Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus Apellatsioonikomisjon Makala 21 10001 Tallinn 27.juuni 2008 Apellant Kood 211080 Kirsi Helk Tõru Segagümnaasiumi abiturient Juuni 90 80020 TÕRU APELLATSIOON Palun läbi vaadata minu ajaloo eksamitöö, mille tulemuse sain teada 19. juunil 2008. Ma ei ole eksami tulemusega (35 punkti) rahul, sest hindan oma ajalooteadmisi heaks. Seda on näidanud kolme gümnaasiumiaasta jooksul tehtud tööde hinded ("hea", "väga hea"). Olen veendunud, et tegemist on tahtmatu eksitusega, ja loodan, et töö hinnatakse ümber vastavalt tema väärtusele. Lugupidamisega Kirsi Helk Banaani 67 80039 TÕRU 52930189
sulghõlmine, ümardunud tipuga. Tammeleht on meie looduskaitse sümbol. Ka türi Gümnaasiumi sümboliks on tammeleht. See kaunistab meie kooli märki, tänukirju, kiituskirju jm. Noore tammepuu koor on sile, läikiv ja oliivpruun, vanematel puudel muutub koor hallikaks ning krobeliseks. Noored võrsed on punakaspruunid, heledate lõvedega. Võrseid kasvatab tamm kaks või isegi kolm korda aasta jooksul. Pungad on munajad, paljude soomustega. Tamme vili on üheseemneline tõru. Ta kaalub rohkem kui 50 sendine münt ja on kuuse seemnest 400 korda raskem. Iga tõru valmib lüdis, mis on nagu krobelise pinnaga kausike. Valminud tõru on helepruun, sileda kestaga, ühes otsas on väike teravik ja teises ketas, millega ta kinnitub lüdisse. Tõrusid söövad mäger, orav, leethiir, metssiga, metskits, pasknäär. Pasknäär on tammetõrude peamine levitaja, kes hoolitseb tahtmatult tamme järelkasvu eest.
Räpina Aianduskool Haljastuse eriala Päevane osakond Allar Kadai DELFI TÄHTSAMAD UUDISED Referaat Juhendaja: Valdur Truija Räpina 2008 Sisukord Eesti uudised..............................................................................................................................................3 Talunik timmib tõrudega sigu maitsvamaks..........................................................................................3 Laar Vene pressile: ime, et Gruusia üldse ellu jäi................................................................................. 3 Herman Simm sai saladuste eest 1000 eurot kuus.................................................................................3 Kruuda tunnistas pattu........................................................................................................................... 4 ...
Lume 1, Röa village, 72806 Paide (Estonia) +37256617850 [email protected] Skype Kairi Teder Sex Naine | Date of birth 04 March 1995 | Nationality Estonian JOB APPLIED FOR WORK EXPERIENCE 16 June 201322 August 2013 Cook Tõru Hotel, Paide (Estonia) accommodation cooking customer service trade reception harvesting Chatting with people on the phone. EDUCATION AND TRAINING 01 September 200222 June 2011 Väätsa Basic school, Paide (Estonia)
VILJADE TÜÜBID LIHAKVILJAD Lihakad viljad on mahlased,toitainerikkad ja suure veesisaldusega ÕUNVILI MARI LUUVILI ÕUN TOMAT PLOOM KUIVVILJAD AVAVILJAD JA SULGVILJAD KUIVVILJAD ON VÄHESE VEESISALDUSEGA AVAVILJAD KUKKUR KAUN KÕDER KUPAR ...
Vili Eliise Jõgi Stiven Knõsev Vili Vilion, vaid õistaimedele omane organ, mis sisaldab seemeneid. Ülesandeks on seemnete kaitsmine. Sigimik koos selles arenevate seemnetega moodustab vilja Vilja teke Vilimoodustub emaka sigimikuosast pärast seemnealgmete viljastumist. Seemnealgmetest kujunevad seemned ja emakast saab viljakest. Kuivviljad Vilju jaotatakse veesisalduse järgi Kuivviljadel veesisaldus valmides väheneb. Pilt nr 1. Kuivviljad Lihakviljad Lihakviljadel veesisaldus valmides suureneb. Lihakviljad on näiteks õunapuu vili, tomati mari jne. Pilt nr 2. Lihakviljad. Avaviljad ja sulgviljad. Kuivviljad jagatakse omakorda avaviljadeks ja sulgviljadeks. Avaviljad- kui viljas olevad seemned on valmis, avanevad paljude taimede viljad ning seemned kukuvad välja. ( hernes, uba, moon) Sulgviljad- seemned jäävad vilja sisse ega vabane sealt enne, kui vili laguneb.(päh...
Amandus Adamsoni Koit ja hämarik Inspiratsioon skulptuuriks on pärit Friedrich Robert Faehlmanni müütilisest kunstmuistendist "Koit ja Hämarik" mis esmatrükk oli 1840. aastal. Amandus Adamson tahus skulptuuri 1895. aastal pirnipuu pakust, ning kandis pinnale vaha. Skulptuuri kõrgus on 78.5 cm; laius: 31.0 cm ning sügavus: 29.0 cm. Originaal on tänase päevani heas seisus ning on näitustel Eesti Kunstimuuseumis. Skulptuur on ümarplastiline ning dünaamiline. Teos koosneb kahest figuurist, tiibadega meesakt sammuvas poosis, vasakus käes tõrvik, parema käega embamas tiivulist naisfiguuri. Skulptuuril kujutatud kehad on realistlikud (kui tiivad välja arvata) ning proportsionaalsed. Skulptuuril pole praktilist otstarvet. Skulptuur on metafoor päikse tõusule ja loojangule, täpsemalt jaanipäevale mil on aasta lühim öö. Just selle üürikese öö hetke on autor meile edasi andnud, kujutades ...
Pähklike erineb tõelisest pähklist selle poolest, et pähklike on arenenud ühest, pähkel mitmest viljalehest moodustunud sigimikust. Hariliku pärnapuu vili. Foto: https://et.wikipedia.org/wiki/Kukkur_(botaanika) Teris on kuiv sulgvili, mille nahkjas viljakest on seemnekestaga kokku kasvanud. Teris esineb kõrrelistel, sealhulgas teraviljadel. Rukki teris. Foto: https://et.wikipedia.org/wiki/Teris Tõru on kuiv sulgvili, mis on alusel ümbritsetud kausikujulise lüdiga. Tõru esineb tammedel ja kiviviljakutel. Tõruks nimetatakse ka tammetõru.[1] Tammetõru. Foto: https://morfoloogia.weebly.com/kuiv-vili.html Seemnis on vili, mis meenutab väliselt seemet, kuid on tegelikult üheseemneline kuivvili. On tekkinud kahest viljalehest. Nahkjas viljakest ei ole seemnega kokku kasvanud. Seemnised võivad olla varustatud kileja äärisega või tiivakujulise lisandiga, mida nimetatakse ka tiibviljaks
kuid vana puu võib olla ka märksa jämedam. Puukoor on hallikaspruun, paks ja sügavate pikilõhedega ehk korpas. Noore tamme koor on hall ja sile. Lehed on äraspidimunajad, 740 cm pikad, kummastki servast kolme hõlmaga. Talvel lehed kuivavad, kuid erinevalt teistest lehtpuudest suur osa lehti ei varise, vaid jääb puule kevadeni. Tamm on ühekojaline puu, kuid õied on ühesoolised. Õied on väikesed, kuni 2 mm läbimõõdus. Isasõies on 610 tolmukat. Õitseb mais. Vili on tõru. Tõrud küpsevad septembris-oktoobris. Nad on pruunid, 1,53,5 cm pikad ja asuvad rohelises hoidikus, mis neid kinni hoiab, kuid katab ainult umbes veerandi ulatuses. Tõru on pika, 38 cm pikkuse varre otsas. Maailmas on rajatud tammeistandusi. Tammepuit on kõva ja vastupidav, sellist vajatakse mööbli jaoks ja siseviimistlustöödel. Aastarõngad eristuvad selgesti. Puidu tihedus on 720 kg/m³. Tamm on tähtsal kohal ökosüsteemides. Arvukad putukad elavad tamme lehtedes, õites ja
Männi seemned VILJAD Lihakad Kuivad mari avaviljad sulgviljad laguviljad kukkurvili seemnis jaguvili luuvili kaunvili teris lülivili õunvili kõder, pähkel kõdrake tõru kupar Lihtvili tekib ühest õiest, mille sigimik on tekkinud ühest viljalehest Koguvili mitmeemakalisest õiest, mille emakad pole liitunud vaarikas Vilikond mitmest õiest maisi tõlvik , ananass Liitvilikond eri õitest moodustunud viljad kasvavad kokku viigimari Lihakad viljad pomerantsvili Õunvili (mari) Kujuneb alumisest sigimikust, mille sein
olulist kahju mitmed kahjurid, mistõttu seemneaastad korduvad sageli alles 4-8 aasta järel. Mida soodsamad on kasvutingimused, seda sagedamini korduvad seemneaastad ja kasvuoptimumis kannab tamm vilja peaaegu igal aastal, seevastu areaali põhjaosas on häid seemneaastaid väga harva. Tamme viljaks on üheseemneline pähkel puitunud kestaga, mida nimetatakse sagedamini tõruks ning mis on 1,5-3,5 cm pikk. Iga tõru valmib lüdis, mis on nagu krobelise pinnaga kausike, mis ümbritseb tõru ¼-1/3 pikkuselt. Terved tõrud on läikivad, pruunikad, soonelised. Valminud tõru ühes otsas on väike teravik ja teises ketas, millega ta kinnitub lüdisse. Esimesed varisevad tõrud on vigastatud või mittetäielikult valminud. Täisväärtuslikud tõrud hakkavad varisema tavaliselt pärast esimesi öökülmi (septembri lõpus, oktoobris). 1000 tõru mass on 2-4 kg. Tõrud on toiduks metsigadele, oravatele, mäkradele, leethiirtele, rähnidele, pasknääridele ja
Talvisel perioodil tuleb ka lagedamatesse piirkondadesse ja inimasustuse lähedusse. Pesitsusperioodil elab paaridena. Sügise poole koguneb parvedesse, kus siis ühiselt toitu otsitakse ja varutakse. Vanasti otsis pasknäär sageli putukaid hobusepabulatest, mis pole tänapäeval kahjuks enam võimalik. Taoline sita sees sonkimine ongi talle nime näol oma jälje külge jätnud. Teine talle tuntust toonud fakt on tammetõrudest toitumine. Pasknääri nokk on kohastunud jagu saamaks tõru kõvast kestast ja seda siledat silindrit kindlalt kinni hoidma. Iga pasknääri territooriumil ei pea oma tammikut olema, kuid see tuleks talle kasuks. See lind, kel tammesid läheduses ei kasva, peab oma talvetagavarad kaugemalt vedama, sageli isegi paari kilomeetri kauguselt. Vaenlased. looduslikud vaenlased on kullilised ja varesed ning öisel ajal öökullid. Saksamaal ja Austrias on pasknääre kütitud, sest pasknäärid söövad väikeste värvuliste mune ja poegi.
varisemisohtlikud puud, millelt enam korki ei saa. Ta kasvab kuni 20 m, kuigi see on tavaliselt rohkem kängus oma kohalikku keskkonda. Lehed on 47 cm pikad. Paljunemine Korgitamme viljaks on tammetõrud mis on 23 cm pikad. Korgitammel on isas ja emas õied eraldi. Õis: ühekojaline, õietsemine varakevadel. Vili: Tõru,23 cm pikad, kitsad ja piklikud; Vili Õis Kohastumised Koor kannatab kuuma ja koore paks kiht kaitseb tamme muude loodustegurite eest Ise taastuv koor Võib elada ka vähese veega Kasulikus inimesele Koort kasutatakse veinipudelite korkide tegemiseks Kork põranda tegemiseks Puitu(kui on vanad või varisemis ohtlikud) ahju kütteks.
Neid omavad sellised taimed nagu kanna, iiris, rohtlaliilia, ülane, adoonis, kolmiklill, kalla ja lauk, maikelluke 3. (1) Mis on juurekael? Juurekael on see osa juurest, mis on maapinnalt näha. 4. (2) Mis on kaheli viljastumine? On üks sugulise paljunemise viise katteseemnetaimedel. Paljunemine toimub seemetega ning on kõige keerulisem ning ka edukas. 5. (2) Mis on sulgvili? Näide Sulgvili on kuivvili. · Pähkel · Pähklike · Teris · Tõru 1. (2) Kus asuvad kõrglehed? Ülesanne kõrglehed asuvad õisiku piirkonnas ja on tihti värvilised. Ülesanded on fotosüntees ja hingamine. Nt. Harilik härghein. Alalehed asuvad varre alusel, on soomusjad ja ülesanne on kaitsefunktsioon. 2. (1) Mille abil toimub apomiktne paljunemine? Apomiktne paljunemine toimub seemnete abil. Seemned tekivad viljastamiseta ning seepärast nimetakse ka neitsisigimiseks. Seeme võib moodustuda vegetatiivsest rakust,
Käbi Laretei TÕRU-TÕNN PARTS 9.KLASS Kes oli Käbi Laretei? Pianist ja kirjanik https://i.ytimg.com/vi/Yi_fAn-ZwfE/maxresdefault.jpg Elulugu Sündis 1922. aasta 14. juulil Alustas klaveriõpinguid 1936 1940. aastal, põgenes Käbi Laretei Rootsi Abiellus 1959. Ingmar Bergmaniga Alustas kontserttegevust 1946 Suri 31.oktoobril 2014 (92-aastaselt) Heinrich Laretei I maailmasõjas tsaariarmee ohvitser 1917. aastal abiellus Alma Kollistiga Lapsed- Maimu Laretei ja Käbi Laretei 1926-1928 oli Heinrich Laretei saadikuks Moskvas Heinrich Laretei mõisteti kodumaal tagaselja surma 1940. aastal Käbi Laretei oma abikaasa Ingmar Bergmaniga https://et.wikipedia.org/wiki/Fail:Kabi-Laretei-Ingmar-Bergman.jpg Rootsi paguluses Eivõetud Rootsi Kuninglikku Muusikaakadeemiasse Hakkas võtma eratunde Õppis selgeks itaalia, prantsuse, saksa, inglise ja rootsi keele Õppis k...
Artur Alliksaar Tõru-Tõnn Parts 9.klass Kes oli Artur Alliksaar? Artur Alliksaar sündis 1923. aastal Tartus Ta oli eesti luuletaja, näitekirjanik ja tõlkija Õppis Hugo Treffneri Gümnaasiumis ja Tartu ülikoolis õigusteadust Ta mobiliseeriti 1943. aastal Saksa sõjaväkke 1949. aastal süüdistati teda ametiseisundi kuritarvitamises ning vangistati Ta saadeti Siberisse ent naasis juba aastal 1958 ilma loata kodumaale Artur Alliksaare kohta Vaatamata tõrjutusele ametlikust kirjanduspildist oli Alliksaar tuntud kirjandusringkondades ja salongides Avaldas ulatuslikku mõju ka teistele kirjanikele Luuletaja Andres Ehin on tituleerinud teda "Tartu boheemlaste kuningaks" 1958-1967 elas ta boheemlaselu Tartus, luges oma luuletusi "Werneri" kohvikus Ta abiellus Linda Alamäega Ta tegeles kirjutamisega ning tõlkimisega, kuid vaid vähesed tööd Alliksaare panus eesti kirjandusse Alliksaare looming on omapärane eesti ...
1 L.Wetterberg. Psühhiaatria taskuraamat, 1992, lk 47 2 L.Wetterberg. Psühhiaatria taskuraamat, 1992, lk 47 3 Veebimaterjal: http://psyyhiliseseisundihindamine.weebly.com/7-tundeelu.html (kontrollitud 09.04.2014) Kasutatud allikad: 1. L.Wetterberg. Psühhiaatria taskuraamat, 1992 2. World Health Organization, Psüühika- ja käitumishäirete klassifikatsioon RHK-10 Kliinilised kirjeldused ja diagnostilised juhised, Tartu ülikool: 1995 3. I. Tõru. Depressioonist Veebimaterjalid: 1. http://psyyhiliseseisundihindamine.weebly.com/7-tundeelu.html (kontrollitud 09.04.2014)
,,Popol Vuh" TÕRU-TÕNN PARTS JA ELERYN LAANEVÄLI PÄRNU ÜHISGÜMNAASIUM G1D 07.10.2018 Mis teos on ,,Popol Vuh"? "Popol Vuh" ehk "Nõupidamiste raamat" on eepos, mis räägib kitsee ühiskonna mütoloogiast ja ajaloost Teos räägib loo kitsee ühiskonna kujunemisest selle hävinemise ja kokkuvarisemiseni 16. sajandi Hispaania vallutussõdade tagajärjel "Popol Vuh" koosneb neljast proosavormis osast https://et.wikipedia.org/wiki/Popol_Vuh#/media/File: Popol_vuh.jpg I osa Maailma loomine ning inimese loomise katsed Maa loomine Lindude ja loomade loomine, neile hääle andmine Saviinimeste loomine Puuinimeste loomine ja hävitamine Vucub-Caquix'i hävitamine Zipacna hävitamine Cabracan'i hävitamine II osa Hunahpu ja Xbalanqué päritolu, nende isa ja onu lugu Võitlused Xibalba i...
Või ka klorenhüüm. K:sammaskude, kobekude rakuvaheruumid, juhtkimp.(nim. roodudeks) Õis koosnev fertiilsest ja steriilsest(õie kate, tupe lehed, kroonlehed, nektaariumid) osadest. Tolmukas- tolmupesades õietolm(pollen) Sigimikust moodustub vili, perikarp- vilja sein: Õunvili, Mari(tomat), Luuvili(ploom), Hesperiid(tsitrused). Kuivviljad- avaviljad(kukkur, kõder, kaun, kupar, karp) sulgviljad(pähklike(maasikas- lihakale õiepõhjale kinnitunud hulgaliselt pisikesi pähklikesi, pähkel, tõru, seemnis). Vilja Tüübid: Liht- (õies tekib üks vili või on palju kokkukasvanuid emakaid) ja koguviljad (ühest viljast tekib palju osavilju nt. Vaarikas). Koguvili moodustub ühe õie paljudest emakatest vilikonnad (sõstra kobar, päevalillel) liitvilikonnad (kus õisikus on palju õisi koos ja need kasvavad omavahel kokku nt. ananass). korvõisikust moodustub vilikont takjas. Ühe- (kus üks seeme vilja sees nt. ploom päevalille seeme, ühest emakast või mitmest
Artur Adson Tõru-Tõnn Parts 9.klass Kes oli Artur Adson? Sündis 1889 Tartus Karl Arthur Adson oli eesti luuletaja, näitekirjanik, teatrikriitik ning memuarist Sündis Tartus majateenija pojana, kuid üles kasvas sugulaste juures Võrumaal Õppis Pihkva maamõõdukoolis ning lühemat aega ka Tartu Ülikoolis Alates 1918 aastast tegi tööd mitmete erinevate ajalehtedega Suri 5. jaanuaril 1977 Stockholmis ja maeti Skogskyrkogårdeni Artur Adsoni elutegevus Töötas Venemaal (1907-1912) ja alates 1912 aastast Tallinnas maamõõtjana Alates 1918 aastast tegi kaastööd ajalehtede "Tallinna Teataja", "Sotsialdemokraat", "Postimees", "Tallinna Teataja" ning "Päevalehega" Tegutses aktiivselt Siuru ja Tarapita kirjanikeühinguis Tegutses Eesti Vabariigi põllutöö- ja haridusministeeriumis, ajalehetoimetustes ja vabakirjanikuna Aastatel 19351940 töötas siseministeeriumi filmiinspektorina ja Adsoni läbimurre eesti kirjandus...
Tunnused: Harilik tamm on pöögiliste sugukonda kuuluv puu. Puukoor on suur, haruline, hallikaspruun, paks ja sügavate pikilõhedega. Noore tamme koor on hall ja sile. Tüvi läbimõõt on umbes 1 kuni 1,5 meetrit, kuid on ka erandeid, näiteks vanemad puud. Tamme lehed on 7 kuni 40 sentimeetrit pikad ning kummastki servast kolme hõlmaga. Tamme viljad ehk tõrud küpsevad septembris või oktoobris. Nad on pruunid, 1,5 kuni 3,5 sentimeetrit pikad ja asuvad rohelises hoidikus. Tõru omakorda on pika, 3 kuni 8 sentimeetri pikkuse varre otsas. Kasvukeskkond: Tamm on tundlik hiliskümade suhtes. Noorelt poolvarjutaluv, hiljem valgusnõudlik. Eelistab huumusrikkaid liivsavimuldi ja ei talu liigniiskust. Väga hästi arenenud juurestik. Kasvab puisniitudel, salumetsas, loodudel. Leviala ehk areaal: Tamme leviala on lai. Tammed kasvavad peaaegu kogu Euroopas ning Väike-Aasias. Eestis leidub paiguti, kõige enam Lääne-Eestis. Hüpotees:
Taimede paljunemine 1. Nimeta taimede paljunemisviisid ja millise taimeosa abil need toimuvad. 2. Too näiteid taimedest, mis paljunevad juurte, võsundite, risoomide, sibulate, mugulate ja lehtedega. Juurevõsud-vaarikas,põldohakas risoomid-maikelluke, sinilill pistikutega- must-punanesõstar mugulatega-kartul,maapirn lehtedega-pegoonia,kannike 3. Kuidas paljundatakse taimi koekultuurimeetodil, selle eesmärgid. Too näiteid.. kasvatatakse koetükikest steriilses tingimustes sobival toidusegul, mõne aja pärast kasvab sellest uued taimed. Eesmärgid-saab kiiresti kindlate sorditunnustega taimi ühest taimest võib saada sadu nakatumatuid taimi näide- orhidee 4. Mida tähendavad mõisted mõlemasuguline õis, ühesuguline õis? Too näiteid taimedest. Mõlemasuguline õis- õiel on isas ja emas asjad(kibuvits, nurmenukk) ühesuguline- taimel on eraldi isas ja emas(sarapuu,lepp,paju) 5. ...
sile. Lehed on äraspidimunajad, 7–40 cm pikad, kummastki servast kolme hõlmaga. Talvel lehed kuivavad, kuid erinevalt teistest lehtpuudest suur osa lehti ei varise, vaid jääb puule kevadeni. Tamm on ühekojaline puu, kuid õied on ühesoolised. Õied on väikesed, kuni 2 mm läbimõõdus. Isasõies on 6–10 tolmukat. Õitseb mais. Page 12 of 14 Tallinna Ehituskool Vili on tõru. Tõrud küpsevad septembris-oktoobris. Nad on pruunid, 1,5–3,5 cm pikad ja asuvad rohelises hoidikus, mis neid kinni hoiab, kuid katab ainult umbes veerandi ulatuses. Tõru on pika, 3–8 cm pikkuse varre otsas. Tamm on tähtsal kohal ökosüsteemides. Arvukad putukad elavad tamme lehtedes, õites ja tõrudes. Tõrud moodustavad väärtusliku toiduallika pisiimetajatele ja lindudele, kes talveks tõrusid endale tagavaraks korjavad. Eriti tuntud on selle poolest oravad ja pasknäärid
Jääkained, nt parkained, liiguvad lehtedesse. Seejärel moodustub leherootsu alusele korgikiht ning lõpuks kukub leht ära. See jätab oksale armi. Tugevad soomused kaitsevad järgmise aastapungi külma ja putukate eest Tammed Tammesid on umbes 800 erinevat liiki. Nad on levinud põhjapoolsetes parasvöötme regioonides, samuti osas troopilises ja lähistroopilises Aasias. Paljud tammeliigid on heitlehelised, kuid soojematel aladel on tammed higihaljad. Tamme vili on tõru, mida ümbritseb lüdi ehk kuppel. Paljud metsloomad ja linnud, nt hirved ja oravad söövad tammetõrusid. Kasutatakse ka kohvi aseainena. Enamik tammeliike on väärtuslikud ilupuud. Kased Kased on harilikult ühed esimestest puudest, mis ilmuvad avatud aladele. Nad kasvavad kõige paremini viljatul liivasel pinnal, kus neid lämmatavad umbrohud arenevad väga aeglaselt. Kaski on umbes 60 erinevat liiki. Nad kasvavad põhjapoolsetes
o Jaguvili –laguneb pesadeks. o Lülivili –murdub üheseemnelisteks lülideks. • Kogu-e. Liitvili –tekkinud ühe õie mitmest emakast. • Edasine jaotus: viljakesta konsistents, seemnete arv, vilja avanemine, viljalehtede arv. Viljade liigitus: • Kuprataolised (kukkur, kaun, kõder, kõdrake, kupar). • Pähklitaolised (pähkel, pähklike, tõru, seemnis, tiibvili, teris). • Marjataolised (mari, õunvili, kõrvitsvili, hesperiid e. pomerants). • Luuviljad (luuvili, koguluuvili, kuiv luuvili). SEEME Seeme on kõrgemata taimede paljunemisek ja levikuks vajalik elund. Koosneb lootest ja säilituskoest, mis on kaetud seemnekattega. Sõltuvalt kuhu kogunevad varuained, eristatakse: • Endospermi (kaer, moon). • Perispermi (äiakas). • Idusse (aeduba). • Endospermi ja perispermi (pipar)
Mihhail Glinka (1804-1857) Sündis Smolenski kubermangus, suri Berliinis. Oli aadliseisusest ning seega olid tingimused arenemiseks ja kunstidega tegelemiseks suurepärased. Tundis juba lapsena huvi muusika vastu – õppis klaverit, viiulit, flööti. Olulised muusikalised kujundajad: 1) lapsepõlves kuulis sageli vene rahvalaulu; 2) tema mõisas oli pärisorjadest orkester, millele Glinka kirjutas oma esimesed orkestriteosed ning millega ta sai proovi teha ja kogemusi hankida. 3) õigeusu kirikumuusika (koorid) 1817–22 õppis Glinka Peterburis aadlike lütseumis. Tal oli ka eraõpetaja, kes tutvustas noort Glinkat Puškinile. Pärast kooli lõpetamist tegi ta riigiametniku karjääri (see oli aadlivõsukestel tüüpiline elukäik tol ajal). Muusikat õppis Glinka eraviisiliselt, üheks õpetajaks oli kuulus iiri päritolu pianist ja helilooja John Field. Muusikaliselt olid väga olulised aastad 1830–34, mil Glinka õppis Itaalias ja Saksamaal. Seal kujunes Gli...
· Pähkel - viljakest jäik, puitunud, pähklikesest suurem SARAPUU, PÖÖK, KASTAN · Pähklike - viljakest jäik, puitunud, pähklist väiksem. TATAR, PÄRN, KIBUVITS Kogupähklike apokarpsest emakkonnast tekkinud pähklike TULIKAS, MAASIKAS · Teris nahkjas viljakest on seemnekesega kokku kasvanud NISU, RUKIS Tõru pähkel, mis on alusel ümbritsetud kausikujulise lüdiga. TAMM, KIVIVILJAK Seemnis viljakest on nahkjas, ei kasva seemnekesega kokku PÄEVALLILL · Tiibvili seemnis, mille viljakestal on nahkjad või kilejad tiibjad väljakasved SAAR Jagutiibvili -VAHER · Laguvili on mitmeseemneline kuivvili, mis valminult laguneb piki- ja ristisuunas
34. Sa osaled jooksuvõistlusel ja möödud jooksjast, kes on teisel kohal. Mitmendal kohal sa nüüd oled? 35. Mari ja Anni on õed. Mari ütles, et tal on 4 venda ja Anni ütles, et tal on samuti neli venda. Mitu last on selles peres? 36. Toas põleb 7 küünalt. Neist kaks kustutatakse ära. Mitu küünalt jääb järele? 37. Orav kogus talvevarudeks 46 pähklit. Tammetõrusid kogus ta nii palju, et kui ta pähklid ja tõrud kokku luges, jäi 100-st 7 puudu. Mitu tõru tal oli? 38. Klassis iol kokku 24 õpilast. Tüdrukuid oli 5 võrra rohkem kui poisse. Mitu poissi oli klassis? Mitu tüdrukut oli klassis? 39. Kelly, Anni ja Lennart korjasid seeni. Kelly leidis 25 seent ja Anni 7 seent rohkem. Lennart puistas oma seened lugemata juurde. Kellel oli kõige rohkem seeni, kui kokku oli neid 93? 40. Mööda teed läksi suur eestlane ja väike eestlane. Suur eestlane oli väikese eestlase isa, aga väike eestlane ei olnud suure eestlase poeg
Koos teiste õieosadega – rüüsviljad. Sigimiku seinast moodustub viljakest(a)d. Tüübid: • Lihtviljad – moodustuvad ühe emakaga õies, seega tsönokarpse emakkonnaga taimedel. Jaguneb: Avaviljad (seemned pudenevad) ja sulgviljad (seeme variseb koos viljakestaga). NT: Kukkur, Kaun, Kõder, Kupar,Karp. • Koguviljad – moodustuvad apokarpse emakkonnaga taimedel. Koguvilja igast emakast areneb osavili. NT: Pähkel, Pähklike, Tõru, Seemnis, Teris. 9) Endosperm, perisperm, nutsell Endosperm võib olla seemne toitekoeks (tekib lootekoti teistuuma viljastamisel). Perisperm võib olla seemne toitekoeks (tekib nutsellist). Nutsell ehk tuumik. Osaleb seemnekesta moodustumisel. Lootekoti arengus võib nutsell täielikult kaduda 10) Seemne ehitus ja tüübid • Eriline taime elujärk • Seemnekest tekib seemnealgme integumentidest ja võib olla kuni 3 kihiline
Aasta. Raamatu pealkiri. Linn: kirjastuse nimi. Fullan, M. 2006. Uudne arusaam haridusmuutustest. Tartu: AS Atlex. Kidron, A. 2000. Ärijuhtimise psühholoogia. Mondo Kahe autori raamat: Autori nimi, Initsiaal(id). & Autori nimi, Initsiaal(id). Aasta. Raamatu pealkiri. Linn: kirjastuse nimi. Kokku lepitud töörühma koosolekul 21.09.2011. Nõmm, E. & Valgmaa, R. 1995. Grupiprotsessid ja nende juhtimine. Tõravere: Tõru Artikkel kogumikust: Autori nimi, Initsiaal(id). Aasta. Artikli või peatüki pealkiri. Toimetaja eesnime initsiaal(id). Toimetaja perekonnanimi. (Toim), Raamatu nimi. Linn: kirjastuse nimi. Vapra, A. 1988. Vananemine ja eaka inimese tervishoid. H. Jänes (Toim), Tervise teejuht I. Tallinn: Valgus. Ühe autori artikkel ajakirjast: Autori nimi, Initsiaal(id). Aasta. Artikli pealkiri. Ajakirja nimi, ajakirja number, lehekülgede numbrid, millel artikkel asub, ajalehe puhul kuupäev. Pener, R
mööda viljalehe selgmist juhtkimpu. Kauna ja kukru vahel pole sageli võimalik ranget vahet teha, esinevad üleminekud. Kupar (capsula) on ühe või mitmepesaline, vähemalt kolmest viljalehest kujunenud avavili. Kupar avaneb enamasti kas septitsiidselt või lokulitsiidselt. Kui tekkiv ava on rõngasjas, nimetatakse sellist vilja karbiks. Sulgviljadest on tavalisemad pähklike, pähkel, tõru, seemnis, teris ning jaguvili. Pähklike (nucula) moodustub ühest viljalehest ja on enamasti ühe-, harvem aga kahe- või rohkemaseemneline. Sageli esineb kogupähklike (multinucula). Maasikas (fragum) on kogupähklikese erijuht, siin on lihakale, tugevasti arenenud õiepõhjale kinnitunud hulgaliselt pisikesi pähklikesi. Maasikvili esineb ainult perekonnas maasikas (Fragaria). Kui
Tekib õiest pärast viljastamist toimuvate muudatuste tulemusena. Pantenokarpne vili ilma seemneteta vili Paljasvili ainult sigimikust koosneb Rüüsvili sigimik ja teised õieosad Perikarp sigimiku seinast moodustub kolmekihiline viljakest Võivad jaguneda kaheks: Lihakad mari, luuvili, õunvili Kuivad o Avaviljad kukkurvili, kaunvili, kõder, kupar o Sulgviljad seemnis, teris, pähkel, tõru o Laguviljad jaguvili, lülivili Lihtvili tekib ühest õiest, mille sigimik on tekkinud ühest viljalehest Koguvili mitmeemakalisest õiest, mille emakad pole liitunud (vaarikas) Vilikond mitmest õiest (mais, ananass) Liitvilikond eri õitest moodustunud Perigoon ehk lihtne õiekate üks ring õiekattelehti Kaheli õiekate esinevad tupp- ja kroonlehed
Avaviljad: kukkur, kõder, kõdrake, kaun, kupar, karp. Kuivviljad: valmimisel vee sisaldus väheneb, mitmeseemnelised *ühepesaline, avaneb ühe õmblusega Kukkur: ühepesaline, avaneb ühe õmblusega. (põld-varesjalg) Kõder: (ristõielised) kahepesaline Kõdrake: lühike, pähkeljas kõdrake Kaun: (liblikaõielised)- avaneb kahe õmblusega Kupar: mitmepesalised (moon, nurmenukk, nelk, pajulill, hobukastan) Karp: avaneb kaane ärakukkudes (teeleht) 40. Sulgviljad: pählike, pähkel, tõru, seemnis, teris. Jaguviljad. Sulgviljad: Kuivviljad jaotatakse kahte suurde rühma: avaviljad ja sulgviljad. Küpsenud avaviljad avanevad ning nende sees olevad seemned varisevad. Sulgviljad varisevad aga tervikuna, nende sees on vaid üks seeme. Avaviljadest tunduimad on kastan ja hernes, sulgviljadest aga pähkel. Pähklike: väike, viljakest puitunud (pärn) Pähkel: suur, viljakest puitunud (sarapuu) Tõru: Sarnane pähkliga, aga alust ümbritseb lüdi (tam, pöök)
Kuivviljad: valmimisel vee sisaldus väheneb, mitmeseemnelised *ühepesaline, avaneb ühe õmblusega Kukkur: ühepesaline, avaneb ühe õmblusega. (põld-varesjalg) Kõder: (ristõielised) kahepesaline Kõdrake: lühike, pähkeljas kõdrake Kaun: (liblikaõielised)- avaneb kahe õmblusega Kupar: mitmepesalised (moon, nurmenukk, nelk, pajulill, hobukastan) Karp: avaneb kaane ärakukkudes (teeleht) 40.Sulgviljad: pählike, pähkel, tõru, seemnis, teris. Jaguviljad. Sulgviljad: Kuivviljad jaotatakse kahte suurde rühma: avaviljad ja sulgviljad. Küpsenud avaviljad avanevad ning nende sees olevad seemned varisevad. Sulgviljad varisevad aga tervikuna, nende sees on vaid üks seeme. Avaviljadest tunduimad on kastan ja hernes, sulgviljadest aga pähkel. Pähklike: väike, viljakest puitunud (pärn) Pähkel: suur, viljakest puitunud (sarapuu)
Võistlusalasid oli Tallinnas kuus. Jahte kokku 84. Osavõturohkeim jahiklass oli Finn - 21 jahti. Võistlusrajad: Alpha (Finn, 470), Bravo (Lendav Hollandlane, Soling), Charlie (Star, Tornaado). Sportlasi osales 156. Olümpia purjeregatti maskott oli hülgepoeg Vigri. Olümpiatule tõi Eestist lähetatud delegatsioon Moskvast Tallinna rongiga. Balti jaama jõudis tuli 19. juulil, kust teatejooksjad tõid selle Raekoja platsile. Tseremoniaalurnis süütas leegi kergejõustiklane Rein Tõru. Järgmisel päeval jätkus tõrvikuteatejooks Piritale. Olümpiatule süütas purjeregati paigas Vaiko Vooremaa. Olümpiaorkestrid olid Ellerhein, Hortus Musicus, Kukerpillid, Leegajus, Laine jt. Ava- ja lõputseremoonia rezii pani kokku Mikk Mikiver ning muusika komponeeris Lepo Sumera nimetuse all "Olümpiamuusika". Olümpiaregati tarbeks ehitati peaareen Pirita Purjespordikeskus (arhitektid Henno Sepmann, Peep Jänes, Ants Raid ja Himm Looveer) 193 000 m² suurusel maa-alal
kadaka emaskäbi soomused muutuvad lihakaks 175. jugapuu seemet ümbritse lihakas seemnerüü e. arill jugapuul korralikke emaskäbisid pole 176. AVAVILI SULGVILI on vili, mis seemnete valmides ei avane ja kukub maha koos seemnetega puitunud viljakestaga kuivvili, mille viljakest pole seemnega kokku kasvanud pähkel 157. AVAVILI on kuivvili, mis seemnete valmides avaneb ja seemned laiali puistab kupar 158. avaneb kaanekese, avade või hammaste moodustumise teel tõru on nahkja viljakestaga pähklitaoline vili, mille alus asub tihedasti kokkukasvanud õiekattelehtedest moodustunud lüdis 159. seemnis 160. üheseemneline nahkja kestaga sulgvili korvõistel ja uniohakalistel, mille seemnekest ei ole viljakestaga kokku kasvanud pappus 161. on korvõieliste seemiste küljes olev "vihmavari", mille abil seemned levivad; moodustub õite tupplehtedest võilille pappustega varustatud seemnised kinituvad õisikupõhjale kõder 162.
Viljade kasutamine: a) toiduaineteks b) värvainetena c) aroomiainetena. Viljad levivad: 1)autohooria viljad levivad teatud sellekohase seadme abil (karvad, paisatid). 2)hüdro- hooria vee abil. 3)anemohooria tuule abil. 4)zoohooria loomade või putukate abil. Viljade põhi- tüübid: 1)lihakviljad a)mari, b)õunvili c)kõrvitsvili d)pomerants- vili e)luuvili. 2)avanevad kaunviljad a)kuparvili b) kukkurvili c)kaun- vili d)kõdervili. 3)kuivad sulgviljad a)pähkel, pähklike, tõru b)teris c)tiibvili. Seeme. Seeme on taimeosa, millest kasvab välja uus organism. Seeme koosneb idust (lootest), mida ümbritseb toitekude. Seemnel on ümber ka veel seemne kate. Idu koosneb idujuurtest, -varrest, -lehtedest ja pungadest. Toitekoe moodustavad tärklis, valgud ja õlitilgakesed. Seemnekest on tavaliselt mitme kihiline. Seemne idanemine sõltub mullast ja veest, temperatuurist ja õhu olemasolust.
Puittaimed Õpetaja Andres Vaasa Õppetöö maht 30 tundi Puittaimede eluvormid: puud, põõsad, liaanid, kääbuspõõsad ja poolpõõsad. Igi- ja suvehaljad puittaimed ja nende perekonnad. Puittaimed Puittaimede kasvukohanõuded, külma- ja talvekindlus, elueapikkus, kasvukõrgus, haabitus, õitsemise ajad ja nende paljundamine. Hindamine Sügissemestril, kaalutudkeskmise hindena Põhjalik, ca 500 küsimusega kirjalik test Praktikumi käigus kogutud õpimapi koondhinne, milles järgmised arvestused: 1) Okaspuude oksad ja käbid 2) Lehtpuude üheaastased oksad 3) Lehtpuude herbaarium- 100 herbaarlehte 4) Võrakujude joonised Puittaimed Õpetus puudest ja põõsastest Kujunenud praktilisest vajadusest teada puu- või põõsaliigi tunnuseid: kasvukuju, kasvukiirus, nõudeid mullastiku ja kasvukoha suhtes Intensiivne sortide aretamine nõuab pidevalt uusi sordikirjeldusi ja uusi dendroloogiaraamatuid...
Eesti taimestik, ja selle kaitse . Vastused kordamisküsimustele . Ainevahetus ehk metabolism organismis toimuvad omavahel ja keskkonnaga seotud keemiliste reaktsioonide kogum. Organismid vajavad elutegevuses erinevaid orgaanilisi aineid, mida nad saavad kas välikeskkonnast või sünteesivad ise. Neid aineid kasutatakse kehaomaste orgaaniliste ainete sünteesimise lähteaineteks. Sünteesimiseks on vaja energiat, mida saadakse orgaaniliste ühendite lagundamisel või väliskeskkonnast. Metabolism koosneb 2-st vastandlikust osast: Assimilatsioon sünteesiprotsessid. Raku tasemel anabolism. Assimilatsioon e. sarnastamine - organismis toimuv biokeemiline protsess, milles anorgaanilistest ainetest tekivad orgaanilised, kehaomased ained. Protsessi toimumiseks on vaja energiat. Dissimilatsioon lõhustamisprotsessid (vaja ainet, ensüüme, energia salvestamise võimalust). Raku tasemel katabolism...
tumerohelised, alt heledamad. Sügisel lehed pruunistuvad ja püsivad kaua puul. 5. Õied ja viljad: õitseb lehtimise ajal mai lõpul - juuni algul. Isasõied rippuvates kollakasrohelistes kuni 6 cm pikkustes urbades, mis paiknevad 2-3 kaupa eelmise aasta võrsete tippudes. Emasõied noortel võrsetel 2-3 kaupa lehtede kaenlas. Õitseb rohkesti, kuid tolmlemine on seotud ilmastikutingimustega ja seemneaastaid tavaliselt 5-8 aasta järel. Vili on üheseemneline pähkel nn. tõru. Tõru alus on ümbritsetud kuupulaga. Noorelt on tõrud rohelised, valminult läikivpruunid, soonelised, piklikud, kuni 3,5 cm pikad. Valmivad septembris-oktoobris. 6. Kasvunõuded: tundlik hiliskülmade suhtes. Noorelt poolvarjutaluv, hiljem valgusnõudlik. Eelistab huumusrikkaid liivsavimuldi. Väga hästi arenenud juurestik. Nooremas eas annab ka kännuvõsu. Eluiga kuni 1000 aastat. 7. Kasutus: väga kõrgelt hinnatud puit. Mitmeid vorme kasutatakse ka haljastuses.
Loominguliste liitude ühispleenum Toimus 1. ja 2. aprill 1988 Toompea lossis. · Ühispleenumi mõte pärineb lavastaja Kalju Komissarovilt, kes 30. sept 1987 esines vastava ettepanekuga Teatriliidu kongressil. Teatriliit ühines veebruaris 1988 Loomeliitude Kultuurinõukoguga (Loomeliite juhtis Ignar Fjuk). Samal kuul pöörduti EKP ideoloogiasekretäri Indrek Toome poole, et saada luba pleenumi korraldamiseks. (T.Made raamat) Loomingulised liidud hakkasid aktiivselt kaasa rääkima/mõtlema ühiskonna uuenemisprotsessidele. (Haritlased lülitusid taasiseseisvumisprotsessi) · Suurt tähelepanu pöörati rahvuskultuuri olukorrale; esitati rida nõudmisi keskvõimule ja avaldati rahulolematust ENSV juhtkonna tegevusele (eriti ENSV KP juhi Karl Vainole, Arnold Rüütlile ja Ministrite Nõukogu esimehele Bruno Saulile). Lai avalikkus toetas neid nõudmisi. (Eesti ajalugu 2. M.Laur; T....
Eesti keele ajalugu Sulev Iva MRÜ 2010 Keeleajaloo uurimine • diakrooniline keeleuurimine (keele ajalooline areng, keelemuutused) • sünkrooniline keeleuurimine (keele hetkeseis) Keeleajaloo uurimise meetodid • filoloogiline meetod (eri ajastu tekstide võrdlus) • komparatiivne meetod ((sugulas)keelte võrdlus) • siserekonstruktsioon (ühe keele vormide võrdlus) Esimesi eesti tekste • 13. saj eestikeelsed tekstikatked (algus) (Henriku Liivimaa kroonika) • 16. saj säilinud eestikeelne raamat (1535) (Wanradti ja Koelli katekismus) • 17. saj lõunaeesti Wastne Testament (1686) • 18. saj põhjaeesti kogu Piibel (1739) Komparatiivne meetod: võrdlev rekonstruktsioon sm hiiri ee hiir va iir ve hir´ li iir er čejer´ mo šejer ud šir ko šir Siserekonstruktsioon üks : ühe : üht 1. *ükte : *ükten : *üktä 2. e > i /_#/: *ükti : *ükten : *üktä 3. t > s /_i/: *üksi : *ükten : *üktä 4. k > h /_t/ *üksi : ...
Esimesed urbanid anti välja esmakordselt 1. mail 2010. aastal Teeme Ära talgupäeval Urvaste Külade Seltsi ja teiste talguid korraldanud piirkondlike MTÜde ning eestvedajate poolt üle kogu valla. Raha väljastati talgutöötundide alusel suhtega 1 tööpäev = 1 urban ning selle said kõik Urvaste valla heategevuslikel talgutöödel osalejad, kes olid vähemalt kooliealised. Urbani esiküljel on kujutatud stiliseeritud Tamme-Lauri tamme, teisel pool leiab võrokeelse lause "Külvät tõru, kasus tamm" (vt lisa 2). Urban kavandati vaid ühe nominaalväärtustega: 1 urban, mille kokkuleppeline kurss on 1 euro ning mille turvaelemendiks oli käsitsi kirjutatud seerianumber. Urbani võib jätta endale mälestuseks, aga selle eest võib saada ka midagi head. Seetõttu organiseeritakse iga aasta mai lõpus kohalik laat, nn Urbanipäeva laat, mis on talgutel teenitud urbanite peamine kasutuskoht, kus urbanite eest saab osta toiduportsjoni
TSIRGULIINA KESKKOOL Pähklid Ester Kaasik SISUKORD SISSEJUHATUS Pähkel on botaanikas õistaimede kuivvili, mille viljasein on nahkjas või puitunud, kusjuures viljasein pole seemnega kokku kasvanud. Pähklid on tõenäoliselt ühed esimesed ja vanemad loodusannid, mida inimene hakkas toiduks tarvitama. Need on kõrge toiteväärtusega, sisaldades organismile hädavajalikke toitaineid. Pähklites leidub B, A ja E vitamiine. Mineraalained kaalium, magneesium, kaltsium ja mangaan osalevad luude ehituses. Küllastumata rasvhapped aitavad alandada kolesterooli taset, soodustades südame ja veresoonkonna normaalset talitlust. Pähklid sisaldavad palju organismi jaoks vajalikke rasvhappeid, aga ka üsna hea aminohappelise koostisega valke. Pähklites leiduvad rasvad on vajalikud rasvlahustuvate vitamiinide imendumiseks organismis. Pähklite söömine annab tänu suurele vitamiinide ja mineraalidesisaldusele inimese välise ilu, terve ...
SARAPUU Corylus Mullastik- lubjarikast mulda Niiskus- Valgus- poolvarjus Haljastusväärtus- perekonna esindajaid kasutatakse palju haljastuses Puu võra- Lehed- vahelduvad, lihtlehed Õied- ühesugulised, õites näha vaid väike punane emakasuue Viljad- pähkel, TAMM Quercus Mullastik- viljakas Niiskus- Valgus- Haljastusväärtus- kasutatakse laialdaselt Puu võra- Lehed- heitlehised, ühekojalised Õied- ühesugulised Viljad- tõru, kaetud õhukese pruuni kestaga, milles asuvad suure idulehed Ameerika dendroloogid jaotavad tammed kolmeks alamperekonnask: mustad e punased, valged ja kastandtammed PÖÖK Fagus Mullastik- happelist viljakat mulda Niiskus- Valgus- varjutaluvad Haljastusväärtus- kasutatakse nii pargi puudena kui ka üksikult Puu võra- Lehed- munajaselleptilised, teravaservalised, heitlehised, vahelduvad lihtlehed, ühekojalised Õied- ühesugulised, Viljad- kolmekandilised pähklid, puitunud kestaga
Põsepill Kammipill Trumm Aerofonid õhkpillidAerofonides tekitab heli võnkuma pandud õhusammas. Vuripuu Vurr Lehepilli (heinapill, tohupill, kukepill) Rukkirääk (osjapill) Putkepilli (härjapill) Pajupilli (vilepill, haavapill, pöörpill) Pardipill (savipiilu, savipill) Roopill (kõrrepill, rukkipill) Pöörpill ehk sõrmiline (sõrmuline, sõrmlik, sõrmik, käsiline) Torupill (kotipill, lõõtspill, kitsepill, ka lihtsalt pill) Karjapasun (puupasun, lepatoru, tõri ehk tõru, hunditõri, paimetõri, luik, lutt, piibar) Jahipasun ehk jahipiibar Sokusarv (sikusarv, lutusarv, metsasarv, karjasarv, sarv, luik, luigepill, metsaluik) Lõõtspill ehk härmoonik (lõõts, kortspill, jõrmul, pill) Kordofonid keelpillid Heli tekitavad pinguldatud võnkuvad keeled, mida näpitakse või tõmmatakse poognaga. Põispill Moldpilli (smollpill) Kannel Viiulit (kiik, kiigepill) Hiiu ehk rootsi kannel Kooriliikumine Eestis 19. sajandil
nelgiliste sugukonna liikidel. Karp: · Sulgviljad Pähklike: õistaimede kuivvili, mille viljasein on nahkjas või puitunud, kusjuures viljasein ei ole seemnega kokku kasvanud. On arenenud ühest viljalehest moodustunud sigimikust. Esineb nt pärnal. Pähkel: õistaimede kuivvili, mille viljasein on nahkjas või puitunud, viljasein ei ole seemnega kokku kasvanud. On arenenud mitmest viljalehest moodustunud sigimikust. Esineb nt harilikul sarapuul. Tõru: kuivvili, mille viljakest on pehme. Esineb nt tammel. Seemnis: üheseemneline kuivvili, mis on tekkinud kahest viljalehest. Nahkjas viljakest ei ole seemnega kokku kasvanud selle saab lahti teha. Nt päevalilleseemned (esineb ka teistel korvõielistel). Teris: viljakest ja seemnekest on kokku kasvanud; selleks, et viljakesta kätte saada, peab minema veskisse (jahvatamine). · Laguviljad Jaguvili (tiibvili): mitmeseemneline kuivvili, mis valmimisel jaguneb
nelgiliste sugukonna liikidel. Karp: Sulgviljad Pähklike: õistaimede kuivvili, mille viljasein on nahkjas või puitunud, kusjuures viljasein ei ole seemnega kokku kasvanud. On arenenud ühest viljalehest moodustunud sigimikust. Esineb nt pärnal. Pähkel: õistaimede kuivvili, mille viljasein on nahkjas või puitunud, viljasein ei ole seemnega kokku kasvanud. On arenenud mitmest viljalehest moodustunud sigimikust. Esineb nt harilikul sarapuul. Tõru: kuivvili, mille viljakest on pehme. Esineb nt tammel. Seemnis: üheseemneline kuivvili, mis on tekkinud kahest viljalehest. Nahkjas viljakest ei ole seemnega kokku kasvanud – selle saab lahti teha. Nt päevalilleseemned (esineb ka teistel korvõielistel). Teris: viljakest ja seemnekest on kokku kasvanud; selleks, et viljakesta kätte saada, peab minema veskisse (jahvatamine). Laguviljad Jaguvili (tiibvili): mitmeseemneline kuivvili, mis valmimisel jaguneb
endokarp endokarp · Paljasviljad- tekib ainult sigimikust · Rüüsviljad- tekivad koos teiste õieosadega Viljade tüübid: · Lihtviljad moodustuvad ühe emakaga õies, seega tsönokarpse emakkonnaga taimedel Avaviljad seemned pudenevad (kukkur, kaun, kõder, kupar, karp) Sulgviljad seeme variseb koos viljakestaga (pähkel, pähklike, tõru, seeminis) · Koguviljad moodustuvad apokarpse emakkonnaga taimedel. Koguvilja igast emakast areneb osavili, mida me nim. lihtviljade tüüpide järgi! Seeme: eriline taime elujärk. Seemnekest tekib seemnealgme integumentidest ja võib olla kuni 3 kihiline. Toitainete varu- perispermina, endospermina, idulehtedes. Seemnete tüüpe on kokku 5 erinevat. V osa Eluslooduse mitmekesisus- mitmekesisus on väga suur
SUURUS 20-30m VÕRA Munajas või laiümar. KOOR, VÕRSED Tüvekoor sile, hallikas. Vanemas eas tumeneb. Noored võrsed hallid, pruunikate karvadega, vanemad punakaspruunid. LEHED Lehed on 5-15cm pikad, Lehed on punase tamme omadega võrreldes hoopis sügavamalt lõhistunud ja hõlmad on teravate tippudega. ÕIED, VILJAD Õitseb peale lehtimist, mais-juunis. Vili on üheseemneline pähkel nn. tõru. Noorelt on tõrud rohelised, valminult läikivpruunid, kerajad või munajad, kuni 3 cm pikad. Valmivad järgmise aasta septembris-oktoobris. KASVU- Eelistab niiskevõitu kohtasid, kus pinnas on kergelt happeline. Tema juuresüsteem on TINGIMUSED totaalselt erinev hariliku tamme omast. Kui viimasele on iseloomulik sügavale suunduv sammasjuur, siis sootamme juurestik on pindmisem ja koosneb paljudest peentest juurtest.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
