valdavalt cis-konfiguratsioonis GLÜTSEROFOSFOLIPIIDID on kõikide rakumembraanide peamine koostisosa, nad on amfifiilsed (amfipaatsed) molekulid, kus on polaarne tsenter tänu fosforhappe jääki. Amfipaatsuse tõttu moodustavad need lipiidid vesikeskonnas membraanid, vesiikulid või liposoomid. STEROOLID ehk STEROIDALKOHOLID ehituselt koosnevad steraanituumast, mis asendis C- 3 on hüdroksüleeritud. Võimelised moodustada rasvhapetega estreid steriidid. Levinuim loomne sterool on kolesterool (tagab membraani läbitavus ja voolavus) millest toodetakse sapphappeid, steroidhormoone ning D-vitamiini. Töö käik ja tulemuste analüüs 1.3.1 Rasvaplekiproov 1. Võtsin kaks kuiva katseklaasi, millesse panin 1 g tahket uuritavat ainet 2. Mõlemasse katseklaasi lisasin 0,5 ml tetraklorometaani, loksutasin 3. Jäin tahke materjali settimiseks 5 minutit seista 4
Looduslikud küllastumata rasvhapped on reeglina cis- konfiguratsioonis. Trans-konfiguratsioonis on küllastumata rasvhapete ahelad sik-sak-kujuga ja seetõttu käituvad biomembraanides sarnaselt küllastunud rasvhapetele. Rakumembraanide peamiseks koostisosaks on glütserofosfolipiidid, mis on amfifiilsed molekulid, sest lisaks kahele rasvhappe radikaalile sisaldavad nad fosforhappe jääki. Steroolide ehituslikuks aluseks on steraanituum, mis on C-3 asendis hüdroksüleeritud. Levinuim sterool on kolesterool, mida leidub pea kõikides loomsetes rakumembraanides. Taimerakkude membraanides täidavad sarnast funktsiooni fütosteroolid, nt ergosterool, stigmasterool, jt. 2. Katsed 1.3.1 Rasvapleki proov Kõikide lipiidide ühiseks omaduseks on lahustuvus orgaanilistes lahustites. Lipiidi sisaldava lahuse tilga kandmisel paberile ja lahusti aurustumisel moodustub lipiide sisaldava proovi korral paberile rasvaplekk, millest paberi läbipaistvus suureneb. Töö käik
nid).Liitvalgud ehk proteiidid: öpäevane vajadus 28-35 ml/kg,imikutel 120- hallolluse põhikomponendid magususe pingreas(dekstroos,vinamarjasuhkur) Fosfoproteiinid,kromoproteiinid,glükoprotei Tsüklilised lipiidid (baasalkohooliks-sterool) põhiline 170;naistel 50%,meestel 60%,imik 75%.Vesi inid jne. taimede ja lomad põhiline süsivesik.Veresuhkur ≈ sterool – inimorganismis on kolesterool,mille
vajadus 28-35 ml/kg,imikutel 120-170;naistel Fosfoproteiinid,kromoproteiinid,glükoproteiinid põhiline süsivesik.Veresuhkur veri kannab glükoosi Tsüklilised lipiidid (baasalkohooliks-sterool) põhiline 50%,meestel 60%,imik 75%.Vesi jaotub rakusiseseks jne. kudedesse,kus ta kasutab peamiselt energia sterool inimorganismis on kolesterool,mille
trans-konfiguratsioonis rasvhapped käituvad sarnaselt küllastunud rasvhapetega ning on organismis raskesti metaboliseeruvad. Glütserofosfolipiidid on rakumembraanide peamiseks koostisosaks. Tänu amfifiilsusele saavad need lipiidid moodustada vesikeskkonnas lipiidse kaksikkihi. Steroolide ehituslikuks aluseks on steraani tuum, mille C-3 asend on hüdroksüleeritud ja just seepärast ongi steroolid võimelised moodustama estreid rasvhapetega (steriidid). Tuntuim loomne sterool on kolesterool, mis koosneb loomsete rakumembraanide koostisse, sellest toodetakse ka sapphappeid, steroidhormoone ja ka D-vitamiini. Taimserakkude membraanides täidavad sarnast funktsiooni fütosteroolid, mis erinevad kolesteroolist C-17 asendusrühma ehituse poolest. 1.3.1 Rasvapleki proov Lipiidid lahustuvad orgaanilistes lahustites. Lipiide sisaldava lahuse tilga kandmisel paberile ja lahusti aurustumisel moodustub paberile rasvaplekk, mille tõttu paberi läbipaistvus suureneb
märgatavad. Aastarõngaste uuringuid kasutatakse puude vanuse määramisel, samuti paleoklimatoloogias, dendrokronoloogias jm. KOOSTISOSAD Keskmiselt puu koostisosad on: · Tselluloos (4050%); · Ligniin (2030%); · Hemitselluloos (2030%); · Lisaained (1-3%, vihmametsapuudel kuni 15%), rasvad, tärklis, sahharoos, valgud, fenoolid, vaha, parkained (ainult lehtpuudel), sterool, vaik, tärpentin; · Tuhk (0,10,5%, vihmametsapuudel kuni 5%). PUIDULIIGID · Oksapuit · Lehtpuit · Troopikapuit (vihmametsapuit) TAASKASUTUS, AINELINE JA ENERGEETILINE KASUTAMINE Puitu saab puhtal kujul probleemideta likvideerida seda kompostides või sellest põletamisega energiat võites. Vana- ja prügipuit kasutatakse põletusmaterjalina biomassitehases taastuv- ja CO2- neutraalse energia saamiseks
· Glütserofosfolipiidid rakumembraanide peamieks komponentiks. Amfipaatsed molekulid, kuid on olemas fosforhappe jääk, mis moodustavad polaarse tsentri. Selle tulemusene vesikeskonnas moodustavad fosfolipiidid erinevad struktuure(membraan, vesikulid, liposoomid). · Steroolide aluseks on steraanituum,mis asendis C-3 on hüdroksüleeritud. Steroolid on võimsad moodustada rasvhapetega estreid(steriidid). Kolesterool on levinum looduses sterool. Leidub kõikide loomseterakumembraanide koostises, tagab membraanile läbitavauuse ja voolavuse.Taimerakus sama funktsiooni täidavad fütosteroolid. Katse 1.3.1 Rasvapleki proov. · Teooria: Kõik lipiidid lahustuvad organilistes lahustites. Kui näiteks kanda lippidi sisaldava lauhust paberile, ja aurustama vedeliku, jääb paberil rasvaplekk, sel kohal pabri läbipaistvus suureneb. · Töö käik:
endast amfipaatseid molekule. Just amfipaatsuse tõttu saavad need lipiidid moodustada vesinikkeskkonnas struktuure, nagu membraanid, vesiikulid ja liposoomid. Steroolide ehk steroidalkoholide ehituslikuks aluseks on steraanituum, st tsüklopentanoperhüdrofenantreen, mis asendis C-3 on hüdroksüleeritud. Seetõttu on steroolid võimelised moodustama rasvhapetega estreid, mida tuntakse steriidide nime all. Levinuim loomne sterool on kolesterool, mida leidub pea kõikide loomsete rakumembraanide koostises ja mis tagab membraanide läbitavuse ja liikuvuse/voolavuse. 1.3.1. Rasvapleki proov Kõikide lipiidide ühiseks omaduseks on lahustuvus orgaanilistes lahustites. Lipiidi sisaldava lahuse tilga kandmisel paberile ja lahusti aurustumisel moodustub lipiide sisaldava proovi korral paberile rasvaplekk. Töö käik:
rasvhappeid polaarne tsenter rasvhapetega - C-ahelad on valdavalt - Amfipaatsuse tõttu estreid (STERIID) cis-konfiguratsioonis saavad need lipiid (C-ahela osad on ühel pool kaksiksideme moodustada tasapinda) moodustada LOOMNE TAIMNE - Trans- vesikeskkonnas STEROOL e STEROOL e konfiguratsioonis struktuure KOLESTER FÜTOSTER küllastumata (membraanid, OOL OOL rasvhapete ahelad on vesiikulid, . leidub . leidub sik-sak kujuga; liposoomid) rakumembraa rakumembraa käituvad -nide -nide
Igasse katseklaasi lisati 12 tilka värsket äädikhappe anhüdriidi ning 6 /ml tõesti??/ tilka kontsentreeritud väävelhapet ning segati hoolikalt. Jälgiti toimuvaid muutusi. Tulemus: Kollesterooli lahus muutus tumedaks, sinakas-rohekaks sisaldab kollesterooli (palju). Searasva lahuses muutusi ei toimunud kollesterool puudub. Rapsiõli lahus tõmbus väga hele rohekas-siniseks taimset sterooli (ilmselt /kolesterooli NB! Loomne sterool!! Aga mis sisaldub taimedes?/ stigmasterool, mida peaks rapsiõlis rohkesti leiduma) on, aga vähe.
Tärklis: kristallne, veel ei lahustu, pole magus Tähtsus organismis: varuaine, biosüntees, energia saamiseks, saadakse nukleiinhappeid, aminohappeid ja rasvhappeid, toiduainena, bioregulatsioon, kaitse (antikehades), 9. Lipiidid Koostiselemendid: C ; H ; O Liigid: lihtlipiidid ( 1alkohol (glütserool), 3 rasvhappejääki (nt: rasvad, õlid)); liitlipiidid ( 1 glütserool, 3 rasvhappejääki, muu aine); steroidid (sterool, 3 rasvhappejääki (nt: steroidhormoonid)); vaha (nt:mesilasvaha, puuvaha) Omadused: ei lahustu vees (tekitavad seetõttu vee peale kile) Tähtsus organismis: annab energiat (30-30% päevasest vajadusest), raku ehitusmaterjal, varurasv (kaitse külma eest, kaitse löökide eest, talletavad mürke) 10. Valgud Koostiselemendid: C ; H ; N ; O (S) Monomeerid: 20 aminohapet
LIPIIDIDE A/V MÕJUTAVAD AINED Organismis osaleb ainevahetuses rohkesti lipiide, kuid farmakoteraapiliselt on olulised triglütseriidid (glütserüültrikarboksülaadid) e. neutraalrasvad ja sterool- kolesterool. Triglütseriidid e. neutraalrasvad on olulised just liigse rasvumise puhul nahaaluses koes ja siseelundites (rasvtõbi) . Organism vajab paljusid erinevaid rasvu, mille seast üks on kolesterool. Kolesterooli liigne omastamine toiduga või liigne produktsioon organismi enda poolt on aga siiski kahjulik. Ülemäärane kolesterool ladestub arterite seintele rasvakogumitena. Aastate jooksul hakkavad need kogumid arteri valendikku ahendama, nii tekib arterite
polaarne tsenter. Just amfipaatsuse tõttu saavad need lipiidid moodustada vesikeskkonnas struktuure, nagu membraanid, vesiikulid või liposoomid. Steroolide ehk steroidalkoholide ehituslikuks aluseks on steraanituum, st tsüklopentanoperhüdrofenantreen, mis asendis C-3 on hüdroksüleeritud. Seetõttu on steroolid võimelised moodustama rasvhapetega estreid, mida tuntakse steriidide nime all. Levinuim loomne sterool on kolesterool, mida leidub pea kõikide loomsete rakumembraanide koostises ja mis tagab membraanide läbitavuse ja liikuvuse/voolavuse. Rasvapleki proov Kõikide lipiidide ühiseks omaduseks on lahustuvus orgaanilistes lahustites. Lipiidi sisaldava lahuse tilga kandmisel paberile ja lahusti aurustumisel moodustub lipiide sisaldava proovi korral paberile rasvaplekk, millest paberi läbipaistvus suureneb. Rasvaplekk on vastu valgust vaadates muust paberist heledam ja pimeda poole
Glütserofosfolipiidid on kõikide rakumembraanide põhiline koostisosa. Nad on amfifiilsed molekulid, sest sisaldavad lisaks kahele rasvhappe radikaalile ka fosforhappe jääki. Selle kaudu seonduvad aminoalkoholid ja moodustub polaarne tsenter. Glütserofosfolipiidid moodustavad vesikeskkonnas membraane, vesiikuleid ja liposoome. Steroolide ehituslikuks aluseks on steraanituum, mis asendis C-3 on hüdroksüleeritud. Steroolid moodustavad rasvhapete estreid ehk steriide. Kõige levinum loomne sterool on kolesterool. Kolesterool esineb peaaegu kõikide loomsete rakumembraanide koostises ja tagab membraanide läbitavuse ning liikuvuse. Kolesteroolist toodetakse ka steroidhormoone ja D-vitamiini. Fütosteroolid on steroolid, mis esinevad taimerakkude membraanides. Kolesteroolist ja üksteisest erinevad nad C-17 asendusrhma ehituse poolest. Fütosteroolide sisaldus on eriti kõrge mõnedes taimeõlides ja nad takistavad kolesterooli imendumist. 1.3.1 Rasvapleki proov
amfifiilseid (= amfipaatseid) molekule. Just amfipaatsuse tõttu saavad need lipiidid moodustada vesikeskkonnas struktuure, nagu membraanid, vesiikulid või liposoomid. Steroolide ehk steroidalkoholide ehituslikuks aluseks on steraanituum, st tsüklopentano- perhüdrofenantreen (seostunud 3 tsükloheksaani ja 1 tsüklopentaani tsükkel), mis asendis C-3 on hüdroksüleeritud. Steriidid - steroolide rasvhapetega estreid. Levinuim loomne sterool on kolesterool. Mitmetes taimeõlides (maisiõli, sojaõli jt) on fütosteroolide sisaldus märkimisväärselt kõrge, küündides sadade milligrammideni 100 g õli kohta. Fütosteroolidele omistatavat positiivset toimet inimorganismile põhjendatakse asjaoluga, et nad takistavad kolesterooli imendumist. 1.3.1 Küllastumata rasvhapete tuvastamine lipiidides Küllastumata rasvhapete esinemise kindlakstegemiseks lipiidides kasutatakse
Triglütseriidid, fosfolipiidid, kolesterool ja rasvlahustuvad vitamiinid ühinevad enterotsüütides külomikroniteks, 20-30 min. pärast rasvase toidu söömist ilmuvad KM lümfi, sealt edasi verre 1-2 tunni pärast..55 % triglütseriididest kantakse laiali väga madala tihedusega lipoproteiididena. Lipoproteiin, ø, Kole- Kolesterooli Fosfolipiidid, Proteiinid, Triglütseriidid, eluiga sterool, estrid, % % % % % Külomikronid, 80- 2 3 7 2 86 500 nm, ~5 min. VLDL, 50 nm, 7 12 18 8 53 ~30 min. LDL, 20 nm, 8 42 22 22 6 päevad HDL, 10 nm, 4 15 30 47 4 päevad
võib samuti N külge veel lisaks liituda või/ja viimase OH juurde. Glütserofosfolipiid sisaldab glütserooli, kahte rasvhappejääki ning fosforüleeritud alkoholi, on glütserooli estrid, milles kaks OH-rühma on esterdatud rasvhapetega ja üks fosforhappega. (R-CO-O)CH2(R'-CO-O)CH(O-POOH-O-X)CH2. Steriid ehk sterüülester rasvhape seostub sterooliga estersidemega 3. pos. OH-rühma kaudu. (sterool + rasvhape = steriid) 7. *Tripalmitüülglütserool CH2(palmithape)CH(palmithape)CH2(palmithape); *1-linolüül-2,3-dipalmitüülglütserool - CH2(linoolhape)CH(palmithape)CH2(palmithape); *1,2-dipalmitoleüül-3-oleüülglütserool - CH2(palmitolehape)CH(palmitolehape)CH2(olehape); *1-arahidüül-2-oleüül-3-linoleüülglütserool - CH2(arahhishape)CH(olehape)CH2(linoolhape). 8. Õlid vedel rasv, kus osa küllastumata rasvhapetest on küllastunud ja cis-vorm muutund
Glütserofosfolipiidid on kõikide rakumembraanide peamine koostisosa ning nad on amfifiilsed molekulid, sest sisaldavad lisaks kahele rasvhappe radikaalile veel ka fosforhappe jääki, mille kaudu seonduvad erinevad aminoalkoholid ja moodustub polaarne tsenter. Amfifiilsuse tõttu saavad glütserofosfolipiidid moodustada vesikeskkonnas struktuure. Steroolide ehituslik alus on steraanituum ja nad on võimelised moodustama rasvhapetega estreid. Enam levinud loomne sterool on kolesterool, mida leidub paljudes loomsetes rakumembraanides ja mis tagab membraanide läbitavuse. Kolesteroolist toodetakse ka steroidhormoone, sapphappeid ja D-vitamiini. 1.3.1 Rasvapleki proov Kõike lipiide iseloomustab see, et nad on lahustuvad orgaanilistes lahustites. Lipiidi sisaldava lahuse tilga kandmisel paberile ja lahusti ausutumisel moodustub lipiide sisaldava proovi korral paberile rasvaplekk, millest paberi läbipaistvus suureneb. Rasvaplekk on vastu valgust
Oma amfifiilsuse tõttu saavad nad moodustada vesikeskkonnas struktuure nagu membraanid, vesiikulid või liposoomid. Steroolide e steroidalkoholide ehituslikuks aluseks on steraanituum, st tsüklopentanoperhüdrofenantreen (3 tsükloheksaani ja 1 tsüklopentaani tsükkel), mis C-3 asendis on hüdroksüleeritud. Seeläbi saavad rasvhapped estreid moodustada, andes steriide. Ilona Juhanson, 123964YASB Levinuim loomne sterool on kolesterool, mida leidub pea kõikide loomsete rakumembraanide koostises ja mis tagab membraanide läbitavuse ja liikuvuse. Kolesteroolist saab toota ka sapphappeid, steroidhormoone ja D-vitamiini. Taimerakkude membraanides täidavad sarnast funktsiooni fütosteroolide esindajad ergosterool, stigmasterool, kampesterool jt, mis erinevad kolesteroolist ja üksteisest C-17 asendusrühma ehituse poolest. Mitmetes taimeõlides (nt maisi- ja sojaõli jt) on fütosteroolide
searasva lahuses võis vaevu märgata värvimuutust. Nende tulemuste põhjal järeldan, et kolesteroolilahus sisaldas kõige rohkem kolesterooli, seejärel oliiviõli ning kõige vähem searasva lahus. Kuid teadmiste põhjal peaks searasva lahuses olema kolesterooli märgatavalt rohkem. Selline tulemus võis tulla saastunud proovide tõttu või juhtus midagi katsete käigus, mis mõjutas kolesterooli sisaldust. Kolesterool on loomne sterool. Oliiviõlis kolesterool puudub. Taimedes on kolesterooliga sarnase funktsiooni täitmiseks steroolide hulka kuuluvad ergosterool, stigmasterool, kampesterool jt. Need kõik erinevad üksteisest C-17 asendusrühma poolest, kuid antud reaktsioonis C-17 positsioonis paiknev süsivesinikradikaal ei osale. Reaktsioonil annab värvuse kolesterooli reageerimisel äädikhappe anhüdriidiga väävelhappe keskkonnas tekkiv kolesterooli polüeensete sulfoonhappe derivaatide segu. 2
Niinimetatud tihvtpiirkonnaga puude omaduseks on ristlõikel märgatav ühtlane hele värvus, mis on tingitud südamiku mitte kestandumisest (näiteks mägivaher, kask, lepp, pappel, harilik vaher ja arukask) . 4. KOOSTISOSAD Keskmiselt puu koostisosad on: · Tselluloos (4050%); · Ligniin (2030%); · Hemitselluloos (2030%); · Lisaained (13%, vihmametsapuudel kuni 15%) rasvad, tärklis, sahharoos, valgud, fenoolid, vaha, parkained (ainult lehtpuudel), sterool, vaik, tärpentin; · Tuhk (0,10,5%, vihmametsapuudel kuni 5%). 5. PUIDULIIGID 5.1. Okaspuit Arenguajaloo järgi on okaspuit vanem ning lihtsama rakulise ülesehitusega kui lehtpuit seal on vaid kahte liiki rakke: · Trahheiid: piklikud lõpus teravaks mineva otsaga rakud, mis on täidetud ainult õhu või veega (vt Joonis . Oksapuu tangentsiaallõige: trahheiidid ja nendes olevad koobaspoorid. Nende puidusubstantsi osakaal on 90100%
vesinikust, hapnikust ning väävlist. Antratsiit-kõva, kompaktne variatsioon mineraalsest söest, mil on suur sära. Tal on kivisüsidest suurim süsinikusisaldus ja vähim arv ebapuhtaid ühendeid. Puit-Keskmiselt puu koostisosad on:Tselluloos (40-50 %),Ligniin (20-30 %),Hemitselluloos (20-30 %),lisaained (1-3 %, vihmametsapuudel kuni 15 %) rasvad, tärklis, suhkur, valgud, fenoolid, vaha, parkained (ainult lehtpuudel), sterool, vaik, tärpentin,Tuhk (0,1-0,5 %, vihmametsapuudel kuni 5 %) Põlevkivid-on kerogeeni sisaldav peenkihiline musta või pruuni värvi settekivim.Põlevkivi koosneb mittetäielikult lagunenud orgaanilisest ainest ning mitmesugustest mineraalidest. Orgaaniline aines koosneb enamasti vetikate või bakterite jäänustest moodustunud kerogeenist. Kukersiit-on põlevkivide hulka kuuluv settekivim.Kukersiidi orgaaniline osa on moodustunud sinivetika jäänustest.
Esindajate grupid erinevad: a. kaksiksidemete paigutuselt steroidtuumas.; b. asendusrühmade tüübi ja lokalisatsiooni poolest (süsivesinikradikaalid, hüdroksüül- ja ketorühmad). Steroidide esindajate grupid: STEROOLID (vana nimetus STERIINID).; SAPPHAPPED.; STEROIDHORMOONID.; STEROIDALKALOIDID. STEROOLID - tsüklilised küllastumata alkoholid: B-tsüklis üks kaksikside, 3. positsioonis OH-rühm, 17. positsioonis pikem süsivesinikradikaal (8-10 C aatomit). Kolesterool - tuntuim loomne sterool; esineb rakumembraanide koostises, vitamiin D jt ühendite sünteesi lähteaine; inimesel veres norm 5,2 mM ~ 220 mg/100 ml. Ergosterool - pärmides, hallitusseentes; Stigmasterool sojaoas; STERIIDID = sterüülestrid Rasvhape seostub sterooliga estersidemega 3. pos. OH-rühma kaudu. SAPPHAPPED (ja nende soolad SAPISOOLAD) - sapi koostises olevad ained; osalevad seedetraktis toidurasvade emulgeerumise ja omastumise protsessis; tekivad kolesterooli ensümaatilisel oksüdeerumisel
· on soodustatud ateroskleroosi teke Sfingolipiidid - on närvikiudude müeliintuppede ja aju hallolluse põhikomponendid. 3. T s ü k l i l i s e d l i p i i d i d, mille baasalkoholiks tsüklilised alkoholid - steroolid. Ehituslikust aspektist ja ühendi füüsikalis-keemilistest omadustest lähtudes võib tsüklilise alkoholi ja rasvhappejääkide ühendit pidada lipiidiks. Biotoime alusel on need tsüklilised ühendid hoopiski hormoonid, ensüümide kofaktorid jne. Põhiline sterool inimorganismis on kolesterool, mille esterifitseerimine rasvhappega annab tsüklilise lipiidi kolesteriidi. Kolesterool ja selle ühendi estrid ei ole kahjulikud ega toksilised. Tegemist on kõigile päristuumsetele rakkudele tüüpilise ühendiga Esmalt avastati kolesterool sapikivides (kr.k. holle - sapp) 17.saj. Tartu Tervishoiu Kõrgkool 4 Koostanud M. Kolga
molekulile hüdrofoobsuse, sisaldavad nad ka fosforhappe jääki, mille kaudu seonduvad erinevad aminoalkoholid ja moodustud polaarne tsenter. Amfipaatsuse tõttu saavad sellised lipiidid moodustada vesikeskkonnas membraanseid struktuure. Steroolid koosnevad steraanituumast, mis on C-3 asendis hüdroksüleeritud. Seetõttu suudavad steroolid moodustada rasvhapetega estreid: steriide. Levinum loomne sterool on kolesterool, mida leidub pea kõikide loomsete rakumembraanide koostises ning mis tagab membraanide läbitavuse ja liikuvuse. Lisaks toodetakse kolesteroolist sapphappeid, steroidhormoone ja D-vitamiini. Kuigi kõrget kolesteroolitaset on peetud südame- ja veresoonkonna haiguste riskifaktoriks, on määravaks teguriks ikkagi kolesterooli jaotumine aterogeensete ja kaitsvate lipoproteiinide vahel.
Munakollane sisaldab palju rasvu, amiinohappeid ja vitamiiine, tänu millele on suurepäraseks toiteallikaks. Munarebu rasv koosneb erinevatest rasvhapetest, kolesteroolist, letsitiinist ja kefaliinist. Munakollase rasvhapete hulka kuulub ka linoolhape; munakollane on selle kasuliku polüküllastumata rasvhappe tähtis allikas. Rasvhape on tähtis ka seetõttu, et inimene ise ei suuda seda toota. Munakollase rasvade hulka kuulub ka palju poleemikat tekitanud kolesterool. Kolesterool on sterool, mida leidub kõikides loomsetes rasvades, kuid ei ole taimedes. Munakollane sisaldab teoreetiliselt umbes 1500 mg kolesterooli 100 g munakollase kohta, mis teeb 4,5% munakollase rasvast. Kolesterooli on kõikjal inimese kehas, kõige rohkem on seda aga maksas. Kui toidus on väga palju kolesterooli, vähendab organism tavaliselt ise oma kolesteroolitoodangut. Seisukoht kolesterooli kahjulikkuse kohta on tingitud sellest, et osal
kahele rasvhappe radikaalile, mis annavad molekulile hüdrofoobsuse, sisaldavad nad fosforhappe jääki, mille kaudu seonduvad erinevad aminoalkoholid ja mille tulemusena moodustub molekulis polaarne tsenter. Just amfipaatsuse tõttu saavad need lipiidid moodustada vesikeskkonnas struktuure, nagu membraanid, vesiikulid või liposoomid. 4. Millised lipiidid kuuluvad bioloogiliste membraanide koostisse? Levinuim loomne sterool on kolesterool, mida leidub pea kõikide loomsete rakumembraanide koostises ja mis tagab membraanide läbitavuse ja liikuvuse/voolavuse. 11 Taimerakkude membraanides sarnast funktsiooni täitvate steroolide ehk fütosteroolide esindajad ergosterool, stigmasterool, kampesterool jt erinevad kolesteroolist ja ka üksteisest C-17 asendusrühma ehituse poolest. 5
rühmi (fosforhappejääki, süsivesikulist komponenti, lämmastikalust). Eristatakse glütserofosfolipiide (baasalkoholiks on glütserool) ja sfingolipiide (baasalkoholiks on sfingosiin) • Glütserofosfolipiidid - väga olulised rakumembraanide ehituskomponendid, neid sünteesib maks • Sfingolipiidid - on närvikiudude müeliintuppede ja aju hallolluse põhikomponendid. Tsüklilised lipiidid - mille baasalkoholiks tsüklilised alkoholid - steroolid. Põhiline sterool inimorganismis on kolesterool, mille esterifitseerimine rasvhappega annab tsüklilise lipiidi kolesteriidi. • Kolesterool ja selle ühendi estrid ei ole kahjulikud ega toksilised. Tegemist on kõigile päris-tuumsetele rakkudele tüüpilise ühendiga • Endogeenne kolesterool 80% on raku(bio)membraanide tähtis ehituskomponent ja võib leida seega inimorganismi kõikides kudedes: eriti rohkesti maksas (tekib peamiselt siin),
tsenter. Just amfipaatsuse tõttu saavad need lipiidid moodustada vesikeskkonnas struktuure, nagu membraanid, vesiikulid või liposoomid. Steroolide ehk steroidalkoholide ehituslikuks aluseks on steraanituum, st tsüklopentano- perhüdrofenantreen (seostunud 3 tsükloheksaani ja 1 tsüklopentaani tsükkel), mis asendis C-3 on hüdroksüleeritud. Seetõttu on steroolid võimelised moodustama rasvhapetega estreid, mida tuntakse steriidide nime all. Levinuim loomne sterool on kolesterool, mida leidub pea kõikide loomsete rakumembraanide koostises ja mis tagab membraanide läbitavuse ja liikuvuse/voolavuse. Lisaks sellele toodetakse kolesteroolist sapphappeid, steroidhormoone ning D-vitamiini. Kuigi pikka aega on kõrget kolesteroolitaset peetud südame- ja veresoonkonna haiguste riskifaktoriks, on määravaks teguriks kolesterooli jaotumine nö aterogeensete ja kaitsvate lipoproteiinide vahel.
vorm stabiilsem kui α-glükopüranoosne konfiguratsioon. Steroidid/steroolid on inimorganismi H H tähtsad biomolekulid. Nende hulka C H O H kuuluvad steroidhormoonid, kole- H O 2 HO CH2O H O sterool, sapphapped jne. Nende tsük- H O H liliste molekulide baas-skeletiks on ste- H O H H H HO raantuum, mis evib inimorganismis OH
annaabi.ee 
