Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"langenutena" - 37 õppematerjali

langenutena on veel märgitud Konstantin Allast (Tallinnast), Richard Buschi, Alfred Kaubit (Saaremaalt), Boris Konstantjuki (Tartu Ülikooli üliõpilane), August Päärsonit (Pärnust), Karl Reetat, Vladimir Sanderit, Neeme Jõed (kolm viimast kõik Sindist).
thumbnail
1
docx

Afganistan

Detsembris 1979 viis NSV Liit Afganistani oma väed ja sellega algas afganistani sõda (1979-1989). Afganistan hakkas abi saama Ameerikast, Suurbritanniast, Pakistanist, Hiinast jne. Nõukogude Liidul ei õnnestunud enam maad enda võimu alla saada. Sõja käigus hukkus vähemalt 900 000, mõningail hinnangul 2-3 miljonit afgaani, 4-6 miljonit olid sunnitud põgenema Pakistani ja Iraani. Haigete ja Invaliidide hulka ei teata. NSV impeeriumi väed kaotasid ametlikel andmetel langenutena 14 000 ja haavatutena 50 000 meest. Mitteametlikel andmetel umbes kolm korda rohkem. Nõukogude Liidu jaoks läks Afganistani sõda maksma 80 miljardit dollarit. See oli ilmselgelt NSV Liidu jaoks liiga palju. See tõmbas NSVL majandust alla ja majanduskriis süvenes. Rahva hulgas kasvas rahulolematus ja sõja mõttetus. 1989. aastal toodi Nõukogude väed lõpuks Afganistanist välja., kuid sõda sellega veel ei lõppenud.

Ajalugu → Ajalugu
7 allalaadimist
thumbnail
20
pptx

Stalingradi lahing

 22.november sõitis pataljon Stalingradi, sekkudes seal kohe lahingusse  Algasid pidevad lahingud piiramisrõnga välisküljel  Peeti tõrjelahinguid, et aeglustada Punaarmee liikumist Dnestri jõe suunal  31. detsember algasid ettevalmistused kojusõiduks  Kuu ajaga oli pataljon ära teeninud naabritest saksa üksuste suure austuse ja tunnustuse  42 pataljoni võitlejat oli autasustatud Raudristidega.  Pataljon oli kaotanud 39 meest langenutena, 97 haavatutena ja 11 oli teadmata kadunud.  6.jaanuar 1943 alustati tagasisõitu Eestisse. Lahingu lõpp   Lahing lõppes 2.veebruar 1943 sakslaste kapituleerumisega  Nõukogude võit  Sakslased kaotasid arvukalt sõjatehnikat  Saksa armee oli saanud hoobi, millest ta ei suutnudki toibuda Kaotused   Saksamaa: 91 000 vangi langenud ja 146 300 tapetud või surnuks külmunut.

Ajalugu → Ajalugu
6 allalaadimist
thumbnail
10
pptx

AMEERIKA ÜHENDRIIKIDE KODUSÕDA

põllumajanduspiirkondadest, mis tõi endaga kaasa toiduainete puuduse konföderatsiooni osariikides. 1865.aasta aprillis pidid Lõuna väed kapituleeruma. Neli aastat kestnud kodusõda lõppes Põhja võiduga, millele järgnes tragöödiline Lincolni tapmine, Lincolnist sai rahvuskangelane. SÕJA TAGAJÄRJED Ameerika Ühendriigid jäid ühte. Lõunariikide ohvitseridelt ei võetud ära relvi, kuid nad pidid andma sõna, et nad ei võitle enam uniooni vastu. Põhjariigid kaotasid langenutena ja haavadesse surnutena umbes 360 000 meest, lõunariigid – 258 000. TEKST JA PILT PÄRINEB: http://et.wikipedia.org/wiki/Ameerika_% C3%9Chendriikide_kodus%C3%B5da http://et.wikipedia.org/wiki/Abraham_Lincoln UUSAEG, õpik 8.klassile II osa, kirjastus Avita, peatükk 32, lk 34-35 TÄNAN TÄHELEPANU EEST LIIVIKA, 8.KLASS RÕUGE PÕHIKOOL

Ajalugu → Ajalugu
7 allalaadimist
thumbnail
8
odp

Ameerika ühendriikide kodusõda

Wildemess1864 (Konföderatsioon) Appomatox 09.04.1865 (Unioon) Ameekika ühendriikide kodusõja lahing Kodusõja tagajärjed Kodusõda lõppes Põhja-Ameerika võiduga. Võitu tumendas president Abraham Lincolni tapmine 14. aprillil 1865.aastal Washingtonis Fordi teatris. 1865. aasta lõpul kaotati orjus Ameerika Ühendriikide territooriumil. Lõunariikide ohvitseridelt ei võetud ära relvi, kuid nad pidid andma sõna, et nad ei võitle enam Uniooni vastu. Põhjariigid kaotasid langenutena ja haavadesse surnutena umbes 360 000 meest, lõunariigid ­ 258 000. Ameerika kodusõjas võeti kasutusele soomuslaevad, meremiilid ja torpeedod. Tegemist oli esimese moodsa sõjaga. Kasutatud allikad http://et.wikipedia.org/wiki/Ameerika_kodus%C3%B5da http://www.slideshare.net/IngaErmelKasesalu/usa-kodusda https://www.google.ee/search?hl=et&gs_rn=5&gs_ri=psy-ab&tok=8vqsYwjZY9ROHKu3xwGH2w&pq=ameerika+osa https://www.google.ee/search

Ajalugu → Ajalugu
13 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Talvesõda

Nõukogudeliidul oli 1 000 000 Punaarmee sõdurit, 3000 tanki, ja 3800 lennukit. Sõda peeti 105 päeva ja Soome saavutas tõrjevõidu - Punaarmee ei suutnud vallutada Soomet. Nõukogude Liit suutis vallutada ainult mõningad Soome piirialad. Märtsis alustati Moskvas rahuläbirääkimisi, kuna Soomel puudusid selleks hetkeks igasugused laskemoona ja muud relvavarud vaenlase tõrjumiseks. Soome kaotas Talvesõjas surnutena 27 000 meest, haavatutena 40 000 meest, teadmata kadunutena ja vangi langenutena 1 000 meest ]. Punaarmee kaotustest on leida numbreid igaühele meelepäraseid nagu ikka NSVL'i statistika. Uuema vene statistika järgi olid Punaarmee kaotused surnutena ja teadmata kadunutena 120 000 meest, haavatutena 264 908, haigestunutena 52000 ja külmunutena 9000 ja vangi langes 3100 sõdurit. Soomel tuli küll loovutada osa Karjalast ja Viiburi linn ning mitmed muud alad, kuid sellest hoolimata võisid soomlased end siiski võitjatena tunda: iseseisev Soome riik jäi püsima.

Ajalugu → Ajalugu
11 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Ameerika Ühendriikide kodusõda

kus pandi toime suured laastamised. Ta vallutas pealinna Atlanta ja jätkas 60 000-mehelise armeega tungi mere poole. 21. detsembril teatas ta, et on jõudnud mereni. Kindral Granti juhtimisel võeti ette 700 kilomeetri pikkune rünnak Konföderatsiooni pealinna Richmondi. 9. aprillil 1865 kapituleerus lõuna ülemjuhataja Robert Lee Appomatox külas kindral Grantile. Neli aastat kestnud kodusõda oli lõppenud. Sõja tagajärjena kaotasid põhjariigid langenutena ja haavadesse surnutena umbes 360 000 meest, lõunariigid 258 000. Ameeriklaste omavaheline sõda maksis hiigelsuuri summasid. Võitjad põhjariigid kulutasid juba ise 3,25 miljardit dollarit. Oluline oli siiski, et suudeti kaotada orjandus Ameerika Ühendriikides. Kongress võttis 1866. aastal vastu USA konstitutsiooni paranduse, mis andis neegritele kodanikuõigused ja valimisõiguse. Loodi tasuta riiklike koolide võrk ja hoolekandeasutused; näiteks vanadekodud ja pimedate varjupaigad

Ajalugu → Ajalugu
44 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Õppimine teeb inimeseks

ellu. Peale selliseid hetki võid enesele öelda: ,,Ma suutsin seda!" Kurvema poole pealt rääkides peab tõdema, et sageli lastakse eelnimetatud ebameeldivusel endast võitu saada ning kui ärgatakse ja mõeldakse, et nüüd on vaja õppima hakata, märgatakse, et rong juba läinud ning oma esialgset õppimisvormi on raske taastada. Mõni sellistest isikutest ei suuda põhikooligi lõpetada või ei jätka peale seda õpinguid, neid võime pärast näha aga sageli halvale teele langenutena. Seepärast tuleks juba varajases nooruses vaadata teisi inimesi ning mõelda, mida nad on oma elu jaoks ära teinud ning nende tegudest õppida, et seada paika oma sihid. Elu pakub inimkonnale igapäevaselt väga suuri väljakutseid. Mõni inimene lööb sellele käega, teine aga jällegi on silmapilkselt nõus, soovides võimalusest midagi uut ja huvitavat õppida. Kuid tehakse ka väljakutseid, mida sooritades me eksime. Eksimine on inimlik. Kuid kui

Kirjandus → Kirjandus
89 allalaadimist
thumbnail
15
pptx

Globaalne terrorism

Globaalne terrorism Kevin Kalmus 11D Terrorism Terrorism on terroriakt poliitiliste või teiste eesmärkide saavutamiseks konventsionaalsete või valimatute relvadega mitteriiklike organisatsioonide või üksikisikute sooritatud vägivallaakti või sellega ähvadamist, mis külvab hirmu ja on suunatud eelkõige tsiviilisikute, aga ka infrastruktuuri vastu 11. septembri terrorirünnakud 11. septembri terrorirünnakud oli al-Q`idah' terrorirünnakute seeria Ameerika Ühendriikide vastu 2001. aasta 11. septembril. Sama päeva hommikul kaaperdas 19 al-Q`idah' terroristi mitu reisilennukit, millest kahega rünnati New Yorgi WTC´d Terroristide plaani järgi pidid kaks lennukit lendama kaksiktornidesse, üks Pentagoni ning veel üks Valgesse Majja. Lennuk, mis tabas Pentagoni, tappis seal kokku 40 inimest . Neljas lennuk, mis pidi lendama Valgesse Majja, võeti reisijate poolt üle ning terroristide plaan hävitada Valge Maja ebaõnnestus, ehkki lennuk kukkus a...

Ühiskond → Ühiskond
23 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Kui eestlased oleksid Vabadussõja kaotanud

Vene sõjaväes sain kokku meie sugulasrahvastega maride ja udmurtidega, kes arvasid, et nad on ikka venelased, aga et nad on metsas elanud ja sellepärast õige vene keele ära unustanud ja räägivad mingisugust segamurret. Nii et Jumal tänatud, Vabadussõja me võitsime. '' Eelnevalt rääkisin, mis oli rahulepingu ning Vabadussõja juures head, kuid oli ka halbu asju. Üheks asjaks võib kindlasti lugeda inimohvreid. Eesti väed kaotasid Vabadussõja lahingutes langenutena ligi 2300 inimest; haavata sai umbes 13 800 inimest (sealhulgas 300 surnut ja 800 haavatut kaotati Landeswehri sõjas), millele lisanduvad välismaiste vabatahtlike ja liitlasvägede kaotused. Kindlasti peab ära mainima, miks Eesti üldse Vabadussõja võitis. Eesti poleks mitte mingil juhul enda jõududega sõda võitnud, kuna sõdalasi oli liiga vähe. Kuid õnneks oli Läänemerel Inglise laevastik, kes puhtjuhuslikult sinna sattunud olid. Heast südamest ja

Ajalugu → Ajalugu
21 allalaadimist
thumbnail
6
odp

Ameerika ühendriikide kodusõda

Tagajärjed Tänu Lincolnile, kindral Grantile, Shermanile ja teistele jäi unioon võitjaks setsessionääride üle ja Ameerika Ühendriigid jäid ühte. Lõunariikide ohvitseridelt ei võetud ära relvi, kuid nad pidid andma sõna, et nad ei võitle enam uniooni vastu. Samadel tingimustel lasti vabaks ka lihtsõdurid. Ameerika kodusõda on verisemaid võitlusi, mida tunneb ajalugu. Põhjariigid kaotasid langenutena ja haavadesse surnutena umbes 360 000 meest, lõunariigid ­ 258 000. Ameeriklaste omavaheline sõda maksis hiigelsuuri summasid. Võitjad põhjariigid kulutasid üksi 3,25 miljardit dollarit. Ameerika insenerid võtsid kodusõjas tarvitusele soomuslaevad,[1] meremiinid, torpeedod, tagantlaetavad püssid,[2] telegraafi ja isegi ühe allveelaeva. Esmakordselt olid ka rindefotograafid ja sõjapidamine raudteede abil. Tegemist oli esimese moodsa sõjaga.

Ajalugu → Ajalugu
13 allalaadimist
thumbnail
13
ppt

Vabadussõja slideshow

Eesti kohustused Venemaa võlgade tasumisel kuulutati olematuks, Eestile otsustati välja maksta 15 miljonit kuldrubla Vene kullavarudest. Rahulepingule kirjutati alla 2. veebruaril 1920. a. Nõukogude Venemaa deklareeris, et ,,tunnustab ilmtingimata Eesti riigi iseseisvust, loobudes vabatahtlikult ning igaveseks ajaks kõigist suverään-õigustest, mis olid Venemaal Eesti rahva ja -maa kohta..." 402 päeva kestnud Vabadussõda lõppes Eesti täieliku võiduga. Eesti kaotas langenutena hinnanguliselt 3600­ 4000 ja haavatutena umbes 14 000 inimest. Alles nüüd saabus võimalus hakata pea kaks aastat tagasi välja kuulutatud Eesti Vabariiki tegelikult üles ehitama. Eesti Vabadussõda "Ehkki vaene on see pind, kuhu saatus on meid paigutanud, kuid sügavale siia oleme me oma juured ajanud. Iga paelõhe, soomülka, raba ja liivakingu sisse on meie tahtmise terasjuur puurinud. Ja siit ei kisu seda välja miski jõud. Meie isade higiga on see pind siin

Ajalugu → Ajalugu
40 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Napoleon ja Prantsuse revolutsioon

1.Suure Prantsuse rev põhjused. 1. absolutism oli viinud kriisini (majandus, poliitika) 2. rahulolematus kuninga Louis XVI ja kuninganna Marie-Antoinette 3. 18 saj valgustusideede levik 4. vastuolu ühiskondlikes suhetes 5. Ameerika iseseisvussõja mõju 6. kolmest seisusest oli a) vaimulikke 0,5% b) aadlike 1,5% c) talupoegi 85% ja linnakodanlus 3% ja väljaspool seisust 10%. Makse maksis vaid kolmas seisus. 2. Prantsuse rev tähtsus ja mõju. 1. suured muutused ühiskonnas a) feodaalühiskonna lõpp ja absolutistliku valitsemise kadumine; poliitika sai kõigi asjaks b) seisuste kadumine c) kapitalistliku ühiskonna kujunemine (kodanlus) d) maa talupoegadele e) kaotati tsunfisundus ja oli õigus valida oma tegevusala f) üleminek üldise sõjaväe kohustusele 2. oluliseks vabadus, võrdsus, vendmus (?). 3. Prantsusmaa rev oli eeskujuks Leninile, kes viis läbi oktoobripöörde ja õigustas vägivalda (diktatuur) 3.Ümberkorraldused ühiskonnas. 1) feodaalko...

Ajalugu → Ajalugu
152 allalaadimist
thumbnail
50
ppt

Ameerika

Granti peatada Wildernessi lahingus. • 9. aprillil 1865 piirasid Granti väed Lee Appomatoxi kohtuhoones sisse ning Lee otsustas kapituleeruda. Tagajärjed • Tänu Lincolnile, kindral Grantile, Shermanile ja teistele jäi Unioon võitjaks setsessionääride üle ja Ameerika Ühendriigid jäid ühte. • Lõunariikide ohvitserid ja lihtsõdurid lasti vabaks tingimusel, et nad ei võitle enam Uniooni vastu. • Põhjariigid kaotasid langenutena ja haavadesse surnutena umbes 360 000 meest, lõunariigid – 258 000. • Ameeriklaste omavaheline sõda maksis hiigelsuuri summasid. Võitjad põhjariigid kulutasid üksi 3,25 miljardit dollarit. » Setsessioon (tuleneb ladinakeelsest sõnast "secessio") on teatud territooriumi eraldumine riigist. Ümberkorraldused lõunas • 1865. a.- põhiseaduse muutmine – orjanduse kaotamine • Neegerorjade raske kohanemine

Ajalugu → Ajalugu
4 allalaadimist
thumbnail
2
txt

Eesti okupeerimine + Talvesõda

teadmata kadunutena 1 434 meest. Punaarmee kaotustest on leida numbreid igahele meelepraseid- nagu ikka NSVLi statistika. Nukogude Liidu vlisminister Vjateslav Molotov valetas NSVli kaotusteks lemnukogu istungil 1940. aasta 29. mrtsil surnutena 48 745 ja haavatutena 158 863 (Soomlaste kaotusteks valetas ta vhemalt 60 000 surnutena ja 250 000 haavatutena). Uuema vene statistika jrgi olid Punaarmee kaotused surnutena ja vangi langenutena 84 994 meest, haavatutena 186 584, haigestunutena 51 892 ja klmunutena 9 614. Nikita Hrutovi jrgi kaotas Nukogude Liit Talvesjas ks miljonit meest. Marssal Mannerheimi pevaksus 13. mrtsil 1940 mainiti venelaste kaotusteks surnutena umbes 200 000 meest. Eesti okupeerimine 23. augustil 1939 slmiti N Liidu ja Saksamaa vahel mittekallaletungileping ehk Molotovi-Ribbentropi pakt, mille salastatud lisaprotokoll jagas Ida-Euroopa kahe

Ajalugu → Ajalugu
74 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Minnesota

1763. aastal pidid prantslased maa loovutama Inglismaale. Suure Louisiana maaostuga said 1803. aastal territooriumi valdajaks Ameerika Ühendriigid. 1819. aastal rajati esimene püsiasula Ft.St. Anthony (praegune Ft. Snelling). 1837. aastal hakkasid idast saabuma suuremad kolonistide hulgad ja 1849. aastal sai Minnesota territooriumi staatuse. Rohkest indiaanisõdade lahingutest oli veriseim 1862. aastal toimunud Woods Lake'i lahing, kus Väikese Varese juhitud siuu indiaanlased kaotasid langenutena 400 sõjameest. 38 alla andnud indiaanlast mõrvati. Nimi Minnesota osariik sai nime Minnesota jõe järgi. Dakota sõna mnishota tähendab tõlkes 'pilvine ­ piimjas vesi'. Hüüdnimed Minnesotat nimetatakse ka 10 000 järve maaks ja Hulguste osariigiks (The Gopher State) paljude preeriahulkurite pärast, samuti Leiva ja Või osariigiks (The Bread and Butter State), sest toodab ekstensiivselt nisu ja toiduaineid. Moto L'Etoile du Nord 'Põhjatäht ­ Põhjanael'. Laul ,,Hail! Minnesota

Geograafia → Geograafia
6 allalaadimist
thumbnail
30
ppt

Talvesõda ( slaidid )

Kogu Laadoga järv Rahulepinguga püstitas Nõukogude Liit kõik strateegilised eesmärgid 21 Soome säilitas iseseisvuse Sõda näitas kuivõrd nõrk oli Punaarmee lahinguline ettevalmistus See ei võimaldanud oma ülekaalu elavjõus ja tehnikas maksma panna 22 Soome kaotas Talvesõjas surnutena 26 662 meest Haavatutena 39 886 meest Teadmata kadunutena ja vangi langenutena 1 434 meest Punaarmee kaotustest on leida numbreid igaühele oma meelepäraselt nagu ikka NSVL'i statistikas Nõukogude Liidu välisminister Vjatseslav Molotov valetas NSVL'i kaotusteks 23 Ülemnõukogu istun 1940 29.märts: Surnutena 48 745 186 584 haavatut Soomlaste kaotusteks valetas ta: 60 000 surnut 200 000 haavatut (kõik Soome armee võitlejad) 24

Ajalugu → Ajalugu
19 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Ameerika Ühendriigid

võib sisuliselt lugeda ka sõja lõpuks. Ametlikult leidis see aset mõni päev hiljem. Tänu Lincolnile, kindral Grantile, Shermanile ja teistele jäi unioon võitjaks setsessionääride üle ja Ameerika Ühendriigid jäid ühte. Lõunariikide ohvitseridelt ei võetud ära relvi, kuid nad pidid andma sõna, et nad ei võitle enam uniooni vastu. Samadel tingimustel lasti vabaks ka lihtsõdurid. Ameerika kodusõda on verisemaid võitlusi, mida tunneb ajalugu. Põhjariigid kaotasid langenutena ja haavadesse surnutena umbes 360 000 meest, lõunariigid ­ 258 000. Ameeriklaste omavaheline sõda maksis hiigelsuuri summasid. Võitjad põhjariigid kulutasid üksi 3,25 miljardit dollarit. Ameerika insenerid võtsid kodusõjas tarvitusele soomuslaevad, meremiinid, torpeedod, tagantlaetavad püssid, telegraafi ja isegi ühe allveelaeva. Esmakordselt olid ka rindefotograafid ja sõjapidamine raudteede abil. Tegemist oli esimese moodsa sõjaga. *USA rahvastik

Ajalugu → Ajalugu
21 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Kokkuvõte Teisest Maailmasõjast

· Hitler vajas edukaid vallutussõdu, et võlad ära tasuda 2. Mis muutus territooriumide jagamises 1939. aasta septembris NSV Liidu-Saksamaa sõprus- ja piirilepinguga? - NSV Liidule läks Leedu 3. Kuidas lõppes Talvesõda (30. november 1939 - 13. märts 1940) Soome Vabariigi jaoks? a) säilitas iseseisvuse b) pidi loovutama umbes 10% enda aladest c) kaotas Talvesõjas surnutena 26 662 meest, haavatutena 39 886 meest, teadmata kadunutena ja vangi langenutena 1434 meest d) Soome rahvas muutus ühtsemaks, armeed hakati jõuliselt arendama 4. Vallutused 1939. aasta september ­ 1941. aasta juuni. Saksamaa NSVL · sai enda kätte Poola lääneosa · sai enda kätte Poola idaosa (1939. a) · sai Norra ja Taani · sai Karjala maakitsuse ja Viiburi · Belgia & Hollandi linna (1939. a ­ 1940. a)

Ajalugu → Ajalugu
105 allalaadimist
thumbnail
14
docx

Stalingradi lahing, Põhja-Aafrika lahing

Algasid pidevad lahingud ülekaaluka vastasega Stalingradi piiramisrõnga välisküljel. Peeti ägedaid tõrjelahinguid ülesandega aeglustada Punaarmee liikumist Dnestri jõe suunal. Rinne stabiliseeriti. 31. detsembriks 1942 koondati pataljon Šahtõ linna, algasid ettevalmistused kojusõiduks. Kuu ajaga oli pataljon ära teeninud naabritest saksa üksuste suure austuse ja tunnustuse. 42 pataljoni võitlejat oli autasustatud Raudristidega. Pataljon oli kaotanud 39 meest langenutena, 97 haavatutena ja 11 oli teadmata kadunud. 6. jaanuaril 1943 alustati tagasisõitu Eestisse. Põhja-Aafrika kõrbe lahing Liibüa lahing 1941. aasta veebruaris tungisid Saksa väed Liibüasse. Juunikuuks oli kogu riik sakslaste käes. Novembris alustasid liitlased Egiptusest vasturünnakut, mis aga õige pea kinni jooksis ja Liibüa jäi kindlalt sakslaste kätte. Alles 1942. aasta juunis õnnestus Saka soomusjõududel sügavale Egiptuse territooriumile tungida. Sama aasta novembris

Ajalugu → Ajalugu
4 allalaadimist
thumbnail
6
rtf

Hispaania kodusõda

sajandil komitees said teenida eesti ohvitserid. Nende ülesandeks oli kaubalaevade kontrollimine Prantsumaa- Hispaania piiril. Enamus eestlasi sõdis rahvusvahelises 12. Garibaldi nimelises brigaadis. Oli ka neid, kes 1936. aasta sügisel osales 11. interbrigaadi kooseisus Madriidi kaitsmisel. Üks nimekamaim eestlane, kes sõjas osales oli kurperjanovlasest aseohvitser Udo Aleksander Einsild, hüüdnimega Habe. Langenutena on veel märgitud Konstantin Allast (Tallinnast), Richard Buschi, Alfred Kaubit (Saaremaalt), Boris Konstantjuki (Tartu Ülikooli üliõpilane), August Päärsonit (Pärnust), Karl Reetat, Vladimir Sanderit, Neeme Jõed (kolm viimast kõik Sindist). Sõtta minemise põhjused ei olnud tihti ühesed. Kindasti oli neid, kes soovisid kommunistide või fasistide vastu võidelda, aga oli ka seikluseotsijaid, kes soovisid uusi maid näha ja karjääri teha

Ajalugu → Ajalugu
44 allalaadimist
thumbnail
20
pdf

Vabadussõda ja Tartu rahuleping

5 kuldrubla Vene kullavarudest. Rahulepingule kirjutati alla 2. veebruaril 1920. a. Nõukogude Venemaa deklareeris, et ,,tunnustab ilmtingimata Eesti riigi rippumatust ja iseseisvust, loobudes vabatahtlikult ning igaveseks ajaks kõigist suverään-õigustest, mis olid Venemaal Eesti rahva ja -maa kohta..." 402 päeva kestnud Vabadussõda lõppes Eesti täieliku võiduga. Eesti kaotas langenutena hinnanguliselt 3600­4000 ja haavatutena umbes 14 000 inimest. Alles nüüd saabus võimalus hakata pea kaks aastat tagasi välja kuulutatud Eesti Vabariiki tegelikult üles ehitama. Tartu rahueping Tartu rahuleping on koostatud eesti ja vene keeles, registreeritud Rahvasteliidus ning avaldatud koos prantsus- ja ingliskeelse tõlkega Rahvasteliidu dokumentide kogumikus nr. XI 1922. aastal. Leping ratifitseeriti Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee poolt 4.

Ajalugu → Ajalugu
13 allalaadimist
thumbnail
9
docx

Eesti Vabariik

TARTU RAHULEPINGU ALLKIRJASTAMINE Rahukõnelused Nõukogude Venemaaga algasid Tartus 5. detsembril 1919. Punaarmee samaaegne pealetung rindel, eesmärgiga mõjutada rahukõnelusi, ei andnud oodatud tulemusi. 3. jaanuaril 1920 hakkas kehtima vaherahu. 2. veebruaril allkirjastati Tartu rahuleping, millega Eesti Vabariik ja Nõukogude Venemaa tunnustasid teineteist, kuulutasid sõja lõppenuks ja panid paika sõjajärgse koostöö piirjooned. Eesti väed kaotasid Vabadussõja lahingutes langenutena ligi 2300 inimest, haavata sai umbes 13 800 inimest (sealhulgas ligi 300 surnut ja 800 haavatut kaotati Landeswehri sõjas), millele lisanduvad välismaiste vabatahtlike ja liitlasvägede kaotused. Kokkuvõtteks Euroopas pole just palju riike, mis kord iseseisvaks saanuna on olnud sunnitud sellest taas loobuma ­ vähemalt mitte 20. sajandil. Eestlaste õnnetuseks ei suutnud Lääne-Euroopa ja liberaalne demokraatia Eesti riiklust 1920.­1930. aastatel omaks võtta ning sama moodi nagu

Ajalugu → Ajalugu
2 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Eestlased soome armeedes

suunas Saksa väejuhatus sillapead likvideerima 2 võitlusgruppi 20.ED-st ja 2 politseipataljoni. III / 46. ründas 28.08. ennelõunal Pupastvere külla, tugevas kahuritules läbiti 4 km soist maastikku, küla vallutati ägeda rünnakuga tunni jooksul. 29. ja 30. augustil vallutati Õvi ja Nõela küla. Jõuti Emajõeni, lõigati ära vaenlase taganemistee. Saagiks saadi hulga sõjatehnikat ­ suurtükke, tanke, autosid. Pataljon kaotas lahingus 170 meest, kolmandiku oma koosseisust neist langenutena 34. 2. septembril toimunud pataljoni 6 rivistusel autasustati Raudristiga 44 meest, neist kapten Parlin sai I kl. risti. Pataljon paigutati ümber Pilka külla. Teekonnal sinna sai kapten Pärlin lennukipommist surmavalt haavata. Juhtimise võttis üle ltn. Karl Pärnoja. Pilkal määrati pataljon rinde reservi ja anti 200 meest täienduseks

Ajalugu → Ajalugu
9 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Vabadussõja uurimistöö

Punaväe rünnakud toimusid lakkamatult. Eesti väed suutsid suurivaevu vastu panna üksnes tänu korralikele väliskindlustustele. Kriitiline moment Narva rindel saabus 17. detsembril, mil punavägi murdis Eesti rinde Vääska juures ja rühkis Narva väegrupi tagalasse. Eesti vägede vastulöögiga läbimurre siiski riivistati ja venelased paisati Narva jõe taha. Detsembri lõpus Punaarmee rünnakud raugesid. Olles kaotanud novembris ja detsembris 15000 meest langenutena ja 20000 haavatutena, oli punaväe jõud otsas. See nihutas surnud punktist üle ka läbirääkimised Tartus ja 3. jaanuari 1920 kell 10.30 Tallinna aja järgi vaikisid relvad Eesti-Vene rindel. Ränkraske Vabadussõda oli möödas. Pärast vaherahu sõlmimist jätkusid rahukõnelused juba rahulikumas õhkkonnas ja 2. veebruaril 1920 kirjutati rahulepingule pidulikult alla. Tartu rahuga tunnustas Nõukogude

Ajalugu → Ajalugu
99 allalaadimist
thumbnail
9
doc

ARVESTUSLIK TÖÖ nr.2 - uusaeg

kapituleeruda, et mõttetult pikaks ja ohvriterohkeks kujunenud sõda lõpetada. Koos Leega alistusid ka Lõuna põhiväed, nii et Appomatoxi kapitulatsiooni võib sisuliselt lugeda ka sõja lõpuks. Ameerika kodusõda on verisemaid võitlusi, mida tunneb ajalugu. Tegemist oli esimese moodsa sõjaga. Tagajärjed olid et Ameerika Ühendriigid jäid ühtseks ja Põhjariigid kaotasid langenutena ja haavadesse surnutena umbes 360 000 meest, lõunariigid ­ 258 000, 11. Täida lüngad: Tööstusrevolutsiooni üks peamisi tunnuseid on uute masinate leiutamine ning nende kasutuselevõtmine. Uute masinate kasutuselevõtmine nõudis kapitali ja tööjõudu . Peamised sissetulekud saadi kaubandusest, raha paigutati uute tootmisettevõtete rajamiseks . Põllumajandusest vabanenud inimesed muutusid palgatöölisteks, kes müüsid oma tööjõudu.

Ajalugu → Ajalugu
155 allalaadimist
thumbnail
11
docx

PAJU LAHING

Paju lahing 29.01 ­ 31.01.1919 Paju lahing toimus 29. jaanuaril, 1919. aastal Valgamaal, tolleaegse Luhde Grosshofi (ehk Paju mõisa) maadel, praegusest Valga linnast 6 km Tartu poole. Lahingu peamiseks põhjuseks oli Valga linna vabastamine Punaarmee rüütlite, lätlaste käest. Lahingus võitlesid omavahel Tartu-Valga grupp ja Läti punased kütid. Paju mõis oli viimane kaitsepositsioon Punaarmeele Valga all ning seda kaitses 1200 läti punast kütti Emils Vitolsi juhtimisel. Punaarmeel oli seal 32 kuulipildujat, 4 suurtükki ja soomusrong. Eestlased võitlesid 693 mehepojaga (partisanide pataljon leitnant Julius Kuperjanovi juhtimisel ja Soome vabatahtlikud ­ Põhja Pojad) ning eestlastel oli 22 kuulipildujat ja 6 suurtükki. Eesti väed ründasid mõisa. Ühe päeva jooksul tõrjuti nende rünnakud tagasi, hämariku ajal tungisid Eesti väeosad aga mõisa ning vallutasid selle käsitsivõi...

Ajalugu → Ajalugu
11 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Eesti ajalugu 1939-1941

korpus kindralleitnant Raitz von Frentzi juhtimisel. Ajavahemikul 20. kuni 25. augustini peetud lahinguis murdsid sakslased vastase kaitse. 28. augustil hõivasid Saksa väed Tallinna, esimesena tungis Tallinna üks Saksa 505. rügemendi pataljon, mille ülemat kolonelleitnant Gottfried Weberit autasustati Raudristi Rüütliristiga. Fred Ise heiskas Pika hermanni torni Eesti lipu. Punaväelased kaotasid neis lahingutes 7500 meest langenutena, lahingutes võeti 11 500 punaarmeelast vangi. Saagiks saadi 91 tanki, 293 kahurit ja 2 soomusrongi. Tallinna sadamas uputati 19 vägedega ja sõjavarustusega laaditud laeva, lisaks üks hävitaja ja veel 9 sõjalaeva. Raskeristlejat "Kirov", üht hävitajat ja veel viit sõjalaeva vigastati raskesti. Balti laevastiku taandumisel Tallinnast uputati ning uppusid sõites miinile 46-67 laevastiku laevast: 3 4-st ujuvbaasist, 17 20-st

Ajalugu → Ajalugu
52 allalaadimist
thumbnail
12
doc

II MAAILMASÕDA (1939-1945)

Rünnakukiilu peatasid esimese eestlasest rüütliristi kandja major Alfons Rebase 658.ja kapten Georg Soodeni 659.idapataljon , võideldes Putki-Sirgala ruumis ka sissepiiratuna kuni Saksa vastulöögini.Lakkamatud rünnakud jätkusid . Vaheldusid vaid rõhuasetused.17.märtsil ründasid venelased pealöögi suunas 20 diviisi jõududega 3 kaitsjate diviisi , kuid kaitset ei õnnestunud ka laipade massiga üle ujutada . Märtsi lõpuks oli venelaste jõud otsas : nad olid kaotanud 70.000 meest langenutena (Saksa poolel 20.000 langenut ) . 7.aprillil andis punaväe juhatus käsu üle minna kaitsele. Veel enne seda korraldust algas aga Saksa uus vastulöök . Auvere sillapeal olevad vene jõud hävitati ja riismed paisati Krivasoo sohu. Aprilli lahingutes kaotasid venelased 50.000 meest Saksa poole 20.000 vastu. Kogu kolm kuud kestnud hiigellahing , üks suuremaid maailma (!) sõjaajaloos , maksis venelastele 120.000 langenut ja Saksa poolele 40.000.Eesti

Ajalugu → Ajalugu
1055 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Eesti Vabariik

Venemaa poolt Adolf Joffe. 31. detsembril kirjutati alla vaherahu-lepingule, mis jõustus 3. jaanuaril 1920. a kell 10.30 hommikul. Rahukonverents jätkus uuel aastal. Eesti kohustused Venemaa võlgade tasumisel kuulutati olematuks, Eestile otsustati välja maksta 15 miljonit kuldrubla Vene kullavarudest. Rahulepingule kirjutati alla 2. veebruaril 1920. a. 402 päeva kestnud Vabadussõda lõppes Eesti täieliku võiduga. Eesti kaotas langenutena hinnanguliselt 3600­4000 ja haavatutena umbes 14 000 inimest. Alles nüüd saabus võimalus hakata pea kaks aastat tagasi välja kuulutatud Eesti Vabariiki tegelikult üles ehitama. Eesti Vabariigi taasiseseisvumine Iseseisvusliikumise survel võttis ENSV Ülemnõukogu 16. novembril 1988 vastu suveräänsusdeklaratsiooni ning kuulutas ENSV seadused N. Liidu omade ees ülemuslikuks. Sellel otsusel oli suur tähtsus kogu N

Kultuur-Kunst → Kultuurilugu
49 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Ameerika Ühendriikide sünd

Ameerika Ühendriikide sünd. See on ühe suurima riigi tekkimise lugu alustades avastamisest.Nende vabadusvõitlusest ja iseseisvuse väljakuulutamisest ning kujunemisest.Arvatavasti 25 000 aastat tagasi indiaanlaste poolt asustatud suure riigi moodustamine eurooplaste tulekul,mis on tänaseni alles koos 1787.a. välja töötatud põhiseadusega.Kolumbuse esimene merereis Ameerikasse kestis peaaegu 5 kuud.Täpselt 12. oktoobril 1492 randusid kolm purjekat väikese saare rannikul. Tollele anti nimeks San Salvador, mis meie keeli oleks Püha Päästja. Eks saar tõepoolest päästiski vaesed mehed kuudepikkusest ookeanil loksumisest. San Salvadori elanikud tainod võtsid Kolumbust ja ta meeskonda vastu kui parimaid sõpru. Hispaanlased olid vaimustuses nende headest kommetest.Avastajatele ja kaupmeestele järgnesid väljarändajad Euroopast.17.saj alguses oli Põhja-Ameerikas kolooniaid paljudel riikidel pidades omavahel sõdasid, et saavut...

Ajalugu → Ajalugu
47 allalaadimist
thumbnail
21
docx

Teise maailmasõja lahingud

vaenlase tõrjumiseks. Õnneks töötas vene luure halvasti ja nad ei teadnud, et Soome ei suuda enam vastupanu osutada. Moskva rahuleping Nõukogude Liidu ja Soome Vabariigi vahel sõlmiti 12. märtsi õhtul. 13. märtsil 1940 kell 11.00 lõppes sõjategevus kõigil rinnetel. Rahulepinguga kaotas Soome üle 10% oma aladest. Soome kaotas Talvesõjas surnutena 26 662 meest, haavatutena 39 886 meest, teadmata kadunutena ja vangi langenutena 1434 meest. Punaarmee kaotused surnute ja teadmata kadunutena 126 875 meest, haavatutena 264 908, haigestunutena 51 892, külmunutena 9614 ja vangi langes 3100 sõdurit. Britannia lahing Aeg: juuli-september 1940 Koht: Suurbritannia ja Prantsusmaa põhjarannik Lahing Britannia pärast jääb üheks kõige kuulsamaks leheküljeks sõjaajaloos. Paljud

Ajalugu → Ajalugu
88 allalaadimist
thumbnail
17
doc

Nõukogude eesti

Nõukogude eesti Tartu Kivilinna gümnaasium Risto Vao 11e 2010 Nõukogude Eesti Kriminaalsed sündmused Eestis aastatel 1940­1941 1. Eesti Vabariigi kodanike ja elanike süüdimõistmine Eestisse sisenes1940. aasta juunis Eestisse koos Punaarmee üksustega või kohe pärast neid NSVLi Siseasjade Rahvakomissariaadi (edaspidi NKVD) operatiivgrupp, mis juhtis Eesti kodanike ja elanike vangistamist Eesti Vabariigi territooriumil. Esimesed arreteerimised toimusid juba 1940. aasta juunis. NKVD operatiivgrupi poolt olulisemaks peetud isikud viidi mõne päeva jooksul pärast Eestis kinnivõtmist Leningradi või Moskvasse, kus nad formaalselt uuesti arreteeriti. 1940. aasta juunist augustini püüdsid NSVLi okupatsioonivõimud jätta muljet, et Eesti territooriumil kehtivad jätkuvalt Eesti Vabariigi seadused. NKVD operatiivgrupi tegevuse varjamiseks kasutati Eesti poliitilist politseid. 1940. aasta juuni ...

Ajalugu → Ajalugu
50 allalaadimist
thumbnail
20
doc

Eesti ajalugu 18 saj-20 saj. 1943 aasta

julgeolekutöötajat, miilitsat ning hävituspataljonlast. Metsavennad ja OK võtsid 25000 vangi. Metsavennana langes, tapeti vangistatuna ja kadus u 800 meest, OK liikmeid langes lahingutes ja kammimisoperatsioonides kuni 600 meest. Eesti kaitselahingud 1944 14. I 1944 Punaarmee suurpealetungi algus 1. II Punaarmee jõuab Eesti piiridele Veebruari algusest aprilli alguseni lahingud Narva ümbruses. Suurimaid lahinguid maailma sõjaajaloos. Punaarmee kaotas langenutena u 120 000 meest, sakslased u 40 000 meest. Seoses strateegiliste probleemidega mujal, jäi Narva rindele juuniks 1944 kokku 27000 meest (sh Eesti Diviis). Venelasi 205000. Narva evakueeriti organiseeritult ja asuti Tannenbergi liinile Sinimägedes. 26. VII–10. VIII lahingud Sinimägedes: Punaarmee läbimurre luhtus ja lahingute raskuspunkt viidi Peipsist lõunasse. 13. VIII 1944 Punaarmee vallutab Võru 4. IX 1944 Soome relvarahu NSV Liiduga > sakslaste plaan „Aster”

Informaatika → Infoteadus- ja...
101 allalaadimist
thumbnail
19
doc

Soome maa ja ajalugu

millekski ja nii annulleerus Ribbentropi visiidi ajal sõlmitud leping, mis kergendas Soome jaoks rahu tegemist. Moskvas allkirjastatud rahulepingu kohaselt jäi Soome idapiiriks 1940.aasta piir, lisaks sellele pidi Soome loovutama NL-le Petsamo ja maksma 300 miljoni dollari väärtuses reparatsioone. Helsingi lähedal asuv Porkkala poolsaar renditi 50 aastaks Nõukogude sõjaväebaasiks. Talvesõja ja Jätkusõja ajal kaotas Soome langenutena ühtekokku 86 000 inimest, 57 000 haavatut jäid invaliidideks. NL-le loovutatud alad moodustasid 12% Soome pindlast ja neilt aladelt evakueeriti umbes 420 000 inimest. Ometi suutis Soome sõjast välja tulla ja oma iseseisvust säilitada. Riik oli kogu aeg soomlaste administratiivse juhtimise all. Kuigi NL külvas hävitust, pommitades Soome linnu, ei tehtud ühtki linna täiesti maatasa. Oma sõjaväe säilitamise tättu suutis Soome nii 1940.kui ka 1944

Ajalugu → Ajalugu
161 allalaadimist
thumbnail
48
odt

Teine maailmasõda

Lõpuks oli Soome sunnitud tunnistama vaenlase ülekaalu ja 12. märtsi õhtul 1940. aastal kirjutati Moskvas alla rahuleping. 13. märtsil kell 11 päeval lõppes sõjategevus kõigil rinnetel, olles ühtekokku kestnud 105 päeva. 14 Sellest hoolimata olid Soome relvajõud täitnud üliraske ülesande. Peetud sõda läks ajalukku Talvesõja nime all. Täites oma kohustust kodumaa vastu kaotasid soomlased selles sõjas 24.923 inimest langenutena. Haavata sai 43.557 inimest. N. Liidu poolt avaldatud ametlikel andmetel kaotas Punaarmee Talvesõja lahingutes kokku 148.000 meest. Tegelikult arvatakse hukkunute arv ulatuvat 300.000 meheni, kuna haavatute arv oli veelgi suurem. Sõlmitud rahulepingu kohaselt oli Soome sunnitud loovutama N. Liidule suure osa Karjalast, Viiburi, Käkisalmi ja Sortavala linna ning mereväebaasi Hankol. Pool miljonit elanikku olid sunnitud lahkuma oma kodudest ja asuma elama Soome. N. Liidule jäid ka Petsamo

Ajalugu → Ajalugu
60 allalaadimist
thumbnail
44
doc

Uusaja konspekt

Vicksburgi ja Gettysburgi lahingutes sai sõjalise võidu uniooniväed. Põhja vägesid juhtis Ulysses s. Grant. 9. apr 1865 Appomattoxi kohtuhoones Virginias alistus Robert E. Lee (konföderatsiooni juht). Kodusõja lõpp. Lõpp ja ohvrid: Lõunariikide ohvitseridelt ei võetud ära relvi, kuid nad pidid andma sõna, et nad ei võitle enam uniooni vastu. Samadel tingimustel lasti vabaks ka lihtsõdurid. Ameerika kodusõda on verisemaid võitlusi, mida tunneb ajalugu. Põhjariigid kaotasid langenutena ja haavadesse surnutena umbes 360 000 meest, lõunariigid ­ 258 000. Ameeriklaste omavaheline sõda maksis hiigelsuuri summasid. Võitjad põhjariigid kulutasid üksi 3,25 miljardit dollarit. Ameerika insenerid võtsid kodusõjas tarvitusele soomuslaevad, meremiinid, torpeedod, tagantlaetavad püssid,telegraafi ja isegi ühe allveelaeva. Esmakordselt olid ka rindefotograafid ja sõjapidamine raudteede abil. Tegemist oli esimese moodsa sõjaga Atendaat Lincolnile (Booth).

Varia → Kategoriseerimata
10 allalaadimist
thumbnail
50
docx

Eesti uusim ajalugu 1850-1944

Rahukõnelused Nõukogude Venemaaga algasid Tartus 5. detsembril 1919. Punaarmee samaaegne pealetung rindel, eesmärgiga mõjutada rahukõnelusi, ei andnud oodatud tulemusi. 3. jaanuaril 1920 hakkas kehtima vaherahu. 2. veebruaril allkirjastati Tartu rahuleping, millega Eesti Vabariik ja Nõukogude Venemaa tunnustasid teineteist, kuulutasid sõja lõppenuks ja panid paika sõjajärgse koostöö piirjooned. Eesti väed kaotasid Vabadussõja lahingutes langenutena ligi 2300 inimest, haavata sai umbes 13 800 inimest (sealhulgas ligi 300 surnut ja 800 haavatut kaotati Landeswehri sõjas), millele lisanduvad välismaiste vabatahtlike ja liitlasvägede kaotused. 1920–1939. Eesti Vabariik kahe maailmasõja vahel Eesti sisepoliitika (1920–1940) 1920. aastal, mil rahu oli sõlmitud, võis Eestis hakata omariiklust ulatuslikumalt välja ehitama. Samal aastal võeti Asutava Kogu poolt ilma rahvahääletuseta vastu esimene korraline

Ajalugu → Ajalugu
9 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun