Facebook Like

Süsivesikud (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris
Biokeemia  
SÜSIVESIKUD 
 
Et  enamiku  antud   aineklassi   esindajaid  saab  vaadelda  süsiniku  hüdraatidena  üldvalemiga  Cn(H2O)m,  võeti 
kasutusele  üldmõiste  "süsivesik".    Esimesena tegi seda  Tartu  Ülikooli  professor  C.Schmid  1844.aastal  ja see  ongi 
nüüdisajal rahvusvaheliselt üldtunnustatud nimetus.  
Süsivesik  ei  võrdu  mõistega  "suhkur".    Viimane  on  kokkuleppeline  käibetermin,  mida  kasutatakse  peamiselt 
sahharoosi, aga ka teiste magusamaitseliste  lihtsate  süsivesikute kohta. Seega on suhkur koondnimetus, mis hõlmab 
vaid teatud  osa süsivesikutest-  sünonüümtermin  on   sahhariidid   (täpsemalt  kõiki  magusamaitselisi,  veeslahustuvaid 
lihtsaid süsivesikuid, eeskätt  mono - ja disahhariide) 
 
Süsivesikud  on  meie  toidus  esmase  tähtsusega.  Nad  on  hästi  kättesaadavad,  kõrge  energeetilise 
väärtusega  ja  neid  on  kerge  säilitada.  Süsivesikute  arvele  langeb  meie  organismi  elutegevuseks 
vajaminevatest  kaloritest  55-60%.  Inimeste  jaoks  on    320  -  350  (400  -  450)  g  süsivesikuid 
ööpäevas  piisav  kogus.  Arvestades,  et  1  g  süsivesikuid  annab  umbes  4,1   kcal   energiat,  oleks 
nende  summaarne  energeetiline tulem 1300- 1450  kcal.  
Aju  energeetilised  vajadused rahuldatakse peaaegu täies  mahus  glükoosi arvel. Ajutegevus vajab  
pidevalt glükoosi.  
Süsivesikud on looduses enamlevinud orgaanilised ühendid, nad moodustavad üle 50% biosfääri 
orgaanilisest ainest.  
•  Taimedes leidub neid koguseliselt kõige rohkem - 75-90% 
•   Loomades  on süsivesikute sisaldus tunduvalt madalam - umbes 2%  
•  Seentes on süsivesikuid samuti kesiselt, kõigest 1-3% 
•  Mikroobides 12 - 28% 
 
Süsivesikute summaarne sisaldus erinevates toiduainetes 
Toiduaine 
Süsivesikud g/ 100g  
Toiduaine 
Süsivesikud g/100g 
nisujahu  
65,7-72,6 
leib 
42-51,5 
rukkijahu  
66,5-70,8 
kaerahelbed 
62-65,5 
makaronid  
70,9-75,5 
kapsas 
2,1-7,1 
kartul  
18,6-20,9 
aedhernes 
10,5-13,9 
apelsin  
9,2-11,4 
banaan 
21,8-23,5 
mustsõstar 
9,8-13,6 
pähklid 
11,1-23,5 
piim 
4,5-5,1 
loomamaks  
3,5-5,1 
kanamuna 
0,4-0,5 
viinerid  
0,4-2,7 
 
F u n k t s i o o n    o r g a n i s m i s 
 
1. Energeetiline 
Organismi  põhiline   energiaallikas     -  ~  60  %  kogu  ööpäevasest  energiast  saadakse  süsivesikute 
arvelt (süsivesikud - glükoos,  fruktoos  - on kõigi heterotroofsete organismide energiaallikaks). 
1 g süsivesikute lagunemisel eraldub 4,1 kcal (17,1 kJ) energiat.  
 
2. Plastiline ehk ehituslik 
Kõikides kudedes ja organites on süsivesikuid. Nad on rakukestades, rakkude sisemuses. 
Nad  on  ka  kõigi  taimede,  lülijalgsete  loomade  ja  paljude  mikroobide  põhiline  ehitusmaterjal 
(taimedes  -     tselluloos   ja  pektiinained;  lülijalgseis  ja  seentes  -     kitiin ;  kõigi  organismide 
nukleiinhappeis -  riboos  ja desoksüriboos). 
 
3.  Reserv (varu)materjal 
Nad  on  paljude  organismide  energeetiline  varuaine  (tärklis,  inuliin,   sahharoos   -  taimedes; 
glükogeen  -  kõrgemais  loomades).  Varud  lähevad  käiku  vajaduse  korral.  Glükogeeni  depooks 
Tartu Tervishoiu Kõrgkool 

Koostas M.  Kolga  
Biokeemia 
organismis on maks ja lihased. Täisväärtusliku toidu korral talletab maks kuni 10 % glükogeeni, 
aga  ebasoodsates  tingimustes  võib  glükogeeni  sisaldus  langeda  kuni  0,2  %.  Lihastes  on 
glükogeeni umbes 2 %. 
 
4. Kaitsefunktsioon 
Mitmesuguste 
näärmete 
lima 
on 
rikas 
süsivesikutest 
või 
nende 
tuletistest  - 
mukopolüsahhariididest.  Sekreedid   kaitsevad   õõnesorganeid  (söögitoru,  soolestik,   bronhid
mehhaaniliste  vigastuste  ja  haigustekitajate  sisstungi  eest.  Glükoosiderivaat  glükuroonhape 
osaleb  toksiliste  ainete  (sh.  ravimid)   kahjutuks   tegemises,  kuulub  antikehade,  mitmete 
verehüübimisfaktorite ehitusse. 
 
5. Reguleeriv funktsioon 
Toit  sisaldab  rohkesti  kiudaineid  -  tselluloosi,  pektiine  -  mis  mehhaaniliselt  ärritavad  mao-  ja 
soolelimaskesta, võttes seega osa peristaltikast; kuuluvad mõningate hormoonide ja koensüümide 
koostiskomponentideks. 
 
6. Spetsiifiline funktsioon 
Erinevad  süsivesikuid  osalevad  organismi  erinevates  funktsioonides  nagu  antikehade 
moodustamine, veregruppide spetsiifilsuse tagamine. 
  
7. Toitefunktsioon 
Rinnapiimas   leiduv    laktoos   on  vastsündinule  ülioluline  toitaine.  Laktoos  (sisaldub  piimas)  on 
vajalik täiskasvanu normaalses toitumises. 
 
K l a s s i f i k a t s i o o n  
Meie toidu süsivesikud ehk sahhariidid jaotuvad kolme põhirühma : 

1.   monoosid ,  
2.  oligosahhariidid (tuntumad esindajad  disahhariidid ) ja  
3.  polüoosid.  

 
1.    M o n o s a h h a r i i d i d     ehk monoosid  (lihtsüsivesikud) 
Looduslikud  süsivesikud  on  värvitud,  veeslahustuvad,  reeglina   magusamaitselised   kristallilised 
ühendid. Üldvalem on ( CH2O )n, kus n = 3-7.  
 Monoose jaotatakse alarühmadeks C-aatomite arvu järgi: 
*  3C  trioosid  
 C3H6O3 - esindajad glütseeraldehüüd ja dihüdroksüatsetoon  
                        nende fosfoderivaadid on olulised vaheühendid inimorganismi metabolismis 
*  4C  tetroosid C4H8O4 - esindaja erütroos - fosfoderivaat on süsivesikute metabolismi ühe 
                        põhiraja vaheühend 
*  5C  pentoosid 
C5H10O5 - esindajad riboos ja desoksüriboos, mis kuuluvad nukleiin- 
                        hapete ehitusse 
*  6C   heksoosid  

C6H12O6 - esindajad glükoos,  galaktoos , mannoos, fruktoos 
*  7C  heptoosid 
C7H14O7 - esindaja seduheptuloos 
 
Monoose liigendatakse ka funktsionaalse põhirühma järg: aldoosidel on aldehüüdrühm, ketoosidel – ketorühm. 
Monooside tähtsamad esindajad on: 
 
Glükoos  (dekstroos,  viinamrajasuhkur)  on  taimede  ja  loomade  põhilie  süsivesik.  Ta  ei  ole 
kõige   magusam   suhkur  -   suhkrute   magususe  pingereas  on  glükoos  alles  kolmandal  kohal  peale 
fruktoosi ja sahharoosi. Glükoos on levinud süsivesikute struktuurüksus: ta kuulub disahhariidide 
Tartu Tervishoiu Kõrgkool 

Koostas M. Kolga 
Biokeemia 
koostisesse.  Inimese  organismis  on  glükoos  põhiliseks  energiaallikaks  ja  paljude  teiste 
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Süsivesikud #1 Süsivesikud #2 Süsivesikud #3 Süsivesikud #4 Süsivesikud #5 Süsivesikud #6 Süsivesikud #7 Süsivesikud #8 Süsivesikud #9 Süsivesikud #10
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-10-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 15 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor NRage Õppematerjali autor

Mõisted


Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

9
doc
Toidu süsivesikud
100
pptx
BIOKEEMIA-II osa - Orgaanilised ained
19
ppt
Süsivesikud
26
docx
Biokeemia täielik kordamine
44
doc
Toit
22
ppt
Süsivesikud esitlus
98
docx
Kogu keskkooli bioloogia konspekt
25
docx
Organismi keemilisest koostisest-spordibiokeemia



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun