Soome Sisukord Ülevaade Asualad Keel Kultuur Soome hõimuliikumine Huvitav info Kasutatud allikad Ülevaade Pealinn: Helsinki Rahvaarv: 5 429 400 Pindala: 338 400,53 km² Riigikeel(ed): Soome ja Rootsi Usk: Luterlus ja õigeusk Asualad Soome Rootsi Norra Ingerimaa (Venemaal, Leningradi oblastis) Keel Kuulub läänemeresoome keelte hulka Mitmed murded (savo, häme, turu jpt.) Kõige lähedasem viena e. päriskarjala keel Isuri keelt on peetud soome keele murdeks Kultuur 16. sajandil pandi alus soome keelsele haridusele Esimene raamat oli aabits Abckiria Varem kasutati hariduskeelena rootsi keelt 1863. aastal sai soome keel võrdselt rootsi keelega ametlikuks keeleks Soomes Soome hõimuliikumine Alates 1991. aastast tähistatakse Soomes sugurahvaste päeva
Luonto, joet, järvet Suurin järvi on Saimaa ja syvin Päijänne. Kemijoki on Suomen pisin joki, pituutta sillä on 550km Suomen maakuntia Ahvenanmaa, Etelä-Karjala, Etelä-Pohjanmaa, Etelä-Savo, Keski-Suomi, Lappi Elinkeinoelämä Milectra, Rimi, K-Rauta Tyypillistä ruokaa Karjalan piirakka, mämmi, Suomalainen saunakulttuuri Suomalainen sauna on tila, joka lämmitetään 80–(viiva)
Soome rahvas kujunes I aastatuhande lõpul ja II aastatuhande algul neljast läänemeresoome hõimust (pärissoomlased, hämelased, savolased ja karjalased). Asualad Soomlased elavad põliselt Soomes, Rootsis, Norras ja Ingerimaal (Venemaa, Leningradi oblast). Arvukus Soomlased on rahvaarvult teine soome-ugri rahvas ungarlaste järel. Soomlasi on maailmas hinnanguliselt 5 miljonit. Keel Soome keel kuulub uurali keelte läänemeresoome rühma, keel jaguneb mitmeks murdeks nagu savo, häme, turu jpt. Rootsis on omaette keelena tunnustatud Tornio jõe orus kõneldav murre (meänkieli), Norras on omaette vähemusrahvusena tunnustatud kveenid Põhja-Jäämere ääres, keda siiani on teadlaste poolt soomlasteks peetud. Kuni 60-ndate aastateni kõnelesid Norra ja Soome keskosas elavad metsasoomlased emakeelena soome keelt. Soome keelele kõige lähedasem keel on viena- e. päriskarjala keel, Aunuse karjala ja isuri (kuigi viimast on peetud soome keele murdeks) on kaugemad.
Kohila Gümnaasium Oliver Cromwell referaat Kristjan Savo 10.B Kohila 2010 Oliver Cromwell sündis 25. aprillil 1599. aastal puritaanlikus väikeaadliku perekonnas. Koolis paistis ta rohkem silma spordi kui teadmistega. Hiljem läks ta edasi õppima Cambridge'i ülikooli, kust ta aga aasta pärast ära tuli isa surma tõttu. Ta pidi nüüd hoolitsema oma lesestunud ema ja seitsme vallalise õe eest. Cromwell abiellus 1620. aastal ning ta sai üheksa last. Abielu oli pikk ja stabiilne. Ta valiti
Eylau lahingus sai ta kuulihaava paremasse kätte küünarnukist kõrgemal, millega kaasnes luu lõhenemine. Haavatasaamise tõttu viibis Barclay de Tolly pikaajalisel ravil (15 kuud) Memelis. Kangelasliku käitumise eest lahingus sai ta 9. aprillil 1807. aastal kindralleitnandi auastme ja määrati peagi 6. jalaväediviisi ülemaks. Sõjad 18081809 võttis Michael Andreas Barclay de Tolly korpusekomandörina osa Vene-Rootsi sõjast. Ta vallutas Soomes Savo maakonna ja Kuopio linna, ületas jäätunud Kvarkeni lahe ning vallutas Rootsi linna Umeå. Nende saavutuste eest ülendati ta 20. märtsil 1809 jalaväekindraliks. Sama aasta mais nimetati ta Soome kindralkuberneriks ja sealsete vägede ülemjuhatajaks. Alates 1810. aastast oli Barclay de Tolly Riiginõukogu liige ning 18101812 Venemaa sõjaminister. Michael Andreas Barclay de Tolly juhatas 1812. aasta isamaasõja alguses 1. Läänearmeed ning rakendas aktiivset taandumistaktikat.
aastal, pidi soome keel 20 aasta jooksul saavutama rootsi keelega võrdväärse positsiooni. Sellest hoolimata kestis rootsi keele ülemvõim 20. sajandi alguseni. Arenenud kultuurikeeleks kujunes soome keel 1870. aastail ning Soome riigikeeleks sai see 1917. (Liiten jt, 2001, lk 84) 5 2. Murded Soome keel jaguneb kaheksaks murdegrupiks: edelamurdeks, edela vahemurdeks, Härme murdeks, Lõuna-Põhjanmaa murdeks, Kesk- ja Põhja-Põhjanmaa murdeks, Peräpohjola murdeks, Savo murdeks ja kagusoome murdeks. Tihtipeale ühendatakse kuus esimest rühma lääne- ja kaks viimast ida-murdeks. Idamurdeid on lääne-murretest ühtlasemad. (Soome, 2017; Kaevats & Varrak, 1995, lk 591-592) Soome keele murretel on parasjagu suur erinevus. Peamine piir jookseb ida- ja läänemurrete vahel. Erinevused on peamiselt foneetilised ehk häälduspärasused ja morfoloogilised ehk omasustesse puutuvad, aga leidub ka huvitavaid sõnavaralisi erinevusi. (Eisen, 2008, lk 124) 6
ja Eylau lahingus. Pultuski lahingus ülesnäidatud vapruse eest autasustati teda Georgi 3. järguga. Eylau lahingus sai ta kuulihaava paremasse kätte küünarnukist kõrgemal, millega kaasnes luu lõhenemine. Haavatasaamise tõttu viibis ta pikaajalisel ravil ( 15 ) kuud Memelis. Kangelasliku käitumise eest lahingus sai ta 9. aprillil 1807. aastal kindralleitnandi auastme ja määrati peagi 6. jalaväediviisi ülemaks. Ta võttis osa Vene- Rootsi sõjast kus vallutas Soomes Savo maakonna ja Kuopio linna, ületas jäätunud Kvarkeni lahe ning vallutas Rootsi linna Umea. Nende saavutuste eest ülendati ta 20. märtsil 1809. aastal jalaväekindraliks. Sama aasta mais nimetati ta Soome kindralkuberneriks ja sealsete vägede ülemjuhatajaks. Ta oli kaRiiginõukogu liige ning Venemaa sõjaminister. Ta juhatas 1812. aasta isamaasõja alguses 1. Läänearmeed ning rakendas aktiivset taandumistaktikat. 21
nüüdseks 27-aastane Barclay de Tolly juba kapteniks. 1787. aastal puhkes sõda Venemaa ja Türgi vahel, kus Barclay de Tolly paistis silma erakordse vaprusega. 1790. Aastal sõdis ta ka rootslaste vastu ning neli aastat hiljem poolakate vastu. 1808-1809 aastatel võttis Michael Andreas Barclay de Tolly korpusekomandörina osa Vene-Rootsi sõjast. Tänu tema edukatele sõjaoperatsioonidele oli Rootsi sunnitud loovutama Soome Vene impeeriumile. Barclay de Tolly vallutas Soomes Savo maakonna ja Kuopio linna, ületas läbi tuisu jäätunud Kvarkeni lahe ning vallutas Rootsi linna Umeå. Nende saavutuste eest ülendati ta 20. märtsil 1809 jalaväekindraliks. Sama aasta mais nimetati ta Soome kindralkuberneriks ja sealsete vägede ülemjuhatajaks. Ta viis ellu mitmeid olulisi sõjareforme, mis olid ka osaliselt ettevalmistuseks Napoleoni sissetungiks Venemaale. Reformide tulemusena moodustati sõjaväes strateegiliste väegruppide süsteemid, ehitati
Uusimaa 6,775 2,958 3,817 Varsinais-Suomi 2,349 739 1,610 Satakunta 259 96 163 Kanta-Häme 120 24 96 Pirkanmaa 2,352 1,002 1,350 Päijät-Häme 11 3 8 Kymenlaakso 39 10 29 South Karelia 539 335 204 Etelä-Savo 297 60 237 Pohjois-Savo 816 242 574 North Karelia 978 329 649 Central Finland 1,931 599 1,332 Ostrobothnia 729 229 500 North Ostrobothnia 1,555 675 880 Kainuu 133 17 116 Lapland 527 129 398
(maa, pind). Soome keeles tähendab "suo" sood, mis on tavaliseks Soome biotüübiks; arvatakse, et Soomet kutsuti varajaste soomlaste poolt Suomaaks (soomaa). Eksonüüm "Finland" sarnaneb Skandinaavia sellistele kohanimedele, nagu Finnmark, Finnveden ja Finnskogen, mis tulenevad germaani sõnast kütt-korilaste kohta, "finn". Miks ja millal see hakkas tähendama soomlasi, on teadmata. Soome keel kuulub uurali keelte läänemeresoome keelte põhjarühma, keel jaguneb mitmeks murdeks nagu savo, häme, turu jpt. Rootsis on omaette keelena tunnustatud Tornio jõe orus kõneldav murre (meänkieli), Norras on omaette vähemusrahvusena tunnustatud kveenid Põhja- Jäämere ääres, keda siiani on teadlaste poolt soomlasteks peetud. Kuni 60-ndate aastateni kõnelesid Norra ja Soome keskosas elavad metsasoomlased emakeelena soome keelt. Soome keelele kõige lähedasem keel on viena- e. päriskarjala keel, Aunuse karjala ja isuri (kuigi viimast on peetud soome keele murdeks) on kaugemad
Kirjalikke allikaid on leitud juba 13. sajandist. 2.1. Soome ristiretked 700-aastane seostus Soome ja Rootsiga algas Rootsi valitseja Erik Püha esimese ristiretkega, mis toimus aastal 1155. Teine ristiretk toimus 13. sajandi teisel veerandil. 9. Jaanuaril 1275 kuulutas Rooma paavst välja ristisõja Soome paganate vastu. Kolmas ristiretk sooritati Rootsist Soome 1293. aastal, vallutati Äyräpää, Jääski ja Savo ja rajati viiburi linnus, Karjalas. Kõiki sõjaretki Soome ei nimetata siiski ristisõdadeks, näiteks taanlaste 1191. ja 1202. aasta sõjakäigud. 1209. aastal otsustas Rooma paavst anda taani kuningale ja peapiiskopile õiguse määrata Soome oma piiskop ja nimetada ametisse preestreid selle eest, et taanlased on pööranud kristlusse läänemere põhjakalda. 2.2. Lähiajalugu Suhete arenemisel Nõukogude Liiduga toimus finlandiseerumine. Soome säilitas
samoin samuti sanakirja sõnaraamat sanoa ütelda, lausuda sata sada sataa sadada Sata-Häme (alue Suomessa) Sata-Häme (piirkond Soomes) satama sadam sattua (olla kipeä) haiget teha, valus olla sattumalta juhuslikult sauna saun Savo (alue Suomessa) Savo (piirkond Soomes) Savonlinna (kaupungin nimi) Savonlinna (linna nimi) savusauna suitsusaun se see Se tekisi... (= Se maksaa...) See on kokku... (= see maksab......) seinä sein Seinäjoki (kaupungin nimi) Seinäjoki (linna nimi) seiska number seitse seitsemän seitse
Idamurre x+SU+b ja lisandus x+SU+b+g+e+sk Sisemaal arenevad Häme murded 7.etapp slaavi hõimud. Ca 600 idaalale, soome idamurded kaugenevad läänemurretest 8.etapp rootsi hõimud (tekib püsiv rootsi asustus). Viikingiaeg, edelamurre x+SU+b+g+e+sk+rts häme murre x+SU+b+g 1200. alates lõuna-pohjanmaa murded, kesk- ja põhjapohjanmaa murded 9.etapp ränded sisemaal (ulatuslikem 17. sajandil. Põhjuseks Rootsi poliitika: kõik, mis harid, saad endale), segamurrete sünd, savo, lõuna-pohjanmaa 2. fennoskandia kaljujoonised Soome kaljutaie ehk koopamaaling (sm kaljutaide) Piktograafid ehk kaljumaalingud (sm kalliomaalaukset) Petroglüüfid ehk kaljuraiendid. Horisontaalkaljusse on terava esemega raiutud ca 4 mm sügavused kujundid. Neid on Rootsis, Norras, Karjalas, Valge mere ääres ja Äänisjärve ääres. Soomes kaljuraiendeid ei ole. Äänisjärve ääres on neid tohutult palju, eriti luikesid
Idamurre x+SU+b ja lisandus x+SU+b+g+e+sk Sisemaal arenevad Häme murded 7.etapp slaavi hõimud. Ca 600 idaalale, soome idamurded kaugenevad läänemurretest 8.etapp rootsi hõimud (tekib püsiv rootsi asustus). Viikingiaeg, edelamurre x+SU+b+g+e+sk+rts häme murre x+SU+b+g 1200. alates lõuna-pohjanmaa murded, kesk- ja põhjapohjanmaa murded 9.etapp ränded sisemaal (ulatuslikem 17. sajandil. Põhjuseks Rootsi poliitika: kõik, mis harid, saad endale), segamurrete sünd, savo, lõuna-pohjanmaa 2. fennoskandia kaljujoonised Soome kaljutaie ehk koopamaaling (sm kaljutaide) Piktograafid ehk kaljumaalingud (sm kalliomaalaukset) Petroglüüfid ehk kaljuraiendid. Horisontaalkaljusse on terava esemega raiutud ca 4 mm sügavused kujundid. Neid on Rootsis, Norras, Karjalas, Valge mere ääres ja Äänisjärve ääres. Soomes kaljuraiendeid ei ole. Äänisjärve ääres on neid tohutult palju, eriti luikesid. Astrofüüsikud on üritanud kaljuraiendite uurimise abil luua
sõnade autorJohan Ludvig Runeberg. Ametliku soome tõlke autoriks peetakse Paavo Cajanderi (1889), tegelikult aga põhineb esimese ja viimase salmi tõlge Julius Krohni tõlkel (1867). Laul esitati esimest korda 13. mail 1848 Helsingis. Samal aastal ilmusid laulu sõnad ka trükis, kuid nad olid kirjutatud juba 1846. Hümnis on 11 salmi, kuid tavaliselt esitatakse vaid esimene ja viimane salm. 33.Administratiivne jaotus. Ajaloolised maakonnad. Lapimaa, Kainuu, Põhjanmaa, Savo, Karjala, Satakunta, Varstinais soome, Uusimaa 34.Ahvenamaa. Rohkem kui 6500 saarest koosnev saarestik Läänemeres, mis moodustab omavalitsusliku Ahvenamaa maakonna. Maakonna elanikkond on rootsikeelne ja ainuke ametlik keel on rootsi keel. Suurim saar on Ahvenanmanner. Seda ümbritsevad väiksemad saared. Lõunasse jääb Ahvenameri, läände Ahvenanrauma ja põhja Botnia laht. Idas on piir Ahvenamaa ja Turu saarestiku vahel tinglik
annaabi.ee 
