Taim (1)

TAIM

• Taimeanatoomia – õpetus taimede ja nende organite siseehitusest
  
• Taimemorfoloogia – õpetus taimede ja nende organite välisehitusest ja kujunemisest
  
• Taimefüsioloogia – õpetus taimede talitlusest
  

• Taime keha koosneb rakkudest, mis erinevad loomarakkudest
  

• Rakukest
  
• Plastiidid
  
• Vakuoolid
  

• Rohelised taimed erinevad loomadest energia kasutamise ja toitumise viisilt
  

• Autotroofid
  
• Fotosüntees
  
• Gaasivahetus
  

• Taimede ainevahetuse laad erineb loomade omast
  

• Maapealsete osade suur assimileerimispind e suur lehtede kogupind
  
• Maa-aluste osade suur imamispind e tugevasti hargnev juurestik
  
• Kompenseerivad teataval määral taimede liikumisvõime puudumist
  

• Taim kasvab kogu elu vältel
  

• Kasv on piiramatu
  
• Toimub pidev rakkude jagunemine taime teatud piirkondades
  
• Hästi arenenud regeneratsioonivõime
  

• Kudede diferentseerumine
  
  • Ühe koe piires on rakud spetsialiseerunud mingi füsioloogilise talitluse jaoks
    
  • Kattekude – kaitse vee liigse aurumise ja kahjulike välistegurite eest
    
  • Juhtkude – vee ja toitainete transpordiks läbi taime
    
  • Tugikude – mehaaniline tugevus maismaataimedel
    

• Taime vegetatiivsed ja generatiivsed organid
  

• Vegetatiivsed – lehed (spetsialiseerunud gaasivahetusele ja fotosünteesile) ja vars (lehtede ühendamine taime maa-aluse osaga)
  
• Generatiivsed – õied, viljad jt paljunemisorganid
  

• Ontogenees ja fülogenees
  

• Ontogenees – isendi areng eluea vältel, st munaraku viljastamisest kuni surmani
  
• Iga põlvkonna ontogeneesis korratakse eelnenud põlvkondade arenguastmeid
  
• Fülogenees – liigi areng tuhandete aastate vältel
  

• Kasv
  

• Kasv – taimede mõõtmete suurenemine tingituna rakkude suurenemisest ja nende arvu suurenemisest
  
• Primaarkasv – taimeosade väljakujunemine kasvukuhikutes ja taime pikenemine
  
• Sekundaarkasv – taimeosade jämenemine
  

• Areng
  

• Areng – erinevate eluetappide läbimine ontogeneesis
  
• Embrüonaalne e looteline areng – munaraku viljastamisest kuni idu moodustumiseni seemnes
  
• Vegetatiivne areng – idanemisest suguküpseks saamiseni
  
• Reproduktiivne e generatiivne areng – paljunemise ja seemnete valmimise periood
  

Taimekoed
Koeks nimetatakse ühesuguse päritolu, ehituse ja talitlusega rakkude rühma.
Koed jagunevad:

• LIHTKOED - koosnevad ainult üht tüüpi rakkudest
  
• LIITKOED - koosnevad mitut tüüpi rakkudest
  

• Koed jaotuvad kahte suurde rühma: algkoed ja püsikoed
  

Enamasti ei asu rakud tihedalt üksteise kõrval vaid nende vahele jäävad suuremad või väiksemad rakuvaheruumid ehk intertsellulaarid.
Suured rakuvaheruumid esinevad veetaimede ja sootaimede lehtedes ja vartes, tagades taimede vees püstipüsimise. Koetüübid on seotud üksteiseks üleminekutega, enamasti täidavad koed samaaegselt mitut ülesannet. Sageli muutuvad kudede funktsioonid taime ontogeneesi käigus.
Algkoed ehk meristeemid
Tipmine meristeem
Külgmine meristeem e kambium
Vahemeristeem
Haavameristeem e kallus
Algkude koosneb pidevalt jagunevatest, piiramatu jagunemisvõimega initsiaalrakkudest
Histogenees - initsiaalrakkudest püsikudede moodustumine
Organogenees - uute organite teke diferentseerumata algkoest ehk meristeemist
Osad pooldunud algkoe rakud jäävad meristeemi, osad diferentseeruvad teisteks kudedeks
Rakud on väikesed ja õhukese kestaga, asuvad tihedasti üksteise kõrval

• Tipmine meristeem – pungades, varte ja juurte tipus , paiknevad kasvukuhikutena, mille ümber on lehealged (pikkuskasv)
  

• Külgmine meristeem e kambium – varte ja juurte jämenemine, ühes suunas moodustuvad puidu, teises suunas niine rakud, nn teiskasv (aastarõngaste teke)
  

• Vahemeristeem – kõrreliste kõrresõlmedes (pikkuskasv)
  

• Haavameristeem e kallus – tekib vigastatud koha ümber, kalluse rakud on võimelised edasi diferentseeruma
  

Püsikoed

• Kattekude – kaitseb taime väljast
  
• Tugikude – toestab taime
  
• Juhtkude –ainete transport taimes
  
• Põhikude – moodustab taimekeha põhimassi
  
• Erituskude – ainete eritamine
  

Kattekoed

• välimised kattekoed - katavad taime välispinda (kaitse kahjulike välismõjude eest, transpiratsiooni ja gaasivahetuse regulatsioon)
  

• sisemised kattekoed - reguleerivad ainete liikumist taime sees
  

(vaigukanalite seintel , juure kesksilindri ümber)

• Kõige levinuim kattekude on epiderm , mis esikasvu (primaarse kasvu) staadiumis katab kogu taime
  
• Teiskasvu (sekundaarse kasvu) käigus asendub epiderm korgikihiga
  

• Epiderm on taimeosi kattev kude, mis on enamasti ühe rakukihi paksune ja ilma rakuvaheruumideta
  

• Esikasvu moodustuvad kõik koed, mis saavad alguse kasvukuhikust
  
• Mitmeaastastel taimedel võib esikasvuks pidada valdavat osa esimesel eluaastal tekkinud kudedest.
  
• Teiskasv seisneb juhtkimpude mahu suurenemises, mille tagajärjel vars jämeneb, kuid ei pikene.
  
• Teiskasv algab harilikult teisel eluaastal (sõltub kliimast ja taime liigilistest iseärasustest).
  

• Epidermi moodustavate rakkude kestad koosnevad põhiliselt tselluloosist
  
• Epidermi rakkude välisseina katab kilejas kutiikula (ei märgu, ei lase läbi gaase ega vett)
  
• Osadel taimedel esineb ka vahakiht
  

• Epiderm koosneb elusatest rakkudest
  

• Epidermis asuvad õhulõhed
  

• Õhulõhede ülesandeks on vee- ja gaasivahetuse tagamine taime sisekeskkonna ja väliskeskkonna vahel
  

• Õhulõhed koosnevad kahest sulgrakust, mille vahele jääb õhupilu
  

• Korkkude e sekundaarne kattekude
  

• Teiskasvu käigus (mitmeaastastel taimedel) asendub varte ja juurte epiderm korgikihiga
  
• Väljapoole toodetakse korkkudet, sissepoole õhukese kihina korgi põhikudet
  

• Puudel areneb teatud vanuses sekundaarne korkkude e korp
  

Põhikoed ehk parenhüümid

• Assimilatsioonikude
  
  • sammaskude
    
  • kobekude
    
• Säilituskude
  
• Aerenhüüm
  

• Põhikoed e diferentseerunud koed e spetsialiseerunud koed
  
• Põhikoe rakud on erineva suurusega
  

• Moodustavad valdava osa taimest
  

• Võivad muuta oma aktiivsust
  
• Asub epidermi alla ja on enamasti mitmekihiline.
  

• Assimilatsioonikude
  

Lehtedes, varre pealmises kihis
Kloroplastid, vakuoolid.

• Sammaskude – rakud on piklikud ja asuvad üksteise kõrval
  
• Kobekude – rakkude vahel on suured rakuvaheruumid
  

• Säilituskude
  

Säilituskoe rakkudesse kogunevad varuained : tärklis, suhkrud , valgud , rasvad
Rohkesti kromoplaste (viljades)
Veesäilituskoes on rohkesti vakuoole ( sukulendid , paksulehelised)

• Aerenhüüm e õhukude
  

Suured rakuvaheruumid
Soo – ja veetaimedel
Gaasivahetus, tugi vees püsti püsimiseks

• Säsi – varre keskosas paiknev vähe- spetsialiseerunud põhikude
  

Erituskoed:

• Näärmekarvad
  
• Piimasooned
  
• Nektaariumid
  

Tugikoed

• Tugikoed e mehaanilised koed annavad taimele ja tema organitele mehaanilise tugevuse, st hoiavad taime püsti
  

• Puuduvad või on nõrgalt arenenud veetaimedel ja üheaastastel taimedel (neile annab tugevuse rakkude siserõhk e turgor)
  

• Tugikoed koosnevad puitunud ja paksenenud kestaga rakkudest
  

• Asetsevad taimes mitmel pool muude kudede vahel
  

• Tugikoed jaotatakse kahte põhitüüpi -kollenhüümiks ja sklerenhüümiks
  

Kollenhüüm

• Lihtsaim tugikude, mis koosneb ebaühtlaselt paksenenud kestadega elusatest rakkudest
  

• Kollenhüüm on primaarne tugikude
  

• Kollenhüümi rakukestad ei puitu (koosnevad tselluloosist, jäävad elastseks) ning ei takista seega taime kasvu
  

• Kollenhüüm esineb vahetult epidermi all pideva rõngana või ribadena
  

• Esineb noortes kasvavates taimeorganites
  

Sklerenhüüm

• Sekundaarne tugikude, mis enamasti koosneb teritunud otstega rakkudest
  

• Mehaaniline väga tugev kude
  

• Asub varre siseosas
  

• Täiskasvanult on sklerenhüümi rakud surnud ja õhuga täitunud
  

• Rakukestad on enamasti puitunud
  

• Sklerenhüümi hulka kuuluvad niine- ja puidukiud ning kivirakud
  

• NIINEKIUD
  

• Niinekiud on otstest teritunud, väga paksude kestadega rakud, asetsevad kimpudena
  

• Pikkus mõnest millimeetrist kuni 20-40 mm või enam
  

• Niinekiudude kestad võivad olla puitumata (lina), pisut puitunud (kanep) või täiesti puitunud (pärn)
  

• PUIDUKIUD
  

• Puidukiud asuvad puidus, moodustades olulisima osa puidu massist
  

• Sarnanevad niinekiududele, kuid on rohkem puitunud ja lühemad, kuni 1,5 mm pikkused
  

• Esinevad peaaegu kõikides mitmeaastastes taimedes
  

• KIVISRAKUD
  

• Ühtlaselt paksenenud seintega ümarad rakud
  

• Võivad asetseda üksikult (lihakates viljades) või moodustada väga tugeva koe (pähklid, luuviljade seemned)
  

• Kaitseks
  

Juhtkoed

• Niineosa e floeem
  

• sõeltorud
  
• saaterakud
  

• Puiduosa e ksüleem
  

• trahheed
  
• trahheiidid
  

• Ainete transport taime maapealsete ja maa-aluste organite vahel toimub mööda juhtkudesid. Juurte kaudu siseneb vesi koos selles lahustunud mineraalainetega taime ning liigub edasi tema maapealsetesse osadesse. Seda nimetatakse tõusvaks vooluks ning vastavat juhtkimbu osa, mida mööda vesi liigub, ksüleemiks ehk puiduosaks
  

• Laskuv vool, mis kannab orgaanilised ained lehtedest vartesse ja juurtesse, samuti õitesse ning viljadesse, kulgeb floeemi ehk niineosa kaudu
  

• Nii ksüleem kui ka floeem läbib katkematult kogu taime
  

• Lahused liiguvad takistamatult nn torudes, ühest rakust teise pääseb vedelik läbi pooride
  

Floeem koosneb sõeltorudest, saaterakkudest, floeemipõhikoest (floeemiparenhüümist) ja niinekiududest

• Ksüleemi funktsiooniks on vee ja mineraalainete transport, varuainete säilitamine ja taime toestamine
  

• Ksüleemis võivad esineda trahheiidid, trahheed, ksüleemi põhikude ja puidukiud
  

• Floeem ja ksüleem ühes tugikoe, kambiumi ja põhikoe elementidega moodustavad juhtkimbu. üheidulehelistel ja osadel kaheidulehelistel taimedel puudub juhtkimbus kambium ning juhtkimp säilitab kogu taime eluea jooksul algse ehituse. Sellist ehitustüüpi nimetatakse kinniseks juhtkimbuks
  

• Kaheidulehelistel ja enamikul paljasseemnetaimedel esineb kambium, seega ka teiskasv, ning juhtkimp on avatud. Kui juhtkimp koosneb kas ainult floeemist või ksüleemist, räägitakse mittetäielikust juhtkimbust.