima taimed Vanus lehtedel: heitlehelistel üks veg. periood, männil 2-3a, kuusel 3-5, loorberil 4a PALJUNEMINE Sugutu paljunemine: vegetatiivne, eoseline, apomiktne. Vegetatiivne arengulooliselt primitiivseim. Pungumine ja pooldumine risoomide, mugulate, sibulate, sigisibulate, roomavate vartega jne. Sammaldel on sigikehad. Risoom maa-alune vars, millega taim saab maa all paljuneda Vivipaaria seeme areneb taimeks õisikus Pseudovivipaaria õisiku tipmisest meristeemist kujuneb uus taim Eoseline paljunemine paljunemise puhul annab organismile aluse eriline paljunemisrakk. Näiteks: sõnajalad, samblad, osjad. Eoseid moodustavat elujärku nimetatakse sporofüüdiks. Eosest areneb eelniit. Millest kujuneb sambla taim. Sõnajalal areneb eosest eelleht, mille pinnal areneb sugurakke moodustuv organ gametangium.
Kõik kommentaarid