tagajärgedele. 7 Kasutatud allikad: 1. Eesti statistika aastaraamat 2011. Eesti statistikaamet [http://www.stat.ee/49281] (12.05.2014) 2. Eesti statistika piirkondlik portaal. Eesti statistikaamet. [http://www.stat.ee/ppe- harju-maakond] (12.05.2014) 3. Eesti statistikaameti andmebaas [http://www.stat.ee/statistika] (12-05.2014) 4. Majade turgu mõjutab tugevalt sessoonsus. Domus Kinnisvara ajaveeb. [http://www.domuskinnisvara.ee/blogi/2012/10/majade-turgu-mojutab-tugevalt- sessoonsus/] (13.05.2014) 8
1.3 Kliiniline pilt: Maohaavand: · ebaregulaarsed vaevused, · valu tekib peale sööki, · düspeptilised vaevused on tagasihoidlikud, · maosekretsioon on normaalne või vähenenud, · valu leevendavad oksendamine ja leelised. Duodenaalhaavand: · iseloomulik on tühjakõhu- või öine valu (1,5 - 2 tundi peale sööki). Valu blokeerivad toit, jook ja leelised. · sageli kõrvetised, röhatised, · esineb sessoonsus - ägenemised kevaditi, sügiseti. · retsidiveeruva kuluga. 1.4 Diagnostika: röntgenuuring, gastroskoopia. 4 1.5 Tüsistused: · Verejooks - esinevad veriokse, veriroe (väljaheide mustjas). Nõrkus, peapööritus, kahvatus, kollaps. Pulss on kiire, RR langeb. Laboris Hb ja erütrotsüütide hulga langus. · Perforatsioon ehk mulgustumine
1. Veondus a. Veonduse mõiste Majandusharu, mis tegeleb kaupade ja inimeste, laiemas mõistes ka informatsiooni siirdamisega ühest punktist teise. Veonduse tehnilise baasi moodustavad erinevate veoviiside veerem ja infrastruktuur (taristu). b. Veonduse kvantitatiivsed näitajad (4) veomaht, sõidukite arv, liiklusteede pikkus, aeg c. Veonduse kvalitatiivsed näitajad Vedu veokäive (– veomaht korrutatuna veokaugusega), keskmine sõidukaugus (summaarne veokäive jagatud summaarse veomahuga), veokiirus (Tehniline (läbisõit jagatuna liikumises oldud ajaga) – Ekspluatatsiooniline (läbisõit jagatuna kogu teeloldud ajaga)) Veeremi kasutamine veeremeikäive (– veeremiühikute ar...
teenuse kvaliteet määratud töö kvaliteediga. · Vajadus transporditeenuse järele kõigub olulises ulatuses (nt sessoonsus). · Transpordisüsteemi käsutuses ei ole kunagi piisavalt võimalusi rahuldada reaalajas turunõudlust selle suurte kõikumiste korral, eriti aga nõudluse tipuaegadel. · Täiendava läbilaskevõime loomine turunõudluse rahuldamiseks tipuajal on vähetasuv (vt ka raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõime ammendumise teema logistika infrastruktuuri loengus). i. Sessoonsus ja ebarütmilisus Konjunktuursed kõikumised, mida peab ennustama ja ennetama. Sessoonsed kõikumised, mille mõju püütakse vähendada, hankides selliseid veovahendeid, mida võib väikese lisatööga kohandada eri aastaaegadel tehtavateks töödeks. Sessoonsete muutustega on seotud ka suvised puhkused, teelagunemised jne. Nädalasisesed kõikumised, mida põhjustavad puhkepäevad ja riiklikud pühad. Päevasisesed kõikumised, mida põhjustavad nt ajalehtede vedu varahommikul, leivavedu
Statistilile olulise me hindame Fisheri kriteeriumi järgi, mis peab olema <0,05, mitte F empiirile järgi. F empiiriline on alati positiivne, aga F kriitiline võib olla nii positiivne, kui ka negatiivne. F emp peab olema suurem kui F krit nullhüpoteesi tagasilükkamisel. F emp peab ületama F krit (piiri), kui ta seda teeb, siis nullhüpoteesi kohe tagasi lükatakse. Millised on võimalikud probleemid sõltuvate fiktiivsete muutujate kasutamisel? Sõltuvate fiktiivsete muutujate kasutamiseks valitakse lineaarse tõenäosuse, logit ja probit mudeleid. Nende kasutamise põhiliseks probleemiks on see, et jääkliikmed on heteroskedastiivsed. Samuti probleemiks võib olla see, et tõenäosuste näitajad võivad mitte olla lineaarses seoses selgitava muutujaga. Tõenäosuse koefitsiendid võivad olla suurem kui üks või negatiivsed. (seda ei tohi olla) Determinatsioonikordaja võib olla väike. Millised on negatiivse autokorrelatsiooni vähendamise võimalused: ...
6 TURG JA KONKURENTS Turul pakutakse nii siseruumides kui ka väljas vibuspordi harrastusvõimalusi. Seda nii sirgel harjutusalal ehk võistlusrajal kui ka viburajana erinevatel kaugustel ja tasanditel. Turul kasutatavad müügikanalid on otsemüük tarbijatele. Geograafiliselt on koduturuks Eesti Vabariik, tegevuse põhirõhk Lõuna ja Kesk-Eestis (Järva, Rapla, Pärnu, Tartu, Jõgeva, Põlva, Valga, Viljandi ja Võrumaa). Vibusporti mõjutab vähesel määral negatiivselt sessoonsus, mis on tingitud klientide tegevuse mahtude vähenemisest talveperioodil. 2013. aastal keskendutakse kliendisuhete arendamisel peamiselt äriklientidele, kuna nende ühekordsed külastajate arv on suuremad ja koostöö üldjuhul korduv. (firmade suvepäevad, klassiekskursioonid). 45% tarbijatest on eraisikud, 55% on ettevõtted ning esimesel aastal 60% tarbijatest on kohalikud elanikud ja 40% turistid. Teistel aastatel suurendaks turistide protsenti 60%ni.
ekspordipotentsiaali kui ka head positsiooni koduturul. Pärast EL-iga liitumist suurenes Eesti piimatoodete eksport märgatavalt. Sektorit iseloomustab tihe omavaheline konkurents ning arvestades jaekaubanduskettide mõju kasvu ja tootjahindade tõusu, on töötlemise efektiivsuse tõstmiseks vajalikud kontsentratsioon ja spetsialiseerumine. Tootmisvõimsuste kasutamist piimasektoris mõjutab oluliselt tootmise kõrge sessoonsus, mistõttu ettevõtjad peavad hoidma töötlemisvaru. Sarnaselt teiste toiduainetööstuste sektoritega, toimus ka piimatööstustes 2002-2003 aastal tootmise hügieeninõuetega vastavusse viimine, lisaks pöörati tähelepanu ka tootmise/toodete kvaliteedikontrolli tõhustamisele ning tooraine kvaliteedi tagamisele ja tõstmisele. Enamik küsitletud piimatööstuse ettevõtjaid (91%) oli arvamusel, et riik saab neid tootearenduses aidata. Lihatööstus
1. Mõisted Veondus – Tarneahela siduv lüli, mis peab tagama toorainele, kaupadele ja teenustele ruumilise kättesaadavuse, kasutades sobivaimat veotehnoloogiat. Veerem – Reisijate ja kaupade veol kasutatavate liiklusvahendite kogum Füüsiline infrastruktuur – avatud kommunikatsioonid (teed, torustikud, rajatised) Institutsionaalne infrastruktuur – institustsioonid (riigiasutused, ettevõtted) ja seadusandlus Infrastruktuur - kõigi organisatsioonide ja abinõude kogum, mis tagab tõrgeteta liikluse, side, elektrivarustuse jne. Sinna kuuluvad nt: raudteed, toruühendused. Transpordivõrk – Kõikide veoviiside füüsilise infrastruktuuri (liiklusteede ja rajatiste) kogum teatud piirkonnas Isiklik transport - transport isiklikus tarbimises oleva veeremiga Paratransport – era-, ameti- või renditud sõidukiga teenuse osutamine ilma tegevusluba omamata Avalik transport – tegevusloa alusel korraldatav tasuline sõitjate- ja...
Eesti taimestik, ja selle kaitse . Vastused kordamisküsimustele . Ainevahetus ehk metabolism organismis toimuvad omavahel ja keskkonnaga seotud keemiliste reaktsioonide kogum. Organismid vajavad elutegevuses erinevaid orgaanilisi aineid, mida nad saavad kas välikeskkonnast või sünteesivad ise. Neid aineid kasutatakse kehaomaste orgaaniliste ainete sünteesimise lähteaineteks. Sünteesimiseks on vaja energiat, mida saadakse orgaaniliste ühendite lagundamisel või väliskeskkonnast. Metabolism koosneb 2-st vastandlikust osast: Assimilatsioon sünteesiprotsessid. Raku tasemel anabolism. Assimilatsioon e. sarnastamine - organismis toimuv biokeemiline protsess, milles anorgaanilistest ainetest tekivad orgaanilised, kehaomased ained. Protsessi toimumiseks on vaja energiat. Dissimilatsioon lõhustamisprotsessid (vaja ainet, ensüüme, energia salvestamise võimalust). Raku tasemel katabolism...
ülesanne on kaitsta taime mitmesuguste, eelkõige taimtoiduliste selgroogsete loomade eest. Kuivade kasvukohtade taimedel (nt kaktuselised) väheneb astelde (endised lehed) arvel taime transpireeriv pind. (kaktuselised, kukerpuu, ohakas) Köitroad: Esinevad nõrgavarrelistel taimedel, kellel nad talitlevad roni-ja kinnitusvahendina. Köitraoks võib muunduda osa lehest (hernel, elulõng ja mungalill) Vivipaaria: seeme idaneb elava taime küljes 34. Õitsemine. Sessoonsus. Õite liigitused. Õitsemine- Üheaastane õitseb 20-30 päeva peale idanemist, mõned mitmeaastased 10 aastaselt v. hiljemgi. Õite liigitus- Sõltuvalt sellest, kuidas õied on korraldanud isassugurakkude edasi-kandmise (tolmlemise) teisele õiele jaotatakse taimed tuul- ja loomtolmlejateks. Sesoonsus- Monokarpne õitseb üks kord, polükarpne õitseb mitu korda Üheaastane õitseb 20-30 päeva peale idanemist, mõned mitmeaastased 10 aastaselt v. hiljemgi
Is 1,2 1,03211 1 0,66055 Is 0,8 0,674312 0,6 0,577982 0,4 0,922018 0,2 1,252294 0 1,100917 Jaanuar Märts Mai Juuli September November 1,224771 1,224771 1,018349 1,114679 1,197248 Järeldus: teatud sessoonsus olemas, inimvigastustega liiklusõnnetuste arv on madalam talve lõpus, ent tõuseb järsult kevade keskpaigas.
Kui teete turu-uuringu, siis tuleks siin kindlasti välja tuua ka saadud info ja järeldused teie ettevõtte jaoks. Turu üldiseloomustus ja turu suurus? Turu geograafiline jaotus milliseid piirkondi kavatsete teenindada? Potentsiaalsed tarbijad kes nad on? kus asuvad? milline on nende ostujõud? Turu-uuring mil viisil uurisite potentsiaalset nõudlust? Millised on tulemused? Turu-uuringu järeldused turu potentsiaalne suurus? Müügikäibe võimalik suurus kuus? Aastas? Turu sessoonsus? Milline võiks olla trend sihtgruppide ja nõudluse osas tulevikus? 6. SWOT - ANALÜÜS SWOT-analüüs on ettevõtte sisemiste ja väiste tegurite analüüs. SWOT analüüs annab võimaluse valida ettevõttele õige strateegia. Iga äridee käivitamine on seotud vähemal või rohkemal määral riskidega. Samas saab paljusid riske ette näha ja võimalikku ohtu maandada. Võimalikud ettevõtlusega kaasnevad riskid on näit.: klientidega seotud
kaitsta taime mitmesuguste, eelkõige taimtoiduliste selgroogsete loomade eest. Kuivade kasvukohtade taimedel (nt kaktuselised) väheneb astelde (endised lehed) arvel taime transpireeriv pind. (kaktuselised, kukerpuu, ohakas) Köitroad: Esinevad nõrgavarrelistel taimedel, kellel nad talitlevad roni-ja kinnitusvahendina. Köitraoks võib muunduda osa lehest (hernel, elulõng ja mungalill) Vivipaaria: seeme idaneb elava taime küljes 34.Õitsemine. Sessoonsus. Õite liigitused. Õitsemine- Üheaastane õitseb 20-30 päeva peale idanemist, mõned mitmeaastased 10 aastaselt v. hiljemgi. Õite liigitus- Sõltuvalt sellest, kuidas õied on korraldanud isassugurakkude edasi- kandmise (tolmlemise) teisele õiele jaotatakse taimed tuul- ja loomtolmlejateks. Sesoonsus- Monokarpne õitseb üks kord, polükarpne õitseb mitu korda Üheaastane õitseb 20-30 päeva peale idanemist, mõned mitmeaastased 10 aastaselt v. hiljemgi
(diöötsiline) - emas- ja isassugurakud eraldi taimedel(paju, kanep, astelpju, põõsasmaran) Õisik - taimevartel olevate õite kogum Õie muudendid - kinnitumisvahendid, astlad - tekib võrse sõlmel olevast pungast. See on võsu ilma tipupungata, mõnikord ka ilma külgpungadeta; vivipaaria - seeme areneb taimeks õisikus Õitsemine - Monokarpne õitseb üks kord; polükarpne õitseb mitu korda Sessoonsus - Üheaastane õitseb 20-30 päeva peale idanemist, mõned mitmeaastased 10 aastaselt v. hiljemgi. Öökuninganna õis püsib vaid ühe öö, orhideedel 1-1,5 kuud Õite liigutused - e. nastid - võilill avneb hommikul, sulgub õhtul; Tropismid (liigutus kindla ärritaja suunas): päevalill keerab end päikese poole. Tolmlemine - õietolmu kandumine tolmukalt emakale Ise- ja risttolmlemine - isetolmlemine ühe õie piires; võõrtolmlemine ühest õiest teisele
Kuidas need ületada kavatsetakse? Veel tuleks antud alaosas kirjeldada: Turu struktuur geograafilisest, hinnalisest ja kvaliteedilisest lähtepunktist? Millest sõltub õnnestumine ja läbilöömine antud turul? Potentsiaalsete käibekanalite arengustrateegiad ja osatähtsused? Turu vajadused? Klientide vajaduste rahuldamise tase momendil turul olevate toodete poolt? Turu nõudluse ja pakkumise iseloomustus. Nõudluse ja pakkumise elastsus? Hinnatundlikkus? Jmt Turutrendid Sihtturru sessoonsus Konkurentsisituatsioon sihtturul. Lühike ülevaade tuleks anda sellest, milliste konkurentidega tuleb võistelda? Palju on sihtturul konkurente? Kas konkurendid müüvad rohkem, vähem või sama palju? Antud alapunktis ei ole jällegi mõtet anda eriti üksikasjalikku kirjeldust, kuna tavaliselt on turundusplaanides eraldi osa, kus konkurente kirjeldatakse väga suure põhjalikkusega. Sihtturu kirjeldamise juures tuleks aga lühidalt välja tuua see, mis on ainuomane just ainult konkreetsele
õiepõhja. Astlad taimede mehaaniline kaitse; torkav moodustis, mis on tekkinud oksast, lehest või abilehest. Vivipaaria seeme areneb taimeks õisikus Pseudovivipaaria õisiku tipmisest meristeemist kujuneb uus taim · Õitsemine Õite olemasolu funktsiooniks on suguline paljunemine, sh tolmlemine ja viljastumine. Viljastumise järgselt arenevad õiest viljad (seal omakorda seemned). · Sessoonsus Monokarpne õitsemine õitseb üks kord (nt aaloe) > enamik üheaastaseid taimi. Polükarpne õitsemine õitseb mitu korda Üheaastane õitseb 20-30 päeva peale idanemist, mõned mitmeaastased 10- aastaselt või hiljemgi. Öökuninganna õis püsib vaid ühe öö, orhideedel 1-1,5 kuud. · Õite liigutused Õite liigutused e nastid Võilill avaneb hommikul, sulgub õhtul; valge ristik liigutab õielehti vastavalt
õiepõhja. Astlad – taimede mehaaniline kaitse; torkav moodustis, mis on tekkinud oksast, lehest või abilehest. Vivipaaria – seeme areneb taimeks õisikus Pseudovivipaaria – õisiku tipmisest meristeemist kujuneb uus taim Õitsemine Õite olemasolu funktsiooniks on suguline paljunemine, sh tolmlemine ja viljastumine. Viljastumise järgselt arenevad õiest viljad (seal omakorda seemned). Sessoonsus Monokarpne õitsemine – õitseb üks kord (nt aaloe) > enamik üheaastaseid taimi. Polükarpne õitsemine – õitseb mitu korda Üheaastane õitseb 20-30 päeva peale idanemist, mõned mitmeaastased 10- aastaselt või hiljemgi. Öökuninganna õis püsib vaid ühe öö, orhideedel 1-1,5 kuud. Õite liigutused Õite liigutused e nastid Võilill avaneb hommikul, sulgub õhtul; valge ristik liigutab õielehti vastavalt
Kuidas need ületada kavatsetakse? Veel tuleks antud alaosas kirjeldada: Turu struktuur geograafilisest, hinnalisest ja kvaliteedilisest lähtepunktist? Millest sõltub õnnestumine ja läbilöömine antud turul? Potentsiaalsete käibekanalite arengustrateegiad ja osatähtsused? Turu vajadused? Klientide vajaduste rahuldamise tase momendil turul olevate toodete poolt? Turu nõudluse ja pakkumise iseloomustus. Nõudluse ja pakkumise elastsus? Hinnatundlikkus? Jmt Turutrendid Sihtturru sessoonsus Konkurentsisituatsioon sihtturul. Lühike ülevaade tuleks anda sellest, milliste konkurentidega tuleb võistelda? Palju on sihtturul konkurente? Kas konkurendid müüvad rohkem, vähem või sama palju? Antud alapunktis ei ole jällegi mõtet anda eriti üksikasjalikku kirjeldust, kuna tavaliselt on turundusplaanides eraldi osa, kus konkurente kirjeldatakse väga suure põhjalikkusega. Sihtturu kirjeldamise juures tuleks aga lühidalt välja tuua see, mis on ainuomane just
Kasutatakse laiarööpmelist (1524 mm), vaguni normaalne kandejõud 45...60 tonni ja kitsarööpmelist raudteed (750), vaguni kandejõud 17...25 tonni. 34. Metsamaterjalide veetransport. Puidu veetransport haarab enda alla metsa parvetamise ja materjalide veo laevadel. Puidu veetranspordist 92 % moodustab parvetus. Puidu parvetus jaguneb vallasparvetuseks, paunparvetuseks ja kinnisparvetuseks. Põhiliseks puidu veetranspordi iseärasuseks on tema sessoonsus, talvekuudel tööd katkevad. Vaheaeg kestab vastavalt 3...6 kuud. Teiseks iseärasuseks on vähene energia kulu võrrelduna teiste transpordi viisidega. Parvetusel veoenergia võib täiesti puududa (näiteks parvetamisel kanalitel ja jõgedel pärivoolu). Kolmandaks iseärasuseks on, et pole tarvis rajada teid, vaid jõgede, järvede ja kanalite näol on nad olemas, vajalik on vaid nende kohandamine parvetuseks jne. Põhipuuduseks tuleb lugeda, et parvetusel kuni 35 % materjalist upub
o ettevõtte eesmärgid ja strateegiad; o turunduse eesmärgid ja strateegiad; o tootmiskulud – nii muutuvkulud kui püsikulud; o kasumivajadus – hinnalisa tänu kasuminõudlusele; o laovarud – laovarude kuhjumine tingib hinnaalandusi ja vastupidi; o turupositsioon – enamasti annab tugevam positsioon rohkem mänguruumi ja vastupidi. ettevõttevälised tegurid: o nõudlus – sh sessoonsus, hinnaelastsus; o kliendid ja nende ootused väärtuse ja hinna suhtes; o konkurents – hinnakonkurents ja hinnaväline konkurents; o turustuskanali nõuded; o riiklikud regulatsioonid – hinnakokkulepete, diskrimineerivate hindade, dumpinghindade, tarbijat petvate hindade keelustamine jne. Hinna kujundamise juures on oluline silmas pidada ka tarbija hinnatundlikkust, mida võib
EESTI KALANDUSE STRATEEGIA 2014 2020 Eesti Vabariik Põllumajandusministeerium Tallinn 2013 2 Sisukord 1. Sissejuhatus ................................................................................................................ 6 1.1. Eesti geograafia ja kliima.................................................................................... 7 1.2. Veevarud ja keskkonna seisund .......................................................................... 8 1.3. Rahvastik ja tööhõive .......................................................................................... 9 1.4. Majanduslik olukord ......................................................................................... 10 2. Kalavarude olukord Läänemerel ja sisevetel ........................................................... 11 2.1. Kilu, räim, tursk ja lõhe .....................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
