Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Soome (1)

3 KEHV
Punktid
Kuressaare Ametikool
Teeninduserialade osakond
Toitlustusteenindus
Liina Sepp
SOOME
Referaat
Juhendaja : Anne-Li Tilk

Kuressaare 2008



  • Sisukord


    Kuressaare 2008 1
    SISSEJUHATUS 3
    2 ÜLDANDMED 4
    3 KLIIMA 5
    4 HALDUSJAOTUS 6
    5 SUURIMAD OMAVALITSUSED 7
    6 AJALUGU 8
    6.1 ROOTSI VÕIM (1154-1809) 9
    6.2 SOOME SUURVÜRSTIRIIK (1809-1917) 9
    6.3 VABARIIK, KODUSÕDA (1917-1918) 9
    6.4 SÕDADEVAHELINE AJASTU (1918-1939) 9
    6.5 SOOME TEISES MAAILMASÕJAS (1939-1945) 10
    6.6 LÄHIAJALUGU 10
    7 MAJANDUS 11
    8 DEMOGRAAFIA 12
    9 KEEL 13
    10 SOOME EESTIS 14

    SISSEJUHATUS


    Soome on üks maailma põhjapoolsemaid riike. Veerand Soome territooriumist asub põhjapolaarjoone taga.
    Soome on tuntud kui tuhande järve maa: seal on 187 888 järve (pindalaga üle 500 m2), aga ka 179 584 saart
    Nime Suomi päritolu ei ole kindel, kuid võimalikuks päritolusõnaks peetakse balti sõna zeme (maa, pind). Soome keeles tähendab suo sood , mis on tavaliseks Soome biotüübiks, arvatakse et Soomet kutsuti varajaste soomlaste poolt Suomaaks (soomaa)
    Eksonüüm Finland on sarane Skandinaavia kohanimedega nagu Finnmark , Finnveden ja Finnskogen, mis tulenevad germaani sõnast kütt-korilaste kohta, finn. Miks ja millal see hakkas tähendama soomlasi on teadmata.
  • ÜLDANDMED


    Pealinn: Helsingi
    Pindala: 338 145 km2
    Riigikeel (ed): soome ja rootsi
    Riigihümn: Maamme (Vårt land)
    Rahvaarv: 5 276 955 (2006)
    Rahvastiku tihedus: 17,2 in/ km2
    President : Tarja Halonen
    Peaminister: Matti Vanhanen
    Iseseisvus : 6. detsember 1917
    Rahaühik: euro (EUR)
    Ajavöönd: Ida-Euroopa aeg
    Domeen : fi
    Telefonikood: 358
  • KLIIMA


    Põhja-Atlandi hoovuse ja madalikulise pinnamoe tõttu on kliima suhteliselt pehhme. Põhja-Soomes, eriti Lapimaa läänis on lähisarktiline kliima, mida iseloomustavad külmad talved ja üsnagi soojad suved .
    Kuna veerand Soome alast asub põhjapolaarjoone taga, võib esineda kesköist valgusst - mida enam põhjas, seda rohkem päevi kestab valgustatud periood. Soome põhjapoolseimas tipus ei looju päike suvel 73 päeva ning ei tõuse talvel üldse 51 päeva.
  • HALDUSJAOTUS


  • Soomes on viis lääni (enne 1997. aastat oli lääne 12) ja üks autonoomne makond.
  • Lõuna-Soome lään (Etelä- Suomen lääni)
  • Lääne-Soome lään (Länsi-Suomen lääni)
  • Ida-Soome lään (Itä-Suomen lääni)
  • Oulu lään (Oulun lääni)
  • Lapimaa lään (Lapin lääni)
  • Ahvenamaa maakond (Ahvenanmaan maakunta)
  • SUURIMAD OMAVALITSUSED


    Rahvastikuandmed seisuga 31. detsember 2005.
    Omavalitsus Rahvaarv Pindala (km2)
    Helsingi 562 570 184,47
    Espoo 231 704 312
    Tampere 204 337 523,4
    Vantaa 187 281 240,84
    Turu 174 868 243,4
    Oulu 128 962 369,43
    Lahti 98 413 134,95
    Kuopio 90 726 1127,4
    Jyväskylä 84 434 105,9
    Pori 76 144 503,17
    Lappeenranta 59 073 758
    Joensuu 57 858 1173 ,4
    Rovaniemi 57 835 7600 ,73
    Vaasa 57 241 183
    Kotka 54 838 272
  • AJALUGU


    Eelajalugu (8500 eKr -)
    Arheoloogiliste allikate järgi asustati Soome ala esmakordselt kiviajal, 8500 eKr. Esimesed inimesed olid kütid- korilased , kes elasid tundra- ja mereandidest . Keramikat on leitud 5300 eKr ( kammkeraamika kultuur). Soomeugri keeli rääkivad inimesed saabusid kiviaja jooksul. Nöörkeraamika kultuuri esindajate saabumist Soome lõunaossa 3200 eKr petakse ka põllumajanduse algusajaks. Jahtimine ja kalastus jäid tähtsaks eriti riigi põhja- ja idaosas.
    Pronksiajal (1500-500 eKr) ning rauaajal (500 eKr - 1200) oli asukatel tihedad kokkupuuted Skandinaaviaga, Põhja-Venemaaga ja Balti aladega. Soome elanikke, nagu kveene, ning nende kuningaid mainitakse ajaloolistes kroonikates ning teistes kirjutistes, nagu Skandinaavia saagades. Kirjalikke alikaid on leitud ka 13. sajandist.
  • ROOTSI VÕIM (1154-1809)


    Soome 700 aastane seotus Rootsiga algas aastal 1154, kui Rootsi kuningas Erik alustas ristiusustamist. Arheoloogilised leiud aga näitavad juba varasemast ajast pärinevaid kristlikke mõjutusi Soome edela- ja kaguosas. Ajaloooliselt algas ühendus Birger jaarli ekspeditsiooniga Soome aastal 1249 . Rootsi keel sai peamiseks valitsus- ja hariduskeeleks, soome keel aga jäi talurahva ja kohalike kohtute poolt kasutatavaks. 16. sajandil avaldati Mikael Agricola poolt esimesed soomekeelsed kirjateosed.
    Rootsi kuningriik tahtis laiendada riigipiire ida suunas, mis viis sõdadeni Novgorodiga. 18. sajandiks oli Põhjasõja käigus pea kogu Soome vallutatud Vene jõudude poolt.
  • SOOME SUURVÜRSTIRIIK (1809-1917)


    29. märtsil 1809.a. loodi Soome aladel pärast nende vallutamist Vene keisri Aleksander I poolt autonoomne Soome Suurvürstiriik, mis jäi püsima aastani 1917. Vana Soome tagastati suurvürstiriigile aastal 1812. Vene ajal sai soome keel enam tunnustust, esialgu, et vähendada sidemeid Rootsiga ning hiljem rahvusliku liikumise tulemusel. 1835. aastal avaldati Soome rahvuseepos Kalevala ja soome keel sai rootsi keelega võrdse staatuse aastaks 1892. Üha enam hakati pürgima iseseisvuse poole.
  • VABARIIK, KODUSÕDA (1917-1918)


    6. detsembril 1917. aastal, pärast bolševike riigipööret Venemaal, kuulutas Soome end iseseisvaks. Iseiseisvust tunnustas ka Venemaa, aga kodusõjad, mis järgnesid Venemaal ja Soomes, ning rahvuslik aktivism, halvendasid suhteid. 1918.a. toimus lühike kodusõda, mis mõjutas järgnevat poliitikat mitme aasta jooksul. Sõda toimus valgete, keda toetas Saksamaa, ning punaste vahel, keda toetas Venemaa. Valged saavutasid võidu punaste üle, kuid sotsiaalne ja poliitiline jagunemine kahe rahvaosa vahel jätkus.
  • SÕDADEVAHELINE AJASTU (1918-1939)


    Kuigi pärast iseseisvumist kuulutati Soome vabariigiks, kuulutas pärast kodusõda parlament välja loodava Soome Kuningriigi. Friedrich Karl Ludwig Konstantin , Hesseni prints valiti kuningaks Väinö I nime all. Pärast Saksamaa kaotust Esimeses maailmasõjas sai Soomest vabariik, mille esimeseks presidendiks valiti 1919. aastal Kaarlo Juho Ståhlberg.
    Soome-Vene piir lepiti kokku Tartu rahulepinguga aastal 1920. Seadusandjad võitlesid endiselt kommunismi vastu ning suhted Soome ja Nõukogude Liidu vahel jäid pingelisteks.
  • SOOME TEISES MAAILMASÕJAS (1939-1945)


    Teise maailmasõja ajal võitles Soome Nõukogude Liidu vastu kahel korral: Talvesõjas (1939-1940) ning Jätkusõjas (1941-1944), Operatsiooni Barbarossa käigus, kus Saksamaa väed sisenesid Nõukogude Liitu. Sellele järgnes Lapi sõda (1944-1945), mille käigus tõrjusid soomlased Põhja-Soomest välja sakslased .
    Nõukogude Liiduga sõlmitud lepingud aastatel 1947 ja 1948 sisaldasid Soomele mitmeid kohustusi, piiranguid ja reparatsioone, millega anti ära ka maa-alasid. Soome andis ära Karjala , Salla ja Petsamo. Ekvakueeriti 400 000 inimest.
    Kaubanduse teke Läänevõmudega, nagu Suurbritanniaga, ning Nõukogude Liidu poolt nõutud reparatsioonid tegid Soomest industrialiseeritud riigi.
  • LÄHIAJALUGU


    Suhete arenemisel Nõukogude Liiduga toimus nn. finlandiseerumine. Soome säilitas demokraatliku valitsuse ning turumajanduse.
    Soome hakkas majanduslikult kiiresti arenema ning muutus üha enam rikkamaks ning stabiilsemaks. Riik muutus tehnoloogiliselt arenenuks ning omandas keeruka sotsiaalhoolekande süsteemi. Peale Nõukogude Liidu lagunemist aastal 1991 tekkis bilateraalse majanduse kadumisega tööpuudus. Siiski, majandus paranes ning hakkas taaskord kiiresti arenema. Soome liitus Euroopa Liiduga aastal 1995.
  • MAJANDUS


    Nokia on Soome majanduse lipulaev. Pildil Nokia 7650.Minevikus määrasid Soome majandussuhted ja -poliitika üritused mitte provotseerida Vene impeeriumit või Nõukogude Liitu. Kuigi võimas naaberriik piiras mõneti majanduse arengut, sai Soomest lõpuks maailma üks globaliseeritum riik.
    Juba aastakümneid on Soome olnud vaba turumajandusega tööstusriik, mille rahvuslik kogutoodang elaniku kohta on samal tasemel näiteks Rootsi, Suurbritannia , Prantsusmaa ning Saksamaaga. Tähtsaimad majandusharud on puidu- ja metallitööstus, tehnika, telekommunikatsioon ja elektriseadmed. Kaubavahetusel on tähtis koht ning eksport moodustab umbes kolmandiku SKT-st. Põhjamaise kliima tõttu on põllumajanduslik areng piiratud. Maaelanikkond leiab tööd metsanduses.
    Soome oli üks 11-st riigist, mis liitusid eurotsooniga 1. jaanuaril 1999. aastal. Endine rahaühik mark (FIM) asendati täielikult euroga 2002. aasta alguseks.
    Soome tunnistati kõige kompetentsivõimelisemaks riigiks kolm aastat järjest (2003-2005). Viimastel aastatel on rõhk olnud uuringutel ning toodete arendamisel, eriti infotehnoloogial. Nokia on telekommunikatsioonisektori tähtsaimaks osaks.
  • DEMOGRAAFIA


    Soomes on umbes 5,2 miljonit elanikku, mis teeb keskmiseks asustustiheduseks 17 inimest ruutkilomeetri kohta. See teeb Soomest Venemaa, Norra ja Islandi järel ühe hõredamalt asustatud riigi Euroopas. Suurem osa elanikkonnast on alati asunud Soome lõunaosas, eriti pärast linnastumist 20. sajandil. Soome tähtsaimad linnad on Helsingi, Espoo, Vantaa, Tampere, Turu ja Oulu.
    Pärast Talvesõda pidi 12% Soome elanikkonnast Karjala kannaselt ümber asuma. Emigreerus umbes 500 000 soomlast, peamiselt Rootsi. Neist tulid tagasi umbes pooled. 1990-ndate keskpaigast on Soome võtnud vastu pagulasi ja teisi sisserändajaid.
  • KEEL


    Enamik soomlasi (91,5%) räägib emakeelena soome keelt, suurimaks vähemuskeeleks on rootsi keel (5,5%). Riigi põhjaosas räägitakse saami keeli. Rootsi keelel on Soomes ametliku keele staatus.
    Enamus soomlasi oskab ka inglise keelt. Tavapärasteks oskuskeelteks on ka saksa, prantsuse ja rootsi keel, vähem osatakse eesti, vene ja norra keelt.
    Sisserändajad moodustavad 3% elanikkonnast. Suurimad rühmad on venelased , eestlased, rootslased , somaallased ja mitmete endise Jugoslaavia rahvaste esindajad. On ka inglise ja tatari keelt rääkivaid vähemusi.
    Soome rahvastik emakeele järgi:
    soome 4 828 747
    rootsi 289 609
    vene 42 182
    eesti 17 489
    inglise 9 659
    somaali 8 990
    araabia 7 564
    kurdi 5 469
    albaania 5 415
    hiina 5 071
  • SOOME EESTIS


    Eestis elab umbes 2000 Soome kodanikku. Suurem osa nendest elab Tallinnas ja mujal Tallinna lähedal. Paljud nendest on siia saabunud töötama või on neil siis oma ettevõte. Paljudel on Eestis oma suvekodu, eriti soositud on selles mõttes olnud sellised kohad nagu Saaremaa ja Lääne-Eesti rannikualad. Kõige rohkem soome üliõpilasi on Tartu ülikoolis, kus neid õpib igal aastal ligikaudu 300. Tallinnas on soome üliõpilaste arv väiksem, kõikudes 50 ja 100 vahel.
    Soomlasi ja soomlust esindavad Eestis terve rida aktiivseid organisatsioone ja ühendusi, kelledest saatkonnal on koostööd muu hulgas Soome Instituudi , Finpro-eksport organisatsioni, Soome Turismiarenduskeskuse kohaliku büroo ja soome ärimeeste ühendustega.
    Soome kultuuril on Eesti kultuurielus oma kindel koht. Pea igal nädalal võib Eesti eri kohtades tutvuda soome kultuuriga selle eri vormides olgu need siis näitused, kontserdid, teatrietendused või muud kultuurisündmused. Huvi Soome vastu torkab silma ka soome keele oskuses ja keeleõpingutes. Erinevates põhi- ja kutsekoolides õpib soome keelt umbes 4500 noort.
    Kasutatud materjalid
    http://et.wikipedia.org/wiki/Soome
    http://google.co m
    15
  • Vasakule Paremale
    Soome #1 Soome #2 Soome #3 Soome #4 Soome #5 Soome #6 Soome #7 Soome #8 Soome #9 Soome #10 Soome #11 Soome #12 Soome #13 Soome #14 Soome #15 Soome #16
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 16 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-01-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 79 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor marek043 Õppematerjali autor
    referaat

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    Soome
    16
    doc

    Soome

    Kuressaare Ametikool Ettevõtluse ja arvuti õppesuund Tarkvara ja andmebaaside haldus Gert Kaasik SOOME Referaat Juhendaja: Õpetaja Anne-Li Tilk Kuressaare 2013 2 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................3 sissejuhatus..................................................................................................................................4 Üldandmed...........................................

    Geograafia
    Soome Vabariik
    10
    ppt

    Soome Vabariik

    Soome vabariik Mirko Laanekivi President: Tarja Halonen Pindala: 337 010 km2 Rahvaarv: 5 142 000 Pealinn: Helsingi Keeled: soome, rootsi Rahaühik: euro Rahvastiku tihedus: 17,1 inimest ruutkilomeetri kohta Ajavöönd: Ida-Euroopa aeg Loodus Soome on üks maailma põhjapoolsemaid riike. Veerand Soome territooriumist asub põhjapolaarjoone taga. Soome on tuntud kui tuhande järve maa: seal on 187 888 järve (pindalaga üle 500 m²), aga ka 179 584 saart. Kliima Põhja-Atlandi hoovuse ja madalikulise pinnamoe tõttu on kliima suhteliselt pehme. Põhja-Soomes, eriti Lapimaa läänis on lähisarktiline kliima, mida iseloomustavad külmad talved ja üsnagi soojad suved. Kuna veerand Soome alast asub põhjapolaarjoone taga, võib esineda kesköist valgust - mida enam põhjas, seda rohkem päevi kestab valgustatud periood

    Geograafia
    Soome maa ja ajalugu
    19
    doc

    Soome maa ja ajalugu

    Soome maa ja ajalugu 1.Soome asend. * Põhja-Euroopas, Rootsi ja Venemaa vahel. *Lõunast piiravad teda Soome laht ja Balti meri läänest aga Botnia laht. *337 000 km. (sellest vett 31560 km² ja maad 305470 km². Rannajoon 1,126 km) *12 lääni, neist suurim on 1.1 mln. elanikuga Uusimaa lään, pindalalt suurim on Lappi * Neljandik Soome alast jääb põhjapolaarjoone taha. *Pikk rannajoon Läänemerega, mis jaotub Botnia ja Soome laheks * suurim ulatus põhjast lõunasse on 1160 km, idast läände 540 km *Pinnaehituse põhijooned tulenevad tema asendist ( paikneb Fennoskandi kilbil ) ja kvaternaarsest jäätumisest *Kõige saarerikkam meri on Saaristomeri. Soome Vabariigi kõrgeim punkt- Halti tipp(1 328m) asub Enontekiö loodeosas. *Ahvenamaa saared kuuluvad küll Soome koosseisu kuid neil on laialdane autonoomia 2.Pinnavormid, siseveed. Mered. Loodus.

    Ajalugu
    Soome riik
    11
    ppt

    Soome riik

    SOOME · Soome lipp · Soome vapp Riigihümn Maamme (Vårt land) Pealinn Helsingi Pindala 338 419,13 km² Riigikeel (ed) soome ja rootsi Rahvaarv 5 304 800 (2008) Rahvastiku tihedus 17,4 in/km² · Soome Vabariik Riigikord vabariik President Tarja Halonen Peaminister Matti Vanhanen Iseseisvus 6. detsember 1917 Rahaühik euro (EUR) Ajavöönd IdaEuroopa aeg ROKi kood FIN Telefonikood 358 · Soome kaart Soome

    Geograafia
    Soome
    5
    doc

    Soome

    Soome on üks maailma põhjapoolsemaid riike. Veerand Soome territooriumist asub põhjapolaarjoone taga. Soome on tuntud kui tuhande järve maa: seal on 187 888 järve (pindalaga üle 500 m2), aga ka 179 584 saart Nime Suomi päritolu ei ole kindel, kuid võimalikuks päritolusõnaks peetakse balti sõna zeme (maa, pind). Soome keeles tähendab suo sood, mis on tavaliseks Soome biotüübiks, arvatakse et Soomet kutsuti varajaste soomlaste poolt Suomaaks (soomaa) Eksonüüm Finland on sarane Skandinaavia kohanimedega nagu Finnmark, Finnveden ja Finnskogen, mis tulenevad germaani sõnast kütt-korilaste kohta, finn. Miks ja millal see hakkas tähendama soomlasi on teadmata. ÜLDANDMED Pealinn: Helsingi Pindala: 338 145 km2 Riigikeel(ed): soome ja rootsi Riigihümn: Maamme (Vårt land)

    Geograafia
    Soome
    8
    doc

    Soome

    TALLINNA TEENINDUSKOOL Käroli Linder 011KM SOOME Referaat Juhendaja: Ülle Toots Tallinn 2009 Käroli Linder Soome SISUKORD sissejuhatus................................................................3 Soome........................................................................4 kliima.........................................................................4 ajalugu.......................................................................5 majandus....................................................................6 sport,kirjandus ja muusika.........................................6 usk....................

    Geograafia
    SOOME
    3
    doc

    SOOME

    SOOME Poliitiline süsteem: vabariik Pealinn: Helsingi Üldpindala: 338 000 km² Rahvaarv: 5,3 miljonit Rahaühik: euro Kuula ametlikku ELi keelt: soome , rootsi Soome vapp Soome lipp Soome Vabariik asub Põhja-Euroopas, Rootsi ja Venemaa vahel. Lõunast piiravad teda Soome laht ja Balti meri läänest aga Botnia laht. Soome kogupindala on 337 000 km. Meie põhjanaaber on soine maa- need moodustavad riigi üldpindalast 30% ning seetõttu on Soomegi nime saanud just sõnas "soo". Metsade ja järvede maa Soome on kuulus oma kauni ja puutumata looduse poolest. Põhja- Soome suve valged ööd, mille jooksul päike ei looju, kestavad umbes 10 nädalat. Talvel jääb päike samas piirkonnas ligi kaheksaks nädalaks silmapiiri taha varju.

    Giidindus
    Lühiülevaade Soomest
    1
    doc

    Lühiülevaade Soomest

    SOOME Suomen tasavalta Pindala: 338,424 km² Pealinn: Helsingi Rahvaarv: 5 400 000 Riigikeeled: soome, rootsi President: Sauli Niinistö Peaminister: Jyrki Katainen Soome on riik Põhja-Euroopas Rootsi ja Venemaa vahel ning on üks Põhjamaadest. Veerand Soome territooriumist asub põhjapolaarjoone taga. Soomel on piir põhjast ka Norraga. Riiki eraldab Eestist kitsas Soome laht, mis on kõige kitsamas kohas 55 km lai. Soomet kutsutakse tuhande järve maaks, kuna kogu riiki katavad rohkem kui 60 000 järve. Kõige rohkem on neid Kagu- ja Kesk-Soomes. Ka saari on Soomel väga palju, neid on üle 80 000. Kõige tuntumad on Ahvenamaa saared, millel on isegi riigis autonoomia. Saari tekib juurde ja Soome pindala kasvab umbes 7km² aastas, sest

    Geograafia




    Meedia

    Kommentaarid (1)

    slacer profiilipilt
    Kaspar G: copypaste wikipediast :D
    18:40 29-03-2009



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun