NIMI: Martti Aljand RIIK: Eesti ELUKUTSE: ujuja ALA: ujumine ISIKLIKUD REKORDID: 100 m liblikujumises aeg 52,49 100 m kompleksujumises aeg 53,97 100 m rinnuliujumises aeg 1.00,56 100 m seliliujumises aeg 58,18 200 m rinnuliujumises aeg 2.16,31 200 m kompleksujumises aeg 2.01,26 MILLI(S)TEL OLÜMPIAMÄNGUDEL OSALES: · 2008. a Pekingi olümpiamängud TULEMUS JA KOHT OLÜMPIAVÕISTLUS(T)EL: 2008. aasta Pekingi olümpiamängudel püstitas Martti Aljand 100 meetri rinnuliujumises uue Eesti rekordi 1.02,46. Tulemus andis 63 konkurendi hulgas 45. koha. TULEMUSI MUUDELT VÕISTLUSTELT: · Aastal 2005 Triestes toimunud lühiraja Euroopa meistrivõistlustel 100 m komleksujumises saavutas Martti Aljand 6. koha. · Aastal 2006 Shanghais toimunud ujumise lühiraja maailmameistrivõitlustel saavutas Martti Aljand 200 m kompleksujumises 9. koha. · 2006
Kammerkoori ja paljude teistega.Ta on teinud koostööd ka mitmete tuntud dirigentitega, nende seas Tõnu Kaljuste, Paul Mägi, Arvo Volmer, Paavo Järvi, Eri Klas, Olari Elts.Mati Turi on pälvinud Eesti Kultuurkapitali aastapreemia (2002) ning Eesti Muusikanõukogu ja Eesti Kultuurkapitali preemia (2012). Martti Raide alustas klaveriõpinguid 1972. aastal Tallina Muusikakeskkoolis,kus tema õpetajaks oli Ell Saviauk.Tsehhi linnas Ustinad-Labem toimunud noorte pianistide konkursil pälvis Martti Raide esikoha (1980).Aastail 1983-1990 õppis ta Tallinna konservatooriumis (praegu Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia) prof Bruno Luki klaveriklassis.Martti Raide on saanud mitmeid parima kontsertmeisrti preemiaid, sealhulgas Tiit Kuusiku nimelisel lauljate võistlusel Tallinnas 1995. aastal ja Aleksandr Dombrovski nimelisel keelpillimängijate võistlusel Riias 1998. ning 1999. aastal.Martti Raide on Eesti Klaveriõpetajate Ühingu juhatuse liige, alates 1995
RETSENSIOON ,,London-New York" Kontsert leidis aset EMTA kammersaalis, kesklinnas, kolmapäeval, 15. Veebruaril, 2011, kell 18.00. Esinejateks olid Martti Raide saateklassi üliõpilased. Kontsert oli tasuta. Kokku esines 8 paari ning igas paaris oli üks vokalist ja teine klaveril saatja. Lauldi laule nii inglise kui ka ameerika heliloojatelt. Kõige esindatum helijooja oli Benjamin Britten. Esitati ka teoseid Gian Carlo Menottilt, Ralph Vaugh-Williamsilt, Andrew Lloyd Webberilt, Samuel Barberilt, George Gershwinilt ja teistelt. Kuna tegemist oli õpilaskontsertiga, siis minu meelest said enamus väga hästi hakkama. Eriti tüdrukud,
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST12KÕ1 MARTTI PALOHEIMO „LAPSEPÕLVE MÕJUD“ Referaat Õppejõud: MÕDRIKU 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................. 3 1.TÕDE JA OLETUSED.................................................................................. 4 2.PSÜHHIAATRIA INIMESEKÄSITLUS...................................................
üllatused ning vahetu kontakt publikuga. Kontsertide külalisesineja oli Eesti verivärske superstaar, populaarse telesaate „Eesti otsib superstaari“ võitja Birgit Õigemeel. Koos esitati mitmeid tuntud hitte nii eesti kui inglise keeles ja enamasti ikka a capella seadeis. Mõned laulud esitas Birgit ka oma novembris ilmuvalt debüütalbumilt. Alates 2003. aastast laulavad Noorkuus Rein Kahro (tenor), Ilmar Madison (tenor), Virgo Tulit (bariton), Martti Meumers (bariton) ja Remi Teras (bass). Noorkuu alustas tegevust detsembris 1996, kolmeliikmelise grupina, kuhu kuulusid Rein Kahro, Martti Meumers ja Henrik Raave. Tollal koonduti ühise nime alla - Rumal Noorkuu. Juba paari esimese tegutsemiskuuga saavutati tuntus laiema üldsuse ees. 1999. aastal toimus suur muudatus bändi koosseisus – lahkus Henrik Raave ja asemele tulid Virgo Tulit, Valmar Saar ja Ilmar Madison. Kokku on Noorkuu välja andnud seitse plaati.
bestseller Viru keskuses. PEETER PIHEL(26) · Pärit Saaremaalt väiksest Kaarma külast · Mees teadis juba noorelt, et temast saab kokk. · Kokasaade; kokaraamatutele retsepte Saaremaalt · Peeter on kindel, et tema lagi kokanduses pole veel saavutatud, seetõttu jättis ta peakokakoha ja läks Eestist Rootsi tipprestorani Bloom kogemusi hankima. · Peeter üks seksikaimaid kokkasid, mida on ka erinevad ajakirjad hinnanud nt Cosmopolitan. MARTTI KOPPEL(41) "Veini ja toidu sobitamise filosoofia seisneb maitsete tasakaalu leidmises ja põhimaitsete kokkusobitamises." Martti on kõige pikema kogemusega telekokk Eestis. Hoolimata sellest ei meeldi Marttile, kui teda telekokaks kutsutakse. Oma põhitööks peab ta peakoka ametit Fahle restoranis. Martti
Kontserti retsensioon Käisin koos oma noormehega 26.12.2008 kell 18.00 Võrus kultuurimajas ,,Kannel" ansambel ,,Noorkuu" (vocal group) kontserdil. Tegemist on väga tuntud ja armastatud eestimaise bändi kontserdiga, kuhu kuuluvad järgmised lauljad: Rein Kahro (tenor), Ilmar Madison (tenor), Martti Meumers(bariton), Virgo Tulit (bariton),Remi Teras (bass). Noorkuu alustas tegevust detsembris 1996, kolmeliikmelise grupina, kuhu kuulusid Rein Kahro, Martti Meumers ja Henrik Raave. Tollal koonduti ühise nime alla - Rumal Noorkuu. Sellele aitasid kaasa Grand Prix võit Alo Mattiiseni nimelisel laulukonkursil ja debüüt muusikasaates ,,7 vaprat". 1999. aastal toimus suur muudatus bändi koosseisus lahkus Henrik Raave ja asemele tulid Virgo Tulit, Valmar Saar ja Ilmar Madison
ette ja uuesti vee alla. Väljahingamine toimub vee all. Sissehingamiseks pööratakse nägu veest välja. 16. Milliseid distantse ujutakse kroolis? Milliseid teistes ujumisviisides? Kõikide ujumisviiside puhul on distantsideks 25 m, 50 m, 100 m, Kroolis veel lisaks 400m, 800m ja 1500m. Kompleksujumisel on ainult 100m, 200m või 400m. 17. Nimeta tuntumaid Eesti ujujaid. Kas Eesti ujujad on osalenud OM-del? Martin Liivamägi, Indrek Sei, Jane Trepp. Martti Aljand, Triin Aljand, Andres Olvik. Jah, Eesti ujujad on osalenud olümpiamängudel (Martti ja Triin aljand ning Martin Liivamägi). 18. Milliseid ohutusnõudeid peab jälgima sukeldumisel (basseinis, lahtises veekogus)? Lahtises veekogus peab jälgima sügavust, et mitte liiga sügavale sattuda ning ümbruskonda, et tundmatus kohas mitte ära eksida. Basseinis tuleb arvestada teiste basseinis viibijatega. 19. Nimeta veespordialasid.
Tooraineks on läänemaal lubjakivil paiknev moreenist koosnev pinnakate, mille mereveed on läbi pesnud ning seeläbi teda vaesustanud. Siinkandis valitsevadki mineraalmullad 58% ja soomullad 27%. Läänemaa tüüpiliseks maastikuks on ka niidud, mis on tuntud oma liigirikkuse ja mitmekesisuse poolest. Siin esineb rannaniite ja karjamaid, luhtasid ja puisniite, kuivi ja liigniiskeid niite. Eesti suurimad roostikud asuvad just Läänemaal. Martti Kask 28.05.2012
1952-OM(olümpiamängud) 1955-ühines ÜDO-ga ja Põhjamaade nõukoguga.Saab tagasi Porkkala 1956-Soome presidendiks Urho Kaleva Kekkonen 1964-külastab Kekkonen Eestit,peale sõda avaldas kaastunnet. 1965-avati Tallinn-Helsingi vaheline laevaliin 1969-OECD.Majandusliku koostöö ja arengu organisatsiooni liige 1975-EJ ja KK.euroopa julgeoleku ja koostöö konverents 1982-presidendiks Mauno Koivisto 1989-EN(euroopa nõukogu) 1991-tunnustab Soome taasiseseisvunud eestit 1994-presidendiks Martti Ahtisaari 1995-liitub Soome Euroopa Liiduga 1997-toimub haldusjaotuse muudatus 2000-presidendiks Tarja Halonen
Holland Toomas Häide Kalev Kriis Martti Nõmme 9b Riigist üldiselt Holland asub Lääne-Euroopas. Ta piirneb idast Saksamaaga ja lõunast Belgiaga. Hollandi pindala on 41526 ruutkilomeetrit Holland kuulub Euroopa Liitu Kasutusel olev rahaühik on Euro Holland jaotub omakorda 12. regiooniks Holland on kuningriik Riigikord Hollandi riigikord on konstitutsiooniline monarhia. Kuningal on parlamendiga seadusandlik võim koostöös Riiginõukoguga ja valitsus vastutab Generalstaatide (parlamendi) ees. Hollandi parlament asub Haagis ja koosneb kahest kojast. Rahvas Hollandlased pole üleliia patriootlik rahvas, väljaarvatud erilistel sündmustel. Majandus Hollandis on suurel kohal põllumajandus saaduste eksportimine. Suurima osa sellest moodustavad aga lilled. Kliima Hollandis on mereline kl...
Põhjamaade Nõukoguga.) 1956 Soome presidendiks saab Urho Kaleva Kekkonen 1961 Kekkoneni visiit Suurbritanniasse, Kanadasse ning USA-ss, noodikriis 1964 11-14. märts külastas ta Eestit. 1965 avati regulaarne laevaliin Tallinna ja Helsinki vahel Soomest saab OECD liige ( majandusliku koostöö ja arengu organisatsioon) 1982 Presidendiks saab Euroopa Liidu liige 1991 Soome tunnustab Eesti taasiseseisvumist 1994 Presidendiks saab Martti Ahtisaari 1995 Liitub Soome Euroopa liiduga 1999 1. jaanuar võeti kasutusele Euro 2000 presidendiks saab Tarja Halonen 2012 Presidendiks saab Sauli Niinistö FAKTID : · Presidendi ametiaeg kestab 6a · Edukunnas on 200 liiget · Soomes on ametlikult 2 riigi keelt, soome ja rootsi · Ahvenamaa saartel on autonoomia
Kirjuta referaat teemal "Eesti ujujad Euroopa lühiraja MV 2012" Kus ja millal toimusid? Kes Eesti ujujatest osalesid? Millised olid eestlaste tulemused? Sinu enda arvamus kuidas eestlased esinesid? Tööde esitamise tähtaeg 18.detsember Selle aasta Euroopa MV lühiraja ujumisvõistlused toimusd 8. detsembril Poolas Szczecinis ning kestsid neli päeva. Eesti ujujatest asuvad starti järgmised 9 ujujat : Triin Aljand, Marko Tiidla, , Maria Romanjuk, Karen Vapper, Martti Aljand, Pjotr Degtjarjov, Fred Karu, Andres Olvik ja Filipp Provorkov. Neile toeks ning abiks on treenerid Riho Aljand, Ain Kaasik, Tõnu Meijel ja Tiit-Urmas Reiter ning massöör Marius Unt. Viimasel võistluspäeval , mil võistlused toimusid Chartresis jäi Triin Aljand 50 meetrises vabaujumises teisele kohale pääsedes poolfinaali. Marko Tiidla läbis 50 meetrit liblikat jagades 38.-39.koha. Maria Romanjuk sai 400 meetri kompleksujumises 26. koha.
MARTTI ALJAND Meeste 100 m rinnuliujumine 1.02,46 Eesti rekord (45.koht) 200 m rinnuliujumine 2.16,52 (46. Koht) Sünniaeg ja koht: 22. november 1987, Tallinn Mõõdud: 184 cm, 82 kg Klubi: TOP Treener: David Durden Õppeasutus või amet: UC Berkeley, tudeng Saavutused: lühiraja MMi 9. koht (2007), lühiraja EMi 6. koht 100 m kompleksujumises (2006) Aastal 2005 Triestes toimunud lühiraja Euroopa meistrivõistlustel 100 m komleksujumises saavutas Martti Aljand 6. koha. Aastal 2006 Shanghais toimunud ujumise lühiraja maailmameistrivõitlustel saavutas Martti Aljand 200 m kompleksujumises 9. koha. 2006. aastal Helsingis toimunud lühiraja Euroopa meistrivõitlustel ujumises saavutas ta 8. koha 100 m kompleksujumises. Tulemused: 100 m rinnuliujumise 45. koht, 200 m rinnuliujumise 46. koht TRIIN ALJAND Naiste 50 m ja 100 m vabaltujumine, 100 m liblikujumine 50 m vabaltujumine 25,29 (21. koht) 100 m vabaltujumine 56,10 (33. koht)
MUU INFORMATSIOON 3 Saavutused: 2006 retk"Mini Erna" II koht 2005 Võrumaakonna maakonna III võrkpallis 2005 Laskejooksu II maakonnas 2003 maakonna III orienteerumises Huvialad: Jahindus, autosport ning võrkpall Ühiskondlik kuuluvus:1997-2006 Kaitseliidus Noorkotkas 2003-2005 Kooli metskonna ülem SOOVITAJAD AS Kurmik Martti Zeiger Oü Ruuderi Ehitus Ülo ruuder AS Yit Ehitus Mai 2009 4 Pärnumaa Kutsehariduskeskuse direktorile Ain Tuvikene 39006166526
NIMI: Triin Aljand RIIK: Eesti ELUKUTSE: ujuja ALA: lühimaaujuja ISIKLIKUD REKORDID: 50 m liblikujumises aeg 25,57 100 m liblikujumises aeg 58,13 50 m vabaujumises aeg 24,58 50 m seliliujumises aeg 28,20 Need on ka Eesti rekordid. MILLI(S)TEL OLÜMPIAMÄNGUDEL OSALES: · 2004. a Ateena olümpiamängud · 2008. aasta Pekingi olümpiamängud TULEMUS JA KOHT OLÜMPIAVÕISTLUS(T)EL: Ateena olümpiamängudel saavutas seitsmendas ujumises 3. koha, kaotades esimesena lõpuseinani jõudnud taanlannale Jeanette Ottesenile 0,24 sekundiga. Viimasena tagas edasipääsu 25,68, mis võrdus täpselt tema isikliku rekordiga. 2008. aasta Pekingi olümpiamängudel püstitas ta 100 meetri liblikujumises uueks Eesti rekordiks 59,43. Selle ajaga jäi ta jagama 32.33. kohta. TULEMUSI MUUDELT VÕISTLUSTELT: · 30. juulil 2005. püstitas ta ujumise maailmameistrivõistlustel Montréalis 50 m liblikujumises uue Eesti rekordi 27,31 sekundit ning saavutas s...
Tallinna Tehnikaülikooli Füüsika instituut Üliõpilane: Martti Toim Teostatud: Õpperühm: AAAB21 Kaitstud: Töö nr. 14 (optika) OT MALUSI SEADUS Töö eesmärk: Töövahendid: Malusi seaduse katseline Optiline pink,2 polaroidi, fotoelement , kontrollimine. mikroampermeeter , valgusallikas diafragmaga Skeem
ÜHE SEEBIMULLI ELUKÄIIK Täna uurivad kaks suurepärast Rakvere Reaagümnaasiumi 11. Klassi õpilast Maria ja Martti ühe seebimulli elukäiku. Täpsemalt käsitletakse artikklis järgmiseid teemasid: seebimulli kelm, keelme paksus, valguse peegeldumine ja murdumine seebimullis, interferents seebimullis, interferentsi maksimum ja minimum, valguse lainepikkus ja käiguvahe. Kolmapäeva hommikul füüsika tunnis sai hakata katset tegema. Selleks oli vaja klaasi, kus sees oli pesuvahend veega ning kõrt, milega sai mulle puhuma hakata. Mullide puhumine viis tagasi lapsepõlve, ning hetkeks unustasime,
rakendus ujumine hõlmab uppuja päästmist, veekogude ületamist ja sukeldus ujumist Sportlikud ujumisviisid on rinnuli-, selili-, vaba ja liblikujumine Mitu valestarti on ujumises lubatud? 0 Kui pika maa tohivad ujujad läbida peale starti vee all? 15 kombineeritud ujumine erinevad stiilid, nimeta mis järjekorras ujutakse individuaal : liblik selili rinnuli vaba teateujumine : selili rinnuli liblik vaba Nimeta Eesti parimaid ujujaid. Triin Aljand Martti Aljand Berit Aljand Martti Soosaar Jane Trepp Indrek Sei OLÜMPIAMÄNGUD Esimesed kaasaegsed OM toimusid 1896 Ateenas Kaasaegsete olümpiamängude taaselustaja Pierre de Coubertin, tema moto oli Citius, Atius, Fortius Olümpiade Citius, Atius, Fortius(kiiremini, kõrgemale, tugevamalt) Olümpialipp 5 rõngast, erinevad kontinendid Kus süüdatakse olümpiatuli? Päikesekiirte abil Olümpias, Hera templi varemete ees
Noorkuu kontserdiarvustus Jõulude teisel pühal 26. detsembril käisin ma ansambel Noorkuu vokaalkontserdil. Kontsert toimus Võrus kultuurimajas ,,Kannel". Ansamblisse Noorkuu kuulub viis liiget: Martti Meumers (bariton), Remi Teras (bass), Rein Kahro (tenor), Ilmar Madison (tenor) ja Virgo Tulit (bariton). Noorkuu alustas oma tegevust 1996 aasta detsembris. Nad alustasid kolmeliikmelise grupina. Tollal oli nende ansambli nimeks Rumal Noorkuu. Triona tegutseti 1999. aasta augustini. Selle ajajooksul jõudsid nad välja anda kaks albumit: ,,Võrratu Öö" ja ,,Võib-olla". Järgmise kahe aastajooksul anti välja veel kaks albumit: ,,Meile meeldib" ja ,,Sünnipäevaplaat". Iseenda täiustamise kõrval võeti eesmärgiks anda väljund noortele vokaalmuusikutele ning süvendada vokaalmuusika kultuuri Eestis ja nii hakati korraldama laulukonkurssi ,,Estvocal". Nüüdseks on konkurss laienen...
) o Toengpõlvitusest samaaegselt samapoolse käe ja jala tõste kõrvale. Järgmisena vastaskäe ja jala tõste kõrvale. Abi sain : http://www.e- ope.ee/_download/euni_repository/file/1700/voimed.zip/tasakaaluharj utused.html ja http://www.sufuca.fi/ee/p_balance_exercises_standing_ee.html 1. Dmitrijs Blohins 2. Irmeli Ilves 3. Jörgen Jõõgre 4. Rene-Kristjan Jüriöö 5. Kristo Kooskora 6. Karolin Krikunov 7. Karina Käo 8. Greete Käsi 9. Martti Lusti 10. Grete Lõiv 11. Tanel Marran 12. Kristi Ojatamm 13. Isabel Padumäe 14. Maik-Karl Pehk 15. Kristin Protsin 16. Kelli Päkk 17. Andra Rahasepp 18. Jane Sabal 19. Sander Sellis 20. Martin Sults 21. Marek Tammoja 22. Enn-Erik Tasso
Soojushähtus saunas Martti liivat Sooja õhu liikumine(Konvektsioon) Saunas on lae all kuumem ja põranda pool on külmem õhk. Kui jahedam õhk soojeneb tõuseb see kõrgemale kui aga üleval pool õhk jaheneb vajub see alla. Kui saunas on veepaak on ka seal konvektsioon. Kuumem vesi tõuseb üles ja jahedam vajub alla küttekeha juurde. Soojusjuhtivus Esiteks saunaahi, ahjus sees toimub põlemine mille tulemusena eraldub soojus. Ahju seinad juhivad soojust saunas olevale õhule ja saun muutub soojaks. Sauna korsten juhib ka hästi soojust. Saunas soojavee paagis vee liikumine Kuumem vesi tõuseb üles ja jahedam vajub alla küttekeha juurde. Veepaagsis liigub vesi alati kindlas suunas. Soojavee paagis toimub ka aurumine. Aurustumine Kuid aurumist on palju siis kui visata kerisele vett siis täitub kogu õhk veeauruga ja õhk tundub palavamana. Sellepärast et veeaur juhib õh...
Mete oriid ikraa Eest trid is Mart ti K a sk Mis ja Kuidas? Kraater, mis on tekkinud hiidmeteoriidi põrkumisel maaga. Aastas langeb maale tuhatkond, millest leitakse 10-15 Kraatreid tekitavaid hiidmeteoriite langeb sajandis vähem kui üks Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Meteoriidikraatrid Eestis Kaali kraatrid Saaremaal Tekke kohta oli palju erinevaid arvamusi. Meteoriidne päritolu tõestati 1973 a. Tekkis 4000-7500 a. tagasi 1+8 kraatrit Kaali peakraater: -Läbimõõt valliharjalt 110m -Sügavus valliharjalt 22m -Vall 4-6m Kõrvalkraatrid: -Läbimõõt 12-40m -Sügavus 1-4m Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase...
ning alustas juhtumiga seoses kriminaalasja. Romula rajamisega oli rikutud nii jäätmekäitlusnõudeid kui metsõigusnorme. Ebaseadusliku tegevusega kaasnenud keskkonnakahju suuruseks hinnati kokku 337 000 krooni. Jäätmeseaduse järgi liigitatakse mootorsõidukid ja nende osad, sealhulgas rehvid, probleemtoodete hulka ning nende käitlemiseks peab omama ohtlike jäätmete käitluslitsentsi ja jäätmeluba. Toimetas Martti Kass, Postimees.ee 14.12.2007 Kiviõli keemiatööstus 2009. a tuvastati keemiatööstuses plaanilise kontrolli käigus jäätmeseaduse rikkumine, mis seisnes jäätmearuandluse puudulikus esitamises, ning määrati ettevõttele 5000-kroonine trahv. Tallinna Prügila ja Cleanaway rikuvad koostööd tehes jäätmeseadust Ühte kontserni kuuluvate ASideTallinna Prügila ja
olemisest üleüldse. 2014. aastal andis Mick välja oma esimese helikandja, EP "Ärgake", mis sai tänavu järje täispika albumi "Hingake/Breathe" näol. Albumi valmimisele aitasid kaasa Eesti produtsentide paremikku kuuluvad Raul Ojamaa ja Kostja Tsõbulevski ning sellel lõid kaasa mitmed külalismuusikud nagu Mari Jürjens, Kristjan Kallas, Marten Kuningas ja Martin Kuut. Hetkel on ta pühendunud uuele materjalile, sealhulgas Martti Helde filmi "Skandinaavia vaikus" heliriba loomisele. Pedaja üksi loodavat muusikat võib kirjeldada kui segu ambient’ist, akustilisest folgist ja new age’ist, kus loodushääled kohtuvad hõljuvate kõlamaastike ja helimustritega. Mehe enda sõnul on tema muusika inspireeritud eelkõige inimestest tema ümber, loodusest, tunnetest ja olemisest üleüldse. Kontserdil nautisin Mick Pedaja harukordselt mõnusat ja omapärast muusikat
Muusika retsensioon JÕULUKONTSERT Käisin Ott Leplandi, Ivo linna ja Noorkuu jõuluturnee kontserdil Vanemuise kontserdimajas 16. detsembril. See oli ühtlasi ka viimane jõuluturnee kontsert. Mind huvitas põhiliselt kontserdist ansambel "Noorkuu", sest seda on väga hea kuulata ja mulle väga nende koosseis meeldib. Ansambli liikmed on: Ilmar Madison(tenor), Rein Kahro(bariton), Martti Meumers(bariton), Märt Murrik(bariton), Remi Teras(bass). Kõige vanem liige on Rein Kahro, kes on ka üks kolmest ansambli algsest asutajatest 1996. aasta detsembris. "Noorkuu"'l on ilmunud 11 plaati ja eelmise aasta sügisest astus ansamblisse ka uus liige Märt Murrik. See, et Märt "Noorkuu"-ga liitus, täiendas veelgi nende häältekõla, sest ainuüksi Märdi hääl on väga super ja mulle meeldib väga teda laulmas kuulata.
Liivi keel Liivi keel (lvõ k, rndak) on läänemeresoome keelte lõunarühma kuuluv keel. Liivi keelt on kõneldud praeguse Läti maa-alal mõlemal pool Liivi lahte. Idapoolsete Salatsi liivlaste keel hääbus 19. sajandil. Kuramaa liivi keelt kõneldakse tänapäevani, kuid liivi keele emakeelena oskajate arv on väga väike, eri andmetel 10 kuni 20 inimest. Inimesi, kes liivi keele hiljem on selgeks õppinud, on umbes 100. Nimetust rannakeel (rndak) kasutasid Kuramaa liivlased. Kuramaa liivi keelt jaotatakse idamurdeks ja läänemurdeks. Kirjakeeleks on kujunenud idamurre, reeglina õpetatakse seda ka ülikoolides Tähestik Liivi tähestikus on 45 tähte, see on kombinatsioon eesti ja läti tähestikust. a A, , ä Ä, , b B, d D, , e E, , f F, g G, h H, i I, , j J, k K, l L, , m M, n N, , o O, , , , (ö Ö), ( ), õ Õ, , p P, r R, , s S, s S, t T, , u U, , v V, (y Y), ( ), z Z, z Z Sulgudes toodud tähed esinevad...
Vabadus ei ole iseenesestmõistetav 22. märtsil vaatasime 2014. aastal avaldatud dokumentaalsetel ainetel põhinevatel Eesti eksperimentaalset ajaloolistmänguilmi "Risttuules", mille sündmustik iseenesest ei ole sugugi erakordne. Film käsitleb 1941. aaasta juuniküüditamist, mis puudutab paljusid eestlasi. Filmis kujutatakse peategelase Erna ja tema perekonna lugu 12 aasta jooksul, põhinedes ühe eesti naise Siberist saadetud kirjadel. Rezissöör on Martti Helde, operaator Erik Põllumaa ning muusika on teinud Pärt uusberg. Peaosades mängivad Laura Peterson, Tarmo Song, Mirt Preegel ning Ingrid Isotamm. Tegu on ühe suurepärase ja teistsuguse filmiga. Erineb ta teistest filmidest mitme asja pärast. Esiteks puudub filmis otsene kõne, kirjade teksti loetakse kaadri tagant. Tegeane justkui peab monoloogi, rääkides nendest asjadest, mida ta sooviks öelda oma kaugel, teadmata kohas olevale abikaasale. "Risttuules" tegelased ei liiguta ...
Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliopilane: Martti Toim Teostatud: Õpperuhm: AAAB11 Kaitstud: Too nr: 11 OT allkiri Elastsusmoodul Töö eesmark: Tutvumine Hooke´I Töövahendid: Uuritav traat, seadis traadi seadusega ja traadi pikenemise määramise elastsusmooduli määramine määramiseks, kruvik, venitamisel mõõtejoonlaud. Skeem Töö teoreetilised alused
Tsivilisatsiooni tekkimine Algsete tsivilissatsioonide esmaseid märke on leitud juba 3. Aastatuhanedst eKr.Esimeste tsivilisatsioonide tekkimise eelduseks oli küttimise ja koriluse asemel viljelusmajandus,kuna küttimise ja korilusega toidab ära vaid vähesed ,kuid karjakasvatuse ja pölluharimisega tegeledes ei pea kõik ühiskonna inimesed tegelema toidu varumisega vaid saavad tegeleda ka keele ja kultuuriga jne. Tsivilisatsiooni tekke eelduseks on see,et on tekkinud ühiskonnamudel kus kõik ei tegele toidu hankimisega,vaid on ühiskondlik tööjaotus,st. Et on inimesed kes tegelevad karjakasvatuse ja põlluharimisega ning on inimesed kes juhivad riiki,suhtlevad jumalatega,tegelevad kirja- ja käsitööga. Kõige eeldusex oli et toidu tootjad pidid suutma toota rohkem toitu kui nad ise vajasid. Tsivilisatsiooni tekkimise kohta on ka mitmeid teooriaid 1.Elanikkond allus vabatahtlikult ülemkihile kes tegeles al...
Peolt lahkuti alles vastu hommikut. Uus Peko peremees võttis Peko kaasa ning viis ta aastaks oma aita viljasalve."[2] [1] - https://et.wikipedia.org/wiki/Setumaa [2] Hagu, Paul. ,,Setu viljakusjumal Peko" . ,,Keel ja kirjandus 1975-03" lk 166-173 Peko austamisel on erinevates kultuurides palju paralleele. Pellon- Peko nime alla on kultus tuntud Soomes, Karjalas. Sealsest piirkonnast pole allikmaterjale palju, kuid näiteks 1933. aastal kuulis Martti Haavio sealselt runolauljalt lastemängu kohta, kus üle aia hüpates laulavad lapsed ,,Aian akka, pellon pekko. Viiburin venehan kokka."[3] Võib oletada, et see mis kunagi oli Peko riituses vereliisk on kadunud, kuid lastelaulu kujul veel elus. Paljud neist paralleelidest esinevad just piiriäärsetel aladele Venemaaga ning hõlmavad endast just küünaldega seotud rituaale. [3] Hagu, Paul. ,,Setu viljakusjumal Peko" . ,,Keel ja kirjandus 1975-03" lk 166-173 Kasutatud kirjandus: 1
Jüri Gümnaasium ÜLETREENITUS Referaat Koostaja: Mai Triin Puström 11.ki klass Juhendaja: Martti Pent SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................2 MIS ON ÜLETREENITUS?................................................................................................. ..3 SÜMPTOMID.................................................................................................................. ........3 KUIDAS TEKIB ÜLETREENITUS?........................................................
Kätlin Ivask Epp Karin Mall Help Tõnu Jõesaar Kristiina Kungla Kristel Kiik Kenti Kadarik Andreas Lend Imbi-Malle Kuus Triin Krigul Kaja Kiho Katrin Oja Kirti-Kai Loorand Maiu Mägi Mairit Mitt Eva Petuhhov Astrid Muhel Kristjan Nõlvak Martti Mägi Lauri Toom Hanna-Liis Nahkur Varje Remmel Juhan Palm-Peipman Margus Uus Tõnis Pajupuu Urmas Roomere Pille Saluri Maris Vallsalu Merje Roomere Mail Sildos Svjatoslav Zavjalov Piret Sandberg Miina Laanesaar Toomas Veenre Kaiu Talve Airi Sleifer Andrus Tork Marlis Timpmann Tarmo Truuväärt
Jaak Valge peab Ilmjärve valetajkas ja dokumentide võltsjaks. Valge küll tunnistab äri suhteid N Liiduga, kuid rõhutab sellele, et Pätsi ei rahastaud N Liidu poolt. On teada, et Moskvale oli Päts üks kõige meelepärasemaid kanditaate, sest Päts ei olnud Sakasmaa pooldaja. Tekib ka küsimus, kas Päts kooskõlastas riigipöörde Moskvaga. Ka siin lähevad ajaloolaste arvamused lahku. Valge kirjutab, et Tallinna saatkonna töötajatel ei olnud riigipöördest aimu 1 Martti Turtola ,,President Konstantin Päts" , Tänapäev, 2003, lk 112 ja nad arvasid, et toimuvad valimused. Valge andmete järgi hakkas N Liit saama informatsiooni riigipöörde kohta 8.märstil. Siis jõudsid nendeni kuuldused, et päts valmistab midagi ette. Ilmjärv tugineb majanduslikele sidemetele N Liiduga ja väidab, et N Liit toetab Pätsi. Ilmjärv kirjutab oma raamatus ,,Hääletu Alistumine", et saadik Raskolnikovil oli käsk tihendada sidemeid Pästiga
Hommikusöögi kokk hoolitses selle eest, et hommikusöögi buffet laud oleks alati toiduga kaetud ning ,et seal oleks kõik vajalik olemas. Veel tegi ta süüa ,,oma pere"-le ehk Aqva hotelsi töötajatele. Hommikusöögi kokad olid Kristiina ja Reet. Külmköögi kokk valmistas kooke, magustoitusid, salateid, puuviljavaagnaid, tegi valmis salatipadjad praadide alla, erinevaid salsasi ja palju muud sellist.külmas köögis olid sellised kokad nagu Martti, Marina ja Kadri. Kuumas köögis toimus siis kõik see põhiline: kala, liha, köögivilja kuumtöötlemine. Kastemete ja muu sellise valmistamine. Seal tehti erinevaid suppe, ahjuroogi ning grillitud toite. Kuumköögi kokkadeks olid Imre ja Andres. Kohvikus valmistati salateid, pitsasid ja pannkooke. Sellega tegelesid Kädi ja Edgar. Ettevõtte restorani saal mahutab umbes 150 inimest. Aqva hotels asub Rakveres, kesklinna lähedal. Tegemist on
Varusõitja Johan Talihärm Foto: Aldo Luud Suusahüpped Martti Nõmme Sünniaeg: 07.08.1993 Treener: Jaan Jüris Klubi: Andsumäe SK M normaalmägi 10.02.2018 (osavõtjaid 57) 47.koht, I voor: 84 m (punkte 73,8) M suur mägi 17.02.2018 (osavõtjaid 57) 43.koht, I voor: 124 m (punkte 89,1) Martti Nõmme Foto: Stanislav Moshkov Artti Aigro Sünniaeg: 29.08.1999 Treener: Silver Eljand, Hillar Hein Klubi: Otepää Põhjakotkas M normaalmägi 10.02.2018 (osavõtjaid 57) 55.koht, ei pääsenud finaali M suur mägi 17.02.2018 (osavõtjaid 57) 43.koht, I voor: 107 m (punkte 79,4) Artti Aigro Foto: ERR
19 Selle järgi võib väita, et ideoloogilises plaanis öeldi mõnes mõttes demokraatiast juba 1933.aastal lahti. Eelkõige tähendas see seda, et peamine roll režiimi kehtestamisel oleks olnud riigijuhi isiksusel. 1933. aasta põhiseaduse esialgne analüüs poliitiliste režiimide mõõtesüsteemi Polity parameetrite alusel näitab, et selle rakendamine ei oleks iseenesest tähendanud Eesti muutumist ebademokraatlikuks. 20 See 15 Eesti ajalugu VI, lk. 93. 16 Martti Turtola. President Konstantin Päts: Eesti ja Soome teed. Tallinn: Tänapäev, 2003, lk. 135. 17 Eesti ajalugu VI, lk. 87. 18 Peeter Kenkmann. Kas 1933.aasta põhiseadus lubas autoritaarset valitsemist? Tuna, 2009, nr. 3, , lk. 2. 19 M. Turtola. President Konstantin Päts, lk. 144. 20 J. Valge. Eesti Ekspress: Eesti erakonnad toetasid Pätsi-Laidoneri riigipööret. 05.09.2008 4
%3Det%26lr%3D%26sa%3DG · http://et.wikipedia.org/wiki/Vapsid · http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti#Eesti_Vabariik_.281918.E2.80.931940.29 · http://et.wikipedia.org/wiki/Konstantin_P%C3%A4ts · http://www.miksike.ee/ · http://www.annaabi.com/materjal-4643-Eesti-Vabariik-1920-1940 · Rahvusarhiiv Tartu ülikool Raamat Eesti Vabariigi sisepoliitika lk 32, 49, 56, 65, 74, 77, 103, 137, 452-457 · Martti Turtola President Konstantin Päts , · http://images.google.com/imgres?imgurl=http://www.info-regenten.de/regent/regent- d/pictures/estonia-strandman.jpg&imgrefurl=http://www.info-regenten.de/regent/regent- d/estonia.htm&usg=__RFbwfDRBxu43Pfo4bFGNZhY- Vy4=&h=118&w=94&sz=4&hl=en&start=2&tbnid=0H57baqkS2RL0M:&tbnh=88&tbnw=70&prev=/i mages%3Fq%3DSTRANDMANN%2BOTTO%26hl%3Den · Eesti vabariik-80 · eesti vabriik1920ja 1980 aastad tallinn 1998 eesti riigi arhiiv
11A Kose 2009 Triin Aljand · Triin Aljand sündis 8. juulil 1985 Tallinnas. · Triin Aljand on 179 pikk ja kaalub 68 kg. · Ta on Keila Swimclubi liige ning enne Usa-s õppima asumist oli tema treeneriks isa Riho Aljandi. · Aastast 2005 õpib ta Texas A&M ülikoolis [1] turismi ja hotellindust [2]. · Triinu hobideks on muusika, filmid ja ristsõnad. Eesmärk spordis on jõuda tippu. · Ujuja Martti Aljand on Triin Aljandi vend. Saavutused · 2003. aastal Barcelonas toimunud maailmameistrivõitlustel saavutas Triin 50 m liblikujumises 15. koha. · Ta osales ka 2004. aasta Ateena olümpiamängudel, kuid ei suutnud 50 m vabaujumise eelujumistes näidata võimetekohast aega. Aljand sai kirja 26,19, mis oli 0,51 sekundit nõrgem isiklikust rekordist ja 0,49 sekundit halvem tema sama aasta parimast resultaadist. Eestlanna sai seitsmendas ujumises kolmanda koha, kaotades esimesena
Kontserdiarvustus Käisin 31.07.2010 Pärnus Vallikäärus kuulamas praeguseks juba ümber maakera seilava Jaan Tätte ja tema sõprate hüvastijätureisi mööda Eestimaad, mis kandis nime ,,Tuulevaiksel ööl". Esitamisel olid kõik Jaan Tätte parimad laulud läbi aastate. Peale Jaan Tätte esinesid tema ansambel Udupasun (Martti Tärn kontrabassil,Silver Sepp vesitrummidel, Tätte poeg Paul- Daniel kitarril ja tema tütar Cätlin-Jaago vilepillil.) Maarja-Liis Ilus, Liisi Koikson ja Marko Matvere nuppakordionil.Oli imeline ilm kontserdi kuulamiseks,tuulevaikus ja päikeseloojang, mis andsid ka oma suurepanuse konterdi õnnestumisse. Õhtu algas üheksast ja rahvast oli kohale tulnud väga palju, kuigi võis arvata, et publiku seas on enamus vanemad inimesed, siis olid end kohale vedanud ka üllatvalt palju noori. Rahvast oli lausa niipalju, et osad inimesed ei näinud lavalegi ning viimasedki sentimeetrid pinkidel olid ära kasutatud. K...
· Eesti · Poola · Läti · Leedu Lapua liikumine · Kodusõda Soomes ei olnud kommunistide mõju täielikult kaotanud ja kommunistlikke põhimõtteid toetavad erakonnad said valimistel ligikaudu 15% häältest. (Lähiaajalugu gümnaasiumile I) · Kommunistlike ideede ja hiljem ka sotsiaaldemokraatide ja parlamentaarse demokraatia vastu tekkis 1920. aastatel rahvuslik- parempoolne Lapua liikumine. · Tegevus 1929-1932 · Liikumise juhid: Vihtori Kosola, Kurt Martti Wallenius. Lapua liikumine · Tegemist oli peamiselt põllumeeste liikumisega. · 1930. aastal - marss Helsingisse, milles osales ligi 10000 inimest. · Eesmärk oli eemaldada kommunistid poliitikaelust ja lõpetada nende tegevus Soomes. · Nende tegevus kulmineerus Mäntsälä mässuga 1932. aastal. Pärast seda leidis kohus, et Lapua juhid on rahvast õhutanud mässule ja liikumine likvideeritakse. Liikumise likvideerimise põhjused
Ujumine Tänapäev Ujumine ja tema olemus Ujumine on paljude jaoks lemmikspordiala. Looduslikes veekogudes on soovitav ujuda mere- või järverannas, jões või ujumiseks kohandatud tehisveekogudes. Looduslikes veekogudes on soovitav ujuma minna, kui veetemperatuur on vähemalt 18 kraadi. Regulaarse harjutamise korral peaks aga vesi olema 20 - 24 kraadi. Siseujulates on vee temperatuur enamasti 20 - 27 kraadi, lastebasseinides peab vesi soojem olema - 29 - 31, beebidel kuni 37 kraadi. Sportlased treenivad 26 - 27 kraadises vees. Suveperioodil soovitatakse ujumas käia lausa iga päev, soovitavalt looduslikus veekogus. J U M I Ujumine sobib igale vanusele. Seoses suure energiakulu tõttu N on väga sobiv spordiala just ülekaalulistele, sest lisaks optimaalse koormusega harjutamisele rasvapõletustsoonis ei koorma ujumine liigeseid. Ujumine tugevdab südame - vereringet, aitab ennetada ainevahetu...
Kontserdiarvustus Käisin 31.07.2010 Pärnus Vallikäärus kuulamas praeguseks juba ümber maakera seilava Jaan Tätte ja tema sõprate hüvastijätureisi mööda Eestimaad, mis kandis nime ,,Tuulevaiksel ööl". Esitamisel olid kõik Jaan Tätte parimad laulud läbi aastate. Peale Jaan Tätte esinesid tema ansambel Udupasun (Martti Tärn kontrabassil,Silver Sepp vesitrummidel, Tätte poeg Paul- Daniel kitarril ja tema tütar Cätlin-Jaago vilepillil.) Maarja-Liis Ilus, Liisi Koikson ja Marko Matvere nuppakordionil.Oli imeline ilm kontserdi kuulamiseks,tuulevaikus ja päikeseloojang, mis andsid ka oma suurepanuse konterdi õnnestumisse. Õhtu algas üheksast ja rahvast oli kohale tulnud väga palju, kuigi võis arvata, et publiku seas on enamus vanemad inimesed, siis olid end kohale vedanud ka üllatvalt palju noori. Rahvast oli lausa niipalju, et osad inimesed ei näinud lavalegi ning viimasedki sentimeetrid pinkidel olid ära kasutatud. K...
Hiina võitluskunst Wing Tsun 7 Assotsiatsiooni. Samast aastast juhib ja organiseerib ta ka treeninguid õiguskaitse- ja julgeolekuorganisatsioonidele. Näiteks riiklikule politseile Eestis ja Leedus, sõjalis- eriüksustele ning eritreeninguga politsei üksustele. Samuti õpetab ta koos oma õpetaja Maday Norbet'ga ja Szel Gabor'ga ka teiste Baltimaade politseiüksuseid. Kaks treenerit Eestist, Kert Lehiste ja Martti Miitel, õpivad samuti Linas Gudonavicius'e käe all. Lisaks on Gudonavicius'e õpilaseks Aleksandr Kolupaev, kes on ka tema assistent. Kokkuvõte Referaadi lugedes saab lühikese ülevaate, mida võitluskunst Wing Tsun endast kujutab ning annab põgusa ülevaate koolkonna Leung Ting Wing Tsun Kung Fu tasemetest ja vormidest. Lisaks annab referaat ülevaate kahest erinevast printsiibist jõu- ja võitlusprintsiipidest.
HALJALA 2010/2011 Haljala Püha Mauritiuse kirik Aadress: Võsu mnt 4, 45301 Haljala Haljala Püha Mauritiuse kirik on EELK-ile kuuluv kirik Haljalas, Lääne-Viru maakonnas. Kirikut kasutab EELK Haljala Püha Mauritiuse kogudus. Kirik rajati omal ajal tähtsale teeristile, kus üle Tallinn-Narva maantee suundus ühendustee Rakverest põhjarannikule, sealhulgas Toolse sadamasse. Haljala esimene kirik oli puukirik, mis ehitati 13. sajandil. Praegune kivikirik on ehitatud 14. sajandi lõpus. Kirikutorni kõrgus on 34 meetrit ja tornil on kaheksa korrust. Kirikutornis ja -müüris on säilinud tulirelvade laskeavad, mis kinnitavad kiriku kasutamist ka kaitserajatisena. Torni ülemisel korrusel on kamin ja suitsulõõr, mis kinnitab, et vahtkond kasutas torni ka külmal aastaajal. Kirik on saanud kannatada nii Liivi sõja algul 1558. aastal kui ka Põhjasõjas 1703. aastal. Samuti on kirikutorni korduvalt põlema süüdanud pik...
Meelevald - mille nimel sina teenid? Mk 10:42-45 "Ja Jeesus kutsus nad enese juurde ja ütles neile: "Te teate, et need, keda peetakse rahvaste valitsejaiks, peremehetsevad nende üle ja nende suured meelevallatsevad nende kallal. Nõnda ärgu olgu teie seas, vaid kes iganes teie seas tahab saada suureks, olgu teie teenija, ning kes iganes teie seas tahab olla esimene, olgu kõigi sulane, sest ka Inimese Poeg ei ole tulnud. et lasta end teenida, vaid et ise teenida ja anda oma elu lunaks paljude eest!" Kogu meie maailm on üles ehitatud rahavõimu peale. Selle peale, et enne tuleb raskelt rügada ja erinevaid rikkust ja au jagavaid asju taodelda, kui saab keskenduda tõelisele elule - perekonnale ka sõpradele; ligimestele ja keskkonnale. Meie seas levivad muinasjutud, kuidas postiljonist sai miljonär; kuidas perenaine loteriiga võitis, nagu rätsep Õhk; kuidas targad noored mõtlesid välja Skype'i ja müüsid õigel ajal maha ja said rikkaks. Kes ...
ent tihedas konkurentsis polnud selle tulemusega võimalik kõrget kohta saada. Tulevikus vajab Balta tervist ning rohkem võistlusi. Nikolai Novosjolov, vehklemise epee teine ring. Kui üks inimene on samaaegselt treener, alaliidu peasekretär ning siis veel natuke ka sportlane, on raske loota, et ta suudaks maailma tippudega võrdselt konkureerida. Võit ning hilisem lisaaja kaotus maailma esinumbrile on tausta arvestades rahuldav tulemus, ent ei enamat. Martti Aljand, 100 ja 200 m rinnuliujumise 45. ja 46. Martti Aljand täitis küll oma esialgse eesmärgi ja püstitas Eesti rekordi, kuid koht viiendas kümnes ei luba talle kõrgemat hinnet anda. Aljandite ujumisdünastia lippu hoidis 21-aastane noormees sellegipoolest kõrgel. Grete Treier, jalgratta grupisõidu 30. Enne naiste grupisõitu olid eestlaste ootused kõrged Treierilt loodeti kohta esikaheksas, või isegi medalit. Finisijärgsest pettunud
galaktikas, siis nüüdsest nähti, et tume aine paikneb hoopis korrapäratult. · Lisaks avastati üle 2 miljoni galaktika, 75% universumi olemasolu ulatuses Pamela · Kosmoses liikuvat antiainet uuriv satelliit PAMELA on avastanud antielektrone ehk positrone · Väidetavalt võivad endast kujutada esimest otsest tõendust universumit täitva seni vähe tuntud tumeda aine kohta ja anda aimu selle loomusest. · Martti Raidal Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudist väitis, et tõenäoliselt on tehtud avastus, mis näitab universumis ringi lendavate tumeda aine osakeste lagunemist. · Ta arvab veel, et PAMELA on avastanud teatud energiatel ülemääraselt palju positrone, mida võib tõlgendada kui tumeada aine lagunemise jääke. Mis siis on tume aine? · Tumeda aine olemasolule viitab galaktikate pöörlemine, nende kiire liikumine
Tallinna Tehnikaülikooli Füüsika instituut Üliõpilane: Martti Toim Teostatud: Õpperühm: AAAB11 Kaitstud: Töö nr. 5 OT Kulgliikumine Töö eesmärk: Töövahendid: Ühtlaselt kiireneva sirgliikumise Atwoodi masin, lisakoormised. teepikkuse ja kiiruse valemi ning Newtoni teise seaduse kontrollimine. Skeem Teoreetilised alused.
Koos ristiusuga levis Euroopas ka kultuur ning kirja- ja lugemisoskus paranes tublisti. Kiriku tähtsus ja võim kasvas kuna kirikust saadi haridust, kaitset ja abi ning inimeste silmaring kasvas. Tänapäeval on ristiusk suurim maailmareligioon aga Euroopas on ristiusu osatähtsus vähenenud. 9 KASUTATUD KIRJANDUS Jane Chisholm, ,,Maailma ajaloo kronoloogia" Dorling Kindersley, ,,Maailma ajalugu" Simo Heininen, Maija-Liisa Mauranen, Martti Mäkituuri, Lauha Peltola, ,,Kirikulugu" www.neti.ee 10
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
