II maailmasõda (0)

Teise maailmasõja puhkemise põhjused
Poliitilised eeldused
Rahvasteliit ei suutnud sõjakaid suurriike enam taltsutada. Saksamaa ning NSVL olid muutnud suuremaks ja tugevamaks ning püüdsid Euroopat vallutama hakata.
Majanduslikud eeldused
Saksamaa tahtis hakata arendama sõjatööstust, et saada majanduslikult heale järjele, NSVL asus aga tugevdama sõjaväge.
Ideoloogilised eeldused
Saksamaa vajas oma rahvale eluruumi, mida tuli hakata hankima naaberrahvastelt, NSV Liit tahtis muuta kogu maailma kommunistlikuks.
Teise maailmasõja algusaastad
Teine maailmasõda algas 1. septembril 1939. aastal Saksamaa sissetungiga Poola. Hitler küll lootis, et lääneriigid tema vallutustesse ei sekku, kuid juba 3. septembril 1939. kuulutasid Prantsusmaa ja Inglismaa Saksamaale sõja.
17. septembril 1939. aastal sisenes Poola ka Stalini sõjavägi, asudes vallutama Poola idaosa . Poola alistati kahe nädalaga ning peagi kuulus NSV Liidu koosseisu ka Leedu.
1939. aasta novembris algas NSV Liidu-Soome vaheline Talvesõda, kus Soome suutis küll säilitada iseseisvuse, kuid pidi Venemaale loovutama Karjala maakitsuse. 1940. aastal okupeeriti NSV Liidu poolt Baltimaad ja Rumeenialt võeti ära Bessaraabia.
1940. aastal alustas vallutusi ka Saksamaa. Hitleri võimu alla langesid Taani, Norra, Belgia, Holland ja Luksemburg . Alguse sai sõda Prantsusmaaga , kus sakslased jäid peale. 22. juunil aastal 1940. sõlmiti Compiegne metsas Prantsusmaa-Saksamaa vaheline vaherahu , mille kohaselt läks kaks kolmandikku Prantsusmaast Saksa alla, kusjuures ühel kolmandikul Prantsusmaal oli juba Saksa-sõbralik valitsus.
Sõda Inglismaa vastu
Peale Prantsusmaa vallutamist oli Suurbritannia ainus Saksamaa-Itaalia vastu võitlev riik. Hitleri plaan Suurbritanniasse meredessanti valmistada kukkus läbi ning peagi alustati õhurünnakud Inglismaa vastu, mille eesmärgiks oli hävitada brittide sõjatööstus. Vastane osutas ägedat vastupanu ning Hitler jätkas meresõjaga, mille käigus hävis suur hulk Inglise laevastikust. Ka raketisõjaga ei suudetud Suurbritanniat allutada ja Saksamaa pidi loobuma brittide vallutamise kavast.
Saksamaa liitlased
Inglismaad Hitleril vallutada ei õnnestunud, selle asemel hakati Berliinis välja töötlema NSV Liitu tungimise kava. Soojenesid ka sidemed Itaalia ja Jaapaniga, kellest said Saksamaa liitlased. 1940. aasta sügisel sõlmiti Saksamaa, Itaalia ja Jaapani vahel kolmikpakt , mille kohaselt lubasid suurriigid üksteist sõjas toetada.
1940. aasta sügisel tungis Itaalia Kreekasse , et seda vallutada. See plaan läks aga nurja, kuna kreeklased osutasid tugevat vastupanu. Itaalia kutsus appi saksa väed, kes vallutasid lisaks Kreekale ka Jugoslaavia. 1941. aasta suveks olid Itaalia ja Saksamaa kokku vallutanud 12 Euroopa riiki. Vallutatud riikides kehtestati range okupatsioon ja hakati teostama juutide hävitamise kava, mille tagajärjel suri miljoneid juute. Holokaust .
Suur Isamaasõda
Kuigi mittekallaletungilepinguga lubasid mõlemad suurriigid teineteisele mitte kallale tungida , ei kavatsenud kumbki pool sellest lepingust tegelikult kinni pidada. 1941. aasta 22. juunil ründas Hitler NSV Liitu. Algas sõda, mis Venemaal kannab nime Suur Isamaasõda. Saksamaa tungis üha kaugemale Venemaale ning lõpuks jõuti välja ka Leningradini ka Moskvani. Moskva alla toimus suur lahing, millega punaarmee saksa väed taganema pani.
 Jaapani rünnak
7. detsembril 1941. Aastal ründas Jaapan USA mereväebaasi. Pearl Harboris ning kuulutas USA-le sõja. 1942. Toimus Hawail merelahing.
 Atlandi harta- 1941. Augustis Roosevelt ja Churchill kirjutasid alla. Tagada sõja eesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted. Hitleri vastane koalitsioon. 1945. Lõpeb kuna tekib ÜRO.
Ühinenud rahvad - deklaratsioonile esimestena alla kirjutanud.
KUIDAS SOOMEST SAI ISESEISEV RIIK?
6. detsembril 1917. aastal kuulutati välja Soome iseseisvus . Välisriigid nõustusid tunnustama uut vabariiki alles siis, kui seda oli teinud Nõukogude Venemaa. Vaatamata Soome iseseisvuse tunnustamisele ei lahkunud Punaarmee Soomest, vaid sellest sai seal vasakäärmuslaste ehk punaste põhiline toetaja. Punaste eesmärk oli kehtestada Soomes nõukogude kord ning liita maa enamliku Venemaaga. Vene sõjaväe toetusel haarasid nad võimu Helsingis ja Lõuna-Soomes. Soome valitsus taganes Vaasasse riigi pooldajate (valgete) sõjaväe ülemjuhatajaks nimetati endine Vene tsaariarmee kindral Gustaf Mannerheim .
Tema juhitud väed saavutasid võidu punasoomlaste ja vene enamlaste üle. 1918. aasta lõpul nimetati Mannerheim riigihoidjaks. Järgmise aasta suvel kinnitas ta põhiseaduse, millega Soome kuulutati vabariigiks. Sõda Nõukogude Venemaaga lõppes 1920. aasta oktoobris sõlmitud Vene-Soome Tartu rahulepinguga. 1918.-1920. aasta sõjasündmusi on Soomes nimetatud nii kodu- kui ka vabadussõjaks.
 SOOME 1920.-1930. AASTAIL
Iseseisvunud Soome ülesanne oli tugevdada riiki. 1920. aastal sai Soomest Rahvasteliidu liige. Järgnevatel aastatel üritas Soome leida nii Põhja- kui ka Lääne-Euroopa riikide toetust, et kindlustada oma julgeolekut. Baltimaade ettepanekud teha julgeolekualast koostööd lükkas Soome valitsus tagasi. Tema arvates olid need riigid liiga nõrgad ja vaesed, et Soomet vajaduse korral abistada.
Suur ülemaailmne majanduskriis põhjustas soomlastele palju raskusi. Suurenes ka oht, et Soomele surutakse peale nõukogude kord. Neis oludes tekkis riigis kommunismivastane Lapua liikumine, mis nõudis karmikäelise valitsemiskorra kehtestamist Soomes. Liikumine kogus poolehoidu, mis julgustas lapualasi relvastatud riigipöörde katsele . See kukkus siiski läbi ning pärast seda liikumine keelati.
Majanduskriisist ülesaamine aitas kaasa ka siseriikliku olukorra rahunemisele, kuid välispoliitiline olukord muutus üha pingelisemaks: Soomet hirmutas oht idast. Selleks, et kaitsta ennast võimaliku ohu eest, ehitasid soomlased Karjala maakitsusele võimsa kaitseliini (seda nimetati Mannerheimi liiniks). Soome otsis toetust ka lääneriikidelt ning sakslastelt, kuid see ei päästnud neid Nõukogude Liidu rünnakust.
TALVESÕDA (1939-1940)
1930. aastate lõpp tõestas, et soomlaste kartused ei olnud asjatud. Pärast Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmimist näis olevat saabunud õige aeg Soome tagasi vallutada. Kui Teine maailmasõda oli alanud, Poola jagatud ning Baltimaadesse sõjaväebaasid rajatud, esitas Nõukogude Liit ka Soomele karmid nõudmised: loovutada alasid ning sõlmida vastastikuse abistamise leping. Soomlased aga lükkasid NSV Liidu nõudmised tagasi. Nad ei olnud nõus piirimuutustega ega Vene sõjaväebaaside loomisega Soome aladel.
Nõukogude propaganda väitis isegi, et Soome kavatseb oma võimast idanaabrit rünnata. NSVL ütles lahti varem sõlmitud mittekallaletungilepingust ning alustas Soome vastu sõda. Rahvasteliit kuulutas Nõukogude Liidu sõjaalgatajaks ning heitis ta organisatsioonist välja.
Soome sõjaväkke, mille ülemjuhatajaks oli Mannerheim. Soome rahva ja kaitseväe kangelaslikkus ning Punaarmee väejuhtide saamatus tõmbasid Stalini vallutusplaanile kriipsu peale. Alles siis, kui Stalin vahetas välja väejuhid ning need rakendasid lisajõude, õnnestus Punaarmeel Mannerheimi liin ületada. Kuid kogu Soomet vallutada Stalin enam ei julgenud. Suurbritannia ning Prantsusmaa kavatsesid saata Soomele appi oma väed ning see sundis Stalinit rahulduma vähemaga. Soome valitsus ei tahtnud samuti edasi sõdida, sest kartis , et nende maa muudetakse suurriikidevahelise sõja tandriks. Algasid rahuläbirääkimised ning 1940. aasta 12. märtsil sõlmiti Moskvas rahu. Soomel tuli küll loovutada Karjala maakitsus ja Viiburi linn ning mitmed muud alad, kuid sellest hoolimata võisid soomlased end siiski võitjatena tunda: iseseisev Soome riik jäi püsima. Soomlased ise kommenteerivad Talvesõja tulemusi naljaga pooleks nii: venelased võitsid, soomlased said auväärse teise koha.
 JÄTKUSÕDA (1941-1944)
Talvesõda polnud siiski viimane sõda. Kui Saksamaa ründas 1941. aasta juunis NSV Liitu, jäi Soome erapooletuks. Sellest hoolimata alustasid Nõukogude lennukid Soome linnade pommitamist. Otsustas Soome parlament 25. juunil 1941. aastal kuulutada NSV Liidule sõja. Seda sõda nimetavad soomlased Jätkusõjaks. Sõja käigus vallutas Soome tagasi Karjala maakitsuse ning hõivas ka NSV Liidule kuulunud Karjala alad. Kui Punaarmee 1944. aastal pealetungile asus, pidid Soome väed nendelt aladelt taganema. 19. septembril 1944. aastal sõlmiti Soome ja NSV Liidu vahel vaherahu ning hiljem allkirjastati ka rahuleping . Soomlased pidid taas leppima sellega, et Talvesõjas kaotatud alad jäid NSV Liidule, kuid ka sel korral säilitas Soome iseseisvuse.