b) mis iseloomustab selle meristeemkoe rakke? a) tagab elundite pikkuskasvu kas elundite tippudest või sõlmedest vahekasvu teel b) Elundi tipus asub väike rühm parenhüümseid rakke, mis poolduvad kiiresti. Neist allpool on rakud, mis jagunevad harvemini ja veelgi allpool on 3 rakkude rühma, millest eristuvad taime keha moodustavad koed. 7. Millised on põhikudede liigid? Mis on nende peamine ül. taime elus? 1) klorenhüüm - fotosüntees 2) säilituspõhikude - variainete lagundamine 3) aerenhüüm - õhuga varustamine, toetamine (veetaimedel) 8. Millist põhikoe liiki esineb peamiselt vaid veetaimedel ja miks seda vaja on? Aerenhüümis, et saaks paremini toimuda gaasivahetus. 9. Millise koe spetsiifilises tüübis esineb kloroplaste? Põhikoe klorenhüümi rakud sisaldavad kloroplaste. 10.Märgi joonised erinevad koed ... 11.Millised kattekudede liigid on olemas? Epiderm, korkkude ja korp 12
sekundaarne kattekude d) korgikambium 12.Mis on koed, andke määratlus! Sarnase ehituse, funktsiooni ja päritoluga rakkude rühmad, mis moodustavad elundeid ning aitavad neil oma funktsioone täita. 13.Tugikoe liigid! Kollenhüüm ja sklerenhüüm 14.Põhikoed: a) Mida nad endast kujutavad; b) Missugustest rakkudest põhikoed koosnevad? a) valdav osa taimede kehast, neil on võime muuta oma aktiivsust ja põhikudede rakud osalevad regeneratsioonis (klorenhüüm, säilituspõhikude ja aerenhüüm) b) rakud valdavalt isodiameetrilised koos vakuooli ja kestaga 15.Missuguste juhtkoe elementide kaudu liiguvad taimes orgaanilised ained, missuguste kaudu vesi ja mineraalained? Kuidas nende ainete voolu juhtkudedes (taimes) liikumise suuna järgi nimetatakse? Vee ja mineraalainete liikumine toimub trahheede ja trahheiidide kaudu. Orgaaniliste ainete liikumine toimub sõeltorude kaudu. Tõusev vool ja laskuv vool. 16.Tähtsamad kudede liigid taimedes Algkoed e
elusatest rakkudest Initsiaalrakud tüvirakk, ei kasv a kunagi Juurekübar kasvavad Kambium külgmine algkude, mis võimaldab neil teiskasvu. Paikneb taimedel juurtes ja vartes. PÕHIKUDE Vähe diferentseerunud, rakud õhukese seinaga, ümarad, rakuvaheruume palju, moodustavad rohttaimedest põhilise osa. Kuuluvad ka: veesäilituskude, aerenhüüm. 1. Klorenhüüm e. assimilatsioonipõhikude selles toimub fotosüntees 2. Säilituspõhikude selles toimub varuainete säilitamine Veesäilituskude kuivade kohtade taimedel Aerenhüüm veetaimedel, taimede lehed on vee peal KATTEKUDE Kaitseb: Ülekuumenemine Liigne jahtumine Vee aurumine Mehhaanilised vigastused Mikroorganismid Epiderm katab kõiki elusaid noori taimeosi. Epiderm tavaliselt üherakukihiline, rakuvaheruumi pole, klorofülli väga vähe, esinevad õhulõhed ja karvad
Funktsioonist lähtudes eristatakse nelja tüüpi põhikudet: · assimilatsioonipõhikude ehk klorenhüüm ehk mesofüll asub lehes või noorte varte esikoores. Rakkudes on palju kloroplaste ja seal toimub fotosüntees. Piklikud ja üksteise kõrval asuvad klorenhüümirakud moodustavad sammas- ehk palissaadkoe, kui aga rakkude vahel on suured rakuvaheruumid, nimetatakse seda kobe- ehk tohlkoeks. · säilituspõhikude leidub juures, risoomis, varre keskosas ja seemnetes, viljades, sibulates, mugulates jne.. Säilituspõhikoe rakkudesse kogunevad varuained: tärklis- ja valguterad, lahustunud suhkrud, harvem õlitilgakesed. Viljades on rohkesti kromoplaste. Varuainete säilitamise ülesandega rakkude kestad võivad viljades olla tugevasti paksenenud, nagu näiteks asparil, kohvipuul, diospüüril või datlipalmil.
(korgikiht) ja korp. Taime vigastuse ümber tekkib kallus. Kambium- lateraalne meristeem. Koosneb prismaatilistest prosenhüümsetest initsiaalrakkudest ja parenhüümsetest säsikiire initsiaalrakkudest. Prismaatilised loovad foleemi ja ksüleemi. Säsikiire omad loovad säsielemente. Põhikoed on parenhümsed- kutsutakse põhiparenhüümiks. Klorenhüüm- kloroplaste ja vakuoole rohkesti sisaldav põhikude. Piklikud ja kõrvuti klorenhüümid= sammaskude Säilituspõhikude- tärklis, suhkrud, varuvalk, rasv, viljades on rohkelt kromoplaste. Aerenhüüm- õhkkude- veetaimedel peamiselt. Aitab ujuda. Esikoore põhikude(pehüüm)- vähespetsialiseerund. Säsi- varre keskosas paiknev vähespets. põhikde. Ksüleemi ja foleemi põhikude- säsikiirtena juhtkimpute vahel. Epiderm- primaarne kattekude- esikasvustaadiumis katab taime keha. Juure epiderm- epibleem. Teiskasvu käigus asendub epiderm ja epibleem peridermiga(korgikihiga).
Nimetage puidurakkude liigid ja kudede põhitüübid kasvavas puus. Parenhüümrakud kujult ümmargused või hulknurksed; kolm mõõdet praktiliselt ühesugused, rakukestad õhukesed. Prosenhüümrakud väljavenitatud kujuga, rakukest paksenenud. Kattekude puukoor, ülesandeks on puu kaitsmine väliste mõjutuste eest. Tugikude annab jäikuse, mehaanilise tugevuse. Juhtkude juhib vett ja selles lahustunud toitaineid. Säilituspõhikude toitainete varude hoidla. Assimilatsioonikude omastab rohelistes osades CO2-te. Algkude taimekude, mis moodustub pooldumisvõimelistest rakkudest (nendest toodetakse uusi püsikoe rakke). 11. Kuidas tekib puitaine? Koosneb puitunud rakkudest. Puitumine saab alguse algkoest, mis pooldub. Üks rakk jätkab tegevust algkoe rakuna, teine kasvab maltspuidus vastavalt oma rollile. Primaararengu tulemusena tekib rakus primaarsein
paljunemisvõimega, tekitavad sama koe rakke, on erineva suurusega, plasmat suhteliselt vähe, tuumad on väikesed ja vakuoolid suured. Põhikude · Iseloomustus: vähe diferentseerunud, rakud õhukeseseinalised ja ümarad, rakuvaheruume on palju, moodustavad põhilise osa rohttaimedest. · Ülesanded: Funktsioonide järgi jaotatakse: · klorenhüüm e assimilatsioonipõhikude > fotosüntees; · säilituspõhikude > säilitatakse varuaineid; · veesäilituskude > säilitatakse vett (kõrbetaimedel); · õhusäilituskude (aerenhüüm) > säilitatakse õhku (veetaimedel). · Paiknemine Põhikoed moodustavad valdava osa taime kehast (valdavalt parenhüümsed rakud). Lehed, vars. · Assimilatsioonipõhikude e klorenhüüm: asub lehes või varre esikoores; põhiülesandeks on fotosüntees. Rakud on vakuoolide- ja kloroplastiderohked,
paljunemisvõimega, tekitavad sama koe rakke, on erineva suurusega, plasmat suhteliselt vähe, tuumad on väikesed ja vakuoolid suured. Põhikude Iseloomustus: vähe diferentseerunud, rakud õhukeseseinalised ja ümarad, rakuvaheruume on palju, moodustavad põhilise osa rohttaimedest. Ülesanded: Funktsioonide järgi jaotatakse: klorenhüüm e assimilatsioonipõhikude > fotosüntees; säilituspõhikude > säilitatakse varuaineid; veesäilituskude > säilitatakse vett (kõrbetaimedel); õhusäilituskude (aerenhüüm) > säilitatakse õhku (veetaimedel). Paiknemine Põhikoed moodustavad valdava osa taime kehast (valdavalt parenhüümsed rakud). Lehed, vars. Assimilatsioonipõhikude e klorenhüüm: asub lehes või varre esikoores; põhiülesandeks on fotosüntees. Rakud on vakuoolide- ja kloroplastiderohked,
alamatel esindajatel -- hõimkonnas sõnajalgtaimed. 7. Haavakude. Taime vigastatud koha ümber tekib haavakude ehk kallus, mis on sekundaarne algkude, võib tekkida peaaegu kõigi kudede elusatest rakkudest. 8. Kasvukuhik. Tipmised algkoed asuvad varre ja juure tipus. Need algkoed paiknevad koonilise moodustisena kasvukuhikuna, mida ümbritsevad soomusjad lehealgmed. 9. Põhikoe iseloomustus, ülesanded, paiknemine. Assimilatsioonipõhikude (klorenhüüm), säilituspõhikude. Põhikude on vähe diferentseerunud, rakud on õhukeseseinalised, ümarad, rakuvaheruume on palju, moodustavad rohttaimedest põhilise osa. Põhikoe rakud osalevad lisajuurte ja -võsude moodustamisel. Vastavas toitekeskkonnas võib mõnest üksikust põhikoelisest rakust areneda terve taim. Klorenhüüm (assimilatsioonipõhikude) asub lehes või varre esikoores. Üksikuid kloroplaste võib esineda ka säsis, kui sinna ulatuvad päikesekiired.
alamatel esindajatel -- hõimkonnas sõnajalgtaimed. 7.Haavakude. Taime vigastatud koha ümber tekib haavakude ehk kallus, mis on sekundaarne algkude, võib tekkida peaaegu kõigi kudede elusatest rakkudest. 8.Kasvukuhik. Tipmised algkoed asuvad varre ja juure tipus. Need algkoed paiknevad koonilise moodustisena kasvukuhikuna, mida ümbritsevad soomusjad lehealgmed. 9.Põhikoe iseloomustus, ülesanded, paiknemine. Assimilatsioonipõhikude (klorenhüüm), säilituspõhikude. Põhikude on vähe diferentseerunud, rakud on õhukeseseinalised, ümarad, rakuvaheruume on palju, moodustavad rohttaimedest põhilise osa. Põhikoe rakud osalevad lisajuurte ja -võsude moodustamisel. Vastavas toitekeskkonnas võib mõnest üksikust põhikoelisest rakust areneda terve taim. Klorenhüüm (assimilatsioonipõhikude) asub lehes või varre esikoores. Üksikuid kloroplaste võib esineda ka säsis, kui sinna ulatuvad päikesekiired. Säilituspõhikoe
Säsi on varre keskosas paiknev vähespetsialiseerunud põhikude. Ksüleemi- ja floeemipõhikude asub enamasti säsikiirtena juhtkimpude floeemi ja ksüleemi juhteelementide vahel Assimilatsioonipõhikude (klorenhüüm) ül. fotosüntees; asub lehes või varre esikoores. Klorenhüümi rakud on vakuoolide- ja kloroplastiderohked. Piklikud ja üksteise kõrval asuvad klorenhüümirakud moodustavad sammaskoe, kui aga rakkude vahel on suured rakuvaheruumid, nimetatakse seda kobekoeks. Säilituspõhikude - varuainete säilitamine. Kattekoe 3 tüüpi: epiderm(koosneb enamasti ühest kihist tihedalt paiknevatest elusatest rakkudest, milles kloroplastid puuduvad), korkkude ja korp. ülesanded - kaitseb ülekuumenemise, liigse jahtumise, vee aurumise, mehhaaniliste vigastuste, mikroorganismide eest paiknemine - rakud paiknevad tihedalt üksteise kõrval. Kutiikula - struktuuritu värvitu vett mitteläbilaskev kile; vahad - osal taimedel, annab hallika välimuse trihhoomid - Epidermist
puus. Libriformkiud annavad puule mehaanilise toe. Kudede põhitüübid kasvavas puus: • Kude – ühesuguse ehitusega rakkude kogum, mis täidab ühtesid ja samu ülesandeid. • Kattekude – asub taime pealispinnal (nt puukoor) • Tugikude – annab puule jäikuse ja mehaanilise tugevuse (trahheiidid, libriformkiud) • Juhtkude – juhib vett ja selles lahustunud toitaineid (trahheiidid, sooned, sõelrakud, sõelsooned) • Säilituspõhikude – toitainete varude hoidla (säsikiired) • Assimilatsioonipõhikude – omastab taime rohelistes osades fotosünteesi käigus süsihappegaasi. • Algkude – taimekude pooldumisvõimelistest rakkudest, millest kujunevad kõik püsikoed. 11. Kuidas tekib puitaine? Kirjeldage kambiumi tegevust. • Puit on puude ja põõsaste (puittaimede) varre (tüve) põhiosa; koosneb peamiselt puitunud rakkudest (trahheed, trahheiidid, puidukiud ja puiduparenhüüm).
Kõrrelistel vastutab lehelaba kasvu eest: lehe tipu niitmisel/söömisel kasvab see aluselt ikka edasi. Bambus on kiireima kasvuga taim, vahekasvu abil kasvab ööpäevas kuni 90cm. Vahemeristeem Põhikoed Valdav osa taimede kehast Rakud valdavalt isodiameetrilised Võime muuta oma aktiivsust Põhikoe rakud osalevad regeneratsioonis Eristatakse kolme liiki: Klorenhüüm ehk mesofüll– fotosüntees Jaguneb sammaskoeks ja kobekoeks Säilituspõhikude – varuainete ladustamine Aerenhüüm – õhuga varustamine, toestamine (esineb veetaimedel) Aerenhüüm Vahtja tekstuuriga tähtjatest rakkudest kude, kus rakkude vahel on väga suured õhukambrid. Esineb veetaimedel ja väga märgades tingimustes kasvavatel taimedel – vesikupp, luga, võhumõõk. Vajalik taime toestamiseks vees ning juurte õhuga varustamiseks liigniisketes tingimustes. Kattekoed
annaabi.ee 
