1. A: Päivää B: Päivää! Saanko 4 luumuja, sata grammaa mansikkaa ja 2 päärynöitä? A: Kyllä, Haluatko omenoita ja kirsikoita myös, ne ovat tuoreita? B: En halua, Mitä peruna maksaa`? A: Se on kymmenen euroa. B: Saanko puoli kiloa? Ja porukka tilliä myös hyvä! A: Tässa, olkaa hyvä, entä muuta? B: Ovatko tomaatit ulkomaisia tai kotimaisia? A: Ulkomaisia. Haluatko lanttua tai kukkakaalia? B : En halua. Pussi on jo liian vaikea 2. A: Päivää! Entä Teille? B: Saanko puoli kilo jauhelihaa ja naudanlihaa, nakkipaketin, sata grammaa kinkua? A: Kinku on loppu, haluatko makkaraa? B: En halua. Sitten otan vielä leipää, voita. Kumpi on halvempi kahvikerma tai kuohukerma? Otan halvempaa A: Kaiki tämä? B: Haluan vielä kaakaota ja vihreää teetä. mikä lajia jäätelöä teillä on? A: jäätelö on loppu, suosittelen puuviljakooki. B: En halua. Kiitos 3. A: Hyvää iltaa, tässä ruokalista B: Osaatteko suositella jotakin hyvää alkuruokaa? A: Meillä on erinomain...
Suomi kirjailijat · Elias Lönnrot · Suomen kansalliseepoksen, Kalevalan, ja Kantelettaren kokoaja, kielentutkija, lääkäri ja suomalaisen kasvitieteen uranuurtaja. · Lönnrot oli suomen kielen uudistaja, useiden sanakirjojen toimittaja ja ensimmäisen suomenkielisen aikakauslehden kustantaja sekä toimittaja. Hän julkaisi useita kansaa valistavia terveydellisiä ja tieteellisiä julkaisuja. · Tove Marika Jansson · Oli suomalainen kirjailija, taidemaalari, filosofian tohtori, pilapiirtäjä ja sarjakuvataiteilija, joka tunnetaan parhaiten Muumi-hahmojen luojana. · Ruotsinkieliseen taiteilijaperheeseen syntynyt Jansson oli jo lapsuudestaan asti tuottelias, ensin etenkin kuvataiteilijana ja myöhemmin kirjailijana ja kuvittajana. · Menestykseen Jansson nousi 1950-luvulla, kun ensimmäiset muumikirjat ilmestyivät. · Muumitarinoita kertyi Janssonin elämän aikana p...
Pääministeri Juha Sipilä Suomen naapurimaat Idässä Venäjään, pohjoisessa Norjaan ja lännessä Ruotsiin, Etelässä lähin maa on Viro Pintaala 338 424 km² Asukasluku Minkämaalaisia suomi, ruotsi, venäjä, viro Suomessa asuua? Pääkaupunki ja sen Pääkaupunki: Helsinki nähtävyyksiä Linnanmäki, Senaatintori, Uspenskin katedraali, Helsingin tuomiokirkko, Vanha Kauppahalli Suurimmat
Lönnrot kunnostautui myös yksittäisten runojen kääntäjänä ja virsien pohjalta tehtyjen runojen tekijänä. Hän käänsi kansanrunoja ruotsiksi ja taiderunoja suomeksi muun muassa Homeroksen ja Johan Ludvig Runebergin teoksia. 6. Suomen sota: mitä, missä, milloin? Suomen sota käytiin Venäjän ja Ruotsin välillä vuosina 1808-1809. Sota sai alkunsa Ranskan ja Venäjän välisestä rauhasta, jolloin Ranska antoin Venäjälle luvan vallata Suomi, mikä teki Venäjästä Ranskan liittolaisen. Ranskan tavoitteena oli vahvistaa asema Britanniaan nähden pakottamalla Ruotsi kauppasaartoon Britannian vastaaan. Kauppasaarto onnistui Venäjän vallattua Suomen. Venäjä voitti sodan, minkä seurauksena Ruotsin itäiset läänit (Suomi) liitettiin osaksi Venäjän keisarikuntaa. Samalla näiden alueiden hallinto järjestettiin autonomian pohjalle, Suomen suuriruhtinaskunnaksi. Vaikka Venäjällä ei alunperin ollut
Theodor Luts Theodor Luts sündis 14. augustil 1896. aastal Palamuse kihelkonnas Kuremaal, olles Oskar Lutsu noorem vend. Ta õppis Simuna kihelkonnakoolis ja Tartu kaubanduskoolis, 1918. aastal lõpetas Luts Peterburi kommertsgümnaasiumi. Seejärel õppis ta Tartu Ülikoolis majandust ja keemiat ning käis Tallinna sõjakoolis. Theodor Luts osales ka Vabadussõjas, tehes kaasa nii Paju kui ka Võnnu lahingu. Temast sai suurtükiväe ohvitser, kuid pidi edasisest ohvitserikarjäärist loobuma sõjaväes saadud seljapõrutuse tõttu. Filmivaimustus haaras nii Theodor Lutsu kui ka tema naist Aksella Hildegard Lutsu. Operaatoritöö algteadmised omandas Luts iseõppijana Pariisis vene emigrantidelt, kelle käest sai Theodor oma esimese kaamera. Kodumaale tagasi tulles hakkas ta siinset filmi elu arendama. Aastatel 1926 – 1932 tegutseski Luts Eestis, kus asutas oma ettevõtte Tartu Filmiühing (hiljem Siirius-Film...
vabatahtlikuna Vabadussõjast ja on põdenud aastaid sal saadud haavu. Ta loeb end radikaalseks rahvuslaseks ja on ka olnud kõigi Eesti riiklike parteide vastane. Kunagi ei jätnud ta kommenteerimata ühiskondlikke sündmusi, nii nagu ta ei jätnud ka hindamata Soome-Eesti omavahelisi suhteid. Ta ei pühendanud kunagi sellele ka liiga palju tähelepanu, sest tema esmahuviks olid ikkagi raamatud. Eestis kirjutas Annist valdvalt kirjandusest, aga Soome väljaannetes, eriti ajakirjas Suomalainen Suomi toimist ta vastupidi - rohkem kui kirjandust tutvustas ta seal Eesti olusid. Suomalainen Suomi oli 1934.aastal uus ajakiri, mille fookuses oli soomluse- ja hõimuküsimused. Annisti asjakohastest artiklitest on tähtsamad Mihin Viro on menossa, Mitä on Virossa tapahtunut, Arvoituksellinen Viro, Muutamien heimosiltojen romahdus. Annisti stiil, temperament ja selge hoiak poliitiliste küsimuste hindamisel ja analüüsimisel tegid Soomes ta nime tuntuks. Annisti Soome-kontaktid olid
Suomi Soome keele pööramine jaatamine ja eitamine OLLA (olla) NB! Algvorm · minä olen en ole (ma olen/ei ole) · sina olet et ole (sa oled/ei ole) · hän on ei ole (ta on/ei ole) · me olemme emme ole (me oleme/ei ole) · te olette ette ole (te olete/ei ole) · he ovat eivät ole (nad on/ei ole) Tõlgi soome keeld · Me ei ole abielus- Me emme ole naimisissa. · Ta on 80-aastane- Hän on kahdeksankymmentä vuota vanha. · Sa oled pärit tarstust- Sina olet kotoisin Tartosta. · Nad on tööl- He ovat töissä. · Te ei ole koolis- Te ette ole koulussa. · Ma olen eestlane- Minä olen virolainen. ON / EI OLE · Minulla (minul) · Sinulla (sinul) · Hänellä (temal) · Meillä (meil) · Teillä (teil) · Heillä (nendel)
ymmärtää suomea Yksi hankkeen tavoitteista on jäljittää sukukieleen vasta tutustuvalle annetun ohjeistuksen merkitys. Ymmärtämistä edistävien täsmäohjeiden vaikutuksen testaaminen antaa uutta tietoa: millaisesta informaatiosta on eniten hyötyä pyrittäessä ymmärtämään sukukieltä äidinkielen pohjalta. Tutkimustulokset sanaston, lauseiden ja tekstien ymmärtämisestä ovat suoraan hyödynnettävissä viro ja suomi vieraana kielenä -opetuksessa. Ne ovat siirrettävissä käytännön ohjeiksi myös viroa tai suomea satunnaisesti tarvitsevalle erilaisiin ohjekirjasiin tai on-line- sanakirjaan. Sukukieliselle oppijaryhmälle oppimateriaalia laativa ei välttämättä ole selvillä tutkimustuloksista, ja REMU- hankkeen yksi tavoite onkin saattaa yhteen käytännön opetus- ja materiaalinlaadintatyötä toteuttavat ja tutkijat.
immigrantidest vhemusi. Vikesed kogukonnad on kaArgentinasjaBrasiilias. Arvatakse, etlnemeresoome keeledarenesidsoomeugri algkeelest, millestsaami keeleraldus ligikaudu 1500-100 eKr. On videtud, et soomeugri algkeelel oli kolm murret: phja-, luna- ja idamurre. Soomethestikphinebladina thestikulja selle saksa ning rootsi tiendustel. Soome thestikus on 28 (+3) thte: A,B,C,D,E,F,G,H,I,J,K,L,M,N,O,P,Q,R,S(),T,U,V,(W),X,Y,Z(),,,. Maamme (soome hmn) kaks esimest salmi heteistkmnest: Oi maamme, Suomi, synnyinmaa, soi, sana kultainen! Ei laaksoa, ei kukkulaa, ei vett rantaa rakkaampaa, kuin kotimaa t pohjoinen, maa kallis isien! On maamme kyh, siksi j, jos kultaa kaivannet Sen vieras kyll hylkj, mut meille kallein maa on t, sen salot, saaret, manteret, ne meist on kultaiset. Koostaja: Materjal:google.com, et.wikipedia.org
· 1997 - Jazz kliiniku seminari tantsijad ja muusikud, Kälviä Soome - Õppetöö tänava tantsu kursus Varkaus, Soome - Kaks nädalat tantsu kursus "Staten's Ballethogskole" Oslo, Norra · 1998 - Jazz Dance Symposium Helsingi, Soome (koos Donald McKayle, Matt Mattox, Lynn Simonson, Michael Owens) õpetamise kaasaegse jazz · 1999 - Õppetöö osalejate teatrietendus "Parcifal, armollisin rüütel" teatris Väike Suomi, Helsinki, Soome - Õppetöö seminari Muusikali "Firekid" teatris Väike Suomi, Helsinki - Õppetöö National Ballet Eesti · 2000 - Õppetöö rahvusvaheliste suvekursusel Kuopio tantsupidu, Soome (kaasaegne jazz, funk & street) Õppetöö kaasaegne jazz, funk & tänav Viin, Austria 5 Õppetöö URB-jazz-tantsu Symposium Helsingis · 2001 - Õppetöö Soome riikliku Balletschool
50 Linda Sepik Kalev 46,0 g 235 kcal 9.50 Chocolate Factory AS Õnne Sepik Eesti Pagar 49,0 g 250 kcal 6.50 AS Päevalillesee Hallik AS 43,0 g 248 kcal 9.90 mne Sepik Sepik Hagar 44,2 g 215,8 kcal 8.90 Selga Laima (Läti) 7,7 g 431 kcal 7.50 Domino Lu Suomi OY 67,0 g 490 kcal 18.90 Lotte küpsis Jungent OÜ 69,7 g 456 kcal 6.50 Vaniljetoruke ANTAGO 65,8 g 503 kcal 22.00 P.P.C (Poola) Kokkuvõte: Süsivesikud on organismi tähtsaimad energiaallikad. Süsivesikuid saame me saia- ja leivatoodetest, puuviljadest, küpsistest. Süsivesikud on füüsilise töö puhul suure tähtsusega, vaimse töö puhul aga vajatakse neid veidi vähem.
C Colt-Browning M1895 D D-20 F FH-70 – FN MAG G Galil – Gewehr 41 H H61-37 – Heckler & Koch G3 – Heckler & Koch USP K Kar 98k L LeFH 18 – LeIG 18 – Lewis M M16A1 – M198 – M2 Browning – M4 – Madsen – Mauser Hsc – Maxim M1910 – MG3 – MG34 – MG42 – Mossin-Nagant – MP 34 – MP 40 – MP3008 „Volks MP“. N Negev P P08 – Pattern 1914 Enfield – PPS-43 – Prelaz-Burnandi vintpüss S Sauer 38H – SFH 18 – SIG P230 – Suomi – SWG 41 Z ZU-32-2 W Walther P38 – Walther PP – Walther PPK Külmrelv on relv, mille kasutamisel ei toimu põlemist või plahvatust nagu näiteks püssirohuga töötavateö relvadel. Külmrelvade alla kuuluvad lähivõitlusrelvad mida kasutatakse löömiseks, torkamiseks, lõikamiseks või raiumiseks ning laske- ja heiterelvad, mis ei kasuta püssirohtu või muid lõhkeaineid. Külmrelvad on näiteks oda, mõõk, pistoda, nuga, nui, kirves, vibu.
W E K U V A T A I D E E F Y R A A K H I L T B E Q N K M H R U O K A T U N T I K Z F Q L R U E K E M I A H V W U S O L L E L Ä M Ä N K A T S O M U S T I E T O G Z H A J Y S L I D O F R K J L Q E J G U Z F A R S D F B V Q H A Y H L T V P B H lukujärjestys suomi englanti matematiikka fysiikka kemia maantieto biologia historia elämänkatsomustieto terveystieto viro musiikki kuvataide ruokatunti
N N V O Y P E D T N J A D D B B I L H O K E K Q Z R L P O I I G C K Y Q W C P R X N I I P L X E U N L L Y V X C Z Z Z I M C L P P R Q L R A Y B W V B I Z Y J V G L O A U K V N J V E C Z V E N Ä J Ä B Y U I I Z Y Z S W F C R N U E J O D H Y Suomi Turkki Viro Ruotsi Somalia Intia Brasilia Iran Venäjä Serbia Espanja Englanti Kiinalainen Yhdysvallat Thaimaa Meksikolainen
******************************* ************ 9. klass EESTI FILMIMUUSIKA essee ********** 1 SISSEJUHATUS Eesti helifilm üldse on saanud alguse aastast 1932, kui linastus film „Päikese lapsed“ mille tootjaks oli soome firma Theodor Lutsu Filmiproduktsioon, Suomi-Filmi. Kahjuks on säilinud vaid osa sellest teosest. Filmi kestvuseks on 47 minutit. Osatäitjaid oli filmis vaid 3. Ning filmiloojaid lausa 7. Filmi heliloojaks oli Georg Malmstén ja helirežisööriks Rafael Ylkänen. Esimest korda näidati seda Soome kinolinal, seejärel Rakveres ja siis kolmandana 09.nov.1932.a Pärnu kinos „Capitol“ Mina aga kirjutan Eesti filmiklassika surematust linateosest „Viimne reliikvia“ 2 VALITUD FILM „Viimne reliikvia“ (LISA1) on 1969 aastal valminud ajaloolis-roma...
Soome päev 08.12.2011 F. Pacius Mu isamaa, mu õnn ja rõõm Mu isamaa,mu õnn ja rõõm, kui kaunis oles sa! Ei leia mina iial tääl see suure laia ilma pääl, Mis mull' nii armas oleks ka kui sa, mu isamaa! F. Pacius Maamme Oi maamme, Suomi, Synnyinmaa! Soi sana kultainen! Ei laaksoa, ei kukkulaa, ei vettä, rantaa, rakkaampaa, kuin kotimaa tääl pohjoinen, maa kallis isien. Ei laaksoa, ei kukkulaa, ei vettä, rantaa, rakkaampaa, kuin kotimaa tääl pohjoinen, maa kallis isien. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Soome Vabariik paikneb Fifth level Põhja-Euroopas Rootsi ja Venemaa vahel.
Laulupeo kunstilise poole eest. Järgmisena tulid esitusele "London Calling", "Tallinn põleb", "No more heroes" ning Generaator M'i "Disku lugu". Laulude järjestuses üheksandana esitatud "God Save the Queen" oli jällegi punkbändi The Sex Pistolsi repertuaarist ning oli nende teine singel, mis tekitas poleemikat terves Suurbritannias ning mida BBC poolt keelati raadios esitada. Lisaks tulid esitamisele veel "Kun Suomi putos puusta" (Ismo Alanko), "Die Woche" (Propeller), "I Don't Like Mondays" (The Boomtown Rats), "Mama Anarchya" (Kino), "Freddy, löö esimesena" ( Psühhoterror), "King Kong"(Tarmo Linnas), "Moottoritie on kuuma" (Pelle Miljoona), "Should I Stay or Should I Go"(The Clash), "Dougy Kiro" (The Toy Dolls), "You Need Hands" (Malcolm Maclauren/ The Sex Pistols), "Elab veel Beria" (J.M.K.E.), "I Believe In Anarchy"
Spydeberg 1903). Utkastet ble sendt inn i forbindelse med en konkurranse utlyst av Oslo telegrafanlegg. Gatuvy i Weißenhofsiedlung, med radhus av Mart Stam till vänster The tower of the Helsinki Olympic Stadium (Y. Lindegren & T. Jäntti, built in 1934-38) Louis Sullivan, Wainwright Building, 1890-91, St. Louis, Missouri, USA. Minoru Yamasaki, World Trade Center (Maailmankaupan keskus), 1966-1977, New York, USA. Alvar Aalto, Teknillisen korkeakoulun auditorio, 1965, Espoo, Suomi. Arne Jacobsen, Royal hotelli, 1960, Kööpenhamina, Tanska. Walter Gropius, Hansaviertel, 1952, Berliini. Arne Jacobsen, Bellavista, 1934, Kööpenhamina, Tanska. Kalle Lehtovuori, Kasarmirakennus (Lamellikasarmi), 1935 Kankaanpään Niinisalo. Konstruktivism Konstruktivism: pärast I maailmasõda tekkinud kunstisuund (peamiselt arhitektuuris ja skulptuuris), kus eelistati lihtsaid geomeetrilisi vorme. Konstruktivism on abstraktse kunsti olulisemaid
Matti Nykänen aloitti vakavasti laskeahypähtääharjoitusi 12-vuotiaana, mutta ensimmäisen varjon aukeaminen hän teki jo 10-vuotiaana. 1976 Nuorena hän vuodessa enintään 2000 harjoitushypähtää, viimeistään kuitenkin vuoden 3000. 1976. vuonna hän suoritti ensimmäisen varjon aukeaminen 60 metrin mäelt, vuotta myöhemmin pääsi 90 metrin vuorelle. 1979.vuonna 15-vuotisen poisina rohkeasta jo mennä Lahti suurelle vuorialle. 1981. vuonna oli Matti 17-vuotiaana ensimmäistä kertaa Suomi Mestarien. 1982. vuonna oli jo nuorten maailmanmestari 1982. vuoden maailmanmestaruuskisoissa Oslossa voitti Nykänen aikuisten kilpailuissa ensimmäisen maailmanmestarikippo suurelta vuoria. 1984. vuoden talvinolympialeikkiälle Sarajevossa Matti oli vasta 20-vuotias, mutta osoitti suuressa vuorella suuri valta. Ensimmäisellä kierroksella hypähtää ta vuorinrekisteri 116 m. Myös toisella kierroksella hypähtää 111 m oli kierroksen pisin ja niin oli laskeahypähtää ylivoimainen
Impressionism Prantsuse kunstist eesti kirjanduseni Kirjandus 11. klass Impressionismi teke Tekkis maalikunstis Prantsusmaal Vastandus akadeemilisele kunstistiilile 1. impressionistide näitus oli 1874.a. Pariisis Algaastatel taotlusi ei mõistetud, kriitika oli halvustav Nimetuse "impressionism"(mulje) võtsid kriitikud kasutusele pilkena Prantsuse kunstnikud impressionistid Claude Monet Edgar Degas Pierre Auguste Renoir Paul Cézanne Camille Pissarro Édouard Manet Alfred Sisley impressionistlik stiil Berthe Morisot teatud loomeperioodil Armand Guillaumin Frédéric Bazille algne sõpruskond Claude Monet maal "Impressioon. Päikesetõus" andis voolule nime. Impressionistlik maalitehnika Kasutasid heledaid puhtaid pastelseid värvit...
Lisateavet Euroopa Liidu kohta saab Euroopa veebilehelt: europa.eu ,,EUROPE DIRECT" vastab teie küsimustele Euroopa Liidu kohta telefonil 00 800 6 7 8 9 10 11 või e-postiga veebilehe europa.eu/europedirect kaudu Euroopa riigid Belgia (Belgique/België) Pealinn: Brüssel (Bruxelles/Brussel) Rahvaarv: 10,4 miljonit Pindala: 30 518 km² SKT: 27 600 OJS elaniku kohta Tsehhi Vabariik (Ceská republika) Pealinn: Praha (Praha) Rahvaarv: 10,2 miljonit Pindala: 78 859 km² SKT: 17 000 OJS elaniku kohta Taani (Danmark) Pealinn: Kopenhaagen (København) Rahvaarv: 5,4 miljonit Pindala: 43 094 km² SKT: 28 600 OJS elaniku kohta Saksamaa (Deutschland) Pealinn: Berliin (Berlin) Rahvaarv: 82,5 miljonit Pindala: 357 020 km² SKT: 25 300 OJS elaniku kohta Eesti (Eesti) Pealinn: Tallinn Rahvaarv: 1,4 miljonit Pindala: 43 211 km² SKT: 12 800 OJS elaniku ...
Koit Toome Koit Toome (sündinud 3. jaanuaril 1979) on eesti poplaulja ja muusikalinäitleja. Toome on algul klaverit ja hiljem laulmist õppinud nii Tallinna Muusikakeskkoolis kui ka Georg Otsa muusikakoolis. Tema lauluõpetajad on olnud teiste seas Jaak Joala ja Kare Kauks. Toome on lapsena laulnud ka Tallinna Poistekooris. Laiema avalikkuse ette jõudis Koit Toome 1995. aasta alguses koos Sirli Hiiusega (Sarah), kellega moodustati duo Code One. Mitme aasta vältel lauldi arvukalt peamiselt Mikk Targo ja Kaari Sillamaa kirjutatud laule, millest mitmed on jäänud eesti popmuusika kullafondi ("On küll hilja", "Sellest saab meie suvi", "Vikerkaar", "Nüüd võin taas"). Code One avaldas 2 ülimenukat albumit ja Best Of kogumiku. Mõni aasta pärast sajandivahetust naasis Code One lavale live-bändina, esitades vanu hitte. Live-bändi koosseisu kuuluvad lisaks Koidule ja Sarah´le ka Reigo Ahven, Priit Jääger ja Mihkel Mälgand. ...
1924 Klaveriteosed rituaalimuusika 1927 “Tapiola” 1926 Kuus impromti 1893 Sooloinstrumendile ja Klaverisonaat, f-duur 1893 Muusika Kuulamine: Sibelius „Finlandia“ - See on Jean Sibeliuse sümfooniline poeem, mis on tema tuntumaid teoseid. Selle esimene versioon valmis 1899. aastal ja ümbertöötatud versioon 1900. aastal. Algne pealkiri oli Suomi Herää ('Soome ärkab'). Finlandiale kirjutas sõnad Eino Leino ning hiljem Veikko Antero Koskenniemi ja Wäinö Sola. 1967 valiti Finlandia Biafra riigihümniks. Algselt kirjutati „Finlandia“ 1899. aasta Pressi Tähistuspeoks. See oli salajane protest Vene Impeeriumi suureneva tsentsuuri vastu. „Finlandia“ oli viimane lugu seitsmest loost, mis väljendasid erinevaid perioode Soome ajaloost. Esitamine toimus aga alles 2. juulil 19000
Soome on üks maailma põhjapoolsemaid riike. Veerand Soome territooriumist asub põhjapolaarjoone taga. Soome on tuntud kui tuhande järve maa: seal on 187 888 järve (pindalaga üle 500 m2), aga ka 179 584 saart Nime Suomi päritolu ei ole kindel, kuid võimalikuks päritolusõnaks peetakse balti sõna zeme (maa, pind). Soome keeles tähendab suo sood, mis on tavaliseks Soome biotüübiks, arvatakse et Soomet kutsuti varajaste soomlaste poolt Suomaaks (soomaa) Eksonüüm Finland on sarane Skandinaavia kohanimedega nagu Finnmark, Finnveden ja Finnskogen, mis tulenevad germaani sõnast kütt-korilaste kohta, finn. Miks ja millal see hakkas tähendama soomlasi on teadmata. ÜLDANDMED
Soomlased Tallinn, 2008 Rahvuslind luik Soomlased Arheoloogiliste allikate järgi asustati Soome ala esmakordselt kiviajal, 8500 eKr. Esimesed inimesed olid kütid-korilased, kes elasid tundra- ja mereandidest. Keraamikat on leitud aastast 5300 eKr (kammkeraamika kultuur). Soome-ugri keeli rääkivad inimesed saabusid kiviaja jooksul. Nöörkeraamika kultuuri esindajate saabumist Soome lõunaossa 3200 eKr peetakse ka põllumajanduse algusajaks. Jahtimine ja kalastus jäid tähtsaks eriti riigi põhja- ja idaosas.Pronksiajal (1500 - 500 eKr) ja rauaajal (500 eKr - 1200) oli asukatel tihedad kokkupuuted Skandinaaviaga, Põhja-Venemaaga ja Balti aladega. Soome elanikke, nagu kveene, ja nende kuningaid mainitakse ajaloolistes kroonikates ja teistes kirjutistes, nagu Skandinaavia saagades. Kirjalikke allikaid on leitud ka 13. sajandist. Soomlased on rahvaarvult teine soome-ugri rahva...
SOOME VABARIIK Suomi(Soome keeles) Üldandmed: Soome Vabariik paikneb põhja euroopas, asub Rootsi ja Venemaa vahel ja piirneb Soome lahe ja Botnia merega. Pindala: 337 030 km² (305 470 km² maad, 31 560 km² siseveekogusid), natukene väiksem kui Montana.(osariik USAs) Naaberriigid:Venemaa, Rootsi, ja Norra. Riigipiiri pikkus:2,628 km Riigikord: Parlamentaarne demokraatia Rahvaarv:5,223,442 (Juuli 2005 ) Pealinn:Helsinki Pealinna rahvaarv: Helsinkis elab 2003. aasta seisuga 560,905 inimest. Rahaühik:Euro(varem Mark) Rahvuslik koosseis:Soomlased93.4%, Rootslased5,7%, Lapplased0.1%, Eestlased 0.2% Riigikeel: Soome keel ja Rootsi keel Usk: Luterlased 84%, teised Kristlased:1%, Kreeka Ordodoks:1%, ateistid:14% Kõrgeim koht on Halti tipp (1328m) Asub Enontekiö loodeoses. Soomes on 187 888 järve ja 176 584 saart ja 72 loojumatu päikesega polaarpäeva. Soome Vabariik asub Põhja-Eur...
Skandinaaviaga, Põhja-Venemaaga ja Balti aladega. Soome elanikke, nagu kveene, ja nende kuningaid mainitakse ajaloolistes kroonikates ja teistes kirjutistes, nagu Skandinaavia saagades. Kirjalikke allikaid on leitud ka 13. sajandist. Rahvasterände ajal liikusid soome-ugri hõimude esindajad tänapäeva Soome territooriumile, tõrjudes kaugemale põhja varasemad elanikud saamid. Soome territooriumile jõudes jagunesid hõimud: Edela-Soomes suomi, kesk-Soomes - hämelased ja ida-Soomes karjalased. Edaspidise arengu käigus laienes nimetus Soome kogu teritooriumile. 18. sajandiks oli Põhjasõja käigus pea kogu Soome vallutatud Venemaa Keisririigi poolt. 1743. aasta Abo rahulepingu järgi loovutas Rootsi Venemaa Keisririigile osa kagu-Soome territooriumist (hilisem Viiburi kubermang. 1807. aastal Venemaa keisri Aleksander I ja Prantsuse keisri Napoleon I vahel sõlmitud
Kool Tallinn nimi Tallinn 2009 Tallinn Tallinn on Eesti Vabariigi pealinn, mis asub Kopli ja Tallinna lahe ääres. Tallinn jaguneb kaheksaks linnaosaks: Kesklinn, Haabersti, Mustamäe, Lasnamäe, Põhja-Tallinn, Nõmme, Pirita ja Kristiine. Tallinna vanalinn koosneb paesest kõrgendikul asuvast Toompeast ning idapoolsest madalamast all-linnast. Pärast Põhjasõda oli Tallinnas vaid paartuhat elanikku, kuid hakkas siis kasvama, olles nüüd enam, kui 400,000 elanikuga linn. 20. Sajandi teise poole alguses liideti Tallinnaga Nõmme ning hiljem alustati ka Mustamäe, Lasnamäe ja Õismäe ehitamisega, kuhu esialgu paigutati elama NSV liidust suunatud tööjõud. Tallinna elanike arv kasvas ebaproportsionaalselt kiiresti, ulatudes 1988. aasta alguseks koos tollal Tallinna ha...
..................... 14 10 SOOME EESTIS..................................................................................................................15 3 SISSEJUHATUS Soome on üks maailma põhjapoolsemaid riike. Veerand Soome territooriumist asub põhjapolaarjoone taga. Soome on tuntud kui tuhande järve maa: seal on 187 888 järve (pindalaga üle 500 m2), aga ka 179 584 saart Nime Suomi päritolu ei ole kindel, kuid võimalikuks päritolusõnaks peetakse balti sõna zeme (maa, pind). Soome keeles tähendab suo sood, mis on tavaliseks Soome biotüübiks, arvatakse et Soomet kutsuti varajaste soomlaste poolt Suomaaks (soomaa) Eksonüüm Finland on sarane Skandinaavia kohanimedega nagu Finnmark, Finnveden ja Finnskogen, mis tulenevad germaani sõnast kütt-korilaste kohta, finn. Miks ja millal see hakkas tähendama soomlasi on teadmata.
...............................................15 Kasutatud materjalid................................................................................................................. 16 3 SISSEJUHATUS Soome on üks maailma põhjapoolsemaid riike. Veerand Soome territooriumist asub põhjapolaarjoone taga. Soome on tuntud kui tuhande järve maa: seal on 187 888 järve (pindalaga üle 500 m2), aga ka 179 584 saart. Nime Suomi päritolu ei ole kindel, kuid võimalikuks päritolusõnaks peetakse balti sõna zeme (maa, pind). Soome keeles tähendab suo sood, mis on tavaliseks Soome biotüübiks, arvatakse et Soomet kutsuti varajaste soomlaste poolt Suomaaks (soomaa) Eksonüüm Finland on sarane Skandinaavia kohanimedega nagu Finnmark, Finnveden ja Finnskogen, mis tulenevad germaani sõnast kütt-korilaste kohta, finn. Miks ja millal see hakkas tähendama soomlasi on teadmata.
KLASSINEN KOLMIJAKO 1. Vanha aika 800 eaa. 500 jaa. 2. Keskiaika 500 1400 - luvuilla 3. Uusi aika 1500 1789 - luvuilla 4. Uusin aika 1789 1914 luvuilla VUODET VIERIVÄT... 1. Maapallo 4,6 miljardia vuotta 2. Alkeellinen elämä 4 miljardia vuotta 3. Dinosaurukset kuolevat 65 miljoonaa vuotta 4. Varhainen ihmissuvun edustaja 5 miljoonaa vuotta 5. Nykyihminen 200000 vuotta 6. Kirjoitustaito 5000 vuotta 7. Suomi itsenäinen 100 vuotta 6.12 IHMISTEN KEKSINTÄÄ: tuli, puukko, maja, kirves, työkalut, aseet, kupariviput, kirveenterä, nuoli, kieli, jousi, köysi, vaatteet, kaupankäynti, ruuankypselys, ruuan säilytys ESIHISTORIAN IHMINEN: Elämäntapa oli liikkuva, eli metsästyksellä ja keräilyllä, maanviljely, ei ollut tarvetta kirjoitustaidolle. N. 30000 v. Sitten homo sapiens syrjäytti aikaisemmin kehittyneemmän kommunikaatiokyvyn, kevyemmän ruumiinrakenteen ja
Eestis on hajusalt levinud üle kogu vabariigi, sagedam on Taevaskojas ja Saaremaal Tehumardi ümbruses. [13] Levik Soomes Soomes ulatub vaskussi levila kuni 63030`N ning põhjapoolseimad leiukohad on Purmo, Kaustinen, Rautavaara, Leksa, Hämeenjärvi . 63 0N põhja pool on vaskuss juhuslik eksikülaline- teda on 1920.a. leitud Aavasaksast ja Kemijokist Soome Lapimaal. 1980. aastail loetakse vaskussi peamiselt Soome lõuna- ja edelaaladel kuni 620N levivaks loomaks, kes on sagedam Varsinais- Suomi, Uusimaa ja Etelä-Häme aladel.[7] Eesti vaskussi arvukuse võrdlus Soomega Eestis on vaskuss hajusalt levinud üle kogu riigi-sagedam on Taevaskojas ja Saaremaal Tehumardi ümbruses. Soomes loetakse vaskussi peamiselt Soome lõuna- ja edelaaladel levivaks loomaks. See näitab, et nii Eestis kui ka Soomes on vaskuss kohati leviv liik. [7] Nastik Nastik on tumehalli, pruuni või isegi musta värvi selja ning valge kõhualusega madu, kelle pikkus võib ulatuda 150 cm-ni. Joonis 6
Mäed esindavad kolme sümboolset mäestiku: Tatra, Fatra ja Mátra (viimane on Põhja- Ungaris) Kujunduse autor on Ivan Řehák. 14 Soome Soome valis euro müntidele kolm motiivi, mis sarnanevad varem käibel olnud müntide kujundusega. 2-eurosel mündil kujutatakse murakaid ja murakaõisi. Murkakas on Soome köögis üks enim kasutatud marju. Samuti on murakamoos Lapi rahvustoidu üks komponente. 2-eurose mündi servas on kiri SUOMI FINLAND ja sellele järgneb kolm tärni- tärn sümboliseerib lõvi pead. 1-eurosel mündil kujutatakse kahte luike, kes lendavad Soome maastikul. Mündi pildi motiiv pärineb Soome iseseisvuse 80. aastapäevale pühendatud meenemündi kavandikonkursile esitatud võistlustööst. Laululuik on Soome rahvuslind ning sümboliseerib soomlaste jaoks lootust. Monaco 15
Sanahakemisto A aamu hommik aamukone hommikune lennuk aamupäivä ennelõuna, hommikupoolik aaria aaria Aasia Aasia aasialainen asiaat aatonaatto pühadelaupäeva eelpäev aatto pühadelaupäev; tähtpäeva eelpäev aattoaamu pühadelaupäeva hommik aavistus aimdus Afrikka Aafrika afrikkalainen aafriklane aherrus rügamine ahven ahven Ahvenanmaa (saaristoalue) Ahvenamaa (saarestik) Ai Oi! Ai jaa. Ah tõesti? Ai niin. Ah soo! Või nii! aiemmin varem aika (= melko) üsna aika aeg aika ...
Sisukord SISSEJUHATUS..................................................................................................................................3 1. ÜLEVAADE SÕLTUVUSAINETE KASUTAMISE AJALOOST.................................................4 2. ERINEVAD PSÜHHOAKTIIVSED AINED...................................................................................5 2.1 Sünteetilised kesknärvisüsteemi stimulaatorid..........................................................................5 2.1.1 Amfetamiin.........................................................................................................................5 2.1.2 Ecstasy...............................................................................................................................5 2.2 Kanep.........................................................................................................................................6 2.2....
8 Majandus 9 Ajalooline ülevaade Soome majandusest 10 Majandus kasv 11 Majanduse struktuur 12 Maksutase 13 Väliskaubandus 14 Kasutatud kirjandus 2 Riigi nimi: Tavapärane riigi nimi eesti keeles: Soome Vabariik Rahvusvaheline tavapärane nimi: Republic of Finland Tavapärane nimi lühendatult: Soome Rahvusvaheline tavapärane nimi lühendatult: Finland Kohalikus keeles pikk nimi: Suomen Tasavalta Kohalikus keeles lühike nimi: Suomi Soome on parlamentaarne vabariik. Võim kuulub rahvale, keda esindab ühekojaline parlament- Eduskund, milles on ruumi 200 rahvaasemikule. Parlamendivalimised toimuvad iga nelja aasta järel. Hääleõigus on alates 18 eluaastast. Riigipea on president. Riigi president Tarja Halonen (alates1. märtsist 2000). Iseseisvumine Venemaast 1917 6. detsember. Rahvuslik püha iseseisvuspäev 6. detsember. Põhiseadus on pärit 17 juuli 1919. Seaduslik süsteem on rajatud
Tallinna ülikool Heaoluriigi mudel Haridus Soome heaoluriigis Sisukord Heaoluriigi mudel................................................................................................................................1 Sisukord...............................................................................................................................................2 1.Sissejuhatus.......................................................................................................................................3 2.Hariduspoliitika Soomes...................................................................................................................5 Avaliku sektori kogukulud haridusele, % eelarvest.............................................................................5 3.Raport õpilaste tulemustest kolmeaastasest keskkooliõpingutest.....................................................7 7.Lõpetuseks..................
suomi-viro suppea keskustelusanakirja 1 Tervehdyksiä ja hyvästelyjä Hyvää huomenta! Tere hommikust! Hyvää päivää! Tere päevast! Hyvää iltaa! Tere õhtust! Näkemiin! Nägemist! Head aega! Hyvästi! Hüvasti! Tervetuloa Viroon! Tere tulemast Eestisse! Hyvää matkaa! Head reisi! Voikaa hyvin! Elage hästi! Kiitoksia, pyyntöjä kysymyksiä ja anteeksipyyntöjä Kiitos! Kiitoksia! Tänan! Aitäh! Kiitän teitä avusta. Tänan teid abi eest. Olkaa hyvä! Võtke heaks! Ei kiittämistä. Pole tänu väärt. Olkaa hyvä. Palun. Auttaisitteko minua. Palu aidake mind. Olkaa niin hyvä ja auttakaa. Olge nii kena ja aidake. Sanokaa minulle. Öelge mulle, palun! Kertokaa minulle. Jutustage mulle, palun! Selittäkää minulle. Seletage mulle, palun! Näyttäkää minulle. Näidake mulle, palun! Anteeksi, en voi auttaa. Vabandage, ma ei saa teid aidata. Suokaa anteeksi! Vabandage, palun! Antakaa anteeksi! Andke andeks, palun! Anteeksi! Vabandust! Ei se mitään. Pole midagi. Anteeksi, e...
Sissejuhatus Olla eestlane Euroopas kui maailmakodanik? Kas see võiks olla meie väikese rahva jaoks olulisem, kui olla eestlane oma kodumaal? Me kipume unustama oma rahvust ja traditsioone ning oleme muutumas rohkem eurooplasteks, kui jäämas eestlasteks. Minnakse teistesse riikidesse tööle ja õppima, sulandutakse sealsetesse kultuuridesse, võetakse omaks võõrad keeled ning hakatakse unustama, kust on pärit meie juured. Nüüd, kus piirid on avatud, on kiirenenud erinevate rahvuste segunemine. Meie, eestlased, olles väike ja palju kannatanud rahvas, peaksime hoidma ühte, säilitama oma keelt ja kultuuri ülimalt hoolikalt, sest meid on ainult pisut üle miljoni ning meie väike ja üpris abitu rahvus ei püsi kaua, kui me sama tempoga seguneme. Tiina Leemets ütleb ajakirja ,,Oma Keel" 2001.aasta kevadel välja antud artiklis: ,,Peaaegu igal kuul võib Eesti ühiskonna keelekasutuses märgata mõnd uut inglise pärit...
Rootsi ajalugu Eestis Tallinna Rootsi-Mihkli kogudus Rootsi mälestised Eestis Sissejuhatus Eestimaa on rikas Rootsiga seotud mälestiste poolest. Suurem osa neist on pärit Rootsi ajast, poolteisesajandi pikkusest perioodist aastail 1561-1710, mil Eesti oli osa Rootsi Kuningriigist. Tihedad kontaktid Rootsi idarannikul elavate inimeste ja Eesti rannarahva vahel olid aga sõlmitud juba enne, kui Eesti hakkas kuuluma Rootsi riigi valduste hulka. Rootsis jutustavad mitmed ruunikivid meestest, kes purjetasid Eestisse, Roslagenis leidub rohkesti vanu kohanimesid eesliitega est-, mis osutavad eestlaste asundustele Rootsis. Keskajal tihenesid sidemed kahe rahva vahel veelgi. Arenesid kunstikontaktid, Eestis tegutsesid Gotlandi ehitusmeistrid. Hiliskeskaja suurim kujur Bernt Notke kuulub samahästi nii eesti kui ka rootsi kunstiajalukku. Rootsi ajal rajati Tartusse ülikool, Eesti sai oma ülemkohtu, kirik ...
Soome maa ja ajalugu 1.Soome asend. * Põhja-Euroopas, Rootsi ja Venemaa vahel. *Lõunast piiravad teda Soome laht ja Balti meri läänest aga Botnia laht. *337 000 km. (sellest vett 31560 km² ja maad 305470 km². Rannajoon 1,126 km) *12 lääni, neist suurim on 1.1 mln. elanikuga Uusimaa lään, pindalalt suurim on Lappi * Neljandik Soome alast jääb põhjapolaarjoone taha. *Pikk rannajoon Läänemerega, mis jaotub Botnia ja Soome laheks * suurim ulatus põhjast lõunasse on 1160 km, idast läände 540 km *Pinnaehituse põhijooned tulenevad tema asendist ( paikneb Fennoskandi kilbil ) ja kvaternaarsest jäätumisest *Kõige saarerikkam meri on Saaristomeri. Soome Vabariigi kõrgeim punkt- Halti tipp(1 328m) asub Enontekiö loodeosas. *Ahvenamaa saared kuuluvad küll Soome koosseisu kuid neil on laialdane autonoomia 2.Pinnavormid, siseveed. Mered. Loodus. *Tuhande järve maana: seal on 187 888 järve (pindalaga üle 500 m²) ja 179 584 saart *Madal riik,maapin...
1889 aastaks oli juba sooma ja rootsi koolides sama palju õpilasi. Aga rootsikeelset elanikkonda oli ainult 13%!! Peale seda hakati Soomesse juba pigem kakskeelseks maaks, ametlikult. 20. saj alguses oli haritlaskond kolmekeelne- rootsi, soome ja ka vene. Kui loodi noorsoomlaste partei, siis nad oma ajalehes Valvoja, hakkasid kirjutama omariikluse ideest. Nad õhutasid rahvast võitlema rootsluse vastu. 1880 hakati majandust üle võtma, rajati kindlustusselts Suomi ja järjest järgmisi. Sinnani oli enamik kapitalist rootslaste käes. 1905 taheti üle minna senatis soome keelele. Sel ajal algas massiline nimevahetus. Selle kohta on öeldud, et kuskil Euroopas ei ole nii sügavat muutust olnud. Nimemuutus on ju seotud ka identiteedi muutmisega. Praegu on 6% piiriks, kus piirkonnas peab olema võimaldatud vähemuse, mida on üle 6%, keelelised võimalused hariduses jne. See on maailmas ainulaadne, nii madal %.
KORDAMISKÜSIMUSED EESTI KEELE UURIMISE OSA EKSAMIKS 1. Mis on eesti keel, millal ja kuidas ta tekkis. Eesti keel kuulub uurali keelkonna soome-urgi keelerühma läänemeresoome keelte hulka. Kujunes 13.-16. sajandil läänemeresoome algkeele hõimumurrete lähenemise ja teistest hõimumurretest ristumise teel. 2. Eesti keele kirjeldamise algus: 17. ja 18. sajandi keelekäsiraamatud. Heinrich Stahl ,,Anführug zu der Ehstnischen Sprache" (1637): esimene eesti keele kirjeldus. Raamat saksa keeles, keele õpik iseseisvaks õppimiseks. Õigekirjutus ja vormiõpetus; terminite selgitusi pole. Käsitleb saksa ja eesti keele ühisjooni, erinevused on kõrvale jäetud. Ei esita käänd- ega pöördsõnade muutmistüüpe, vaid osutab, et sõnad käänatakse ja pööratakse ühtmoodi. Tähestik saksakeelne, sinna kuuluvad ka c, f, x ja z. Pikka vokaali tähistan h-ga. Artiklid üx ja se. 6 käänet. Johann Gustlaff ,,Observationes Grammaticae circa linguam Estonicam" (,,Gr...
Propeller -"Võllalaul" The Clash -,,London Calling" Propeller -"Die Woche" Propeller -,,Die Woche" Velikije Luki -"Tallinn põleb" Velikije Luki -,,Tallinn põleb" Generaator M -"Käed" The Stranglers -,,No more Heroes" Generaator M -"Disku lugu" Generaator M -,,Disco lugu" Singer-Vinger -"Raha hääl" Ismo Alankko -,,Kun Suomi putos puusta" Singer-Vinger -"Sa ära ära jahtu" The Boomtown Rats -,,I didnt like Mondays" koorilaul -"Koit" Kino -,,Mama Anarchya" koorilaul -"Tuljak" Psühhoterror -,,Freddy, löö esimesena" Tarmo Linnas -,,King Kong" Pelle Miljoona -,,Moottoritie on kuuma"
SOOME Uurimistöö koostaja: Kertu Kristmann 10 klass. Õpetaja: Ene Lüüs Soome üldiseloomustus Soome Vabariik paikneb Põhja-Euroopas. Soome on üks Põhjamaadest, naabriteks on Rootsi ja Venemaa. Riik piirneb idast Venemaaga (1313 km piiri), põhjast Norraga (727 km piiri) ja läänest Rootsiga (586 km piiri). Kuigi soomlased on entiliselt võrdlemisi ühtne, jaguneb rahvas Soome viieks regiooniks: Pealinnaregioon, Lõuna-Soome regioon, LääneSoome regioon, Soome-Järveregioon ja Lapimaa. Riigikeelteks on Soome ja rootsi keel. Ärisuhtluses saab enamikul juhtudel kasutada inglise keelt. Soome pindala on 338 030 km² (305 470 km² maad, 31 560 km² siseveekogusid). Maast umbes 70% on kaetud metsaga, 10% on siseveekogude all ja 8% on haritavat maad. Riigi pindala kasvab umbes 7 km² aastas maapinna kerkimise tõttu. Soome Vabar...
SOOME KIRJANDUS I RAHVALUULE Soome-Karjala rahvaluule Satu Apo Keskajast on säilinud 1 loits, 16. ja 17. sajandist on pärit mõned lüüriliste runode ja karupeie- laulude ülestähendused ning 18.sajandi lõpul ilmub haritlaskonna silmapiirile runo Väinämöise laevaretkest ja kandlemängust - esimese näitena ainestikust, mille põhjal Lönnrot tegi hiljem "Kalevala". Ja alles 1815.aastal pandi kirja esimesed pulmalaulud. Mõned runod käsitlevad aineid, mis viitavad selgesti keskaega, teiste runode teemad kajastavad põllundus-kultuurist varasema jahindus-ja kalastuskultuuri jooni, mõnes runos esineb arusaamasid, mis tunduvad igivanadena,- nt on soome-karjala maailmasünnimüüdi paralleele leitud kogu Euraasiast. Osasid runosid võib siduda teatava ajaperioodiga, nt keskajaga otse oma sisu põhjal. Kui ei saa osutada runo skandinaavia, ...
saata. Lennart Meri mäletab, et oma esimesel külaskäigul Soome elas ta nädala hotellis, mis asus raudteejaama lähedal. Kõigest hoolimata näis elu kulgevat rahulikult ja ühel päeval teatas Alice Meri lastele, et neid ootab ees kodutee. Ta lubas Lennartile ja Hindrekule, et nad jõuavad koju juba järgmisel päeval. See oli tõenäoliselt oktoobri alguses, sest viimane laev Helsingist Tallinna läks 7. oktoobril 1939. Aurulaeval Suomi oli viimasel reisil 50 reisijat. Soome piirivalvurid hoiatasid Tallinna sõitvaid soomlasi, et nad ei pruugi enam kunagi koju tagasi pääseda. Kahjuks paljude puhul nii ka juhtus. Georg Meri ei teadnud, et ta pere Eestisse tagasi tuleb. Lennart Meri sõnul oli isa nende kojutuleku üle küll rõõmus, aga samas ka millegipärast rahutu ja mures. Lapsed ei võinud ju teada, et ei olnud mingit põhjust optimismiks, kuigi perekonna jaoks oli ka üks rõõmus uudis: Georg Meri oli määratud Eesti
aastal, mida tõendab ajalehe Uusi Suometar (10.09.1895) esilehel ilmunud kontsertide reklaam, või siis Jonesi ja Garlandi neegrite operetitrupi etendus Trip to Coontown 1904. aastal (Haavisto 1991: 18). Seega on soomlased džässi tulekuks hoopis paremini ette valmistatud ja kui Euroopas puhkeb “lärmidžässi” palavik, on ka soomlased kohe hakkamas. Kuigi 1920. aastail oli Soomes mitmeid tuntud orkestreid, kelle nimes esines sõna jazz, nagu King of Jazz, Saxophon Jazzband Jambo, Suomi Jazz Orkesteri, ei olnud see kõik veel tõeline džäss, küll aga hea ettevalmistus džässi tulekuks (Haavisto 2000: 31). Selle muusikažanri tuntust Soomes tõestab ka fakt, et 1926. aastal ilmunud Väikeses Entsüklopeedias (Pieni Tietosanakirja, Otava 1926) on juba märksõnana toodud ka “JAZZ (jats)”. P. Jalkaneni andmeil ilmus sõna jazz (ka jatz, jatss, jadsch, jatsi) soome keelekasutusse 1920. aasta sügisel, tähistades nii afroameerikalikke seltskonnatantse
work, laying a firm foundation for the orchestra performance. In the year 1940 the Soviet Estonian Radio was organised. During the war years, musical activities were limited, but concerts and recitals were given quite regularly under the German occupation regime until March 1944, when Tallinn and other bigger Estonian towns were bombed by the Soviet air forces 1 Heikki Klemetti, On the concert of Philharmonic Orchestra of Helsinki. Uusi Suomi 9 Oct. 1924. Artur Kapp conducting. and a large part of the capital was destroyed. In the autumn of 1944 many Esotnian musicians fled to the West, Olav Roots among them. During the Soviet period a separate symphony orchestra was founded in 1942; the conductors were Roman Matsov and Eugen Kapp. In 1946 the Estonian Radio Symphony Orchestra consisted of nearly 90 instrumentalists, growing both in quality and quantity
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
