Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"õieosad" - 22 õppematerjali

thumbnail
21
pdf

Eeesti taimestik, taimkate ja selle kaitse, 1 KT

Kuivale emakasuudmele kinnituvad tolmuterad oma välise kihi abil: nad lahustavad emakasuudme pindmist kihti keemiliselt ja saavad seejärel idanemiseks vajaliku vee kätte näsarakkudest. ·Viljastamine Toimub, kui tolmutera satub emakasuudmele ning seal valitsevad viljastamiseks soodsad tingimused. Peale viljastamist hakkab arenema vili. VILI JA SEEME ·Rüüsvili: tekkimisest on osa võtnud sigimik ja ka teised õieosad . Esineb arvukalt alumise sigimikuga (sigimik on õiepõhjast allpool) liikidel nagu näiteks sõstrad. ·Paljasvili: tekkimisest on osa võtnud ainult sigimik. Esineb ülemise sigimikuga (sigimik on õiepõhjast ülevalpool) liikidel nagu näiteks luuviljalistel. ·Partenokarpia: vili tekib ilma viljastamata (tolmlemist ei toimu). Ilma seemneteta vili, näiteks banaan. ·Koguvili: tekib mitmeemakalisest õiest, mille emakad pole liitunud. Nt...

Eesti taimestik ja selle...
194 allalaadimist
thumbnail
19
doc

EESTI TAIMESTIK

Isas- ja emassuguraku ühinemisel tekib sügoot, millest kujuneb uus organism. Sugurakud e. gameedid tekivad gametofaasis 2n ­ diploidne kromosoomiarv n ­ haploidne kromosoomiarv Kõige keerulisem ja edukam on seemneline paljunemine: paljasseemnetaimed ja katteseemnetaimed 30. Viljastamine, sügoot. Viljastamine on seemneraku ja munaraku ühinemine. Sügoot on viljastatud munarakk. 31. Õis, õieosad , nende paigutus. Õiediagramm, õievalem. Õiediagramm: Õievalem : * K5 C5 A G K -- tupplehed C -- kroonlehed A -- tolmukad (kõlutolmukad, nektaariumid) G ­ emakad * kiirjas K(5) tupplehed on kokku kasvanud C5+5 kroonlehed asuvad kahel ringil G5 ülemine emakas...

Eesti loodusgeograafia
127 allalaadimist
thumbnail
50
doc

Botaanika Eksam

Paarile küsimusele jäi vastamata, sest ei leidnud seda kuskilt. Kuid meilt Ploompuu seda ei küsinud. Soovitan kindlasti juurde lugeda tunnikonspektist, sest näiteks kottseente osa siin nii pikalt ja täpselt ei ole, kui tema küsis. Kuigi pileti peal neid küsimusi ei olnud. Edu õppimiseks ja saatke see siis kõigile edasi, kes võib-olla kohe ei saanud! 1. Süstemaatika on teadus, mis tegeleb meie planeeti asustavate taimede kirjeldamisega, sugulasliikide rühmadeks liitmisega ja nende rühmade asetamisega sellisesse järjekorda, mis peegeldaks taimeriigi sadu miljoneid aastaid kestnud evolutsiooni. Taksonid- süstemaatika ühikud. Taimi liigitatakse süstemaatilistesse rühmadesse üldtunnustatud üksuste alusel, mida nim. taksoniteks: liik->perekond->sugukond->selt->klass->hõimkond->riik 2. Esmane liigi kriteerium: Samasse liiki kuuluvad isendid, kes (potensiaalselt) suudavad omavahel ristudes a...

Botaanika
180 allalaadimist
thumbnail
33
doc

Eesti taimestik, taimkate ja selle kaitse

Kuivale emakasuudmele kinnituvad tolmuterad oma välise kihi abil: nad lahustavad emakasuudme pindmist kihti keemiliselt ja saavad seejärel idanemiseks vajaliku vee kätte näsarakkudest. · Viljastamine Toimub, kui tolmutera satub emakasuudmele ning seal valitsevad viljastamiseks soodsad tingimused. Peale viljastamist hakkab arenema vili. VILI JA SEEME · Rüüsvili: tekkimisest on osa võtnud sigimik ja ka teised õieosad . Esineb arvukalt alumise sigimikuga (sigimik on õiepõhjast allpool) liikidel nagu näiteks sõstrad. · Paljasvili: tekkimisest on osa võtnud ainult sigimik. Esineb ülemise sigimikuga (sigimik on õiepõhjast ülevalpool) liikidel nagu näiteks luuviljalistel. · Partenokarpia: vili tekib ilma viljastamata (tolmlemist ei toimu). Ilma seemneteta vili, näiteks banaan. · Koguvili: tekib mitmeemakalisest õiest, mille emakad pole liitunud. Nt...

Eesti taimestik ja selle...
341 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Eesti taimestik

saadakse arvukas järglaskond, järglased on pärilikelt omadustelt vanematega ühesugused, evolutsioneeruvad aeglaselt; eoseline ­ eoste ehk spooride abil; apomiktne ­ ehk neitsisigimine, toimub seemnetega, aga seemned tekivad viljastamiseta. Seeme võib moodustuda vegetatiivsest rakust, viljastamata munarakust. Apomiksist esineb võililledel, kortslehtedel, maranatel; suguline ­ sugurakkude abil; sügoot ­ tekib isas- ja emassuguraku ühinemisel Õis, õieosad ­ kroonleht, tuppleht, tolmukaniit, tolmukapea, emakasuue, emakakael, sigimik, seemnealgmed, õiepõhi, õieraag; õievalem - liigi, perekonna või sugukonna õie ehituse kompaktne esitus sümbolite, tähtede ja numbrite abil. Perigoon - Lihtne õiekate - ainult üks ring õiekattelehti (värvilised). Kaheli õiekate - olemas tupp- ja kroonlehed. Hermafrodiitne õis - e. kahesooline - õies emakad ja tolmukad Diöötsiline ja monoöötsiline taim -...

Eesti taimestik ja selle...
116 allalaadimist
thumbnail
5
pdf

Õied-seemned-viljad

BOTAANIKA IV sess ÕIS Tekised Üldmõisted Õiekroonide kujud TOLMUKAD EMAKAD Arv Seemnealgmed Sigimiku asetus I ülemine sigimik - õiepõhi kumer, kõik teised õieosad kinnituvad sigimikust allpool Moodustub paljasvili, nt mari. KARTUL, VIINAMARI, luuviljalised, kõrrelised II keskmine sigimik - õiepõhi kausjalt nõgus, sigimik kinnitub selle keskele, teised õieosad kinnituvad õiepõhja servale, sigimik pole...

Botaanika
21 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Taimestiku osa eksamis

Eesti metsasus on () ? metsaga kaetud osa kogu Eesti maismaast. 51% 2. Missugune metsatüüp on kuival aastaajal kõige tallamisõrnem? (laanemets, loomets, nõmmemets, lammimets, palumets, rabamets, salumets, sürjamets). 3. Nimeta kaks kaitsealust taimeliiki, keda võib kohata nõmmeniidul? 1. Nõmmnelk 2. Aas-karukell 4. Joonistage sugukonna a) roosõielise; b) korvõielise ÕIS ja kirjutage joonisele õieosad Roosõielised: Korvõielised: 1. Kortsleht 1. Kassikäpp 2. Harilik angervaks 2. Randaster Variant B 1. Mis on mõjutanud Eesti ala taimestiku kujunemist, nimeta 4 tegurit: 1. Erinevad veeolud 2. Kliima erinev kontinentaalsus (rannikul mereline, mandril kontinentaalsem kliima) 3. Pikk rannajoon 4. Geograafiline asend...

Eesti elustik ja elukooslused
44 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Eesti taimkate

(2) Mis on kaheli viljastumine? On üks sugulise paljunemise viise katteseemnetaimedel. Paljunemine toimub seemetega ning on kõige keerulisem ning ka edukas. 5. (2) Milline on sulgvili? Näide Sulgviljad on kuivad viljad. Nt. Seemnis, teris, pähkel, tõru. 1. (1) Mis on endosperm? toitainerikas kude seemnes areneva idu jaoks, moodustab sageli suurema osa seemnest 2. (4) Nimetage õieosad väljast sissepoole Tuppleht, kroonleht, õiepõhi, õieraag, tolmukapea, tolmukaniit, emakakael, emakasuue, sigimik, seemnealgmed. 3. (2) Mis tähendab avavili? Näide on vili mis valmimisel avaneb ja seemned laiali pillab. Kupar, kõder, kaunvili, kukkurvili. 4. (3)Mille poolest erinevad epiderm ja epibleem? Epibleem on juurekarvadega kattekude, epiderm aga katab kõiki noori taimeosi. Tavaliselt on ühekihiline ja rakuvaheruumi pole ja klorofülli on väga vähe. 5...

Maastikuhooldus
39 allalaadimist
thumbnail
50
doc

Botaanika Eksam

Süstemaatika teaduslikud alused. Süstemaatika on teadus, mis tegeleb meie planeeti asustavate taimede kirjeldamisega, sugulasliikide rühmadeks liitmisega ja nende rühmade asetamisega sellisesse järjekorda, mis peegeldaks taimeriigi sadu miljoneid aastaid kestnud evolutsiooni. Taksonid ­ süstemaatika ühikud. Taimi liigitatakse süstemaatilistesse rühmadesse üldtunnustatud üksuste alusel, mida nimetatakse taksoniteks: Liik < perekond < sugukond < selts < klass < hõimkond < riik 2. Liigi mõiste. Liik bakteritel, eukarüootidel, apomiktilistel organismidel. Võimalikud raskused liigi mõiste piiritlemisel. Esmane liigi kriteerium: Samasse liiki kuuluvad isendid, kes (potentsiaalselt) suudavad omavahel ristudes anda täisväärtuslikke (=paljunemisvõimelisi) järglasi. Liigi tunnuseks on ka levila ­ areaal. Raskusi liigi mõiste piiritlemisel - liik kui põhiühik on üldistus - tunnetusühik. Üks rahuldavamaid liigi määratlusi kuulub V. Komarovile:...

Inglise teaduskeel
46 allalaadimist
thumbnail
18
odt

Eesti taimestiku eksami kordamisküsimuse vastused

Isas- ja emassuguraku ühinemisel tekib sügoot, millest kujuneb uus organism. Sugurakud e. gameedid tekivad gametofaasis 2n ­ diploidne kromosoomiarv n ­ haploidne kromosoomiarv Kõige keerulisem ja edukam on seemneline paljunemine: paljasseemnetaimed ja katteseemnetaimed 30.Viljastamine, sügoot. Viljastamine on seemneraku ja munaraku ühinemine. Sügoot on viljastatud munarakk. 31.Õis, õieosad , nende paigutus. Õiediagramm, õievalem. Õiediagramm: Õievalem : * K5 C5 A¥ G¥ K -- tupplehed C -- kroonlehed A -- tolmukad (kõlutolmukad, nektaariumid) G ­ emakad * kiirjas K(5) tupplehed on kokku kasvanud C5+5 kroonlehed asuvad kahel ringil G5 ülemine emakas...

Bioloogia
61 allalaadimist
thumbnail
43
doc

TAIMEDE MÄÄRAMISTUNNUSED

TOLMUKA EHITUS tolmukapeas asuvad tolmuterad, mille sees on isassugurakud 84. POLLIINIUM kokku kleepunud tolmuterade kogumik käpalistel 85. polliiniumid on kleepunud mesilase seljale ja viiakse nii teise õide 86. SIGIMIKU ASEND I ülemine sigimik - õiepõhi kumer, kõik teised õieosad kinnituvad sigimikust allpool II keskmine sigimik - õiepõhi kausjalt nõgus, sigimik kinnitub selle keskele, teised õieosad kinnituvad õiepõhja servale, sigimik pole õiepõhjaga kokku kasvanud III alumine sigimik - laienenud õiepõhi ja sellega kokku kasvanud sigimik, teised õieosad kinnituvad sigimikust kõrgemale 87. ÕITE SUGU Kahesuguline ehk hermafrodiitne õis - õies on olemas emakad ja tolmukad...

Eesti taimestik ja selle...
61 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Soontaimed (bioloogia)

*Kuusel ja männil moodustuvad käbid ning kadakal ja jugapuul marikäbid. *Okaspuud on igihaljad. 4. Miks on sõnajalg - , paljasseemne - , ja katteseemnetaimed soontaimed, aga samblad mitte ? 2p Sest sõnajalg - , paljasseemne ­ ja katteseemnetaimedel on arenenud juhtkude ning neid nimetatakse sellepärast soontaimedeks. Samblad aga ei suuda kasvada suureks ning neil pole juhtkude. 5. Joonista õis ja märgi joonisele õieosad ja nende ülesanded. 8p NB! Seal kus on tolmuka pea selle vart nimetatakse tolmukaniidiks mis peab ka joonisel olema. Nende ülesanded : *Emakasuue ­ Võtab vastu isassugu rakud. *Emakakael ­ Viib sugurakud sigimikku. *Sigimik ­ Toimub viljastumine. *Kroonlehed ­ meelitavad putukaid ligi. *Tolmukapea ­ tänu sellele arenevad tolmuterad. *Tupplehed ­ Kaitsevad sisemisi õieosi. 6.Mis sõnajalgtaimede rühma kuuluvad joonisel olevad taimed ? Nimeta 2...

Bioloogia
2 allalaadimist
thumbnail
8
odt

Vetikad ja samblad

19. Katteseemnetaimede paljunemine. Nende seemned arenevad kaitstult õies emaka sees. Emakas on üllt avatud pudelitaoline emassuguorgan. Õie keskel asuva emaka ümber paiknevad isassuguorganid ehk tolmukad. Emakat ja tolmukaid kaitsevad kroonlehed ja tupplehed. Nii nagu käbid on ka õieosad taimede pikaajalise arengu jooksul kujunenud lehtedest. Õie ülesanne on kindlustada tolmlemine ja seemnete arenemine. Tolmlemine on tolmuterade kandumine emassuguorganile. Tolmlemisel satub õietolm tolmukatelt emakasuudmele ja sealt edasi sigimus asuva munarakuni. Selle tulemusena toimub viljastamine : emas- ja isassuguraku ühinemine, mille tagajäriel hakkavad arenema seemned. 20. Õie ehitus, õie osade ülesanded....

Bioloogia
19 allalaadimist
thumbnail
68
doc

Eesti taimestik, taimkate ja selle kaitse - MÕISTED

Kuivale emakasuudmele kinnituvad tolmuterad oma välise kihi abil: nad lahustavad emakasuudme pindmist kihti keemiliselt ja saavad seejärel idanemiseks vajaliku vee kätte näsarakkudest.  Viljastamine Toimub, kui tolmutera satub emakasuudmele ning seal valitsevad viljastamiseks soodsad tingimused. Peale viljastamist hakkab arenema vili. VILI JA SEEME  Rüüsvili: tekkimisest on osa võtnud sigimik ja ka teised õieosad . Esineb arvukalt alumise sigimikuga (sigimik on õiepõhjast allpool) liikidel nagu näiteks sõstrad.  Paljasvili: tekkimisest on osa võtnud ainult sigimik. Esineb ülemise sigimikuga (sigimik on õiepõhjast ülevalpool) liikidel nagu näiteks luuviljalistel.  Partenokarpia: vili tekib ilma viljastamata (tolmlemist ei toimu). Ilma seemneteta vili, näiteks banaan.  Koguvili: tekib mitmeemakalisest õiest, mille emakad pole liitunud. Nt...

Loodusteadus
36 allalaadimist
thumbnail
18
pdf

Generatiivsed elundid

• Polaarsus – apikaalne ja basaalne osa • Geotropism – positiivne ja negatiivne • Metamorfoseerunud elundid – analoogilised ja homoloogilised ÕIS Õis on muundunud lühivõrse, mis on kohastunud mikro- ja megaspooride, ning gameetide moodustamiseks ja risttolmlemiseks. Varreosa moodustavad õieraag ja õiepõhi. Õiepõhjale kinnituvad muundunud lehed: tupplehed, kroonlehed, tolmukad ja emakad. Tsüklilised õied on sellised õied mille õieosad asetuvad ringidena õiepõhjale, enamasti 5 või 4 ringi. Atsüklilised - õieosad asetuvad spiraalselt õiepõhjale. Hemitsüklilised - mõned õieosad ringidena, teised spiraalselt. Mõlemasugulised - õies on nii tolmukad kui emakad. Ühesugulised - õies on kas tolmukad või emakad. Ühekojalised - taime isendil esinevad nii emas- kui isasõied. Kahekojalised - taime ühel isendil isasõied, teisel emasõied. Õiekate - steriilne kaitsülesandega õieosa, mis meelitab ligi tolmlejaid....

Taime- ja loomafüsioloogia
6 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Botaanika 4. KT vastusega B variant

Mis on õisik? Taimevartel olevate õite kogum, õied võivad kinnituda otse varrele või õierao abil varrele 9. Mis on lihtõisik? Õisik kus õied kinnituvad üksikult otse varrele või õierao abil 10. Missuguses õie osas tekivad isassugurakud, missuguses emassugurakud? Sigimikus 11. Millise paiknemisega sigimikud on joonisel? Ülemine: asetseb vabalt õiepõhjal, tekkinud ainult viljalehtedest Alumine: moodustamisest võtavad osa kõik õieosad , mille alustega kasvab kokku Keskmine: vähemalt alumine pool on teiste õieosadega kokku kasvanud 12. Millest koosnevad tolmukad? Kirjeldage neid osi Tolmukaniidist: lihtne, enamasti harunemata steriilne tolmuka osa tolmuka pea: koosneb kahest tolmukotist, mis on omavahel ühendatud pideme e. konnektiiviga. Kummaski tolmukotis on kaks pesa, mille keskel on sporogeenne kude -->moodustuvad mikrospoorid-->tolmuterad 13. Kuidas toimub isetolmlemine?...

Aiandus
13 allalaadimist
thumbnail
84
docx

Botaanika eksami konspekt 2017

Peale tolmlemisele järgnevat viljastumist arenevad mõlemal juhul seemed, mis paiknevad viljas või käbis. 27. Õite ehitus - osad ja nende varieerumine. 1) Primitiivne – palju õieosi, arv ebakindel, vabad, spiraalne, tupp + kroonleht + tolmukas + emakas, kahesuguline, sigimik ülemine- tomat, apelsin, hernekaun, radiaalsümmeetria; 2) Progressiivne – vähe õieosi, arv kindle, kokkukasvanud, tsükliline, mõned õieosad redutseerunud, ühesuguline, sigim alumine- õunapuu, sõstar, kõrvitskurk, bilateraalsümmeetria. Kahesuguline e hermafrodiitne õis – õies nii tolmukad kui emakad. Ühesuguline õis – õies ainult tolmukad või emakad; jaotuvad: - ühekojaline e monoöötiline taim – isas- ja emasõied asuvad ühel ja samal isendil (kask, lepp, tamm, sarapuu, kuusk, mänd). - kahekojaline e diöötiline taim – isas- ja emasõied sama liigi eri isentidel (paju, kanep, humal,...

Aiandus
28 allalaadimist
thumbnail
74
odt

Ökoloogia konspekt

Biosfäär: globaalne kõigi ökosüsteemide kogum, Maa elusosa – suletud ja isereguleeruv süsteem. Ökosüsteem: Biosfääri elementaarosa, milles üks biotsönoos (eluskooslus) koos sellele omase biotoobiga (elu- või kasvupaigaga) moodustab mingil piiritletaval alal aineringe kaudu reguleeruva süsteemi. Bioom: struktuuri ja funktsiooni poolest sarnaste ökosüsteemide kogumid Maal. Maismaa põhibioome 5, veebioome 2. Biotsönoos (kooslus): Mingit elu- või kasvupaika asustavate populatsioonide kogum. Floora (taimestik): mingil alal kasvavate taimede kogum, mis on kujunenud ajalooliselt või esinenud mingil paleontoloogilisel ajajärgul. Fauna (loomastik): mingil alal kasvavate loomade kogum, mis on kujunenud ajalooliselt või esinenud mingil paleontoloogilisel ajajärgul. Biodiversiteet (elurikkus): mingi ökosüsteemi taks...

Ökoloogia
28 allalaadimist
thumbnail
7
odt

Taimemorfoloogia alused

Liigutused ehk nastid ­ võilill avaneb kommikul, sulgub õhtul Tropismid ­ liigutus kindla ärritaja suhtes. Nt päevalill keerab end päikese poole. VILJAD Vili on struktuur, mis kannab seemneid, kas ta on inimesele söödav, pole oluline. Tekib õiest pärast viljastamist toimuvate muudatuste tulemusena. Pantenokarpne vili ­ ilma seemneteta vili Paljasvili ­ ainult sigimikust koosneb Rüüsvili ­ sigimik ja teised õieosad Perikarp ­ sigimiku seinast moodustub kolmekihiline viljakest Võivad jaguneda kaheks: Lihakad ­ mari, luuvili, õunvili Kuivad o Avaviljad ­ kukkurvili, kaunvili, kõder, kupar o Sulgviljad ­ seemnis, teris, pähkel, tõru o Laguviljad ­ jaguvili, lülivili Lihtvili ­ tekib ühest õiest, mille sigimik on tekkinud ühest viljalehest Koguvili ­ mitmeemakalisest õiest, mille emakad pole liitunud (vaarikas)...

Loodus
4 allalaadimist
thumbnail
55
ppt

Õis: mitoos, meioos, paljunemine

T E viljakest sigimik T - tolmukas E - emakas VILJAD Vili on struktuur, mis kannab seemneid, kas ta on inimesele söödav, pole oluline. Tekib õiest pärast viljastamist toimuvate muudatuste tulemusena. Ilma viljastamiseta (apomiksis) -- partenokarpne vili Ainult sigimikust -- paljasvili Sigimik + teised õieosad -- rüüsvili Sigimiku seinast moodustub kolmekihiline viljakest (perikarp) välimine ja sisemine on enamasti kilejad keskmine paks, tugev SEEME teris Hiilum e. seemnenaba - seemne jala kinnituskoht mikropüül - ava, kust siseneb tolmutoru hiilumi teises otsas ava, kust väljub embrüo viljakest + idujuur...

Aiandus
6 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun