mille rakukestad on kutiniseerunud. Epidermi välispinda katab kutiikula. Õhulõhed ja karvad on varre epidermile vähem iseloomulikud kui lehtedele. Epidermi all on põhikoest koosnev esikoor, mida kloroplastide esinemisel nimetatakse klorenhüümiks, suurte rakuvaheruumide korral ka aerenhüümiks. Esikoore põhikude võib talitleda säilituskoena. Vahel esineb siin kivisrakke ning kaltsiumoksalaadi kristalle. Esikoore välises, vahetult epidermi all asetsevas kihis paikneb sageli kollenhüüm
pikenemine. Tsütoplasmas tekivad esimesed vakuoolid. · Imamis- ehk diferentseerumisvööde, kus kujunevad püsikoed ja tekib hulgaliselt juurekarvu. · Juhtimisvöötmes kujunevad külgjuured. Juurekarvad on selles juureosas surnud, mistõttu vööde ise vett ja mineraalsooli ei ima, vaid ainult juhib neid edasi. Ehitus: Epibleem - Primaarse ehitusega juur on kaetud epibleemiga (risodermiga), mis talitleb imikoena. Esikoor - Epibleemi all asub isodiameetrilistest rakkudest esikoor. Esikoore väline kiht eksoderm koosneb tihedalt üksteise vastu liibunud nurgelistest rakkudest, mis vanemas eas sageli korgistuvad. Kesksilindri välimine kiht peritsükkel koosneb enamasti ühest, harvem mitmest reast elusatest, meristemaatilistest rakkudest. Juure peritsükli üheks funktsiooniks on külgjuurte moodustamine. Juhtkimp - Peritsüklist seespool asub radiaalne juhtkimp, kus puiduosa ja niineosa on asetunud vaheldumisi
Teoreetiliselt võib juur kasvada piiramatult, sest juure tipus teisi organeid ei moodustu. Kuid praktiliselt lõpeb juure kasv intensiivse hargnemise tõttu. Mitmeaastaste taimede juured kasvavd periooditi. (nt kevadel ja hilissuvel ja sügisel) Juure primaarne ehitus: *Primaarne ehitustüüp kestab kuni esimeste pärislehtede ilmumiseni Primaarse ehitusega juur on kaetud epibleemiga (risodermiga), mis talitleb imikoena. Epibleemile järgneb juure tsentri suunas esikoor. Selleks ajaks kui epibleemi rakud surevad ja hävivad jõuavad esikoore kõige välimise rakkude kihi rakuseinad korgistuda. Nõnda tekibki juure ümber sekundaarsest kattekoest kate nn eksoderm. Koosneb tihedalt üksteise vastu liibunud nurgelistest rakkudest, mis vanemas eas sageli korgistuvad. Üksikud eksodermise rakud ei korgistugi nende seinad jäävad õhukesteks tselluloosseteks ning nende kaudu saab vesi mullast esikoorde tungida. Neid rakke nimetatakse läbilaskerakkudeks
meetrini. Epidermaalsed näärmed, mis koosnevad üksikutest rakkudest ja meenutavad väliskujult trihhoome, on näärmekarvad. Kui rakke on rohkem ja nääre ei meenuta karvu, siis nimetatakse seda näärmeepiteeliks. Hüdatoodid (veelõhed) eritavad lehe välispinnale vett. Ehituslikult meenutavad need õhulõhesid. 18. Juure ülesanded, tunnused. Liigitamine: pea-, külg-, lisa-, idujuur. Juure vööndid. Ehitus: epibleem, esikoor, kesksilinder. Juhtkimp. Juurestik. Juure muudendid (risoom, sibulad, säilitusjuured jne). Juuremügarad, mükoriisa. Parasiidid, poolparasiidid. Juur on tipmise kasvukuhikuga radiaalsümmeetriline maasisene organ, millel pole kunagi lehti. taime kinnitamine pinnasesse. Ülesanded: # vee ja mineraalainete vastuvõtt ja transport, # mõnede orgaanilisete ainete süntees, # säilitusorgan, paljunemisvahend, hingamisvahend, ronimisvahend. Liigitatakse: pea, külg, lisa- ja idujuur
Epidermaalsed näärmed, mis koosnevad üksikutest rakkudest ja meenutavad väliskujult trihhoome, on näärmekarvad. Kui rakke on rohkem ja nääre ei meenuta karvu, siis nimetatakse seda näärmeepiteeliks. Hüdatoodid (veelõhed) eritavad lehe välispinnale vett. Ehituslikult meenutavad need õhulõhesid. 18.Juure ülesanded, tunnused. Liigitamine: pea-, külg-, lisa-, idujuur. Juure vööndid. Ehitus: epibleem, esikoor, kesksilinder. Juhtkimp. Juurestik. Juure muudendid (risoom, sibulad, säilitusjuured jne). Juuremügarad, mükoriisa. Parasiidid, poolparasiidid. Juur on tipmise kasvukuhikuga radiaalsümmeetriline maasisene organ, millel pole kunagi lehti. taime kinnitamine pinnasesse. Ülesanded: # vee ja mineraalainete vastuvõtt ja transport, # mõnede orgaanilisete ainete süntees, # säilitusorgan, paljunemisvahend, hingamisvahend, ronimisvahend. Liigitatakse: pea, külg, lisa- ja idujuur
Munaraku viljastumiseks peab tolmutera sattuma emakasuudmele. Seda protsessi nimetatakse tolmlemiseks. 2. Kirjeldage sammaltaimede paljunemist. eos eelniit - taim (gametofüüt) - viljastamine - sporofüüt(eoskupar, 2n) eos eos - eelleht (gametofüüt, n) viljastumine - taim (sporofüüt, 2n) eos 3. Juure ja varre siseehituse põhilised erinevused Vart ümbritseb epiderm, välispinda katab kutiikula. Epidermi all on põhikoest koosnev esikoor, mida kloroplastide esinemisel nimetatakse klorenhüümiks. Juhtkimbud asuvad kesksilindris. Juur on kaetud epibleemiga. Peritsüklist seespool asub radiaalne juhtkimp. 4. Mis tähendab, et õis on neljatine? Kirjutage neljatise aktinomorfse õie valem. Kõiki õieosi neli või neljakordne arv. 5. Taime- ja loomaraku põhilised erinevused. Taimerakul on vakuool ja plastiidid ja rohuleht. Loomarakkudel need puuduvad. 6. Kus asuvad õhulõhed?
Kui eritatav aine on taime elutegevuseks vajalik, nimetatakse seda sekreediks (nõreks), kui aga mittevajalik, siis ekskreediks (eritiseks) Juur - on tipmise kasvukuhikuga radiaalsümmeetriline maasisene organ, millel pole kunagi lehti. ülesanded - taime kinnitamine pinnasesse, vee ja mineraalainete vastuvõtt ja transport, mõnede orgaanilisete ainete süntees, säilitusorgan, paljunemisvahend, hingamisvahend, ronimisvahend; tunnused juurekarvad, steel, esikoor, epibleem, 2 peritsükkel, tipmine meristeem. Liigitamine: pea-, külg-, lisa, idujuur Vööndid - kasvukuhik, mida katab juurekübar pikenemis- e. kasvuvööde; eristumisvööde e. imamisvööde; juurekarvadega juhtimisvööde külgjuurtega Ehitus: epibleem - Primaarse ehitusega juur on kaetud epibleemiga (risodermiga), mis talitleb imikoena; esikoor - Epibleemi
lehtede, noorte varte ja viljade pinnal) , mille rakukestad on kutiniseerunud. Epidermi välispinda katab kutiikula. Õhulõhed ja karvad on varre epidermile vähem iseloomulikud kui lehtedele. *Epidermi all on parenhüümsest põhikoest koosnev esikoor, mida kloroplastide esinemisel nimetatakse klorenhüümiks, suurte rakuvaheruumide korral ka aerenhüümiks.Esikoore põhikude võib talitleda säilituskoena. *Esikoore välises, vahetult epidermi all asetsevas kihis paikneb sageli kollenhüüm(tugikoe rakud).
apikaalsed e tipmised algkoed. Kasvukuhikut katab juurekübar. Pikenemis- e kasvuvööde: selles vöötmes toimub rakkude suurenemine. Eristumisvööde e imamisvööde juurekarvadega: algab püsikudede kujunemine. Juurekarvade abil toimub vee ja mineraalainete vastuvõtt mullast. Juhtimisvööde külgjuurtega ·Juure ehitus Epibleem: maa-alune kattekude. Ühekihiline, rakuvaheruumid puuduvad, klorofülli on väga vähe, õhulõhed puuduvad! Esikoor: paikneb epidermi all, koosneb põhikoest. Välises osas paikneb kollenhüüm, sisemise rakkude kihi rakud on väikesed, tihedalt üksteise kõrval ja neljakandilised. Kesksilinder e steel: välimine rakukiht on peritsükkel, sisemuses juhtkimbud. Steelitüüpe eristatakse floeemi ja ksüleemi paigutuse järgi. Juhtkimp: radiaalne juhtkimp (floeemi ja ksüleemi grupid vaheldumisi). ·Juurestik Võib esineda ka sammasjuurestik või narmasjuurestik.
2 Paljasseemnetaimede ja õistaimede ehitus 2.1 Paljasseemnete ehitus : 2.1.1 Juur Paljasseemnetaimedel on enamasti segajuurestik , mis koosneb peajuurest, külgjuuretest ja lisajuurtest . Juurestiku kuju ja suurus sõltub taime kasvukeskkonnast. Noori juuri ümbritseb juurekarvadega kattekude (epibleem) .Juure karvade abil saab taim pinnasest vett ja selles lahustunud toitaineid .Epibleemi all on suurtest parenhüümsetset rakkudest esikoor. Vanematel taimedel esikoore välimised rakukihid korgistuvad ja moodustavad epibleemi asemele eksodermi.Esikoore kõige sisemine kiht on endoderm.Puitunud endodermi rakkude vahele jäävad üksikud elusad läbilaskerakud ,mille kaudu toimub vee ja selles lahustunud ainete liikumine juure keskossa kesksilindrisse. Vars Võsu noort ja puitumata osa nimetatakse võrseks. Okaspuudel eristatakse pikk- ja lühivõrseid. Pikkvõrseid on kaetud okastega ja nende kasv on piiramatu
Kaasaegsetel kaheidulistel taimedel on vartes kollateraalsetest juhtkimpudest koosnev eusteel, üheidulistel aga korrapäratult juhtkimpudest moodustunud atakosteel sisuliselt eusteeli erijuht, siin on kollateraalsete juhtkimpude asemel bikollateraalsed. Esikasv- kõik koed mis saavad alguse kasvukuhikust(mitm. a. taimedel valdav osa esimesel aastal tekkinud kude). Teiskasv- suureneb juhtkimpude maht, vars jämeneb kuid ei pikene, algab 2. eluaastal. Varre esikasv- epidermi all põhikude: esikoor(klorenhüüm või aerenhüüm) võib talitleda säilituskoena. Epidermi all võib esineda kollenhüüm. Sisemine rakkude kiht on pisemad ja neljakandilised- endoderm. Varre teiskasv: iseloomulik paljasseemne taimedele ja puitunud kaheidulehelistele harvem rohtsetele kaheidulehelistele taimedele. Üheidul.idel puudub üldjuhul. Kõik koed mida kambium toodab väljapoole moodustavad teiskoore, sissepoole aga teispuidu.
paksenenud seintega pikkadest tihedalt asetsevatest rakkudest, mis enamasti paiknevad kimpudena, rakuseinad puitunud. Puidurakud surnud, niinekiudude rakud surevad täiskasvanuna. 18. Kirjeldage juurtepuidu mikroehitust. Joonistage skeem. Juurtepuidu mikroehitus: 1. kalüptra, 2. kujunev floeem, 3. floeem, 4. endoterm, 5. pikenemisvööde, 6. kujunev ksüleem, 7. caspary jooned, 8. epibleem, 9. esikoor, 10. juurekarvad, 11. ksüleem, 12. pentsükkel. 19. Mis on puidu tihedus ja mis on puitaine tihedus? Milliste meetoditega neid määratakse? Puidu tihedus on massi ja mahu suhe, sõltub niiskusest. Puitaine tihedus on rakuseina materjali tihedus ilma tühimiketa. Kõigil liikidel ~1,53 g/cm 3. Meetoditeks on: stereomeetriline, kaalumismeeter. Stereomeetriline Võetakse mõõtmed, kaal ja tihedus
apikaalsed e tipmised algkoed. Kasvukuhikut katab juurekübar. Pikenemis- e kasvuvööde: selles vöötmes toimub rakkude suurenemine. Eristumisvööde e imamisvööde juurekarvadega: algab püsikudede kujunemine. Juurekarvade abil toimub vee ja mineraalainete vastuvõtt mullast. Juhtimisvööde külgjuurtega · Juure ehitus Epibleem: maa-alune kattekude. Ühekihiline, rakuvaheruumid puuduvad, klorofülli on väga vähe, õhulõhed puuduvad! Esikoor: paikneb epidermi all, koosneb põhikoest. Välises osas paikneb kollenhüüm, sisemise rakkude kihi rakud on väikesed, tihedalt üksteise kõrval ja neljakandilised. Kesksilinder e steel: välimine rakukiht on peritsükkel, sisemuses juhtkimbud. Steelitüüpe eristatakse floeemi ja ksüleemi paigutuse järgi. Juhtkimp: radiaalne juhtkimp (floeemi ja ksüleemi grupid vaheldumisi). · Juurestik Võib esineda ka sammasjuurestik või narmasjuurestik.
apikaalsed e tipmised algkoed. Kasvukuhikut katab juurekübar. Pikenemis- e kasvuvööde: selles vöötmes toimub rakkude suurenemine. Eristumisvööde e imamisvööde juurekarvadega: algab püsikudede kujunemine. Juurekarvade abil toimub vee ja mineraalainete vastuvõtt mullast. Juhtimisvööde külgjuurtega Juure ehitus Epibleem: maa-alune kattekude. Ühekihiline, rakuvaheruumid puuduvad, klorofülli on väga vähe, õhulõhed puuduvad! Esikoor: paikneb epidermi all, koosneb põhikoest. Välises osas paikneb kollenhüüm, sisemise rakkude kihi rakud on väikesed, tihedalt üksteise kõrval ja neljakandilised. Kesksilinder e steel: välimine rakukiht on peritsükkel, sisemuses juhtkimbud. Steelitüüpe eristatakse floeemi ja ksüleemi paigutuse järgi. Juhtkimp: radiaalne juhtkimp (floeemi ja ksüleemi grupid vaheldumisi). Juurestik Võib esineda ka sammasjuurestik või narmasjuurestik.
interkalaarne ja marginaalne · Püsikoed kattekude, tugikude, juhtkude, põhikude, imikude, erituskude Meristeemide liigitus tekke ajajärgi: · Esimeristeemid viljastatud munarakk, idujuure ja idupunga tipmised meristeemid · Püsimeristeemid kambium, sporogeenne algkude, meristemoidid, peritsükkel · Teismeristeemid korgikambium ehk fellogeen, sekundaarne paksemisrõngas, kallus Apikaalne meristeem: · Dermatogeen kattekoed · Peribleem esikoor · Pleroom steel ehk kesksilinder (floeem ja ksüleem koos säsiga) Kattekude: · Primaarsed kattekoed: epiderm, epibleem, hüpoderm, eksoderm · Välised ja sisemised kattekoed · Sekundaarsed kattekoed: periderm ehk kork ja korp ehk sekundaarne kork · Lõved kohad kus periderm on katkenud Epidermiomadused: primaarne kattekude Maapealsed taimeorganid Ühe rakukihi paksune Tühikud puuduvad Valgust läbi laskvad Kloroplastid puuduvad
Katteseemnetaimede enamikul esineb kahekihiline tuunika, kuid on leitud ka 4-5 kihilist. Piir tuunika ja korpuse vahel pole alati selgesti eristatav ning siis sõltub juba uurijast, kas ta vaidlustatavad kihid arvab tuunika või korpuse hulka. Paljasseemnetaimedel puuduvad stabiilselt antiklinaalselt jagunevad rakukihid ning tuunikat pole võimalik eristada. Kirjeldatust erineb klassikaline, I. Hansteini esitatud histogeenide teooria, mille kohaselt epiderm, esikoor ja kesksilinder kujunevad kasvukuhiku kindlatest initsiaalrakkudest (dermatogeen,
kloroplast. Viimase kuju järgi on antud sellele vetikale eestikeelne nimi. Rakku ümbritseb rakukest, mis määrab vetika kuju. Raku peenemas osas on 2 viburit, mille abil koppvetikas liigub. 17. Taime vars. Primaarne vars ja selle kudede kujunemine algkoest. Taime kesksilinder (steel) ja selle tüübid. Vars on vajalik ainete juhtimiseks ja võimaldab päiksele lähemal olla. 1 Primaarne vars a. Kasvukuhikust: (1) protoderm epiderm (2) proparenhüüm esikoor (3) püsimeristeem prokambium protofloeem prokambium (a) Metafloeem (b) Kambium (c) metaksüleem protoksüleem (4) algsäsi säsi b. Kesksilinder e steel (püsimeristeem ja algsäsi) (1) Protosteel (2) Aktinosteel (kiirjas: juur) plektosteel (põimjas: kollad) (3) Diktüosteel (polü-: sõnajalgtaimed) (4) Sifonosteel (toru-) (5) Eusteel, artrosteel (:kaheidulehelised)
Valgel ristikul roomavad varred vastu maad. Roosal ristikul tõusvad varred. Lapiknurmikal on lapik vars. Varred võivad olla siledad või karvased. Varre primaarne ehitus Esineb ainult üheaastastel vartel, sekundaarne ehitus on mitmeaastastel taimedel, seoses varte jämedamaks kasvamisega. Primaarsel ehitusel katab vart epidermis. Epidermis katab noori varsi ja lehti, mis võivad olla kaetud vahaga. Epipleemil on karvad, peab vastu võtma vett. Järgneb esikoor, teatud sügavusel näeme juhtkimpe. Kaheidulehelistel on juhtkimbud varre ristlõikel ringina. Kui võrrelda kahe- ja üheidulehelisi, siis üheidulehelistel on juhtkimbud laiali pillatud ja kaheidulehelistel ringina. Varre sekundaarne ehitus Seotud kambiumi moodustumisega. Kambium moodustub esiniine ja esipuidu vahele. Väljapoole eristub kambium teiskooreks, sissepoole toodab teispuitu, mis koosneb trahheedest ja trahheiididest, puidukiududest, puidu parenhüümist, säsikiire
Steriilne võsu on männasjalt harunenud, roheline, roidelise varrega, mille sõlmekohtadel asetsevad toruks kokkukasvanud lehetuped, mis lõpevad mustade, valge äärisega hammastega. Hambad kujutavad endast redutseerunud lehelabasid. Lehtede taandarengu tõttu on fotosünteesivaks elundiks vars. Varre pinnal on ühekihiline õhulõhedega epiderm. Epidermi all paikneb kooreosa, mis koosneb tugi- ja assimilatsioonikoest. Nende all on suurest õõnsusest läbitud põhiparenhüüm. Esikoor lõpeb endodermiga. Kesksilindri keskel asetseb põhiparenhüümist koosnev säsi, mille rakkude hilisemal eemaldumisel tekivad õõned. Juhtkoed on koondunud kimpudeks, 23 mis asetsevad kesksilindri välimises osas. Juhtkimbud on kollateraalsed, kinnised; varrel, nagu juurelgi, ei esine teiskasvu. Eosepäid kandvad võsud on jämedamad, pruunikad, klorofüllita, harunemata, 15- 30cm kõrgused
arvestad kõiki. (Botaanika lk 270-271) Parafüleetiline Monofüleetiline On abilehed; lehe laiad Lehetupp, aga leheroots ja abilehed puudu Emb-kimb Enamasti rohttaimed. (Botaanika lk 328) 3- kalvine tolmutera 1- kalvine tolmutera Kambiumiga juhtkimbud ringina Kambium harva esikoor ja steel ei ole eristunud esikooreks ja steeliks ¾ katteseemnetaimedest (Botaanika II lk 458); ¼ katteseemnetaimedest (Botaanika II lk 458); roos-, liblik-, korvõielised (1/10 õistaime kõrrelised; käpalised e. orhideelised (ca 20000)! liiikidest! ~ 25000). (enim) Nt. palm, iris, tulp, bambus, rukis, mais, liilia.
Steriilne võsu on männasjalt harunenud, roheline, roidelise varrega, mille sõlmekohtadel asetsevad toruks kokkukasvanud lehetuped, mis lõpevad mustade, valge äärisega hammastega. Hambad kujutavad endast redutseerunud lehelabasid. Lehtede taandarengu tõttu on fotosünteesivaks elundiks vars. Varre pinnal on ühekihiline õhulõhedega epiderm. Epidermi all paikneb kooreosa, mis koosneb tugi- ja assimilatsioonikoest. Nende all on suurest õõnsusest läbitud põhiparenhüüm. Esikoor lõpeb endodermiga. Kesksilindri keskel asetseb põhiparenhüümist koosnev säsi, mille rakkude hilisemal eemaldumisel tekivad õõned. Juhtkoed on koondunud kimpudeks, mis asetsevad kesksilindri välimises osas. Juhtkimbud on kollateraalsed, kinnised; varrel, nagu juurelgi, ei esine teiskasvu. Eosepäid kandvad võsud on jämedamad, pruunikad, klorofüllita, harunemata, 15- 30cm kõrgused. Nende sõlmekohtades on samuti 8-9 suure hambaga torujas tupp. Eospead tekivad võsu tipus
G.Krafti klassifikatsioon. Taimevarre ehituses tuleb vahet teha esmase e. primaarse ehituse, nagu see esineb üheaastastel vartel ja teisese e. sekundaarse ehituse vahel, nagu see tekib mitmeaastastes vartes nende iga-aastase paksenemise tagajärjel. Vaatleme varre ehitust lihtsa taimevarre ristlõike abil. Väljast katab vart ühekihiline epidermis. Selle all paikneb parenhüümist ehk põhikoest koosnev esikoor. Esikoorele järgnevad juhtkimbud, millised moodustavad varre põhiosa ja annavad sellele mehhaanilise tugevuse. Enamikul taimedel võime juhtkimpude ehituses eristada kahte osa - säsipoolset e. puiduosa e. ksüleemi ja koorepoolset e. niineosa e. floeemi. Puiduosa koosneb põhiliselt vett juhtivast juhtkoest - trahheedest ja trahheiididest. Neis toimub vee ja lahustunud mineraalainete tõusev vool juurtest assimilatsiooniaparaati.
annaabi.ee 
