õiepõhjaga kokku kasvanud III alumine sigimik - laienenud õiepõhi ja sellega kokku kasvanud sigimik, teised õieosad kinnituvad sigimikust kõrgemale Moodustub rüüsvili, MUSTIKAS, KARUSMARI, õunviljalised I II III SEEMNEALGE VILJASTAMINE KAHELIVILJASTUMINE - Õistaimed paljunevad suguliselt ja mittesuguliselt. Sugulisel paljunemisel toimub kaheliviljastumine. Munaraku viljastumiseks peab tolmutera sattuma emakasuudmele. Seda protsessi nimetatakse tolmlemiseks. Tolmuteras on kaks seemnerakku:
Algkoed intensiivse paljunemisvõimega, tekitavad kõikide kudede rakke, väikesed, plasmarikkad, suure tuumaga, vakuoolid on pisikesed või puuduvad. Püsikoed ei ole intensiivse paljunemisvõimega, tekitavad ainult sama koe rakke, suured, plasmavaesed, väikese tuumaga, suur vakuool. 29. Millest kujuneb sammasjuurestik? Kellel esineb? Peajuurest ja väikestest lisajuurtest. Rohttaimed, puud, põõsad. 30. Millistest õieosadest kujunevad viljad? Mis on rüüsvili? See moodustub enamasti emaka sigimikuosast pärast seemnealgmete viljastumist. Rüüsvili on vili, mille tekkimisest on osa võtnud lisaks sigimikule ka teised õieosad, kõige sagedamine õiepõhi. Nt punase sõstra viljad. 31. Millistest õieosadest on moodustunud maasika vili? Maasika vili on lihakas koguvili, mis moodustub õiepõhjast ja mille pinnal asetsevad seemnised.
• Viljakesta konsistentsi järgi: kuiv – ja lihakviljad • Vilja avanemise järgi: ava- ja sulgviljad • Seemnete arvu järgi (üks või palju) • Kõiki need veel omakorda kuju järgi Liigitus tekkimise järgi Paljasvili on vili, mis on tekkinud ainult sigimikust. Paljasvili esineb ülemise sigimikuga liikidel, näiteks luuviljalistel. Ploomipuu Foto: https://et.wikipedia.org/wiki/Harilik_ploomipuu Rüüsvili on vili, mille tekkimisest on osa võtnud lisaks sigimikule ka teised õieosad, kõige sagedamine õiepõhi. Esineb alumise sigimikuga liikidel, näiteks sõstardel. Punane sõstar. Foto: https://www.viibergi.ee/tooted/45-punased-sostrad Koguvili on vili, mis areneb paljude emakatega õiest. Koguvili on näiteks maasikal ja vaarikal. Maasikas. Foto: http://sordivaramu.emu.ee/sort2.php?id=241 Vaarikas. Foto: http://sordivaramu.emu.ee/sort2.php?id=241 Liigitus ehituse järgi
tolmukaid ja üks viie suudmega emakas. Emaka alumine osa on sigimik (vilja alge), mida ümbritseb sigimikuga kokku kasvanud õiepõhi. Kui sigimik on viljastunud, sulguvad pärast kroonlehtede varisemist õunapuuõie tupplehed (neist tekib karikas) ning õiepõhjast ümbritsetud sigimikust hakkab arenema viljahakatis. Viljastumata õied varisevad. Ka paljud viljahakatised varisevad lähima paari nädala jooksul. Viljadeks areneb hakatistest kümnendik. Õun on rüüsvili. Õunasorte liigitatakse suvi-, sügis- ja taliõunteks. Suvisordid korjatakse tarbimisküpsuses, kuid enne seemnete pruunistumist. Taliõunte koristamisega oodatakse seemnete pruunistumiseni ja tarbimisküpsuse saavutavad nad alles hoidlas.
Funktsionaalsed emas- ja isasõied- neil on taandarenenud kas ema või isasõied ja nad toimivad ühesoolistena. Viljastumine jaotatakse: · Isesteriilsus on sordi võimetus viljastuda oma õietolmuga · Isefertiilsus on taime võime viljastuda oma õietolmuga · Partenokarpia on taime võime moodustada vilju ilma viljastumata.tekivad seemneteta viljad. Tekkimise alusel · Paljasvili- luuviljad · Rüüsvili · Koguvili Ehituse alusel Õunvili- seemned koondunud vilja keskel olevasse seemnekambrisse Luuvili- on üheseemneline vili, mille seemet katab tugev luu. Mari- viljalihas on hajali palju seemneid, mari võib olla kas paljasvili või rüüsvili. Tsitrusvili-on näärmelise väliskestaga Pähekel-on üheseemneline kuivvili, viljakest puitub täjelikult Vilja tunnused · Vilja kuju: vilja põhikuju- kooniline, munajas, laiad viljad, piklikud viljad.
T E viljakest sigimik T - tolmukas E - emakas VILJAD Vili on struktuur, mis kannab seemneid, kas ta on inimesele söödav, pole oluline. Tekib õiest pärast viljastamist toimuvate muudatuste tulemusena. Ilma viljastamiseta (apomiksis) -- partenokarpne vili Ainult sigimikust -- paljasvili Sigimik + teised õieosad -- rüüsvili Sigimiku seinast moodustub kolmekihiline viljakest (perikarp) välimine ja sisemine on enamasti kilejad keskmine paks, tugev SEEME teris Hiilum e. seemnenaba - seemne jala kinnituskoht mikropüül - ava, kust siseneb tolmutoru hiilumi teises otsas ava, kust väljub embrüo viljakest + idujuur seemnekest
Juurestik on narmaline ja ulatub kuni 25 cm sügavusele. Õielehed on valged, vahel ka kollakad. Õies on palju tolmukaid ja emakaid. Õisi tolmeldavad putukad. Maasikad õitsevad Eestis mai lõpust juuli alguseni. 10 Ka maasika (välja arvatud muuluka) vilja nimetatakse maasikaks. Maasikas ei ole mari, vaid koguvili, mis koosneb mahlasest õiepõhjast ja sellele kinnitunud pähklikestest, milles asuvad maasika seemned. Ühtlasi on maasika vili rüüsvili, sest selle tekkimisest on osa võtnud lisaks sigimikule teisedki õie osad. Kultuurtaimena hakati maasikat kasvatama alates 15. või 16. sajandist. Maasikate maitse sõltub sordist. Mõnel on see üsna magus, mõnel pigem hapukas. Maasikas sisaldab 8% süsivesikuid, kuni 2% valke ja kuni 1,5 C-vitamiini. 1 g maasikate toiteväärtus on umbes 400 cal. Maasikas on suhteliselt tugev allergeen. Majanduslikus mõttes on maasikas tähtis vili, mida kasvatatakse kõikjal parasvöötmes. 2
hiljemgi. Öökuninganna õis püsib vaid ühe öö, orhideedel 1-1,5 kuud. Liigutused ehk nastid võilill avaneb kommikul, sulgub õhtul Tropismid liigutus kindla ärritaja suhtes. Nt päevalill keerab end päikese poole. VILJAD Vili on struktuur, mis kannab seemneid, kas ta on inimesele söödav, pole oluline. Tekib õiest pärast viljastamist toimuvate muudatuste tulemusena. Pantenokarpne vili ilma seemneteta vili Paljasvili ainult sigimikust koosneb Rüüsvili sigimik ja teised õieosad Perikarp sigimiku seinast moodustub kolmekihiline viljakest Võivad jaguneda kaheks: Lihakad mari, luuvili, õunvili Kuivad o Avaviljad kukkurvili, kaunvili, kõder, kupar o Sulgviljad seemnis, teris, pähkel, tõru o Laguviljad jaguvili, lülivili Lihtvili tekib ühest õiest, mille sigimik on tekkinud ühest viljalehest Koguvili mitmeemakalisest õiest, mille emakad pole liitunud (vaarikas)
alles tolmutorus. Idanemine: Elujõuliste seemnete idanemine algab nende pundumisest. Vee kogus, mis on selleks vajalik, on taimedel erinev. Mida rohkem niiskust, seda kiiremini seemned paisuvad, kuid liigvesi õhu juurdevool on raskendatud, ja idanemine peatub . Idanemiseks vajavad seemned soojust ja niiskust. Viljastamine: munaraku ja seemneraku ühinemine. Seeme areneb seemnealgmest pärast munaraku viljastamist. 36. Vili ja seeme. Rüüsvili, paljasvili, partenokarpia Vili on struktuur mis kannab seemneid, kas ta on inimesele söödav pole oluline Seeme- kôrgemate taimede paljunemis- ja levimisorgan, milles taimeidu koos toitevarudega on ümbritsetud tihedatest kaitsvatest kudedest. Seeme areneb seemnealgmest pärast munaraku viljastamist. Rüüsvili - vilja moodustamisest vôtavad peale emakkonna osa veel muud ôieosad ôiepôhi, ôiekate. Paljasvili - vilja moodustamisest vôtab osa vaid sigimik
ning spermiumid tekivad alles tolmutorus. Idanemine: Elujõuliste seemnete idanemine algab nende pundumisest. Vee kogus, mis on selleks vajalik, on taimedel erinev. Mida rohkem niiskust, seda kiiremini seemned paisuvad, kuid liigvesi õhu juurdevool on raskendatud, ja idanemine peatub . Idanemiseks vajavad seemned soojust ja niiskust. Viljastamine: munaraku ja seemneraku ühinemine. Seeme areneb seemnealgmest pärast munaraku viljastamist. 36.Vili ja seeme. Rüüsvili, paljasvili, partenokarpia Vili on struktuur mis kannab seemneid, kas ta on inimesele söödav pole oluline Seeme- kôrgemate taimede paljunemis- ja levimisorgan, milles taimeidu koos toitevarudega on ümbritsetud tihedatest kaitsvatest kudedest. Seeme areneb seemnealgmest pärast munaraku viljastamist. Rüüsvili - vilja moodustamisest vôtavad peale emakkonna osa veel muud ôieosad ôiepôhi, ôiekate.
lihakviljadeks ja kuivviljadeks. Kuivviljadest kasvatatakse kultuuris teravilju, kaunvilju, erinevaid pähkleid, seemneid jne. Lihakvilju kannavad hinnatud puuviljakultuurid (luu- ja õun- ja pomerantsviljad) ning marjakultuurid. 32. Viljade klassifikatsioon, selle alused. Tüüpide näited. LIIGITUS TEKKIMISE PÕHJAL - Paljasvili - vili, mis on tekkinud ainult sigimikust. Paljasvili esineb ülemise sigimikuga liikidel, näiteks luuviljalistel. - Rüüsvili - vili, mille tekkimisest on osa võtnud lisaks sigimikule ka teised õieosad, kõige sagedamine õiepõhi. Esineb alumise sigimikuga liikidel, näiteks sõstardel. - Koguvili - vili, mis areneb paljude emakatega õiest. Koguvili on näiteks maasikal ja vaarikal LIIGITUS EHITUSE PÕHJAL - Õunvili - rüüsvili, mis areneb alumise sigimikuga õitest. Õunvilja sisemuses on palju seemneid, mis on koondunud vilja keskel asuvatesse seemnekambritesse. (õun, pirn, ebaküdoonia)
idanemiseks eelkõige vett ja hapnikku ning idaneb seal, kus tingimused soodsad. Kuivale emakasuudmele kinnituvad tolmuterad oma välise kihi abil: nad lahustavad emakasuudme pindmist kihti keemiliselt ja saavad seejärel idanemiseks vajaliku vee kätte näsarakkudest. ·Viljastamine Toimub, kui tolmutera satub emakasuudmele ning seal valitsevad viljastamiseks soodsad tingimused. Peale viljastamist hakkab arenema vili. VILI JA SEEME ·Rüüsvili: tekkimisest on osa võtnud sigimik ja ka teised õieosad. Esineb arvukalt alumise sigimikuga (sigimik on õiepõhjast allpool) liikidel nagu näiteks sõstrad. ·Paljasvili: tekkimisest on osa võtnud ainult sigimik. Esineb ülemise sigimikuga (sigimik on õiepõhjast ülevalpool) liikidel nagu näiteks luuviljalistel. ·Partenokarpia: vili tekib ilma viljastamata (tolmlemist ei toimu). Ilma seemneteta vili, näiteks banaan.
teravilju, kaunvilju, erinevaid pähkleid, seemneid jne. Lihakvilju kannavad hinnatud puuviljakultuurid (luu- ja õun- ja pomerantsviljad) ning marjakultuurid. 52. Viljade klassifikatsioon, selle alused. Tüüpide näited. Liigitus tekkimise põhjal - Paljasvili - vili, mis on tekkinud ainult sigimikust. Paljasvili esineb ülemise sigimikuga liikidel, näiteks luuviljalistel. - Rüüsvili - vili, mille tekkimisest on osa võtnud lisaks sigimikule ka teised õieosad, kõige sagedamine õiepõhi. Esineb alumise sigimikuga liikidel, näiteks sõstardel. - Koguvili - vili, mis areneb paljude emakatega õiest. Koguvili on näiteks maasikal ja vaarikal. Liigitus ehituse põhjal - Õunvili - rüüsvili, mis areneb alumise sigimikuga õitest. Õunvilja sisemuses on palju
Vili on struktuur, mis kannab seemneid, kas ta on inimesele söödav, pole oluline. Tekib õiest pärast viljastamist toimuvate muudatuste tulemusena. Seeme on seemnetaimede (paljasseemne- ja katteseemnetaimede) elujärk levisena (diaspoorina), mille ülesanne on taimede paljunemine ja levimine. Seeme moodustub seemnealgmest pärast kaheliviljastumist. Esineb nt korvõielistel. Rüüsvili - kus viljade arenemisest võtab lisaks viljalehtedele osa ka teisi kudesid; paljasvili tekkinud ainult sigimikust; partenokarpia - seemneteta vilja arenemine; Lihtvili - tekib ühest õiest, mille sigimik on tekkinud ühest viljalehest. Koguvili - tekkinud mitmeemakalisest õiest, mille emakad pole liitunud-vaarikas, põldmari; vilikond - mitmest õiest-maisi tõlvik, ananass. liitvilikond - eri õitest moodustunud
idanemiseks eelkõige vett ja hapnikku ning idaneb seal, kus tingimused soodsad. Kuivale emakasuudmele kinnituvad tolmuterad oma välise kihi abil: nad lahustavad emakasuudme pindmist kihti keemiliselt ja saavad seejärel idanemiseks vajaliku vee kätte näsarakkudest. · Viljastamine Toimub, kui tolmutera satub emakasuudmele ning seal valitsevad viljastamiseks soodsad tingimused. Peale viljastamist hakkab arenema vili. VILI JA SEEME · Rüüsvili: tekkimisest on osa võtnud sigimik ja ka teised õieosad. Esineb arvukalt alumise sigimikuga (sigimik on õiepõhjast allpool) liikidel nagu näiteks sõstrad. · Paljasvili: tekkimisest on osa võtnud ainult sigimik. Esineb ülemise sigimikuga (sigimik on õiepõhjast ülevalpool) liikidel nagu näiteks luuviljalistel. · Partenokarpia: vili tekib ilma viljastamata (tolmlemist ei toimu). Ilma seemneteta vili, näiteks banaan.
idanemiseks eelkõige vett ja hapnikku ning idaneb seal, kus tingimused soodsad. Kuivale emakasuudmele kinnituvad tolmuterad oma välise kihi abil: nad lahustavad emakasuudme pindmist kihti keemiliselt ja saavad seejärel idanemiseks vajaliku vee kätte näsarakkudest. Viljastamine Toimub, kui tolmutera satub emakasuudmele ning seal valitsevad viljastamiseks soodsad tingimused. Peale viljastamist hakkab arenema vili. VILI JA SEEME Rüüsvili: tekkimisest on osa võtnud sigimik ja ka teised õieosad. Esineb arvukalt alumise sigimikuga (sigimik on õiepõhjast allpool) liikidel nagu näiteks sõstrad. Paljasvili: tekkimisest on osa võtnud ainult sigimik. Esineb ülemise sigimikuga (sigimik on õiepõhjast ülevalpool) liikidel nagu näiteks luuviljalistel. Partenokarpia: vili tekib ilma viljastamata (tolmlemist ei toimu). Ilma seemneteta vili, näiteks banaan.
annaabi.ee 
