.............................................................. 10 2 SISSEJUHATUS Esimene ,,Auto kere ja sisustuse osandamise ja koostamise" tund toimus 5. septembril. Selles õppetunnis Automaalrite sessioonõppe grupi AMK16 õpilased jagati kaheks grupiks ühes grupis naisterahvad, teises grupis mehed. Esimeseks tööülesandeks naisgrupile anti sõiduauto Chrysler 300 esi- ja tagastange eemaldamine. Meestele aga vanema Suzuki lammutamine. Enne praktilisele poolele asumist tutvustati kooli õpperuumi inventari, mida läheb tegeva töö tarbeks tarvis. Nendeks oli naisgrupile ratastel alus, kuhu paigaldada auto kere osandamise tulemusena auto (Chrysler 300 stangede) jupid ning tööriista käru sahtlitega tänu millele osandamine aset leiab. Teisalt tutvustati naisgrupile Chrysler 300 manuaaljuhendit (pilt nr 1), kus oli kirjas osandamise spikrid
Linnutee Linnutee Galaktika on tähtede kogum koos sinna juurdekuuluvate planeetide süsteemidega. Meie kodugalaktika on Linnutee. Avastati G. Galilei poolt Linnutee Sellel joonisel on kujutatud meie galaktika pealtvaates. Nagu näha paiknevad tähed selles spiraalikujuliselt. Magalhãesi Pilved Fernãdo Magalhães märkas oma ümbermaailmareisil veel kaht Linnuteega sarnast tähtede kogumit, mis hilisemal uurimistel osutusid teisteks galaktikateks. Andromeeda Udukogu Meie lähim naabergalaktika on Andromeeda Udukogu. Udukogud ja galaktikad 19. sajandi lõpuni peeti selliseid helenduvaid moodustisi udukogudeks. Alles 20. sajandi alguses ülivõimsate peegelteleskoopide kasutuselevõtuga hakati neid ...
Maadeavastuste põhjused ja eeldused ning tulemused. Põhjused: vajadus vürtside järele, kaubad olid vahenduse tõttu kallis, seliklusjanu, kullajanu(puudus väärismetallidest), vajadus turvalisemate mereteede järgi, müüdid pururikastest riikidest, ristiusus levitamine ja vajadus võidelda islamiga. Eeldused: karavellide leiutamine, uute navigatsioonivahendite kasutuselevõtt(kompass, astrolaab), Hispaanias ja Portugalis leidus piisavalt meresõidukogemusega meremehi, Pürenee ps. oli palju sõjakaid rüütleid, kes olid valmis minema kaugetele merereisidele, ühiskond oli valmis avastusteks, kirjutatud reisikirjeldused tekitasid suurt uudishimu, taasavastati Maa kerakujulisus. Tagajärjed: Ameerikale: koloniseerimine, neegerorjade toomine Aafrikast Ameerikasse, nakkushaiguste levik, indiaanlaste massiline hävitamine, euroopaliku elulaadi pealesurumine, ristiusu pealesurumine, kulla-ja hõbekaevandusse pandi neegrid tööle. Euroopale: maailmapildi av...
Kvooditud ristprojektsiooni meetod- antakse objekti ristprojektsioon horisontaalsel ekraanil ja seda täiendatakse objekti oluliste punktide või horisontaalsete joonte kaugusega/kõrgusega ekraanist Aksonomeetria meetod- objekt seotakse ristteljestikuga, kusjuures konstrueeritakse esialgu teljestiku rist- või kaldprojektsioon, mille baasil tuletatakse objekti kujutis objekti koordinaatide abil. 14. Missugustel koordinaatlõikudele vastavad põhi-, esi- ja külgkvoot? Põhi- z-koordinaatlõik Esi- y-koordinaatlõik Külg- x-koordinaatlõik 15. Missugust joont punkti kaksvaatel nimetatakse sidejooneks? Kaksvaate teljega risti olev joon , mille kaudu avaldub kujutiste vaheline projektsiooniline seos. 16. Sõnastage kolmvaate peaomadus. Külgvaate kaugus z-teljest= pealtvaate kaugusega x-teljest, sest kumbki kaugus= punkti kaugusega esiekraanist 17. Joonestage punkti A (x;y;z) kolmvaade. 18
Osa neist blokeerub automaatselt, kui üks ratastest hakkab ringi käima (Honda CR-V), osa tuleb käsitsi kas vahekasti kangiga (Mitsubishi Pajero) või nupuvajutusega (Mercedes-Benz G-klass) lukustada. Lukustamine (blokeerimine) tähendab, et diferentsiaal ei lase kardaanidel (ratastel) enam erineva kiirusega pöörelda. Samapalju, kui pöörleb üks, peab pöörlema ka teine. Kui maasturitel puudub keskdiferentsiaal (Toyota LandCruiser 40), pole vaja selle pärast ka muretseda, sest esi- ja tagakardaan on jäigalt ühendatud alati, kui esisild on sisse lülitatud. Ülaltoodud näite puhul tekitab keskdiferentsiaali lukustamine olukorra, kus esi- ja tagakardaan peavad pöörlema sama kiirusega. Kuna mõlemad tagarattad haarduvad korralikult, veavad nad autot edasi. Keskdiferentsiaali ei tohi lukustada kõval, hea haardumisega pinnasel, kuna pööramisel tekkiv vajadus osa rattaid "ringi vedada" koormab asjatult jõuülekannet.
Essee Esimese maailmasõja põhjused Esimene maail masõda algas 1914. ja lõppes 1918. aastal. Paljude konfliktide puhul on kindlalt määratavad põhjused ja e eldused selle tekki miseks. Esimese maail mas õja puhul oli se e hoopis teisiti. Sellel sünd musel puudub täpne põhjus. Puhkenud s õja tekki mise põhjenda misel on pige m vajalik terviklik analüüs e eltingi mustest. Põhjused peituvad isegi 1789. aastast m öllanud revolutsioonilistele sünd mustele ning tasakaaluprintsiibi...
Esimestest eestikeelsetest sõnadest eestikeelse ilukirjandusliku tekstini Kirjandusest võib kõnelda laiemas ja kitsamas tähenduses. Laiemas tähenduses on kirjandus kogu kirjasõna. Kitsamas tähenduses nimetatakse kirjanduseks üksnes ilukirjandust. Eesti rahvuskirjandus sündis alles 19. sajandil. Enne seda tekkis ja arenes eesti kirjakultuur ja arenes välja kirjakeel. Kirjakultuur tekkis 13.sajandil, kui eestlasega asutatud aladele tungisid sakslased ja taanlased. Esimesed eestikeelsed sõnad (,,Laula, laula, pappi!") märkis oma ladinakeelsesse ajaraamatusse (Henriku Liivimaa kroonika) sakslastega kaasas olnud preester Henrik. Esimeste eestikeelsete raamatute ilmumine 16.17. sajandil oli seotud Saksamaa reformatsiooniliikumisega ja trükikunsti levikuga. Vani m e esti ke elt sisaldanud raamat pole säilinud, kuid selle kohta on teateid, et 1525.aastal taheti Riiga viia raamatu ...
Eesi m esed kutselised heliloojad Eesti vane ma põlvkonna kutselised muusikud said hariduse pea miselt Peterburi konservatooriumis. · Johannes Kappel (1855-1907) Esimene kõrgema haridusega muusik Eestis. Johannes Kappel on pärit Raplast, kösterorganisti ja kooliõpetaja perest. Te ma esi m ene pilli mängu õp etaja oli tema isa. Lapsep õlv ja kooliaastad m ö ödusid Johannesel Paides. 1876. aastal astus Kappel Peterburi konservatooriumi, mille ta l õpetas hõbeaurahaga 1881. aastal . J.Kappeli panus m eie muusikale oli tagasihoidlik , ta dirigeeris laupupeol, vahel esines Eestis organistina v õi pianistina. Olulise m osa Johannes Kappeli heliloo ...
Kombineeritud meetodid: kromatograafia ja massispektromeetria see võiks olla vedelikkromatograafia + massispektromeetria. Kõigepealt peaks tutvustama mõlemat meetodit 1-2 kausega, Siis mainima ära, et kuna töö teema on 2 meetodi ühendusest, siis on valitud kummastki meetodiklassist üks esindaja pidades silmas, et need omavahel sobiksid. Siis võib rääkida vedelikkromatograafiast - mis head seal on, kuidas seda keeruliste segude lahutamisel toimib ja ka mis seal puudu jääb (vahel ei lahutu piigid hästi, ainete identifitseerimiseks on vaja standardeid). Massispektromeetria lisamine toob sisse lisavõimalusi nende puuduste ületamiseks. Edasi peaks pisut lähemalt rääkima massist. Valida võiks näiteks ESI ioonallikaga massi, selgitades, et see on tavaliselt esimene ioonallika valik koos vedelikkromatograafiga kasutatvatel süsteemidel. Rääkida natuke ESI massist (1 slaid). Ja siis tuua välja, mis toredaid tulemusi on saadud LC-ESI...
Karina Repetun 9.B klass EESTI VABARIIGI TAASISESEISVUMINE UUE ÄRKAMISAJA ALGUS 1985. aastal Gorbatsovi või muletulekuga alanud perestroika ei leidnud Eestis esialgu ulatuslikku vastukaja. Sisepoliitiline olukord Eesti NSVs hakkas muutuma alles 1986. aasta l õpul, kui avalikustati Moskva keska m etkondade kava rajada Eestisse uus fosforiidikaevandus. Rahvas tunnetas ühtekuuluvuse jõudu ning sundis protestiga (nn. fosforiidikampaania) am etkondi kaevanduse rajamisest loobu ma. 1987. aasta augustis loodi esi mene poliitiline ühendus: MolotoviRibbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp (MRPAEG) e es märgiga tuua päevavalgele 1939. aasta HitleriStalini sobingu tõeline sisu ja selle tagajärjed Baltimaadele. Selleks ...
40. Kas kahe paralleelse sirge paralleelprojektsioonid võivad olla lõikuvad? * Ei, sest paralleelsete sirgete paralleelprojektsioonid on üldjuhul jälle paralleelsed sirged; erijuhtudel punktikujulised või ühine joonkujutis 41. Nimetage kõik tasapinna määramisvõimalused. * 1) kolme punktiga, mis ei asetse sirgel, * 2) punkti ja sirgega, kui sirge ei läbi seda punkti, * 3) kahe lõikuva sirgega, * 4) kahe paralleelse sirgega. 42. Missugust tasapinda nimetatakse üldasendiliseks (eriasendiliseks)? * 1)Üldasendiline tasapind ei ole paralleelne mitte ühegi ekraaniga * 2) Eriasendiline tasapind on risti vähemalt ühe ekraaniga 43. Mis on tasapinna jälgjoon? * Tasandi ja ekraani lõikejoon 44. Joonestada lõik AB, mis asub tasapinnal (p; e). * B'' e x ...
Need on jõud, mis mõjuvad keha igale punktile erinevalt ja mille tagajärjel rakett koos reisijatega kistakse tükkideks. Loodejõud on seda suuremad, mida väiksem on musta augu mass. Kui kuidagi suudetaks loodejõude vältida, näiteks langedes väga suure massiga musta auku (mille mass võrdub umbes 10 Päikese massiga), näevad astronaudid oma teekonnal järgmist pilti. Kui rakett on veel väga kaugel mustast august, siis esi- illuminaatorist avaneva vaatevälja keskpunktis on märgata vaid väikest tumedat laiku. Tumeda laigu vahetus läheduses on taevas moondunud, ülejäänud osas näeb see välja täiesti tavaline (joonis 1). Valgus galaktikatelt ja tähtedelt, mis paistavad raketi tagumisest illuminaatorist, on astronautideni jõudes tugevas punanihke seisundis (joonis 2). Joonis 1. Vaade raketi esi-illuminaatorist. Joonis 2. Vaade raketi tagumisest illuminaatorist.
Eesti osalus taliolümpiamängudel viimasel kahekümnel aastal Taliolümpiamänge peetakse alates 1924. aastast.Algul toimusid taliolümpiamängud samal aastal suveolümpiamängudega. Alates 1994. aastast peetakse taliolümpiamänge nelja-aastase tsükliga, mis on suveolümpiamängude tsüklist kahe aasta võrra nihkes.Erinevalt suveolümpiamängudest loendatakse taliolümpiamängude puhul mänge, mitte olümpiaade. Sõja tõttu ära jäänud mänge loendamisel ei arvestata. Eestit on esindanud viimase kahekümne aasta jooksul taliolümpiamängudel sellised inimesed: Olga Vassiljeva, Allar Levandi, Ago Markvardt, Peter Heli, Toomas Tiru, Kalju Ojaste, Eveli Peterson, Katrin Smigun, Jaak Mae, Andrus Veerpalu, Kristina Smigun ja paljud teised. Kõige edukatemaks neist on osutunud Kristina Smigun kes saavutas kaks kuld medalit Torinos (2006a.) toimunud taliolümpiamängudel ja hõbeda koha Vancouveris (2010a.) toimunud taliolümpiamängudel. Andrus Veerpalu võitis Salt...
0 180 kraadi 11. Sõnastage lause täisnurga ristprojektsiooni kohta. Täisnurk projekteerub ristprojekteerimisel täisnurgaks, kui tema üks haar asetseb ekraanil või on sellega paralleelne, teine haar aga pole ekraaniga risti. 12. Nimetage objekti määravate jooniste saamise põhilised meetodid. Monge meetod, aksonomeetria meetod, kvooditud ristprojektsiooni meetod. 13. Missugustele koordinaatlõikudele vastavad põhi-, esi- ja külgkvoot? z-koorinaatlõik (põhikvoot - kaugust põhiekraanist) y-koorinaatlõik (esikvoot - kaugust esiekraanist) x-koorinaatlõik (külgkvoot - kaugust külgekraanist) 14. Missugust joont punkti kaksvaatel nimetatakse sidejooneks? Projektsioone ühendavat sirget A'A'' nimetatakse sidejooneks. 15. Sõnastage kolmvaate peaomadus. Punkti esikvoot ehk peakvoot esineb kolmvaates kaks korda - pealtvaate kaugusena x-teljest ja külgvaate kaugusena z-teljest.
Vana-Rooma Vanaroo ma ajalugu on seotud apenniini poolsaarega. Roo mlaste esivane mad olid itaalikud, kes teiseaastatuhande algul põhjapoolt poolsaarele rändasid. Nad asustasid ps. keskosa, ning jagunesid mitmeks hõi murüh maks (latiinid), nende asuala hakati ni m etama laatsiumiks. Juba enne itaalikuid elasid apeniinidel etruskid, keda v õib pidada põliselanikeks. Nende ke ele ja päritolu kohta pole täpset teavet. Esimese aastatuhande esi m esel poolel olid etruskid ps valitsev rahvas. Umbes 7saj. e.K.r hakkas kasvama Latiumi maakonnas Tiberi j õe suud m es Roo ma linn. Se e kujunes algs...
Kabriolettide puhul on tehtud kerekonstruktsioonides muudatusi, kabrioletil on tugevdatud poolraam ja uste sisse on pandud talad mis hoiavad kere tugevamana. Üks kerekonstruktsioonidest on ka klaasid(esi-,tagu-klaas) klaas asetseb piilarite vahel ja kui klaas on korralikult liimitud siis hoiab see ära piilarite kokkuvarisemise ära kui auto peaks üle katuse veerema. Vahetatavate keredetailide hulka kuuluvad esimesed küljetiivad, tagumised küljetiivad, kapott, pagasi luuk, kütuse luuk, esi-, tagu- stanged, klaasid,põrkerauad. Mittevahetatavad keredkonstruktsioonid on talad, piilarid, raam. Taastavad kerekonstruktsioonid on katus, küljekarbid, tiivad(koopaääred), põhi. Küljekarpide taastamisel ei ole võimalik tervet külekarpi taastada vaid tuleb eemaldada deformeerunud osa ja panna uus tükk asemele. Katuse taastamisel ei ole soovitatav vahetada tervet katust välja kuna kui katus eemaldad piilarite juurest ja sinna uus asetada ja kinnitada siis kere
Sissejuhatus Tegemist on kursusetööga ,,Hoone välispiirde ehitusfüüsikaline analüüs" aines ehitusfüüsika. Töö eesmärgiks on näidata kuidas erinevad materjalid sobivad välisseinaks kasutamiseks ja mis materjalid sobivad või ei sobi soojustamiseks. Materjalide sobivus oleneb muidugi, kus hoone asub, tuule kiirusest, välis- ja sisetemperatuuridest, hoone mugavusklassist, siseruumis ja väljas olevast niiskusest jne. Antud juhul asub hoone Narvas, tuule kiirus on 4,0 m/s, hoone mugavusklass on C, sisetemperatuur on 22oC, siseruumi niiskuseks on 45% ja väljas olev niiskus on 80%. Variant A, milleks on olemasolev välissein, koosneb kuivkrohvist (13 mm) ja põlevkivituhkgaas- betoonist (300 mm). Variant B-s lisandub sissepoole soojustuseks kivivill (100 mm) ja kuivkrohv (13 mm). Variant C lisatakse olemasolevale välisseinale väljapoole kivivill (150 mm) ja kuivkrohv (13 mm). Variant D lisatakse olemasolevale välisseinale väljapoole vahtpolüster...
kassettlagi. Sümmeetriline kompositsioon, Kristus keskel, hele figuur. Figuurid moodustavad kolmnurga. Koloriit freskolikult mahe, vähe kontrasti nii värvis kui valguses. PAOLO UCCELLO (1397-1475) "San Romano lahing" õp.lk.50 SAN ROMANO LAHING (1450) · praegu Londonis (tempera puutahvlil) · T - Firenzelane väepealik Tolentino võidukas lahingus sienalaste üle. · S- mundrid, lipp · K- perspektiiv sõjarelvade koondumine, surnukeha suund. Rakurss. Hele- tume jagatud. Esi- ja tagaplaan, keskplaani pole. Väepealik valgel hobusel. PIERO della FRANCESCA "Kristuse ristimine" Ristkülik (maa) ja ring (taevas) jumalik kompositsioon Ringi keskmes tuvi (püha vaim) Kristus keskel Ristija Johannes paremal Inglid vasakul Looklev jõgi näitab ruumi Noored taimed uuestisünd Kõik detailid võrdse selgusega joonistatud nii esi kui tagaplaanil
Auto kiirus on 175,5 km/h / 2 = 87,75 km/h 7. Rooliseadme iseloomustus (roolimehhanismi reduktori tüüp, võimendi tüüp) Lisage foto roolitrapetsist ja mõõtge ja tähistage skeemil roolitrapetsi osad Elektrilise võimendusega hammaslatt ja hammasratas 8. Auto pööramise analüüs (Mõõtke katseliselt näidissõiduki minimaalne pöörderaadius välimise esiratta järgi. Esitage auto pööramise skeem, näidates sellel ära rataste pöördenurgad, pöörderaadiused, rööbe esi- ja tagasillal ja auto baas) Rööbe ees 1480 mm Rööbe taga 1460 mm Teljevahe 2600 mm Min pöördraadius 5,1 m 9. Pidurisüsteemi iseloomustus (ajami jaotus kontuurideks, võimendi tüüp, pidurimehhanismide tüübid esi- ja tagaratastel, pidurdusjõuregulaatori olemasolu, ABS- süsteemi ülesehitus andurite ja kanalite arvu alusel. Milline on hüdroajami üldine ülekandearv) ABS PUMP Esimene ketaspidur Tagumine ketaspidur / trummel käsipidur 10
Aerodünaamiline seade- surutiib e. spoiler Surutiiba ehk "spoilerit" kasutatakse auto juures nii esi- kui tagaosas. Spoiler on aerodünaamiline seade, mille otsatarbekohase disaini ülesanne on takistada ebasoodsa õhu liikumist ümber liikuva sõiduki. Surutiiba kasutatakse autode juures nii esi- kui tagaosas. Selle eesmärk on suurel kiirusel sõitva auto stabiilseks muutmisel, surudes tagumist osa alla vastu http://www.subaru-global.com/tec_aerodynamics.html maad ning takistada õhu sattumist auto alla, et sõiduk ei tõuseks maast lahti ega kaotaks juhutavust. Põhilisemad materjalide liigid: ABS plastik, klaasplast ning süsinikkiud.
Kordamine 1. Mille poolest erineb esi- ehk muinasaeg vanaajast? Esiaja kohta puuduvad kirjalikud allikad. 2. Nimeta esi- ehk muinasaja perioodid. Kiviaeg,pronksiaeg,rauaaeg (vanem kiviaeg,keskmine kiviaeg ja noorem kiviaeg) 3. Millised ühised jooned olid kõigil varastel tsivilisatsioonidel? Varanduslikud klassid,kiri,viljelusmajandus,ühiskondlik tööjaotus 4. Selgita Egiptuse kultuuriga seotud mõisteid: Maat - maailmakorraldus vaarao - valitseja hieroglüüf - piltkiri papüürus - paber,mille peale kirjutati skarabeus - sõnnikumardikas muumia - baplsameeritud surnukeha 5
Spoilereite kasutamine muudel masinatel: Mille jaoks? Vägagi tähtis on spoilerite Auto surutiibasid ehk spoilereid võib olla nii auto esi- kui ka tagaosas ning neil kasutamine kiirrongide puhul. on on kaks olulist eesmärki:
konspekt 1. Millal? - tekkis planeet Maa u 5 miljardit a. tagasi - elasid esimesed elusolendid u. 3 miljardid a. tagasi - kujunesid inimese eellased 2,5 miljonit a. tagasi - kujunes tänapäeva inimene (Homo sapiens tarkinimene) 100 000 a. tagasi - oli jääaeg 100 000-13 000 a. tagasi - oli vanim asustus Eesti alal- 11 000 a. tagasi - oli Eesti esi -e. muinasaeg 9000 a. eKr- 13.saj 2. Eesti ajaloo perioodid.1. Esi- ehk muinasaeg 9000 a. eKr- 13. saj 2. Eesti keskaeg 13.saj- 1583 3.Uusaeg 1558-1900 (varauusaeg 1550-1800; uusaeg 19.saj-20.saj algus; rootsi aeg 1645-1710;vene aeg 1710-1917 4. Lähiajalugu al. 20.saj 3. Muinasaja perioodid. Millal oli rauaaeg? 1. Kiviaeg 11 000 a. tagasi 2. Pronksiaeg u. 1800 a. eKr-500 a. eKr
Monge´i meetod, aksonomeetria meetod, kvooditud ristisomeetria meetod. 17. Mida mõistame mõiste "joonise lugemine" all. Objekti kuju, suuruse ja tema osade vastastikuse asendi kindlaks tegemist joonise järgi nim joonise lugemiseks. 18. Mis on punkti koordinaatid? Arvud, mis saadaksepunkti kordinaatlõikude mõõtmisel mingi ühe ja sama pikkusühikuga. 19. Missugustele koordinaatlõikudele vastavad põhi-, esi- ja külgkvoot? Põhikvoot z koordinaatlõik Esikvoot y koordinaatlõik Külgkvoot x koordinaatlõik 20. Missuguse koordinaatlõiguga võrdub punkti külgvaate kaugus z- teljest? y-koordinaat lõiguga. 21. Missugust joont punkti kaksvaatel nimetatakse sidejooneks? Joont punkti pealtvaate ja eestvaate vahel. 22. Kus asub punkt A, kui A(võrdub)A", ja punkt B, kui B(võrdub)B' ? Punkt A asub esiekraanil, B asub põhiekraanil.
Kehtna Põhikool Loode-ja Kirdeväila otsingud Referaat Koostaja:Sten Leinasaar Juhendaja:Meeli Jänes Kehtna 2011 Loode ja Kirdeväila otsingud Mis aastal tehti esimesed katsed avastada teid? Esimesed katsed avastada teed Ida-Aasiasse ümber Põhja-Ameerika toimusid juba XV sajandi lõpul.Kui inglismaal olen geenuaalne Giovanni Caboto tegi 1497.a. reisi Labradori ja Newfoundlandi juurde.(Huvitav on märkida ,et Caboto jõudis 1 aasta enne Kolumbust Ammerika mandrile). Tulemused äratasid huvi ning järgmisel, 1498. Aastal juhtis Caboto poeg Sebastiano Caboto, kuid hudsoni lahe idaosast kaugemale nähtavasti ei pääsenud.Ka selle reisi kohta on teated katkendlikud ja ebaselged.Giovanni ja Sebastiano ainult praotasid loodeväila ust. Keda peetakse tõeliseks Loodeväila avastaja? Tõeliseks Loodeväila avastajaks peetakse õigusega inglise ...
aastal. Pangatähtede kujundus ja põhivärv jäid samasuguseks nagu 1991. ja 1992. aasta 10-kroonistel. Uue seeria pangatähtede turvalisuse tõstmiseks täiendati olemasolevaid turvamärke uutega. Portreest vasakul paiknev ala on trükitud hõbedase värviga, mis helendub ultraviolettvalguses. Vertikaalses seerianumbris on ülalt alla iga järgnev number eelmisest suurem. All paremal on mitmevärvilise giljossi asemel trükitud stiliseeritud rukkilille kujutis. Nii esi- kui ka tagaküljel on rukkilille kujutisel puhtad ja värviga täidetud alad, mis paigutuvad täpselt kohakuti. Pangatähe vaatamisel vastu valgust kattuvad need alad esi- ja tagaküljel täielikult ja moodustavad tervikliku rukkilille kujutise. 10 EEK 1994. aastal trükiti Suurbritannia rahatrükikojas Thomas De La Rue and Company Ltd täiendav kogus 10-krooniseid pangatähti, mis lasti käibele 1997. aastal. Pangatähtede kujundus ja põhivärv jäid samasuguseks nagu 1991. ja 1992
Kpad on ilvestel laiad ja karvased, vimaldades neil kndida kohevas lumes, talviti on nende kpaalune karvkate eriti tihe. Kpad on neile lumesaabaste eest, kasulikud on need talviti kttides, sest aitavad ilvestel edestada viksemaid saakloomi. Igale kpa ruutsentimeetrile rhub isegi suuremdulise isase puhul vaid 40 grammi. Huvitav on ka fakt, et 14 kilogrammise isailvese kpad on suuremad kui 200 kilogrammise puuma omad. Paljud inimesed arvavad, et ilvestel on nii esi- kui ka tagakppadel ainult neli varvast, see on aga vale arusaam. Nad kll jtavad endast maha ainult neljavarbalise jlje, kuid tegelikult on ilveste esikppadel viis varvast. Viies varvas aga asub nii krgel, et ei ulatu jlge jtma. Kned on enamasti sisse tmmatud, jlje jtavad nad ainult siis, kui ilves kraabib, letab libedat teeliku vi ronib puutvest les. Mni ilves aga ei suuda ennast puutvest les vinnata ning seetttu eelistab peenemaid puid, et selle mbert kppadega kinni vtta.
Omalooming Silm Nägemiselund on meil silm, õues on ilus ilm, silma kaitsevad silmalaod, aga mitte selle eest ,kui silma taod. Silmas paikneb silmaava, silmade pesemine on tava, silmal on esi- ja tagaosa, kuulsin seda tunnis läbi kisa. Mõnede silmad on sinised, teistel aga hoopis rohelised, pigmendist sõltub silmade värv, silmas on ka nägemisnärv. silmalääts muudab kuju, kuid sellest ei olene meie tuju, tänu silmadele me näeme , ning väljas asju üle kaeme .
Suur ja väike algustäht Suur algustäht tähistab esiteks lause algust, nimesid, nimetuste ametlikkust, viisakusvormi. Nimede esiletõstmiseks muust tekstist kasutatakse läbivat suurt tähte, esi-. Suurtähte ja jutumärke. Algustähe ortograafias on vaja eristada NIME (pärisnime), mis on alati individuaalne ning antakse isikutele, kohtadele, asutustele jne. NIMETUST (üldnimi või liigisõna), mis näitab eseme või nähtuse liiki, elukutset, tiitlit jne. Nimed ja suurtähelised nimetused on isikutel, olenditel, kohtadel, ehitistel, asutustel, ühendustel, riikidel, ajalehtedel, ajakirjadel, teostel, sarjadel, ajaloosündmustel, üritustel,
Signaali period T = 1,666 ± 0,017 ms Joonis 1. Genereeritud sinx/x-tüüpi signaali skemaatiline joonis 7. Andsime ostsillograafi sisendisse ristkülikimpulsid sagedusega fg = 50 Hz ja pingega ug = 500 mVrms. Määrasime kursorite abil impulsi esikülje kestus tr kahe ajahetke vahena: Joonis 2. Impulsi parameetrite määramine t r = t 0,9U p - t 0,1U p tr (impulsi esikülje kestus) = 26,0 ns tr (impulsi tagakülje kestus) = 28,0 ns Teoreetiliselt pikim võimalik esi- ja tagakülje pikkus tr =1/(3 fmax) = 1/(3*50) = 66,6 ms 8. Genereerisime amplituudmoduleeritud (AM) siinussignaal: pinge ug = 1 Vrms kandesagedus f0 = 3 kHz moduleeriva kolmnurksignaali sagedus f =100 Hz modulatsiooniindeks m = 80% A = 2,531 V B = 406,3 mV m = (2,531 0,4063) / (2,531 + 0,4063) = 0,723 = 72,3% 9. Genereerisime sagedusmoduleeritud (FM) siinussignaal: kandesignaali pinge ug = 0,85 Vpp kandesagedus f0 = 3,5 kHz moduleeriv signaal kolmnurkpinge deviatsioon 40 Hz
) saadud toorikult (pooltootelt) laastu eraldamises, et saada vajalik kuju, mõõtmed ja pinnakvaliteet. 2. Teriklõikur ja selle osad Lõikeprotsessist võtavad osa järgmised pinnad. Esipind kontakteerub lõikeprotsessis lõigatava materjalikihi ja laastuga. Peatagapind on pööratud lõikepinna ja töötlemata pinna poole. Abitagapind on pööratud tooriku töödeldud pinnapoole. Pealõikeserv on teriku esi- ja peatagapinna lõikumisel tekkiv lõikejoon. Abilõikeserv tekib esi- ja abitagapinna lõikumisel. Normaalseks lõikamiseks peavad eelnimetatud pinnad ja servad asuma kindlate nurkade all. 3. Laastu teke: Materjali nihkele lõikuri ees ja laastu tekkele eelneb lõigatava materjali elastne ja plastne survedeformatsioon, millega kaasneb materjali kalestumine (tugevnemine). Kui kalestumine
Kuivkrohvplaadid (kipsplaadid) ..on mõlemalt poolt kartongiga kaetud kipsplaadid. Plaatidel on esi ja tagakülg (tagaküljel paiknevad jätkukohad) Kipsplaate tuleb kaitsta ilmastikumõjude eest ning neid paigaldatakse: • Kipsmajakatele Kleebitakse mastiksiga Kinnitatakse kruvidega kas puit- või metallkarkassile Kipstahvleid valmistatakse pikkusega: 1800, 2000, 2400, 2500, 2600, 2700, 2800, 2900, 3000, 3200, 3300, 3600, 4000 mm (eritellimusel pikkusega kuni 6m), laiusega: 1200, 900, 600mm (1250mm Saksa standard) ja paksusega: 6,5-40mm (enimkasutatavad 12,5mm). Koostis: kips 93%, kartong 6% ja niiskus 1%, lisaks tärklis, orgaanilised ained. Kipsplaadi esikülge pikiservale pressitakse rant selleks, et pärast tahvlite paigaldamist saaks pikivuugid kergesti kartongi või teibiga katta.
z, y ja x 15. Missugust joont punkti kaksvaatel nimetatakse sidejooneks? Projektsioone ühendavat sirget. 16. Sõnastage kolmvaate peaomadus. Punkti esikvoot esineb kolmvaates kaks korda, pealtvaate kaugusena x-teljest ja külgvaate kaugusena z-teljest. 17. Joonestada punkti A(x;y;z) kolmvaade. 18. Joonestada punkti A kolmvaade, kui tema kaugus põhiekraanist on a, esiekraanist b ja külgekraanist c mm. 19. Mis on sirgjoone põhi-, esi- ja külgjälg? Sirgjoone jälgpunktideks nimetatakse sirgjoone ja ekraani lõikepunkti. 20. Missugust sirget nimetatakse üldasendiliseks? Sirget, mis pole risti (paralleelne) ühegi ekraaniga. 21. Missugust sirget nimetatakse: a) horisontaaliks? Põhiekraaniga paralleelset sirget, paralleelne x-teljega b) frontaaliks? Esiekraaniga paralleelset sirget, paralleelne x-teljega 22. Sõnastage sirge tasapinnal asetsemise tingimused.
1 LEVINUMAD KASUTUSKOHAD AUTOKERE JUURES · Kütusepaagi luuk · Kardaani muhv · Esi ja taga tiivad · Rattad · Käigukasti · Kardaani muhv · Uksed · Peeglid · Kapott · Pagasiluuk · Esi-ja tagustange 2 ROOSTES KEERMESLIIDETE AVAMISMEETODID Puhasta kõigepealt terasharja või naaskli teravikuga poldi ümbruse ja keerme mustusest ja roostest, lase aerosoolist peale MoS2-baasil (molübdeen sulfiid) eraldamisõli ja pärast toimimist alustan sobiva võtmega lahtikeeramist (sammuke edasi, veidi tagasi). Mõni roostes liide vajab hoopis pikemat leotamist. Kuna vanadel autodel on kandilised mutrid kammitsetud plekk-karbiga, siis neid saab purunemise vältimiseks hoida kinni lukustuvate näpitsatega. Vahel tuleb aga tõesti mutter või polt lihtsalt läbi saagida või ketaslõikuriga läbikäiata. Murdunud poldid tulevad pesast välja puurida ja avad uuesti keermestad...
Täisnurk projekteerub ristprojekteerimisel täisnurgaks, kui tema üks haar asetseb ekraanil või on sellega paralleelne teine haar aga pole ekraaniga risti. 12. Missugustele nõuetele peavad joonised vastama? Joonis peab olema võimalikult lihtne, mõõdetav ja piltlik. 13.Nimetage objekti määravate jooniste saamise põhilised meetodid. Monge´i meetod, aksonomeetria, kvooditud ristprojektsioon. 14. Missugustele koordinaatlõikudele vastavad põhi-, esi- ja külgkvoot? Põhikvoot z-koordinaatlõik, esikvoot y-koordinaatlõik, külgkvoot x-koordinaatlõik. 15. Missugust joont kaksvaatel nimetatakse sidejooneks? Kaht projektsiooni ühendav lõik, mis on risti kaksvaate teljega. 16. Sõnastage kolmvaate põhiomadus. Ax A´= Az A´´´=A´´ A 19. Mis on sirgjoone põhi-, esi- ja külgjälg? Põhijälg- sirge ja põhiekraani lõikepunkt Esijälg- sirge ja esiekraani lõikepunkt Külgjälg- sirge ja külgekraani lõikepunkt 20
Süsteemi kirjeldus Juhi ja kõrvalistuja turvapadjad on standardvarustuses. 1998: valikulised eesmised turvapadjad. 1998 : standardvarustusse paigaldatud eesmised külgturvapadjad. 1999 : valikulised täispuhutavad kardinad. Turvapadja asukohad, mis on tähistatud kirjaga "Turvapadi". Külgrõhurandurid on eraldi paigaldatud. SRS juhtimismoodul on eraldi paigaldatud. Pürotehnilised eelpingutid, mis on paigaldatud esi- ja välimiste tagaistmete turvavöödele. Tähtis meelespidada Inimeste vigastuste vältimiseks peab kõikide turvapatjade laienduspind jääma selgeks. Roolirulli spiraalkaabel on piiratud pöörleva liikumisega. Rooliseadme lahtiühendamiseks tsentraliseerige rooli. Kahjustuste vältimiseks veenduge, et rool ja spiraalkaabel EI OLE pööratud enne ümberpaigutamist või selle ajal. Turvapadja ja täispuhutavaid kardinaid saab deaktiveerida diagnostiliste seadmete abil.
MÕISTATUSED 2C KLASSILE Ei astu, aga käib? Viivika Lipard ja Anna Chuchkevich Mõista, mõista, mis see on! 1)MEES KAHETEISTKÜMNE Vastus:aasta NÄOGA? 2)Emal seitse last? Vastus:Nädal Hommikul sünnib, õhtul sureb? Vastus:Päike 4) MAA ON - INIMESI EI KANNA, VESI ON - LAEVAD EI SÕIDA? Vastus:soo 5)Vaikne koerake, aga majja ei lase? Vastus:lukk 6) Ei astu, aga käib? Vastus:kell 7) Teavad seda puuvilja lapsed,armastavad teda süüa ahvid. Parit on ta sojest riigist. Vastus:banaan 8)Pole tal kätt,aga joonistab,pole tal hambaid,aga Vastus:külm hammustab. 9)Talvel ja suvel,on ta üht värvi. Vastus:Kuusk 0)vedel,aga pole esi,valge,aga Vastus:Piim pole lumi. 11)Pole lind aga lennab Vastus:Lennuk 12)Talvel-täht, Kevadel-vesi. Vastus:Lumehelbike 13)Valge,aga pole suhkur,pole jälgu,aga käib. Vastus:Lumi 14)Öösel ei maga,hiiri vaatab. Vastus:Kass...
JÕUÜLEKANNE Nimi: Riho Rästas KONTROLLTÖÖ NR. 3 AS Õppegrupi nr. AS 13 Kuupäev: 11.05.14 1. Millistel juhtudel kasutatakse jõumomendi ülekandmiseks kardaanülekannet? Kui on vaja kanda veojõudu sildade vahel nt. Tagumiselt sillalt mis on vedav sild esi sillale. 2. Mis eristab jäika ja elastset kardaanülekannet? Jäik ülekanne on kindla pikusega nt,taga sild ja elastne annab mingil määral järgi tänu muutligendile ehk esisild. 3. Milliseid ülesandeid täidab tagasilla reduktor? Reduktori ehitus. ( skeem) Võtab vastu pöördemomendi ja suurendab veojõudu ning muudab saadava pöördemomendi 90 kraadi võrra. Kardaan läheb reduktorisse ja siis mõlemale poole 90 kraadi. 4. Mis ülesanne on diferentsiaalil? Tööpõhimõte. Võimaldab parema ja vask...
Saku Gümnaasium Alo Mattiisen Referaat Koostaja: Cätly Talivere Juhendaja: Anne Saame 2009 Sisukord *Sissejuhatus *Elulugu *Õpingud *Isiklik elu *Loo m eperiood *Loo ming *Laulud *Fil mi muusika *Teatrimuusika *Instrumentaalteosed ja suurvor mid *Telefil mide ja telelavastuste muusika *Tunnustused *Kokkuvõte *Kasutatud kirjandus *Pilt Sissejuhatus Referaadis räägin muusikust, kes on Eesti muusikaajaloole väga palju andnud. Ta oli tuntud ja armastatud muusik ning helilooja, Alo Mattiisen. Ta on kirjutanud palju ilusaid ja eestlastele südamelähedasi laule ning sealhulgas loonud mitmeid suurepäraseid filmi- ning teatrimuusika teoseid. Elulugu Alo Mattiisen sündis 22. aprill 1961 Jõgevl ja suri 30. mai 1996 Tallinnas.Ta oli Eesti helilooja. Alo Mattiisen sündis päiksepaistelisel laupäevasel kevadhommikul kell kolmveerand üheksa. Ta oli blond, kõhn, kuid terve poiss, kaalus 3100 grammi...
jooned on. 2) Kujutis on seda piltlikum, mida hõlpsamalt me tema järgi objekti ära tunneme. 3) Kujutis on mõõdetavuselt seda parem, mida rohkem objekti tasandilisi kujundeid on projekteerunud moondevabalt. 13. Nimetage objekti määravate jooniste saamise põhilised meetodid. 1) Monge'i meetod 2) Kvooditud ristprojektsiooni meetod 3) Aksonomeetria meetod 14. Missugustele koordinaatlõikudele vastavad põhi-, esi- ja külgkvoodid? 1) Põhikvoot z-koordinaatlõik 2) Esikvoot y-koordinaatlõik 3) Külgkvoot x-koordinaatlõik 15. Missugust joont punkti kaksvaatel nimetatakse sidejooneks? Projektsioone ühendavat sirget 16. Sõnastage kolmvaate peaomadus. (Kolmvaade on sisuliselt kaks kaksvaadet, kus esiekraan (peaekraan) esineb kaks korda.) Eeltoodust tingitult esineb punkti esikvoot kolmvaates kaks korda, pealtvaate kaugusena x-teljest ja külgvaate kaugusena z-teljest. 17
jooned on. 2) Kujutis on seda piltlikum, mida hõlpsamalt me tema järgi objekti ära tunneme. 3) Kujutis on mõõdetavuselt seda parem, mida rohkem objekti tasandilisi kujundeid on projekteerunud moondevabalt. 13. Nimetage objekti määravate jooniste saamise põhilised meetodid. 1) Monge'i meetod 2) Kvooditud ristprojektsiooni meetod 3) Aksonomeetria meetod 14. Missugustele koordinaatlõikudele vastavad põhi-, esi- ja külgkvoodid? 1) Põhikvoot zkoordinaatlõik 2) Esikvoot ykoordinaatlõik 3) Külgkvoot xkoordinaatlõik 15. Missugust joont punkti kaksvaatel nimetatakse sidejooneks? Projektsioone ühendavat sirget 16. Sõnastage kolmvaate peaomadus. (Kolmvaade on sisuliselt kaks kaksvaadet, kus esiekraan (peaekraan) esineb kaks korda.) Eeltoodust tingitult esineb punkti esikvoot kolmvaates kaks korda, pealtvaate kaugusena xteljest ja külgvaate kaugusena zteljest. 17
jooned on. 2) Kujutis on seda piltlikum, mida hõlpsamalt me tema järgi objekti ära tunneme. 3) Kujutis on mõõdetavuselt seda parem, mida rohkem objekti tasandilisi kujundeid on projekteerunud moondevabalt. 13. Nimetage objekti määravate jooniste saamise põhilised meetodid. 1) Monge’i meetod 2) Kvooditud ristprojektsiooni meetod 3) Aksonomeetria meetod 14. Missugustele koordinaatlõikudele vastavad põhi-, esi- ja külgkvoodid? 1) Põhikvoot z-koordinaatlõik 2) Esikvoot y-koordinaatlõik 3) Külgkvoot x-koordinaatlõik 15. Missugust joont punkti kaksvaatel nimetatakse sidejooneks? Projektsioone ühendavat sirget 16. Sõnastage kolmvaate peaomadus. (Kolmvaade on sisuliselt kaks kaksvaadet, kus esiekraan (peaekraan) esineb kaks korda.) Eeltoodust tingitult esineb punkti esikvoot kolmvaates kaks korda, pealtvaate kaugusena x-teljest ja külgvaate kaugusena z-teljest. 17
Esimese kihi peale kulub 590g lakki ja koos teise kihiga on laki kulu 1180g Jrk. Detail Arv Pikkus Laius Detaili Laki kulu Nr. (mm) (mm) (m²) 1. Raamukse püstipuud 2 520 60 0,062 12,4g 2. Raamukse ristipuud 2 390 60 0,047 9,4g 3. Uksetahvel 1 414 284 0,118 23,6g 4. Sahtli esi- ja tagaosa 6 346 120 0,25 50g 5. Sahtli küljed 6 375 120 0,27 54g 6. Sahtlit kattev esitükk 3 390 170 0,20 40g 7. Kapi pealmine plaat 1 830 435 0,361 72,2g 8. Kapi alumine plaat 1 760 400 0,304 60,8g 9. Kapi küljed 2 730 400 0,6 120g 10
Eesti ajaloo perioodid 1. Esi-ehk muinasaeg ( 9000 a. eKr 13.saj.) vanim asustus, esimesed asulapaigad, Kunda kultuur inimränded ja eesti rahva kujunemine kivi-, pronksi ja rauaaeg viikingid (800-1050) 2. Eesti keskaeg (13.saj. - Liivi sõda- 1558-1583) maakonnad, kihelkonnad, muinaslinnused Balti ristisõda, Muistne vabadusvõitlus, I kirjalik ajalooallikas eestlaste ristimine, vabaduse kaotus, Eesti ala jagamine Jüriöö ülestõus sunnismaisus, pärisorjus orduaeg, Vana-Liivimaa 3. Uusaeg (1558 1900) varauusaeg (1550 1800) uusaeg (19.saj. - 20.saj.algus) Liivi sõda, Eesti ala uued jagamised (Rootsi, Taani, Poola) Rootsi aeg (1645-1710): Tartu ülikool, talurahvakoolid, pärisorjuse kinnitamine, Suur nälg Põhjasõda, Vene aeg (1710 1917): pärisorjuse tugevnemine 1816, 1819 pärisorjuse kaotamine ärkamisaeg, venestusaeg, 1905.a.revolutsioon 4. Lähiajalugu (al. 20.saj. ) Esimene maailmasõda, Ee...
Eesti ajaloo perioodid 1. Esi-ehk muinasaeg ( 9000 a. eKr 13.saj.) vanim asustus, esimesed asulapaigad, Kunda kultuur inimränded ja eesti rahva kujunemine kivi-, pronksi ja rauaaeg viikingid (800-1050) 2. Eesti keskaeg (13.saj. - Liivi sõda- 1558-1583) maakonnad, kihelkonnad, muinaslinnused Balti ristisõda, Muistne vabadusvõitlus, I kirjalik ajalooallikas eestlaste ristimine, vabaduse kaotus, Eesti ala jagamine Jüriöö ülestõus sunnismaisus, pärisorjus orduaeg, Vana-Liivimaa 3. Uusaeg (1558 1900) varauusaeg (1550 1800) uusaeg (19.saj. - 20.saj.algus) Liivi sõda, Eesti ala uued jagamised (Rootsi, Taani, Poola) Rootsi aeg (1645-1710): Tartu ülikool, talurahvakoolid, pärisorjuse kinnitamine, Suur nälg Põhjasõda, Vene aeg (1710 1917): pärisorjuse tugevnemine 1816, 1819 pärisorjuse kaotamine ärkamisaeg, venestusaeg, 1905.a.revolutsioon 4. Lähiajalugu (al. 20.saj. ) Esimene maailmasõda, Ee...
SÕNA OMASTA OSASTAV SAMAMOODI KÄÄNDUVAD V SÕNAD Pesa Pesa Pesa Onu, tädi, mõru, vilud, nüri, südi Tore Toreda Toredat Kole. nõme, väle, sale Kõne Kõne Kõnet Male, pere, tare, kere Mõni Mõne Mõnd ehk Käsi Käe mõnda Mesi, vesi, lüsi, tõsi, susi : soe : sutt, esi : Vaene Vaese Kätt ee : ett Tubli Tubli Vaest Paene, luine, puine, jäine Number Numbri Tublit Roosa, lilla, vedru, auto Tütar Tütre Numbrit Suhkur, kamber, ämber, liiter, meeter, Ballett Balleti Tütart peegel Kontsert Kontserdi Balletti Aken, peenar, küünal, kannel, sammal Puu Puude Kontserti Avanss, kusett, ressurss, epohh, piiskop, Idee Ideede Puid ehk pankrot, kompvek, kabinet, kotlet Õpik Õpikute puusid Teemant, anekdoot, transport, apteek Õnnelik Õnn...
Kunsti Ajalugu Kunsti Algus Inimsilm on suuteline värve kokku segama Põhjapõdra kujutus Altamira koopas Hispaanias U. 1 4 0 0 0 - 1 0 0 0 0 e . K r. Arhitektuur kasutab hoonete omavahelisi mahte Inimesed hakkasid kaunistama tööriistu mustrite ja kujundite abil 4 varianti millest kunst tekkis: Kunst oli mäng Bioloogiline Kunst on tulendatud usundist Kunst tekkis religioonist Naisi ei kujutatud Esimesed skulptuurid olid tehtud suurtest paksudest naistest Olid reljeefid ja kujud Paekivist ,,Esi-ema" kuju Oli vanasti värvitud Valmistatud paekivist Inimene kasvatas endale ise vilja ja karja, ei sõltunud enam nii palju loodusest. Savikildudes ornamentid ,,Ornamentika" nooremas kiviajas Stonehenge ,,Megalithos" ehk Suur Kivi Suurtest kivilahmakatest kokku pandud kompleksid Arvatakse, et need on ehitised Päikese auks ,,Menhir" ehk maase püstitatud vertikaalne kivi ,,Dolmen" Ehk kaks vertikaalset sa...
Orgaanilise keemia algtõed Alkaanid Alkeenid Alküünid Alkoholid Orghapped Üldvalem: CnH2n+2 CnH2n CnH2n2 CnH2n+1OH CnH2n+1COOH CnH2n1OH CnHn+1COOH CnHn+1OH CnH2n3COOH Reegel: Alkaanidel Alkeenidel Alküünidel Alkoholides esi- Orgaanilistes hape- esineb ühen- esineb ühen- esineb ühen- nevad aanide, tes esineb COOH dites ühe- dites kahe- dites kolme- -eenide ja rühm. Võib olla kordne side. kordne side. kordne side. üünide tüved OH ühendis ka OH rühma-ga. rühm. Lõpuliited -aan -een -üün -anool -aat
TOOMPE A Jekaterina Gusseva Tallinn on Eesti Vabariigi pealinn Keskajal koosnes Tallinn kahest eraldi osast- Toompeast ja all-linnast. Eks avane just siit imepärane vaade lahele, tänavatele ja linnamüürile. Kõrge kaljuküngas ning rahulik lahekäär selle kõrval sobisid suurepäraselt Toompea loss Toompea on linna vanim osa. Venelased nimetasid linna Kolõvaniks, skandinaavlased Lindaniseks ja saklased Revaliks. Keskajal ehitati linna kaitsmiseks selle ümber tugev paekivist ...
Sissejuhatus · Ehitus · Elupaik · Toitumine · Hingamine · Paljunemine · Tuntumad liigid · Tähtsus looduses · Kasutatud kirjandus Ehitus · Kiilidel on suured kummis liitsilmad ehk fasettsilmad. · Kumbki liitsilm koosneb tuhandetest silmakestest,neid on kuni 28 000. · Esi-ja tagatiivad on sarnased. · Puhkeolekus on tiivad keha kohale üles tõstetud. Elupaik · Elab põhiliselt veekogu ääres. · Harva on neid ka metsaservades. · Kiilid on aktiivsed päeval soojal ajal,õhtul kui pimeneb ja muutub jahedamaks istub kiil oksal ja hakkab uuesti lendama,kui ere hommiku päike on ta üles soojendanud. Toitumine · Tarbivad ainult loomset toitu. · Saaki püütakse lennult. · Röövtoidulised. Hingamine · Hingavad vees lahustunud hapnikku. · Väikesekasvuliste kiilide vastsed hingavad tagakeha tippus olevate trahheelõpustega. · Su...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
