Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

BIOKEEMIA, II osa - Orgaanilised ained (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris
BIOKEEMIA , II osa
ORGAANILISED AINED
ORGAANILISED AINED 
( BIOMOLEKULID )
 Biomolekulid on  inimkeha  orgaanilised ained, millel on vähemalt üks 
biofunktsioon. Nad jaotuvad:
◦ lihtbiomolekulid (väikesed orgaanilised molekulid)
◦ oligomeersed biomolekulid (koosnevad väikestest ehitusüksustest nagu näiteks 
oligosahhariidid  jt)
◦ biomakromolekulid (ehitusüksuste arv on suur nagu näiteks  valgud
nukleiinhapped  jt)
◦  Katabolism  – ainete lammutamisprotsess, osa ainevahetuses
◦  Anabolism  - ainete sünteesiprotsess 
VALGUD
VALGUD
 Valgud ehk  proteiinid  on inimese elutegevuseks vajalikud polüpeptiidid 
(makromolekulaarsed orgaanilised ühendid), mis koosnevad 
aminohappejääkidest.  Elusaine  tähtsamad koostisosad, rakkude põhilised 
struktuursed osad, nende peamised  ehitusmaterjalid . Valkude süntees 
toimub ribosoomides.
 Ööpäevas lammutub organismis u. 400 
g kehavalke.
 Valkude sisaldus ja  jaotumine  organismis 
• Kõige kiiremini uuenevad soole 
• Inimkehas on valke umbes 40-46% kuivkaalust. 
limaskesta valgud, samuti maksa, 
• Suurima valgusisaldusega on kopsudpõrn  (82…84%)
kõ , 
hunäärme, neerude ja 
• lihased (79…82%), 
vereplasma  valgud. Aeglaselt 
•  neerud  (68…72%), 
asenduvad lihaste ja naha valgud. 
• süda, maks, nahk (56…64%), 
• Vereplasmas on valku 63…85 g/L. 
• Uriiniga eritub ööpäevas alla 100…
•  närvikude  (44…53%), 
150 mg valku.  
•  luud , hambad (18…25%). 
VALKUDE ÜLDTUNNUSED 
 l . Valgud koosnevad erinevate aminohapete jääkidest ja sellest tuleneb nende duaalsus ning 
mitmekesisus
  Aminohape  on valgu ehituslik üksus. 
◦ aminokarboksüülhaped, aminorühma (-NH2) ja karboksüülrühma (-COOH)
◦ Looduses leidub umbes 250 aminohapet, inimorganismis umbes 60 aminohapet.
 Valkudes leidub 20 aminohapet. Nad jagunevad:
◦ Asendamatud – täiskasvanutel neid on 8, lastel 10. Peab saama toid
u
g
k  a
valgud on kõrgmolekulaarsed 
◦ Asendavateks – ise sünteesib
ühendid, s.t. et nad on suure 
molekulmassiga. 
• glükagooni molekulmass 4 
 Iga valgu koostises on: 
000 
◦  teatud hulk AH-jääke 
•  hemoglobiini  " 64 500 
◦  AH on paigutatud ranges  järjestuses  
• fibrinogeeni " 341 000
◦  AH on ühendatud peptiidsidemetega üheks ahelaks
• immunoglobuliini " 950 000
  Polüpeptiid  on ühend, mis koosneb paljudest (20-50) AH-jääkidest.
VALKUDE ÜLDTUNNUSED 
 2. Valkude keemiline koostis 
 Valk sisaldab kuivmassi kohta keskmiselt: 
◦ süsinikku (C) 51-55%; 
◦ hapnikku (O) 21-23 %; 
◦ lämmastikku (N) 15-17%;
◦ vesinikku (H) 6-7 %. 
◦ Mõnedes valkudes on veel väävlit (S) 0,3-2,5% ja  fosforit  (P) 0,5-0,7 % 
3. Valkudel on ligandite sidumiseks  spetsiifilised aktiivalad
 Biofunktsioonide täitmise  eelduseks  on vastavate ligandite (biomolekulid, ioonid  
jne.) spetsiifiline sidumine valkude poolt. Ligandite sidumine toimub valkude 
aktiivala(-de) abil, mida nimetatakse aktiivtsentriks või regulatoorseks tsentriks.
VALKUDE FÜÜSIKALIS-KEEMILISED 
OMADUSED 
 Valkude lahustumine 
• Enamik valke on hüdrofiilsed  ja kergesti vees lahustuvad. Valgud muudavad enda 
külge seotud ühendid vees lahustuvateks.
  Amfoteersus  (happelisus/ aluselisus
• Valgud on  amfoteersed , s.t. neil on nii  happelised  kui  aluselised  omadused
• Happelised AH annavad valgule happelised omadused, 
• aluselised AH aga aluselised omadused. 
• Valgud osalevad organismi sisekeskkonna happe-alus-tasakaalu 
säilitamises.
VALKUDE FÜÜSIKALIS-KEEMILISED 
OMADUSED 
  Kolloid -osmootsed omadused 
Ainete läbiminekut membraanist võimaldavad  difusioon  ja  osmoos
◦ Difusioon - lahustunud aine molekulide liikumine lahuses madalama 
kontsentratsiooni suunas.
(lah.aine suurest  konstr . – madala konstratsiooni)
◦ Osmoos - lahusti liikumine poolläbilaskva membraani kaudu lahusesse, kus 
lahustunud aine kontsentratsioon on suurem. 
(lahusti liikumine – suurema konstr. aine suuna)
Valgud ei läbi biomembraane. Kõrge molekulmassi 
tõttu ei difundeeru valgud läbi bio-membraanide 
VALKUDE FÜÜSIKALIS-KEEMILISED 
OMADUSED 
 Valkude adsorptsioonivõime 
 Valgud võivad oma pinnale adsorbeerida mitmesuguseid aineid ja ioone (vitamiine, 
hormoone,  rasvhappeid , bilirubiini, rauda, ravimeid jt.). 
◦ Sellega muutuvad need lahustuvateks või blokeerub nende  toksiline  toime.
◦ Valgud transpordivad erinevaid aineid vere vahendusel kudedesse, kus need 
lülituvad metabolismi või tehakse  kahjutuks(näiteks, hemogloobin – rauda 
sisaldav valk, mis transpordib hapnikku)

VALKUDE  KLASSIFIKATSIOON  
 1.  Struktuurne  klassifikatsioon
  lihtvalgud  ehk proteiinid (koosnevad ainult aminohapete jääkidest) 
liitvalgud ehk proteiidid (sisaldavad peale aminohapete jääkide ka 
MITTEVALGULIST KOMPONENTI EHK PROSTEETILIST RÜHMA; kr.k. prostheto 
= lisa).

◦ Lihtvalke jaotatakse valgumolekuli kuju ehk konformatsiooni alusel omakorda 
fibrillaarsed ja  globulaarsed(nt.  albumiin )
◦ Liitvalke eristatakse prosteetilise rühma loomuse järgi. (nt.  Hemoglobiin  - 
metalloproteiin)
    Liitvalke, näiteks lipoproteiine võib vaadelda nii valgu ja lipiidi kompleksidena kui ka lipiidi ja 
valgu  kompleksidena, s.t. nad võivad ehituslikult  kuuluda  nii valkude kui lipiidide hulka. 
Sellepärast nimetatakse neid "segamakromolekulideks".
VALKUDE KLASSIFIKATSIOON 
 Globulaarsed valgud on  kerajas -ellipsoidse kujuga. See on arvukaim valkude rühm, kuhu 
kuuluvad: kõik lihtensüümid; liitvalkude valguline osa; valgulised hormoonid jne. 
 Globulaarsete valkude põhirühmad: 
 Albumiinid
◦ albumiine sünteesitakse  maksas , sisaldus  seerumis  35-50 g /L 
◦ moodustavad verevalkude põhilise osa, hõlmavad rohkem kui poole vereplasma kogu- valgust 
(70 g /L),  ca 40 % kehas olevatest albumiinidest on plasmas, ülejäänud osa on rakuvahelises 
vedelikus  (kontsentratsioon on seal väga madal)  
◦ poole oma elust, ca 20 päeva, on tsirkulatsioonis  transportfunktsioon
  Globuliinid  
◦ Kõik vereplasma valgud, v.a. albumiinid, klassifitseeritakse kui globuliinid, mis omakorda 
jagunevad alfa-l, alfa-2, beeta ja  gamma -globuliinid 
◦ Albumiinide ja globuliinide suhe veres on normaalses terves (mitte haigestunud) organismis 
püsiv suurus 
VALKUDE KLASSIFIKATSIOON 
 2. Päritolu järgne klassifikatsioon
 4. Funktsionaalne klassifikatsioon 
◦  loomsed
◦  ensüümid  -  pepsiintrüpsiinamülaas  jt. 
◦ taimsed
◦ transportvalgud - hemoglobiin, müoglobiin, 
◦  bakteriaalsed
transferriin,  vereseerumi  albumiin,  ioonpumbad  (Na-
◦ viiruste valgud
pump , Ca-pump) 
 3. Lokalisatsiooni järgne klassifikatsioon
◦ struktuursed valgud - kollageenid,  elastiinid

keratiinid, fibroiinid, histoonid 
vereplasmavalgud – albumiin, globuliinid


kontraktiilsed valgud -  müosiinaktiin , tropomüosiin, 
piimavalgud
tubuliin 
◦ lihaskoe valgud
◦ regulatoorsed valgud -  insuliin , histoonid 
◦ membraansed valgud
◦  retseptorvalgud  - rodopsiin,  kolinoretseptorid , LDL-
◦ tsütoplasmaatilised valgud
retseptor 
◦ ribosomaalsed valgud
◦ kaitsevalgud - immuunglobuliinid,  fibrinogeen
◦ rakutuuma valgud
trombiin 
◦ lüsosomaaalsed valgud jne.
◦ toite- ja varuvalgud - piima kaseiin, ovoalbumiin 
VALKUDE BIOFUNKTSIOONID (S.T. 
ROLL ORGANISMIS) 
 Valgud etendavad olulist osa kõikides eluprotsessides:  hingamine , liikumine, seedimine, 
kõrgem närvitegevus, osavõtt ensüümide, hormoonide, antikehade sünteesist. 
 1. ensümaatiline ehk biokatalüütiline. (inimorganismis ligikaudu 50000... 60000  erinevat valku, 
neist umbes 2000...2150 on ensüümid. Ensüümid moodustavad inimorganismis valkude üldhulgast 
kõigest 3,5…4%,)
• Ainult ensüümide kaastalitusel saavad toimuda toitumine, organismiomaste ainete  biosüntees
kehaline töö jm. eluprotsessid, sest ensüümid algatavad ja hoiavad käigus mis tahes 
ainevahetusprotsesse.

2. bioregulatoorne funktsioon (selle all peetakse silmas ainevahetuse ja metabolismi 
reguleerimist valguliste hormoonide poolt.) 
• Kõhunäärme/ pankrease  poolt toodetav insuliin reguleerib süsivesikute ainevahetuse kaudu glükoosi 
taset veres.
3. retseptoorne funktsioon (retseptorite koostis ja toime rajaneb valkudel.) 
• rakumembraani  nägemisaistingu   tekkes  osaleb silma võrkkesta retseptorvalk rodopsiin.
VALKUDE BIOFUNKTSIOONID (S.T. 
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
BIOKEEMIA-II osa - Orgaanilised ained #1 BIOKEEMIA-II osa - Orgaanilised ained #2 BIOKEEMIA-II osa - Orgaanilised ained #3 BIOKEEMIA-II osa - Orgaanilised ained #4 BIOKEEMIA-II osa - Orgaanilised ained #5 BIOKEEMIA-II osa - Orgaanilised ained #6 BIOKEEMIA-II osa - Orgaanilised ained #7 BIOKEEMIA-II osa - Orgaanilised ained #8 BIOKEEMIA-II osa - Orgaanilised ained #9 BIOKEEMIA-II osa - Orgaanilised ained #10 BIOKEEMIA-II osa - Orgaanilised ained #11 BIOKEEMIA-II osa - Orgaanilised ained #12 BIOKEEMIA-II osa - Orgaanilised ained #13 BIOKEEMIA-II osa - Orgaanilised ained #14 BIOKEEMIA-II osa - Orgaanilised ained #15 BIOKEEMIA-II osa - Orgaanilised ained #16 BIOKEEMIA-II osa - Orgaanilised ained #17 BIOKEEMIA-II osa - Orgaanilised ained #18 BIOKEEMIA-II osa - Orgaanilised ained #19 BIOKEEMIA-II osa - Orgaanilised ained #20 BIOKEEMIA-II osa - Orgaanilised ained #21 BIOKEEMIA-II osa - Orgaanilised ained #22 BIOKEEMIA-II osa - Orgaanilised ained #23 BIOKEEMIA-II osa - Orgaanilised ained #24 BIOKEEMIA-II osa - Orgaanilised ained #25 BIOKEEMIA-II osa - Orgaanilised ained #26 BIOKEEMIA-II osa - Orgaanilised ained #27 BIOKEEMIA-II osa - Orgaanilised ained #28 BIOKEEMIA-II osa - Orgaanilised ained #29 BIOKEEMIA-II osa - Orgaanilised ained #30 BIOKEEMIA-II osa - Orgaanilised ained #31 BIOKEEMIA-II osa - Orgaanilised ained #32 BIOKEEMIA-II osa - Orgaanilised ained #33 BIOKEEMIA-II osa - Orgaanilised ained #34 BIOKEEMIA-II osa - Orgaanilised ained #35 BIOKEEMIA-II osa - Orgaanilised ained #36 BIOKEEMIA-II osa - Orgaanilised ained #37 BIOKEEMIA-II osa - Orgaanilised ained #38 BIOKEEMIA-II osa - Orgaanilised ained #39 BIOKEEMIA-II osa - Orgaanilised ained #40 BIOKEEMIA-II osa - Orgaanilised ained #41 BIOKEEMIA-II osa - Orgaanilised ained #42 BIOKEEMIA-II osa - Orgaanilised ained #43 BIOKEEMIA-II osa - Orgaanilised ained #44 BIOKEEMIA-II osa - Orgaanilised ained #45 BIOKEEMIA-II osa - Orgaanilised ained #46 BIOKEEMIA-II osa - Orgaanilised ained #47 BIOKEEMIA-II osa - Orgaanilised ained #48 BIOKEEMIA-II osa - Orgaanilised ained #49 BIOKEEMIA-II osa - Orgaanilised ained #50
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 50 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2017-01-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 2 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Valeria Larina Õppematerjali autor

Lisainfo

M. Kolga ja A. Vahtramäe konspektidest koostatud õppimiseks slaidi.
Kolga , Vahtramäe , biokeemia , tartu , tervishoiu , slaidid , orga , glükoos , valgud , lipiidid , ensüüm , metabolism , molekul , sahhariidid , inimorganism , ensüümid

Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

16
docx
Biokeemia kordamine
29
doc
Biokeemia kordamine
26
docx
Biokeemia täielik kordamine
30
docx
Biokeemia Eksami kordamine
98
docx
Kogu keskkooli bioloogia konspekt
30
pdf
Valgud
42
docx
Biokeemia ja molekulaarbioloogia kordamisküsimused
22
docx
Biokeemia eksami kordamine





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun