Vili Eliise Jõgi Stiven Knõsev Vili Vilion, vaid õistaimedele omane organ, mis sisaldab seemeneid. Ülesandeks on seemnete kaitsmine. Sigimik koos selles arenevate seemnetega moodustab vilja Vilja teke Vilimoodustub emaka sigimikuosast pärast seemnealgmete viljastumist. Seemnealgmetest kujunevad seemned ja emakast saab viljakest. Kuivviljad Vilju jaotatakse veesisalduse järgi Kuivviljadel veesisaldus valmides väheneb. Pilt nr 1. Kuivviljad Lihakviljad Lihakviljadel veesisaldus valmides suureneb. Lihakviljad on näiteks õunapuu vili, tomati mari jne. Pilt nr 2. Lihakviljad. Avaviljad ja sulgviljad. Kuivviljad jagatakse omakorda avaviljadeks ja sulgviljadeks. Avaviljad- kui viljas olevad seemned on valmis, avanevad paljude taimede viljad ning seemned kukuvad välja. ( hernes, uba, moon) Sulgviljad- seemned jäävad vilja sisse ega vabane sealt enne, kui vili laguneb.(pähkel, tõru, teris)
VILJADE TÜÜBID LIHAKVILJAD Lihakad viljad on mahlased,toitainerikkad ja suure veesisaldusega ÕUNVILI MARI LUUVILI ÕUN TOMAT PLOOM KUIVVILJAD AVAVILJAD JA SULGVILJAD KUIVVILJAD ON VÄHESE VEESISALDUSEGA AVAVILJAD KUKKUR KAUN KÕDER KUPAR http://y.delfi
· tolmukad · tuppleht · emakas · õiepõhi · õieraag Emaka osad: · emakasuue · emakakael · sigimik Tolmnemine: 1. isetolmnemine 2. võõrtolmlemine a) loomtolmnemine b) tuultolmnemine Isetolmnemise korral on õietolm saadud samalt õielt. Tuultolmnemine toimub tuule abil erinevate õite vahel. Loomtolmnemisel kanduvad õietolmu terad edasi loomade kaasabil. Viljad: 1. Lihakviljad (tomat, banaan, kurk) 2. Kuivviljad a) aedviljad (kaun) b) sulgviljad (pähkel,tammetõru) Õite koondumine õisikusse on kasulik, sest nii paistavad need paremini putukatele silma. Putuktolmlejate õied on suured ning värvikirevad, kuid tuultolmlejate õied on väiksed ja silmatorkamatud. Putuktolmlejate tolmukad ja emakad asuvad õie sisemuses, tuultolmlejatel, aga tolmuad ja emakad ulatuvad õiest välja. Kui kevadel on olnud vihmased ja jahedad ilmad, ei saa tolmnemine toimuda, sest putukad on sel
-Viljastamine seemnerkau ühinemine munarakuga. -Õiest areneb vili vaid siis, kui lisaks tolmlemisele toimub ka viljastamine. -Õisi kasutatakse kodu ja selle ümbruse kaunistamiseks, enda ehtimiseks, toiduna, vürtsina, ravimina, parfümeeriatööstuse toorainena. -Sigimikust areneb vili. -Viljas on seemned mis arenevad viljastatud seemnealgmeist. -Veesisalduse järgi eristatakse lihakvilju ja kuivvilju. -Lihakviljad: mari (tomat), õunvili (õun), luuvili (ploom). -Kuivviljad: *avaviljad kukkur (kukekannus), kaun (hernes), kõder (kapsas), kupar (kastan) *sulgviljad pähklike, pähkel (sarapuu), seemnis (võilill), teris. -Seeme koosneb seemneestast, idust ja toitekoest. -Seemned: *üheiduleheliste taimede seemned (tervaviljad) *kaheiduleheliste taimede seemned (uba, hernes). -Üheidulehelise taime seeme koosneb seemnekestast, valgurikastest rakkudest, toitekoest idulehest, idupunagst, idujuurest ja iduvarrest.
Harvad pole juhtumid, kui algselt lihakas vili areneb kuivviljaks. *Lihakvili- Lihakviljad moodustuvad nii ühe- kui mitmepesalisest apo- või sünkarpsest sigimikust. Perikarp koosneb kas ainult sigimikuseinast või lisanduvad sellele ka sigimikuvälised koed. Lihakaks võib muutuda kogu perikarp või ainult osa sellest. Lihakvilju kannavad hinnatud puuviljakultuurid (luu- ja õun- ja pomerantsviljad, mari , kõrvitsvili) ning marjakultuurid. Kuivviljad jaotatakse kaheks põhitüübiks: *avaviljad, kus seemned ei ole viljaga kokkukasvanud, seemnete väljapääsemiseks tekivad viljakesta vastavad avad. Sagedamini esinevateks avaviljadeks on kukkur, kõder, kaun, kupar ja karp *sulgviljad, mille seemne- ja viljakestad on kokku kasvanud, nii, et seeme viljakestadest ei eraldu. Seemne ehitus Sigimikus olevatest seemnealgmetest arenevad vilja sisemuses seemned. Bioloogilised küps seeme on uue taime alge.
Foto: https://lood.delfi.ee/maakodu/aed/kirsid-keda-koduaias-kasvatada?id=64413680 Mari on ülemisest sigimikuga õiest moodustunud paljasvili, näiteks hariliku kartuli mari või viinamari. Alumise sigimikuga õiest moodustub aga õiepõhja kaasabil rüüsvili, näiteks mustika mari või karusmari. Alumisest sigimikust moodustunud marjadel on otsas õiekatte kuivanud jäänused. , autor: Tundmatu autor, litsents: Mustikad. Foto: Avalik kasutamisõigus Liigitus viljatüübi järgi Kuivviljad jagunevad: avaviljadeks, sulgviljadeks ja laguviljadeks Avaviljade hulka kuuluvad: Kaun on ühest viljalehest tekkinud ühepesaline vaheseinteta vili, mis avaneb kahe pikiprao moodustumise teel (mööda kauna õmblust ja keskroodu). Seemned kinnituvad kauna poolmete servadele. , autor: Tundmatu autor, litsents: Hernes. Foto: vabakasutamine Kupar (capsula) on taimede hulgaseemneline kuivvili, mille seemned võivad asuda ühes või mitmes pesas; üks levinumaid viljatüüpe
kaunviljad, kõder, kõdrake, kupar), sulgviljad (seemnis, teris, pähkel, tõru), laguviljad (jaguvili, lülivili). Lihakad viljad: valmimisel vee sisaldus suureneb, üheseemnelised Õunvili: *kujunenud alumisest sigimikust, mille sein muutub lihakaks *vilja moodustamisest võtab osa ka õiepõhi (õun) Mari: sama mis õunvili(mustsõstar, puansõstar, mustikas, tomat) Luuvili: vilja sisekest on puitunud (virsik, ploom, vaarikas) Pomerantsvili: on lihakvili (apelsin, sidrun) 39. Kuivviljad. Avaviljad: kukkur, kõder, kõdrake, kaun, kupar, karp. Kuivviljad: valmimisel vee sisaldus väheneb, mitmeseemnelised *ühepesaline, avaneb ühe õmblusega Kukkur: ühepesaline, avaneb ühe õmblusega. (põld-varesjalg) Kõder: (ristõielised) kahepesaline Kõdrake: lühike, pähkeljas kõdrake Kaun: (liblikaõielised)- avaneb kahe õmblusega Kupar: mitmepesalised (moon, nurmenukk, nelk, pajulill, hobukastan) Karp: avaneb kaane ärakukkudes (teeleht) 40
(jaguvili, lülivili). Lihakad viljad: valmimisel vee sisaldus suureneb, üheseemnelised Õunvili: *kujunenud alumisest sigimikust, mille sein muutub lihakaks *vilja moodustamisest võtab osa ka õiepõhi (õun) Mari: sama mis õunvili(mustsõstar, puansõstar, mustikas, tomat) Luuvili: vilja sisekest on puitunud (virsik, ploom, vaarikas) Pomerantsvili: on lihakvili (apelsin, sidrun) 39.Kuivviljad. Avaviljad: kukkur, kõder, kõdrake, kaun, kupar, karp. Kuivviljad: valmimisel vee sisaldus väheneb, mitmeseemnelised *ühepesaline, avaneb ühe õmblusega Kukkur: ühepesaline, avaneb ühe õmblusega. (põld-varesjalg) Kõder: (ristõielised) kahepesaline Kõdrake: lühike, pähkeljas kõdrake Kaun: (liblikaõielised)- avaneb kahe õmblusega Kupar: mitmepesalised (moon, nurmenukk, nelk, pajulill, hobukastan) Karp: avaneb kaane ärakukkudes (teeleht) 40
näsad. Kattekarvad- kaitsevad päikese ja veekao eest. Stomata- õhulõhed.K:kaks sulgrakku, õhupilu. Mesofüll- kahe epidrmi vahel olev lehe põhikude. Või ka klorenhüüm. K:sammaskude, kobekude rakuvaheruumid, juhtkimp.(nim. roodudeks) Õis koosnev fertiilsest ja steriilsest(õie kate, tupe lehed, kroonlehed, nektaariumid) osadest. Tolmukas- tolmupesades õietolm(pollen) Sigimikust moodustub vili, perikarp- vilja sein: Õunvili, Mari(tomat), Luuvili(ploom), Hesperiid(tsitrused). Kuivviljad- avaviljad(kukkur, kõder, kaun, kupar, karp) sulgviljad(pähklike(maasikas- lihakale õiepõhjale kinnitunud hulgaliselt pisikesi pähklikesi, pähkel, tõru, seemnis). Vilja Tüübid: Liht- (õies tekib üks vili või on palju kokkukasvanuid emakaid) ja koguviljad (ühest viljast tekib palju osavilju nt. Vaarikas). Koguvili moodustub ühe õie paljudest emakatest vilikonnad (sõstra kobar, päevalillel) liitvilikonnad (kus õisikus on palju õisi koos ja need kasvavad omavahel kokku nt.
asetusega õie sigimike korral ülemisest sigimikust moodustub nt karuli `mari', alumisest sigimikust nt mustika mari. Luuvili: lihakvilja tüüp. Viljakest on kolmekihiline: õhuke väliskest, tüse mahlane vahekest ja sisekest, mis koosneb kivisrakkudest ja kaitseb selle sees olevat seemet. Luuviljad esinevad nt roosõielistel (kirsipuu, ploomipuu, toomingas jt) Pomerantsvili: väliskest eeterlike õlide mahutitega, keskmine kest valge ja kuiv, sisekest mahlakas (apelsin, greip, sidrun) ·Kuivviljad Kuivviljade viljakest ei ole lihakas. Kuivviljade alla kuuluvad avaviljad, sulgviljad ja laguviljad. ·Avaviljad Kukkur: avaneb piki kõhtmist õmblust, ühepesaline, paljuseemneline. Nt enelas, magnoolia jt. Kõder: pikuti kaheks pooleks avanev kahepesaline ristõieliste vili. Kõdra pikkus ületab selle laiust vähemalt 3 korda. Nt põldsinep. Kõdrake: kahepesaline pikuti pooleks avanev vili, mille pikkus ja laius on enam-vähem samasugune. Nt kuukress.
transportimisel). Seemned kas külvatakse kohe või stratifitseeritakse. · Käärimismeetod - sobib ainult paksukestaliste seemnete puhul. · Suurematest lihakatest viljadest (õunapuu, pirnipuu, ebaküdoonia viljad) saadakse seeme kätte, kui viljad lõigatakse noaga risti pooleks. See töö on aga võrdlemisi aeganõudev. 27.04.2016 Marje Kask 19 27.04.2016 Marje Kask 20 Seemne eraldamine viljast KUIVVILJAD Kuprad, kaunad, pähklikesed, tiibviljad - eelnevalt kuivatatud ja riidest kotti asetatud vilju pekstakse puunuiaga või muljutakse käte vahel. Siis viljad avanevad ja seemned pudenevad välja. Seemned eraldatakse prahist sõelumise ja tuulamisega. Suurema prahi saab eraldada kotti raputades. Seemned vajuvad koti põhja ja suuremat prahti on pealt lihtne eemaldada. 27.04.2016 Marje Kask 21 Seemne eraldamine viljast
põhikoest, milles esineb õlikäike ja kristalle. Valge mesokarp ehk albedo on suurte rakuvaheruumidega, haruliste jätketega rakkudest moodustunud aerenhüüm. Endokarp koosneb epiteelist ja mõnest tihedast põhikoekihist. Sigimikupesade vahel asetsevad kelmed kujutavad endast endo- ja mesokarbi jätkeid. Valminud vilja "koor" koosneb ekso- ja mesokarbist. Endokarbis paiknevad mahlaga täitunud kotikesed. Kuivviljad jaotatakse kaheks põhitüübiks: avaviljad, kus seemned ei ole viljaga kokkukasvanud, seemnete väljapääsemiseks tekivad viljakesta vastavad avad ning sulgviljad, mille seemne- ja viljakestad on kokku kasvanud, nii, et seeme viljakestadest ei eraldu. Sagedamini esinevateks avaviljadeks on kukkur, kõder, kaun, kupar ja karp, mis võivad avaneda kas septitsiidselt, lõhe tekib piki viljalehtede kokkukasvamise piiri; lokulitsiidselt, viljalehed lõhenevad selgmiselt;
õiest, mille sigimik on tekkinud ühest viljalehest. Koguvili - tekkinud mitmeemakalisest õiest, mille emakad pole liitunud-vaarikas, põldmari; vilikond - mitmest õiest-maisi tõlvik, ananass. liitvilikond - eri õitest moodustunud viljad kasvavad kokku-viigimari; Viljade tüübid - Lihakad viljad: õunvili-tekib alumisest sigimikust, mille sein muutub lihakaks, mari(kurk, tomat), luuvili(virsik, ploom). Kuivviljad - avaviljad: kukkur, kõder, kõdrake, kaun, kupar, karp; Sulgviljad: pählike, pähkel, tõru, seemnis, teris. Laguviljad: jaguviljad, lüliviljad. Viljade ja seemnete levi - allohooria - keskkonna abil; zoohooria e. loomlevi; anemohooria e. tuullevi; hüdrohooria e. vesilevi; autohooria - oma vahenditega Seemne idanemine - on protsess, kus sobivasse keskkonda sattunud seemnes algavad
`mari', alumisest sigimikust nt mustika mari. Luuvili: lihakvilja tüüp. Viljakest on kolmekihiline: õhuke väliskest, tüse mahlane vahekest ja sisekest, mis koosneb kivisrakkudest ja kaitseb selle sees olevat seemet. Luuviljad esinevad nt roosõielistel (kirsipuu, ploomipuu, toomingas jt) Pomerantsvili: väliskest eeterlike õlide mahutitega, keskmine kest valge ja kuiv, sisekest mahlakas (apelsin, greip, sidrun) · Kuivviljad Kuivviljade viljakest ei ole lihakas. Kuivviljade alla kuuluvad avaviljad, sulgviljad ja laguviljad. · Avaviljad Kukkur: avaneb piki kõhtmist õmblust, ühepesaline, paljuseemneline. Nt enelas, magnoolia jt. Kõder: pikuti kaheks pooleks avanev kahepesaline ristõieliste vili. Kõdra pikkus ületab selle laiust vähemalt 3 korda. Nt põldsinep. Kõdrake: kahepesaline pikuti pooleks avanev vili, mille pikkus ja laius on enam-vähem samasugune. Nt kuukress.
‘mari’, alumisest sigimikust nt mustika mari. Luuvili: lihakvilja tüüp. Viljakest on kolmekihiline: õhuke väliskest, tüse mahlane vahekest ja sisekest, mis koosneb kivisrakkudest ja kaitseb selle sees olevat seemet. Luuviljad esinevad nt roosõielistel (kirsipuu, ploomipuu, toomingas jt) Pomerantsvili: väliskest eeterlike õlide mahutitega, keskmine kest valge ja kuiv, sisekest mahlakas (apelsin, greip, sidrun) Kuivviljad Kuivviljade viljakest ei ole lihakas. Kuivviljade alla kuuluvad avaviljad, sulgviljad ja laguviljad. Avaviljad Kukkur: avaneb piki kõhtmist õmblust, ühepesaline, paljuseemneline. Nt enelas, magnoolia jt. Kõder: pikuti kaheks pooleks avanev kahepesaline ristõieliste vili. Kõdra pikkus ületab selle laiust vähemalt 3 korda. Nt põldsinep. Kõdrake: kahepesaline pikuti pooleks avanev vili, mille pikkus ja laius on enam-vähem samasugune
rüüsvili. Ülemise sigimikuga õiest moodustub paljasvili – näiteks hariliku kartuli mari või viinamari. Alumise sigimikuga õiest aga õiepõhja kaasabil rüüsvili – näiteks mustika mari või karusmari. LIIGITUS VILJATÜÜBI PÕHJAL Veesisalduse alusel jaotatakse viljad 2 rühma: - lihakviljad – Vilja veesisaldus valmimisel kasvab. Lihakviljadeks on tõrsik, mari (mustikas) ja luuvili (kirss). - kuivviljad – Vilja veesisaldus valmimisel kahaneb. Kuivviljad jagatakse omakorda avaviljadeks ja sulgviljadeks. Nimetus tuleneb sellest, kas küpsenud vili variseb tervikuna või mitte. - Avaviljad on kaun (harilik hernes), kõder (harilik hiirekõrv), kõdrake (kuukress), kupar (ogaõun) ja kukkur (käoking). Kõdra pikkus ületab laiuse kuni 3 korda. (Lühemat, kuid samasuguse ehitusega vilja, nimetatakse kõdrakeseks). - Sulgviljad
klassi. Taimed vajavad idanemiseks vett (vee toimel algab hoogne elutegevus, varuained lagunevad lihtsamateks ühenditeks) õhku (idanevad seemned hingavad) ja soojust. Vilja sees valmivad seemned. Veesisalduse järgi eristatakse lihakvilju- ja kuivvilju. 20 Lihakviljad Kuivviljad Valminult lihakad ja mahlased sisaldavad väga vähe vett Marjad, õunviljad ja luuviljad AVAVILJAD SULGVILJAD avanevad ja ei avane, sest neis on seemned varisevad ainult üks seeme (kaun, kupar, kõder, (pähkel, seemnis, teris,
hariliku kartuli mari või viinamari. Alumise sigimikuga õiest aga õiepõhja kaasabil rüüsvili näiteks mustika mari või karusmari. Liigitus viljatüübi põhjal Veesisalduse alusel jaotatakse viljad 2 rühma: - lihakviljad Vilja veesisaldus valmimisel kasvab. Lihakviljadeks on tõrsik, mari (mustikas) ja luuvili (kirss). - kuivviljad Vilja veesisaldus valmimisel kahaneb. Kuivviljad jagatakse omakorda avaviljadeks ja sulgviljadeks. Nimetus tuleneb sellest, kas küpsenud vili variseb tervikuna või mitte. - Avaviljad on kaun (harilik hernes), kõder (harilik hiirekõrv), kõdrake (kuukress), kupar (ogaõun) ja kukkur (käoking). Kõdra pikkus ületab laiuse kuni 3 korda. (Lühemat, kuid samasuguse ehitusega vilja, nimetatakse kõdrakeseks).
51. Vilja kujunemine õiest-osadevahelised seosed: pärast seemnealgmete viljastumist areneb õie sigimikuosast(vahel ka õiepõhjast ja õiekattest) vili. 52. Vili esineb ainult õistaimedel. See moodustub enamasti emaka sigimikuosast pärast seemnealgmete viljastumist. Viimastest arenevad vilja sisemuses paiknevad seemned. Vili kaitseb küpsevaid seemneid ja aitab kaasa nende levikule. Veesisalduse alusel jaotatakse viljad 2 rühma: lihakviljad ja kuivviljad. Lihakviljadeks on õunvili, mari ja luuvili. Kuivviljade hulka kuuluvad kukkur, kaun, kõder, kupar, pähkel, tõru, teris ja seemnis. Kuivviljad jagatakse omakorda avaviljadeks ja sulgviljadeks. Nimetus tuleneb sellest, kas küpsenud vili variseb tervikuna või mitte. Avaviljad on kaun, kõder, kupar ja kukkur. Pähkel, tõru, teris ja seemnis on sulgviljad.Taime järglaskonna kindlustamiseks moodustub ühel taimel palju seemneid. Lihakviljadest
annaabi.ee 
