Essee Diplomitöö analüüs teemal ,,Hüdrograafiline mõõdistamine Raahe sadama näitel" Lõputöö annab ülevaate hüdrograafiliste mõõdistamistööde läbiviimisest Raahe sadama rekonstrueerimise käigus teostatud tööde osana, läbi praktikandi silmade ja arusaamade. Üliõpilase töö omab praktilist väärtust ja on kindlasti osaliselt kasutatav õppematerjalina. Töö ülesehitus on loogiline ja annab hea ülevaate praktikast. Autori teema valik on väga hästi põhjendatud, kuid ei sisaldada empiirilist informatsiooni. Diplomitöö teema on praegu väga aktuaalne, kuna käsitletu on hüdrograafias vajalik ja lahutamatu osa. Töö
pääkaupunki pealinn pääkonttori peakontor päälle peale päällä peal päänsärky peavalu päänsärkylääke peavalurohi päästä (mingi aja) pärast päätie peatee päättää lõpetada päätyhuoneisto otsapealne korter päätös otsus pöytä laud R Raahe (kaupungin nimi) Raahe (linna nimi) raaka toores radio raadio raha raha raide rööbas raitiovaunu tramm raitiovaunulippu trammipilet rakas kallis rakastaa armastada rakentaa ehitada rankasti rängalt, raskelt, kõvasti Ranska Prantsusmaa
Stolbovo rahuga määratud piir kehtis Vene-Rootsi sõjani aastatel 16561658. 1658. aastal sõlmitud Vallisaare vaherahuga see piir muudeti, kuid taastati Kärde rahuga 1661. aastal ja kehtis kuni Põhjasõjani Pietari Brache- rootsi ja soome sõjaväelane, soome kindralkuberner. Pärast hea sõbra Karl Gustav II surma asus tegelema ka poliitikaga. a soosis kaubanduse arengut ja hariduse levikut. Asutas 1640. aastal Turu Akadeemia (mille kantsler ta oli 16461680) ning 1649 Raahe (rootsi keeles Brahestad) linna. Ta tegi ettepaneku, et igas linnas oleks gümnaasium ja igas vallas algkool.Kuninganna Kristiina nooruse ajal ja ka pärast kuningas Karl X Gustavi surma oli Per Braheriigikantslerina üks regentidest.Tegeles pisut ka keelepoliitikaga. Rõhutas, et Soomes töötavad rootslased peavad oskama kohalikku keelt. Soome kuulus Rootsi kuningriigi koosseisu enam kui 600 aastat, keskajast kuni 19. sajandi alguseni.
- ndate keskel kunagiselt Pärnu kalurikolhoosilt tasuta, kui mahakandmisele minev vrakk. Põhjalikult ümber ehitatud ja moderniseeritud 1989. a., millele järgnes kapitaalne ellinguremont 2002.a. Hiiumaal Suursadamas. Kohandatud spetsiaalselt allveeuuringuteks ja vrakiotsinguks. Viimaseks säravamaks leiuks oleks soomuslaev Russalka leidmine 2003.a. suvel. Muuseumi rändnäituste veol on Mare külastanud paljusid sadamaid nii Soomes (Helsinki, Kotka, Hanko, Mariehamn, Raahe), Rootsis (Visby, Karlskrona), Taanis (Svendborg, Strynö) jm. Viimastel aastatel on üsna sageli kasutamist leidnud ka koostöös meregeoloogidega (näiteks Neugrundi veealuse meteoriidikraatri uurimine ) ning mitmete tellimustööde tegemisel koos Tuukritööde OÜ-ga. Viimastel aastatel on tehtud süstemaatilisi allveeuuringuid endisel Juminda miiniväljal, kust otsitakse Läänemere suurima ja ohvriterohkeima merelahingu käigus hukkunud laevu. Senini on
aastal. Saadud 1980.- ndate keskel kunagiselt Pärnu kalurikolhoosilt tasuta, kui mahakandmisele minev vrakk. Põhjalikult ümber ehitatud ja moderniseeritud 1989. a., millele järgnes kapitaalne ellinguremont 2002.a. Hiiumaal Suursadamas. Kohandatud spetsiaalselt allveeuuringuteks ja vrakiotsinguks. Viimaseks säravamaks leiuks oleks soomuslaev Russalka leidmine 2003.a. suvel. Muuseumi rändnäituste veol on Mare külastanud paljusid sadamaid nii Soomes (Helsinki, Kotka, Hanko, Mariehamn, Raahe), Rootsis (Visby, Karlskrona), Taanis (Svendborg, Strynö) jm. Viimastel aastatel on üsna sageli kasutamist leidnud ka koostöös meregeoloogidega (näiteks Neugrundi veealuse meteoriidikraatri uurimine ) ning mitmete tellimustööde tegemisel koos Tuukritööde OÜ-ga. Viimastel aastatel on tehtud süstemaatilisi allveeuuringuid endisel Juminda miiniväljal, kust
annaabi.ee 
