Valguse teke ja luminestsents. Mis on valgus? Valgus on elektromagnetlaine, mille lainepikkus vaakumis on vahemikus 380-760 nm. Valguslained on elektromagnetlained, mis tekitavad inimesel nägemisaistingu. Valguse teke Valgus tekib aatomis. Valgus ei teki iseenesest; kiirgajateks on aineosakesed, mille (sise)energia muundub valguseks. Selleks, et tekiks valgus, on vaja energiat. Valguslained kannavad aatomist energiat ära ja aatomi energia väheneb. Aatomid kiirgavad laineid mitte pidevalt, vaid lühikeste ajavahemike jooksul niinimetatud lainejadadena. Pärast kiirgamist aatom kustub, st ei kiirga enam valgust Aatom kogub mingi aja jooksul energiat (nt
kiirgavad valgust . Valgusallikad on juba ammusest ajast liigitatud: kuumad või külmad, looduslikud, elus või eluta . Kuumad ,lisaks valgusele kiirgavad ka soojust( nt. Päike, hõõglamp ), külmad aga on ainult valgusallikaks ( nt. arvutiekraan, päevavalguslamp) . Elusolevad valgusallikad on näiteks jaanimardikas ning laternkala ning elutudeks võib lugeda päikese, tähe ja äikese. Valgus liigutub kolmeks põhiliseks liigiks . Nähtav valgus ,mis tekitab nägemisaistingu ja inimene saab vaadelda ümbritsevat keskkonda oma silmadega. Ultravioletkiirgus ehk ultravalgus, nähtamatu inimsilmale ning see on inimorganismile väiksemalgi määral kahjulik. Ning ka infrapunakiirgus e infravalgus , osa valgusest, mis kannab edasi soojust ja teda nimetatakse seetõttu ka soojuskiirguseks.Valgusel on veel mitmeidki toimeid peale soojusliku toime . Keemiline toime ,mille tõttu muutub keemline koostis aineosakestel.
SILM. PRILLID. http://www.abiks.pri.ee Silma optilist süsteemi tervikuna võib vaadata muutuva fookuskaugusega ja muutumatu sügavusega (läätse kaugus ekraanist) koondava läätsena. Ekraaniks, millel tekib vaadatava eseme tõeline ümberpööratud kujutis, on võrkkest. Silma langeva valguse poolt põhjustatud närvilõpmete ärritus tekitab nägemisaistingu. Normaalse silma puhul tekib väga kaugel asuvate esemete kujutis võrkkestal silmaläätse lihaste vähimagi pingeta. Kui ese läheneb surustakse silmalääts kokku ja silmafookuskaugus väheneb sedavõrd, et kujutise tasand ühtib uuesti võrkkestaga. Eseme kaugust silmast, mille korral on eseme detaile kõige mugavam vaadata, nim parima nägemise kauguseks (25cm) Prillid. Inimestel, kellel ei tekita silmad pingeta olekus eseme kujutist võrkkestal, vaid selle ees,
Laine kõrgusest väljendab laine kõrgeima punkti ja madalaima punkti vahelist kaugust. Arvuliselt võrdne kahe amplituudiga, h = 2x0. tähis h, mõõtühik 1 m. Lainepikkusest vahemaa kahe lähima samas faasis võnkuva punkti vahel Tähis , mõõtühik 1 m. Laine levimiskiirus iseloomustab laine edasikandumist ruumis. Tähis v, mõõtühik m/s. Valem: v= T =f 13.Milline osa valguslainest tekitab nägemisaistingu? Kuigi valguslaine moodustub mõlema välja (elektri- ja magnetvälja) kooseksisteerimisel, siis nägemisaistingu põhjustab siiski vaid elektrivälja mõju meie silmale. 14.Millise lainepikkusega elektromagnetlaineid näeme valgusena? Kõikidest elektromagnetlainetest näeb inimese silm ainult seda osa, kus laine sagedus jääb vahemikku 1014...1015 Hz. Sellise sagedusega elektromagnetlaineid nimetatakse nähtavaks valguseks. 15.Erineva lainepikkusega valguslaineid tajume värvidena. 16
haarab kaasa teise, teine kolmanda jne jne 23. Kuidas on seotud elektromagnetlaine levimise kiirus, sagedus, periood ja lainepikkus? V = s/t = /T =f Valguslaine- ristsuunas võnkuvad elektri- ja magnetväljad. Valgus tekib aatomis, ergastatud elektronide kiirgamisel. Ergastamise järgi jagatakse valgusallikad: soojuslikud ja helendavad. Valgus lained Infravalgus- kiirgavad kõik kuumad kehad (päike, hõõglamp) Ultraviolettvalgus- mõõdukalt tervistav, muidu nahavähk Nähtav valgus- tekitab nägemisaistingu Valge valgus on liitvalgus, mis koosneb värvilistest valgustest. Spekter vikerkaarevärviline riba. Spekter tekib siis, kui valge valgus murdub läbi prisma, sest eri värvi valgused murduvad prismas erinevalt. Kõige rohkem murdub violetne, kõige vähem punane valgus. Spektri värvid on punane, oranz, kollane, roheline, helesinine, sinine ja violetne. Valgusfiltriks nimetatakse läbipaistvat keha, millega eraldatakse valgusi. Värviline pind
pingemuutused; lühiajalised/pikaajalised toitekatkestused; võrgusag/transient liigpinged; toitepinge asümmeetria; kõrgemad/vaheharmoonikud;signaalpinged; alaliskomponendid vahelduvvooluvõrkudes; flikkerid. 4. Võrgusagedus +-1% 99,5% nädalas. +-0,5%=kvaliteedi kõrgtase, +-1%=normaaltase 5. Pingehälve, pingemuutused, värelus 95% MP/KP toitepinge efektiivväärtuse 10min. keskväärtusest olema normaaltingimusel +-10%. Värelus e. flikker on nägemisaistingu ebaühtlus valguse kõikuvast heledusest või muutlikust spektraaljaotusest. 6. Pingelohud Lühiajaline pingemuutus, kus toitepinge on alla 90% ja üle 1% nimipingest. Iseloomustavad tegurid: ulatus, sügavus, kestus, faasinihe, koht pingelainel, asümmeetria kolmes faasis. 7. Toitekatkestused Pinge alla 1%. 8. Liigpinged Võrgusageduslikud või transientliigpinged. Võrgusag. tekkib tavaliselt lülitustel või rikete tagajärjel (1f
Taju liigitatakse: ümbritsevate objektide taju, liikumistaju, ajataju ja ruumitaju 23. Võrkkestas asuvaid kepikesi on vaja hämaras nägemiseks, kolvikesi värvuste nägemiseks. 24. Kuulmisaistingu tekkimine: Helilained panevad võnkuma trummikile, kust edasi liiguvad lained kuulmeluukestele. Kuulmeluud edastavad need teole, kus retseptorid muudavad helivõnked närviimpulssideks. Impulsid liiguvad oimusagara kuulmiskeskusse, kus tekib kuulmisaisting. Nägemisaistingu tekkimine: Valguse mõjul tekib silma võrkkesta valgustundlikes rakkudes erutus, mis liigub närviimpulssidega peaaju kuklasagara nägemiskeskusse, kus tekib nägemisaisting. 25. Aistingu tundlikkuse alumine absoluutne lävi ärritaja minimaalne tugevus mingi aistingu tekkeks Aistingu tundlikkuse ülemine absoluutne lävi ärritaja maksimaalne tugevus, mis veel sama aistingu tekitab Eristuslävi ühe ja sama ärritaja väiksem erinevus, mida inimene märkab 26
*Kolvikesed - seotud nägemisega valges. Kolvikesed on paigutatud tsentraalsemalt. Kõige rohkem kolvikesi on tsentraallohu(foveo centralis) piirkonnas. Silma optiline aparaat fikseeribki kujutise sellisena, et ta langeks tsentraallohu piirkonda. Võrkkestas on üks koht, kus üldse nägemisretseptoreid ei ole. See on nägemisvälja väljumiskoht ehk pimetähn. 2. Nägemismeele tsentraalsed juhteteed. Nägemisaistingu teke. Kujutis vaadeldavast esemest langeb normaalse nägemise korral silma võrkkestale ja on kõige teravam siis kui ta langeb tsentraallohu piirkonda. Erutuse võtavad vastu valges nägemise korral kolvikesed ja annavad selle edasi nägemisnärvi kiududele. Nägemisnärvi ja nägemisjuhteteede esimene ümberlülitus närvilt närvile on keskaju piirkonnas ülemises küngastikus. Sealt edasi läheb erutus vaheajus taalamusse, kus asub välimine/külgmine põlvikkeha (lateral geniculatebody)
Valguskiired levivad ühtlases keskkonnas sirgjooneliselt. Valguse levimise kiirus vaakumis (ilma õhuta ruumis) on peaaegu 300000 km/s, õhus, vees ja klaasis levib valgus veidi aeglasemalt, sest need on optiliselt tihedamad keskkonnad. Seega ei avalda valgus teisest valgusallikast levivale valgusele mingisugust mõju ja valguskiirte vihud levivad üksteisest sõltumatult. Valge valgus – Liitvalgus, mis koosneb erinevat värvi valgustest Valgus tekitab meie silmas nägemisaistingu Erinevatel vävidel on erinevad lainepikkused Läbipaistmatu pind peegeldab osa valgusest tagasi ja osa sellest neeldub Selleks, et lahutada valget valgust kasutatakse kõige tihedamini kolmnurkset klaasprismat, sest kui valgus seda läbib, siis ta murdub Spekter – Kui valge valgus läbib klaasprismat, siis ta murdub ning tekib vikerkaarevärviline valgusvihk. Valge valgus saab ka vihmapiisa sees murduda ning seetõttu tekib vikerkaar. On olemas ka selliseid kiiri, mida me ei näe -
Nende abil toimub silmaliigutamine ülemine ja alumine sirglihas, sisemine ja välimine lihas, ülemine/alumine põikilihas. Nelja innerveerib silmaliigutjaja närvikiud (ülemist/alumist, seesmist lihast ja ülemist põikilihast; alumist lihast innerveerib plokinärv, välist närvi 6. kraniaalnärv. silmaahendajat innerveerib parasümpaatiline mõju pupilli laiendajat innerveerib sümp NS-i närv ripslihast nervus ciliaris??) Nägemismeele tsentraalsed juhteteed ja nägemisaistingu teke Kujutis tekib silma võrkkesta retseptorites erutuse: valges-kolvikestes. Erutus antakse nägemisnärvi kiududele. Silma võrkkestalt lähtuvate närviimpulsside kulg ajju kulgeb võrkkesta seesmisest ja välimisest poolest erinevalt. Kummagi silma sisemiselt poolelt pärit närviimpulsid kulgevad mööda närvikiude, mis ristuvad ajus, ristumiskohta kutsutakse ristmikukohaks. Pärast ristmikku liiguvad ajju vasakul pool need närviimpulsid, mis
valguskiirte abil, milleks on ristsirged valguse lainepinnale (pinnanormaalid). 4. Punktvalgusallikaks nim. niisugust valgusallikat, mille mõõtmed on väiksed võrreldes kaugusega vaatluskohast. 5. Valguse sirgjoonelise levimise seadus: Optiliselt ühtlases kk-s levib valgus ühest punktist teise kõige lühemat teed mööda. 10. Valgusvooks nim. ajaühikus mingit pinda läbiva valgusenergia hulka, mida hinnatakse nägemisaistingu põhjal. Tähis . Ühik [1lm] 11. 1 luumen on 1 cd valgustugevusega punkt valgusallika poolt 1 sr suurusesse ruuminurka kiiratud valgusenergia. 12. Ruuminurgaks nim. koonilise pinnaga piiratud pinna osa. Tähis . Ühik [1sr] 13. 1 steradiaan on selline ruuminurk, mis lõikab kera pinnast välja pinnatüki, mille pindala võrdub raadiuse ruuduga. 14. Valgustugevuseks nim. valgusallika poolt ühikulisse ruuminurka kiiratud valgusvoogu. Tähis I. Ühik [1cd] 15. Valgustatuseks nim
ELEKTROMAGNETLAINE KUJUTAB ENDAST MUUTUVATE ELEKTRI- JA MAGNETVÄLJADE SÜSTEEMI, MIS LEVIVAD RUUMIS KIIRUSEGA 3•10 M/S. ELEKTROMAGNETLAINET SAAB UURIDA: 1) VAADELDES LAINET MINGIS RUUMIPUNKTIS VÕIME MÕÕTA LAINE PERIOODI (T) JA 2) VAADELDES LAINET MINGIL AJAHETKEL SAAME GRAAFIKULT MÕÕTA LAINEPIKKUST (λ). VALGUSLAINED ON ELEKTROMAGNETLAINED, MIS KOOSNEVAD AJAS PERIOODILISELT MUUTUVATEST NING RISTI PAIKNEVATEST MAGNET- JA ELEKTRIVÄLJAST NING MILLE LAINELINE OLEMUS AVALDUB RUUMIS LEVIVATE ELEKTRI- JA MAGNETVÄLJADE PERIOODILISES MUUTUMISES. VALGUSLAINE ON RISTLAINE, SEST ELEKTRI-JA MAGNETVÄLJADE MUUTUSED TOIMUVAD RISTI LAINE LEVIMISSIHIGA. NÄGEMISAISTINGU PÕHJUSTAB ELEKTRIVÄLJA MÕJU MEIE SILMALE. LAINEFRONT- SAMAS FAASIS VÕNKUVATE PUNKTIDE PIND JA ERIJUHUL VÕIB SEE OLLA KA TASAPIND. LAINEFRONT ERALDAB LAINETE POOLT HÄIRITUD RUUMIOSA SELLEST RUUMIST, KUHU LAINED POLE VEEL JÕUDNUD. VALGUSLAINED ON KERALAINED- VALGUSALLIKAST EEMALDUDES LEVIVAD N...
klassile __________________________________________________________________________ Ettevalmistus arvestuseks 1. Mida kirjeldab optika? Optika on füüsika osa, mis kirjeldab valguse käitumist ja omadusi ning vastastikmõju ainega. 2. Mis on valgus? · Valgus on elektromagnetlaine, mille lainepikkus vaakumis on vahemikus 380-760 nm. · Valguslained on elektromagnetlained, mis tekitavad inimesel nägemisaistingu. 3. Kuidas liigitatakse valguslained lainepikkuse järgi? Valgust klassifitseeritakse lainepikkuse järgi · Infravalgus · Nähtav valgus · Ultravalgus 4. Nimeta valguslainet iseloomustavad suurused · Lainepikkus · Laineperiood T · Laine sagedus f · Laine kiirus v · Valguse intensiivsus I 5. Lainepikkus
· Halogeenlamp- hõglamp, mille täidisklaasile on lisatud halogeenühendeid, kiire käivitamine, soe värvsus, · Naatriumlamp- ergastatud olekus naatrium, kollane valgus, pikk süttimisaeg (tänavavalgustus, tunnelid, taimekasvatus) · Elavhõbelamp- elavhõbeda aurud, süttimine pikk, (tööstus, põllumajandus, ehitus, välisvalgustus, laod) Mõisted: · Valguskvant- footon · Valgusvoog- lambi kiirgusenergia ajaühikus, mis tekitab nägemisaistingu (lm) · Valgustihedus- teatud pinnale langev valgusvoog pinnaühiku kohta · Ruuminurk · Valgustugevus- valgusvoog määratud suunas, kirjeldab valgusallika võimet toota valgust etteantud suunas. · Heledus- iseloomustab valgustugevuse näivat tihendust valgust andval või peegeldaval pinnal. · Valgusviljakus- valgusallika poolt kiiratav valgusvoog ühikulise toitevõimsuse kohta. · Peegeldumine · Neeldumine · Läbimine
5. Sõnastada valguse sirgejoonelise levimise seadus. Ühtlases keskkonnas levib valgus sirgjooneliselt. 6. Selgitada valguskiirte sõltumatu levimise seaduspärasust. 7. Mida nim varjuks? Varjuks nim ruumipiirkonda, mida valgusallikas ei valgusta üldse või valgustab osaliselt. 8. Täisvarju tekkimise joonis. 9. Poolvarju tekkimise joonis. 10. Mida nim valgusvooks? Tähis, ühik. Valgusvooks nim ajaühikus mingit pinda läbiva valgusenergia hulka, mida hinnatakse nägemisaistingu põhjal. [1lm] 11. Defineerida 1 luumen. 1 luumen on ühe valgustugevusega punktvalgusallika poolt ühe sr suurusesse ruuminurka kiiratud valgusvoog. 12. Mida nim ruuminurgaks? Tähis, ühik. Ruuminurgaks nim koonuselise pinnaga piiratud pinnaosa. [1sr] 13. Defineerida 1 steradiaan. 1 steradiaan on selline ruuminurk, mis lõikab kera pinnast välja pinna tüki, mille pindala võrdub raadiuse ruuduga. 14. Mida nim valgustugevuseks? Tähis, ühik
ärritusenergia närviimpulssideks; · närvikiududest mis toimetavad närviimpulsse edasi; · vastavatest peaaju piirkondadest kus toimub närviimpulssidena saabunud info töötlemine. 1. Nägemine Inimese nägemisorganiks on silm. Silma abil eristame valgust ja värvusi, esemete kuju ja suurust ning ruumis liikumist. Nägemismeele kaudu saab inimene väliskeskkonnast kõige rohkem infot erinevatel andmetel 80-90%. Nägemisaistingu kujunemine: valguse mõjul tekib silma võrkkesta valgustundlikes rakkudes (kepikestes ja kolvikestes) erutus, mis liigub närviimpulssidena peaaju kuklasagara nägemiskeskusse, kus tekib nägemisaisting. Inimene näeb valgusena elektromagnetlaineid pikkusega 380-770nm (nanomeeter so miljardik meetrit). Madalamad lainepikkused on nähtavad lilla-sinisena ja kõrgemad lainepikkused kollase-punasena. Silma ehitusest, valguse liikumisest ja kujutise moodustumisest: valgus pääseb silma
keel. Mida peegeldab aisting, mida taju Aisting peegeldab objekti üksikuid omadusi, taju peegeldab objekti terviklikult Aistingute ja taju liigid Aistingute liigid: nägemine, kuulmine, maitsmine, haistmine, kompimine. Taju liigid: isikutaju, liikumistaju, ajataju, ruumitaju. Milleks on silma võrkkestal kolvikesed ja kepikesed Kolvikesed on selleks, et nöha värve, kepikesed selleks, et pimedas näha. Kuulmis- ja nägemisaistingu tekkimine Nägemine: stiimuliks on värvilained, retseptorid on kolvikesed ja kepikesed silma värkkestal, aisting tekib kuklasagaras. Kuulmine: stiimuliks on helilained, retseptoriteks on heliretseptori, mis paiknevad sisekõrvas, aisting tekib oimusagaras. Aistingu alumine, ülemine ja eristuslävi(määratlusest ära tunda, tal on antud väited) Alumine lävi- ärritaja minimaalne tugevus mingi aistingu tekkeks
ja ereda valguse puhul, kui neid mõjutavad ka stiimuli muutused Sensoorne adaptsioon-stiimuliha harjumine kui saa stiimulit esitatakse pikema aj jooksule, meie tundlikkus stiimuli astu väheneb Milleks?- tuttavale stiimulile anname vähem sensoorset kaalukust, et saaks paremini reageerida muutustele. Evolutsiooniline nägemine NÄGEMINE Palju in: värvid, kujud, ruumiline pigutus jen Stiimuliks, mis käivitab nägemisaistingu on valgus*päike, lambid jne Varem usuti, et inimese silm valgustab objekt Valgus liigub lainetena- Laine pikkus-peamine tegur värvi tajumisel Vaguse tajumine toimb fotoretseptorite abil, mis asuvad silma võrkkestal Nägemismeele kontrastefektid SENSOORSED SÜSTEEMID ON tundlikud erinevuste suhtes Kontrastefektid- eesmärk on rõhutada servi, et eristada kujusid Nägemismeele värvitaju
ka röntgenikiirguse, mikrolainete, raadiolainete ning teiste elektromagnetkiirguse liikide korral. Seega võib optikat vaadelda elektromagnetismi allvaldkonnana. Osa optilisi nähtusi tuleneb ka valguse kvantiseloomust ja seetõttu on teatud optika valdkonnad seotud kvantmehaanikaga. 2. Mis on valgus? · Valgus on elektromagnetlaine, mille lainepikkus vaakumis on vahemikus 380-760 nm. · Valguslained on elektromagnetlained, mis tekitavad inimesel nägemisaistingu. Erineva lainepikkusega valguskiirgust tajub inimene erineva värvusena. 3. Kuidas liigitatakse valguslained lainepikkuse järgi? Valgust klassifitseeritakse lainepikkuse järgi · Infravalgus · Nähtav valgus · Ultravalgus 4. Nimeta valguslainet iseloomustavad suurused · Lainepikkus · Laineperiood T · Laine sagedus f · Laine kiirus v · Valguse intensiivsus I 5. Lainepikkus
ka röntgenikiirguse, mikrolainete, raadiolainete ning teiste elektromagnetkiirguse liikide korral. Seega võib optikat vaadelda elektromagnetismi allvaldkonnana. Osa optilisi nähtusi tuleneb ka valguse kvantiseloomust ja seetõttu on teatud optika valdkonnad seotud kvantmehaanikaga. 2. Mis on valgus? · Valgus on elektromagnetlaine, mille lainepikkus vaakumis on vahemikus 380-760 nm. · Valguslained on elektromagnetlained, mis tekitavad inimesel nägemisaistingu. Erineva lainepikkusega valguskiirgust tajub inimene erineva värvusena. 3. Kuidas liigitatakse valguslained lainepikkuse järgi? Valgust klassifitseeritakse lainepikkuse järgi · Infravalgus · Nähtav valgus · Ultravalgus 4. Nimeta valguslainet iseloomustavad suurused · Lainepikkus · Laineperiood T · Laine sagedus f · Laine kiirus v · Valguse intensiivsus I 5. Lainepikkus
närvirakud on võimelised neid valuaistinguid selles väravas blokeerima. 11. Kuulmisaistingu edasine töötlus ajus milles seisneb aju tonotoopiline kaart? Närvirakud peavad helisignaale nende tämbri suhtes analüüsima - heli omadus, mis aitab eristada nt klarnetit oboest. Tonotoopiline kaart - rakud, mis asuvad auditoorses korteksis üksteise lähedal, reageerivad sarnastele helisagedustele. 12. Silma ehitus ja erinevate osade osatähtsus nägemisaistingu tekkes (lääts, pupill, vikerkest, võrkkest jm.) mis rolli mängivad silma erinevad osad valguse koondamises? Silma võrkkestal asuvad fotoretseptorid, mille abil tajutakse valgust. Vikerkest e iiris on ringikujuline silelihas, mis ümbritseb pupilli ava(valgus siseneb silma).Vikerkestas toimuvad muudatused põhjustavad pupilli laienemise v kokkutõmbumise, sõnaõigus, kui palju valgust võrkkestale jõuab.Imetaja silmas fokuseerivad sarvkest ja lääts sissetulevat valgust. 13
(potensiaal), ühik F. 28. Elektromagnetlainete skaala. Elektromagnetlainete skaala e. spekter on elektromagnetlainete liigitus lainepikkuse järgi. 29. Milles seisneb valguse dualism? Millal esinevad kvant omadused, millal laine omadused? Ühe teooria järgi levib valgus osakestena, teise teooria järgi lainena.Valguse lainepikkuse muutumist saab iseloomustada kvantteooriaga.Laineline olemus avaldub ruumis levivate elektri-ja magnetvälja perioodilises muutumises. 30. Mis on valgus? Tekitab nägemisaistingu ja inimene saab jälgida ümbritsevat keskkonda silmadega. 31. Millest sõltub valguse värvus? Erineva lainepikkusega valguslainetest. Põhivärvused. Punane, roheline, sinine. 32. Pikim, keskmine ja lühim värvus? Pikim: punane; lühim: violetne; keskmine: roheline. 33. Nimeta põhivärvused. Põhivärvused. Punane, roheline, sinine. 34. Mis on osaline ja täielik värvipimedus, kui tihti esinevad? Täieliku värvipimeduse korral nähakse kogu maailma mustades, valgetes ja hallides toonides
4.7. Kontraktsioonifunktsioon: keemilise energia kasutamine valkude abil lihaskontraktsioonis ja selle läbiviimine. Kontraktsioonifunktsiooni omavaks valguks on näiteks müosiin eukarüootilistes kudedes. Müosiin on vastutav tegevuse põhiste liigutuste üle. Müosiini mudel joonisel 4.6. (Zilmer jt 2001). Joonis 4.6. 4.8. Retseptoorne funktsioon: valk on retseptorite baasstruktuuriks ja spetsiifilisuse aluseks. Näiteks retseptorvalk rodopsiin osaleb nägemisaistingu tekkes (Zilmer jt 2001). Joonis 4.7. 14 4.9. Varufunktsioon: valkusid kasutatakse arenevate rakkude toiduks. Näiteks prolamiinid on taimedes leiduvad varufunktsiooni omavad valgud, mis sisaldavad suures koguses aminohapet proliin. Seda leidub teraviljades, nagu näiteks nisus, odras, rukkis ja maisis. Prolamiidi joonis nr 4.8. (Zilmer jt 2001) Joonis 4.8. 4.10.Energiasubstraadi funktsioon: ühe grammi valgu täielik oksüdatsioon
Millega vórdub nende kiirus vaakumis? 34. Kus ja kuidas kasutatakse elektromagnetlaineid? Laineoptika (Voolaid) §2.-§8. 1. Mida kujutab endast elektromagnetlaine? 2. Millisel kahel viisil saab iseloomustada elektromagnetlainet ja mida sel juhul mõõdetakse? 3. Milline on valguslaine olemus? 4. Mis liiki laine on valguslaine ja miks? 5. Milline osa valguslainest põhjustab nägemisaistingu? 6. Mis on lainefront? 7. Millal on tegemist tasa- ja millal keralainetega? 8. Mida nimetatakse valguse lainepikkuseks, laine perioodiks ja sageduseks? 9. Kuidas arvutada valguslainete kiirust? 10. Mis ja kuidas määrab valguse intensiivsuse? 11. Milline on valguse lainepikkuste vahemik ja millised on äärmised värvused? 12. Nimeta vikerkaarevärvid. 13. Milliseid toone nimetatakse põhivärvusteks ja miks neid nii nimetatakse? 14. Millest sõltub inimese värvusaisting? 15
o aistingu füsioloogiast irradiatsiooni ning süntesteesia nähtust. Irratsioon, irradia nähtus e optiline pete, avaldub heledate esemete näiva suurenemisega tumedal taustal. Nähtus, mida tuleb arvestada väikeste ruumide puhul ja mis suurtes ruumides ei sega. Mürarikastes ruumides, tuleb arvestada sünesteesia nähtust, mis avaldub värvuste tunnetamisel nägemis-, kuulmis- ja haistmisorganite koosmõjus tekkinud tajuga. Sünesteesia nähtus avaldub kõige ilmekamalt nägemisaistingu mõjul kindlate värvuste nägemisel tekkiva soojuse/külmuse tunned tajumisega. Oranzi värvusega tuba tajume soojemana kui samas temperatuuris tumesinist. Sünesteesia võib avalduda ka teatud süngeid värvusi nähes olematu lõhna haistmisena. On teada, et tumedad pruunid või sünged tumehallid toonid koos tugeva mürataustaga võivad ruumisviibijal kutsuda esile roiskumislõhna tundmise. Kogu värvuste tunnetuse teooria muutub aastatega ja on paikkonniti tugevasti erinev. Kui
Naatriumlamp- ergastatud olekus naatrium, kollane valgus, pikk süttimisaeg (tänavavalgustus, tunnelid, taimekasvatus) Elavhõbelamp- elavhõbeda aurud, süttimine pikk, (tööstus, põllumajandus, ehitus, välisvalgustus, laod) Mõisted: Valguskvant- footon (on elektromagnetkiirguse väikseim osake) Valgusvoog- lambi kiirgusenergia ajaühikus, mis tekitab nägemisaistingu (lm) Valgustihedus- teatud pinnale langev valgusvoog pinnaühiku kohta Ruuminurk Valgustugevus- valgusvoog määratud suunas, kirjeldab valgusallika võimet toota valgust etteantud suunas. Heledus- iseloomustab valgustugevuse näivat tihendust valgust andval või peegeldaval pinnal. Valgusviljakus- lambi valgusvoo ja lambi elektrilise võimsuse suhe (kasutegur). Ühik -lm/W Peegeldumine (pinnalt peegeldav valgusvoog) = peeg /
otstarbekohane lugemislaua valgustus. 2. Mis on valgusti? ...on seade, mis jaotab, filtreerib või muundab ühe või mitme lambi valgust ja mis sisaldab peale lampide kõiki osi, mis on vajalikud lampide kinnitamiseks ja kaitseks ning, kui vaja, vooluahelaid ja seadiseid ühendamiseks toitevõrguga. 3. Mis on valgusvood ja valgusvoo ühik? ...( ingl.k. luminous flux) on lambi kiirgusenergia ajaühikus, mis tekitab nägemisaistingu. Mõõtühik - luumen [lm] . Lambi valgusvoog oleneb lambi võimsusest, valgusviljakusest, tüübist ja pingest. 4. Mis on valgustihedus ja valgustiheduse ühik? Valgustustihedus (ingl.k. illuminance) E on teatud pinnale langev valgusvoog pinnaühiku kohta. Mõõtühik - luks [lx] 5. Mis on valgusviljakus ja ühik ? Valgusviljakus (ingl.k. - luminous efficacy) = / P on lambi valgusvoo ja lambi elektrilise võimsuse suhe (kasutegur)
Õhk hakkab liikuma kõrgema rõhu suunast madalama rõhu poole. Tuuleks nimetatakse atmosfääris kulgevaid õhuvoole. Suvel on tuule suund merelt mandrile ja talvel mandrilt merele. Pilet nr. 2. Päikesekiirgus. Päikesespekter. Solaarkonstant. Vertikaalne tasakaal. Päikesekiirgus päike saadab välja elektromagnetkiirgust, mis koosneb erineva lainepikkusega kiirgustest. Enamus kiirgustest jääb 290 3000 mikromeetri vahele. 400-760 nm tekitab nägemisaistingu, 290 400 nm UV kiirgus, 700 3000 nm infrapuna, 380 750 nm tekitab fotosünteesi. Päikesespekter päikesekiired murduvad kolmetahkse prisma läbimisel. Prisma läbimisel toimub erineva lainepikkusega päikesekiirte eraldumine. Kui murdunud kiirte teele asteda ekraan, tekib sinna värviline riba, mida nimetatakse päikesespektriks. Solaarkonstant Tähis So. Iseloomustab päikesekiirguse hulka atmosfääri ülemisel piiril. Solaarkonstandiks nim
bioloogiline aineringe. Loomadele on valgus vajalik eelkõige ümbruses orienteerumiseks ja saagi nägemiseks. Vees nagu maismaalgi sõltuvad valgusolud ilmast ja aastaajast, kuid igale veekogule ainuomase valgusreziimi kujundavad vees sisalduvad lahustunud ained ja hõljum. Kuigi Maale jõuab elektromagnetkiirguse lai spekter, kasutavad nii taimed kui ka loomad sellest vaid kitsast ja peaaegu kattuvat lainepikkuste vahemikku (Masing, 1992), mida nägemisaistingu tekitajana nimetatakse nähtavaks valguseks ja taimede seisukohalt foto -sünteetiliselt aktiivseks kiirguseks (PAR). Päikesekiirguse, vee pinnaomaduste ja vee optiliste omaduste koostoime tagajärjel kujuneb välja veekogule iseloomulik valgusväli s.o valguse spektraalne sügavusjaotus. Vee optilised omadused, mida väljendavad valguse neeldumis- ja hajumistegur, on osaliselt määratud puhta vee omadustega, kuid neid mõjutavad tugevasti vees olevad optiliselt aktiivsed ained
varjatud perioodist, erinevatel aistinguliikidel on see erinev NÄITEKS: Puudutuse puhul on see keskmiselt 130 millisekundit ja valu puhul 370 millisekundit, kuid ka see näitaja on igal inimesel erinev. Mitte igasugune ärritus ei kutsu veel esile aistingut. Aistingud on neile adekvaatsetele ärritajatele reageerimise vorm- see tähendab,et ärritajatel peavad olema kindlad kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed omadused.-alles siis muutub ärrituse energia teadvusefaktiks. Näiteks: Nägemisaistingu adekvaatsete ärritajaks on elektromagnetilised lained 380-770 nanomeetrit (lainepikkus) , kuulmisaistingul helilained sagedusvahemikus 16- 20 000 Hz (võnkesagedus) Igal aistingul on oma kvaliteet, mille poolest ta erineb teistest aistingutest,näiteks modaalsus - nägemine,kuulmine, haistmine jne.Ühe modaalsuse piires saab samuti eristada kvaliteete, nägemise puhul näiteks värvust, heledust,liikumist jne. Niimoodi võimaldab aisting õieti peegeldada objektiivse maailma omadusi, neid
keskkonna lahutuspinnal vaguskiir murdub , langemis-ja murdumisnurga siinus on jääv sina/sinb=n=v1/v2. fotomeetria- Fotomeetria on optika (valgustehnika) haru, mis tegeleb nähtavat kiirgust iseloomustavatesuuruste mõõtmisega. Raadiomeetrilised suurused ei sobi fotomeetrilisteks, sest nähtav on väga kitsas elektromagnetlainete vahemik ( = 380 ÷ 760 nm) Valgusvoog- [lm lumen]-on valgusallika poolt ajaühikus kiiratud energia,mida hinnatakse nägemisaistingu põhjal. Ruuminurk- [sr] 1 steradiaan eraldab kera pinnast pinnatüki,mille pindala on võrdne raadiuse ruuduga. =S/r². valgustugevus- I [cd] iseloomustab valgusallikat ja on arvuliselt võrdne tema poolt ühikulisse ruuminurka kiiratud valgusvooga I=/. Valgustatus-E [lx] iseloomustab valgustatud pinda ja on arvuliselt võrdne ühikulisele pinnale langeva valgusvooga E=/S. pinna valgustatust mõõdetakse luksmeetriga.Valgustatuse seadus-punktvalgusallika poolt
ärritusenergia närviimpulssideks; · närvikiududest mis toimetavad närviimpulsse edasi; · vastavatest peaaju piirkondadest kus toimub närviimpulssidena saabunud info töötlemine. 1. Nägemine Inimese nägemisorganiks on silm. Silma abil eristame valgust ja värvusi, esemete kuju ja suurust ning ruumis liikumist. Nägemismeele kaudu saab inimene väliskeskkonnast kõige rohkem infot erinevatel andmetel 80-90%. Nägemisaistingu kujunemine: valguse mõjul tekib silma võrkkesta valgustundlikes rakkudes (kepikestes ja kolvikestes) erutus, mis liigub närviimpulssidena peaaju kuklasagara nägemiskeskusse, kus tekib nägemisaisting. Inimene näeb valgusena elektromagnetlaineid pikkusega 380-770nm (nanomeeter so miljardik meetrit). Madalamad lainepikkused on nähtavad lilla-sinisena ja kõrgemad lainepikkused kollase-punasena. Silma ehitusest, valguse liikumisest ja kujutise moodustumisest: valgus pääseb silma
jaguneb omakorda kaheks UV a (290-320) kiirgus ja UV b kiirgus (320-400). Ei tule pideva voona vaid üksikute portsude näol. Mida väiksem on lainepikkus, seda suurem on ühes kvandis olev energia. Need kvandid on suure energiaga. Enamus ei jõua maapinnale. Selle neelab ära osoon, mida leidub üsna palju kõrgustel 20-30 km. · 400-760 nm seda valgust me näeme (tekitab nägemisaistingu), nimetatakse valguseks. Aisting sõltub sellest milline on selle lainepikkus. Valge valgus jaguneb piirkondadeks, millest kõige lühem lainepikkus on violetne kiirgus, siis on sinine, helesinine, kollane, roheline, oranz ja lõpuks punane. · Üle 760 infrapunane kiirgus. Neeldudes tekitab soojust, energia läheb molekulide kiiruse tõstmiseks ja see tähendab soojenemist. Nende 3 kiirguse intensiivsused ei ole samasugused
kehaline töö jm. eluprotsessid, sest ensüümid algatavad ja hoiavad käigus mis tahes ainevahetusprotsesse. 2. bioregulatoorne funktsioon (selle all peetakse silmas ainevahetuse ja metabolismi reguleerimist valguliste hormoonide poolt.) • Kõhunäärme/pankrease poolt toodetav insuliin reguleerib süsivesikute ainevahetuse kaudu glükoosi taset veres. 3. retseptoorne funktsioon (retseptorite koostis ja toime rajaneb valkudel.) • rakumembraani nägemisaistingu tekkes osaleb silma võrkkesta retseptorvalk rodopsiin. VALKUDE BIOFUNKTSIOONID (S.T. ROLL ORGANISMIS) V 4. ehituslik funktsioon. (Valgud on rakkude põhilisteks struktuurseteks/ehituslikeks komponentideks) • biomembraanide (tubuliin), tsütoskeleti, kõõluste, veresoonte seinte (elastiin), küünte, karvade, juuste, sulgede (keratiinid) jne ehituskomponendid on valgud. Kõige rohkem on ehituslikest valkudest organismis kollageeni ja elastiini.
· ka vere hüübimine on kaitsereaktsioon; paljud hüübimisfaktorid on valgud. b) passiivne kaitse samastub struktuurse funktsiooniga (naha, juuste, küünte valgud jt) 6. Kontraktsioonifunktsioon - keemilise energia (põhiliselt ATP) kasutamine valkude abil lihaskontraktsiooniks ja kontraktsiooni vahetu läbiviimine (lihaskoe valk müosiin) 7. Retseptoorne funktsioon retseptorite baasstruktuuriks ja spetsiifilisuse aluseks on valk (nägemisaistingu tekkes osaleb silma võrkkesta retseptorvalk rodopsiin) 8. Varu- ehk toitainefunktsioon - valkude kui varuainete kasutamine arenevate rakkude toiduks (ovoalbumiin, piima kaseiin jt.). Tsirkuleeriv valk, põhiliselt albumiinid, on kudede toiteallikas. Albumiinid moodustavad valgu varu, mida organism käsutab nälgides. 9. Energeetiline funktsioon - l g valgu täielikul oksüdatsioonil - lagunemisel süsihappeks CO2, veeks H2O ja ammoniaagiks NH3 - eraldub energia (4,3 kcal = 17,5 kJ).
Meeleelundid. Nahk MEELEELUNDID Meeleelundite tähtsus Organismile mõjuvad ärritused võetakse vastu tundlike (sensoorsete) meelerakkude e. retseptorite abil. Viimased paiknevad kõikides keha elundites, sealhulgas spetsiaalsetes vastuvõtu- e. meeleelundites. Meelerakud erinevad teistest rakkudest väga suure tundlikkuse poolest, kusjuures nad reageerivad ainult teatud liiki ja teatud tugevusega ärritusele. Meeleelundite ülesandeks on vastu võtta ärritusi väliskeskkonnast. Meeleelundite hulka kuuluvad: nägemiselund - silm o c u l u s kuulmis- ja tasakaaluelund - kõrv a u r i s haistmiselund (ninaõõne haistepiirkond) maitseelund (maitsmisnäsad) kompimiselund (nahatundlikkus) Meeleelundite retsptoritest peaajju saabuv informatsioon organismisse toimivate välispidiste ärrituste kohta on aistingute alu...
Optiline kiirgus on elektromagnetkiirgus lainepikkuste vahemikus 10 nm...1 mm, hõlmates infrapunase, nähtava ja ultraviolettkiirguse. Infrapunane kiirgus on silmale nähtamatu elektromagnetkiirgus lainepikkuste vahemikus 0,77 mm...1 mm. Sellest pikema lainepikkusega elektromagnetlained kuuluvad raadiolainete hulka. Nähtav valgus on optiline kiirgus (elektromagnetkiirgus) lainepikkuste vahemikus 380...770 nm, mis vahetult tekitab inimsilmas nägemisaistingu. Inimese silma valgustundlikkus on maksimaalne lainepikkusel umbes 550 nm (roheline valgus); tundlikkus langeb nullini lainepikkustel 770 nm (infrapunane piir) ja 380 nm (ultraviolettpiir). Ultraviolettkiirgus on silmale nähtamatu elektromagnetkiirgus lainepikkuste vahemikus u. 10...380 nm. Sellest lühema lainepikkusega on röntgenkiirgus ja gammakiirgus. Optoelektroonsed seadised võib liigitada järgmiselt: - valgustundlikud seadised;
Ka 1 2 tundi on suur osa päevast ning seeläbi on TV`l võimas roll laste käitumise ja väärtushinnangute kujundamisel ning võistluses vanematelt ja sõpradelt saadavate mõjutustega. Vanemad ja sõbrad on lastel erinevad, televisioon aga kõigi jaoks üks. Seetõttu on ta mõju kergemini tuvastatav. (Veidenbaum, 2003.) 4. TARDUNUD PILGU FENOMEN Telepildi negatiivset mõju lapse füüsilise arengule aitab lahti seletada ,,tardunud pilgu" fenomen. Telepilt sunnib nägemisaistingu ebaloomulikku sundseisundisse, tekitades nö tardunud pilgu. Silmade tardumus kandub üle kehale ning ka vaimule, mille tulemusel surutakse alla aktiivsus, tahe, tunded ja mõte. Laps ei ole mitte mini- täiskasvanu, vaid samastab end jäägitult sellega, mida maailm talle pakub ja vormib end läbi suunatud tegevuste ja nende muljete, mida ta vastu võtab, ning meelemuljed vormivad lapsi vähemalt kuni kümnenda eluaastani. Sel ajal pannakse alus täiskasvanuea võimetele
..760 nanomeetrit. Valguskiirgus tekitab inimese silmas valgusaistingu. Erineva lainepikkusega valguskiirgust tajub inimene erineva värvusena. Inimene on võimeline eristama 2 nanomeetri suurust muutust valguskiirguse lainepikkuses. Seega on inimene teoreetiliselt võimeline eristama umbes 150 spektrivärvi. Mõnikord mõistetakse valgusena ka ultraviolettkiirgust ja infrapunakiirgust. Valgus on energia, mis liigub edasi kiirguse teel. Valgus jaguneb kolme ossa: 1. Nähtav valgus, mis tekitab nägemisaistingu ja inimene saab jälgida ümbritsevat keskkonda silmadega. 2. Infravalgus, see osa valgusest, mis kannab edasi soojust ja seega nimetatakse teda ka soojuskiirguseks. 3. Ultravalgus, samuti nähtamatu inimsilmale nagu infravalguski ja on inimorganismile suuramal või vähemal määral kahjulik. Valgusallikate liigitus. Soojuslikud valgusallikad kiirgavad valgust seetõttu, et nad on kuumad. Selliste valgusallikate hulka kuuluvad näiteks päike, lõke, hõõglamp.
3.5 Loomuliku ja polariseerutud valguse võrdlus Aatomist kiiratud valgus on elektromagnetlaine, mille kaks komponenti elektri- ja magnetlaine levivad koos, suunas , mida nimetatakse valguskiireks. Elektrivälja tugevuse vektori ja magnetvälja induktsiooni vektori võnkesihid on risti nii omavahel kui ka lainete levimise suunaga ning kumbki nendest koos kiirega moodustavad igaüks oma võnketasandi. Seega on valguse puhul tegemist kahe võnketasandiga. Nägemisaistingu põhjustab elektriväli, seepärast on hakatud valguslaine võnketasandiks pidama elektrilise vektori võnketasandit (joonisel ühtib võnketasand joonise tasapinnaga). 20 Michael Faraday ennustas ilma otsest tõestust omamata, et valgus on elektriväli ja magnetväli. Silmaga nähtav (ka mis tahes mõõteriistaga registreeritav) kui tahes kitsas valguskiirte kimp koosneb suurest hulgast samas suunas levivatest valguslainetest kõigi võimalike
elektromagnetvälja teooria ja juhtis tähelepanu sellele, et valguse levimiskiirus vaakumis on võrdne elektromagnetlainete levimiskiirusega. Selle alusel püstitas ta hüpoteesi valguse elektromagnetilise olemuse kohta, mida hiljem kinnitasid paljud katsed. XIX sajandi lõpuks oli loodud valguse elektromagnetiline teooria, mida rakendatakse ka tänapäeval. Valguslained on elektromagnetlained, mis tekitavad inimesel nägemisaistingu. Valguskiire värvuse määrab selle lainepikkus või võnkesagedus. Valguse värvus on seega analoogiline heli kõrgusega, mis tetavasti on samuti määratud võnkesagedusega. Valguse värvus Lainepikkus ( nm ) Suhtelise nähtavuse koef. V Punased 760 - 640 0,0001....0,175 Oranzid ja kollased 640 - 580 0,175.......0,870 Rohelised 580 - 495 0,870..
vedeliku ning soolade hulgast; y koostab ja analüüsib jooniseid ja skeeme närvisüsteemi ehitusest ning selgitab nende alu- sel inimese närviimpulsi levimist; y selgitab pea- ja seljaaju ning peaaju erinevate osade ja närvide põhiülesandeid; y selgitab refleksikaare tööpõhimõtet; y mõõdab erinevate inimeste reaktsioonikiirust ja analüüsib saadud andmeid; y analüüsib silma osade ja suuraju nägemiskeskuse koostööd nägemisaistingu tekkimisel ja interpreteerimisel; y selgitab lühi- ja kaugelenägevuse tekkepõhjusi ning nägemishäirete ennetamise viise; y selgitab kõrva osade ehituse ja talitluse kooskõla kuulmis- ja tasakaalumeele töö tagami- sel; y võrdleb haistmis- ja maitsmismeele ülesandeid; y planeerib ja viib läbi katse erinevate maitsete tajumisest keele eri piirkondades; y analüüsib naha ehituse ja talitluse kooskõla kompimis-, kaitse-, termoregulatsiooni- ja eri- tusfunktsiooni täitmisel;
ärritusenergia närviimpulssideks; · närvikiududest mis toimetavad närviimpulsse edasi; · vastavatest peaaju piirkondadest kus toimub närviimpulssidena saabunud info töötlemine. 1. Nägemine Inimese nägemisorganiks on silm. Silma abil eristame valgust ja värvusi, esemete kuju ja suurust ning ruumis liikumist. Nägemismeele kaudu saab inimene väliskeskkonnast kõige rohkem infot erinevatel andmetel 80-90%. Nägemisaistingu kujunemine: valguse mõjul tekib silma võrkkesta valgustundlikes rakkudes (kepikestes ja kolvikestes) erutus, mis liigub närviimpulssidena peaaju kuklasagara nägemiskeskusse, kus tekib nägemisaisting. Inimene näeb valgusena elektromagnetlaineid pikkusega 380-770nm (nanomeeter so miljardik meetrit). Madalamad lainepikkused on nähtavad lilla-sinisena ja kõrgemad lainepikkused kollase-punasena. Silma ehitusest, valguse liikumisest ja kujutise moodustumisest: valgus pääseb silma
Taju omadused: *Püsivus e konstantsus, *valivus e selektiivsus, *mõtestatus, *kogemuste, hoiakute ja emotsioonide mõju. Disparaatsus tähendab silmade erinevust ruumilisest asendist tulenevaid võrkkestakujutiste väga väikseid erinevusi vasakus ja paremas silmas. Kui on häiritud kepikeste töö, siis nõrgeneb kohanemine pimedusega – tekib kanapimedus. Negatiivne järelkujutis: ühe värvi vaatamisel tekitab aktiivsus vastasprotsessis Nägemisaistingu kujunemine – valguse mõjul tekib silma võrkkesta valgustundlikes rakkudes (kepikestes ja kolvikestes) erutus, mis liigub närviimpulssidena peaaju kulasagara nägemiskeskusse, kus tekib nägemisaisting. Silma ül. nägemise abil toimub informatsiooni edastamine väliskeskkonnast. Valgus pääseb silma vikerkesta keskel asuva pupilli kaudu. Pupilli taga paiknev lääts teravdab kujutust. Edasi liigub valgus silma
Fotoperiodism- valgussignaalide kestvus käivitab või lõpetab oluliste funktsioone. Nt: õitsemine, päeva pikkus määrab ära õitsemise alguse, jagatakse taimed 3 rühma, (lühipäeva taimed kuni 12 tundi valgust- krüsanteemid, kanep, hirss; pikapäevataimed ca 18 tundi- oder, rukis, päevapikkuse suhtes ükskõiksed- võilill, tomat). Nt: õite avanemine hommikul ja sulgumine õhtul (nurmnelk, õhulõhed). Nähtav valgus loomadel- nähtav valgus tagab loomadel nägemisaistingu, kusjuures nii must-valgelt kui värviliselt nägevaid loomaliike. Silmade puudumisel on valgusele raktsioonid olemas- positiivne või negatiivne fototaksis. Fotoperiodism loomadel- päevapikkus on signaaliks siireteks ja ränneteks, määrab ettevalmistuse taliuinakuks jms. Päevapikkus võib mõjutada paljunemistüüpi ja sugude suhet- lehetäide suvine põlvkond (partenogenees ja kõik emased). Inimesel rakendatakse ka valgusravi, teraapilise toimega (inimene on pool tundi 2500- 10K luxi
pimestavad esilaternad, mootorratta läikivate detailide pee- geldused jms. · Peamise informatsioonihulga (ca 80%) saab mootorratta- juht nägemisaistingu kaudu. Selleks et efektiivsemalt käsu- tada nägemist, on vaja tunda selle seaduspärasusi ja piire. Inimese silm sarnaneb paljus fotoaparaadiga (joon. 161), susega on siin juhi loomupärase kure ja paindliku tähele- Silmamuna eesosas asub objektiiviga sarnanev silmalääts, panu ning liigutuste teineteisega põimumine
annaabi.ee 
