Uurimustöö: Soome (1)

SOOME
Uurimistöö koostaja : Kertu Kristmann
10 klass.
Õpetaja: Ene Lüüs
Soome üldiseloomustus
Soome Vabariik paikneb Põhja-Euroopas. Soome on üks Põhjamaadest, naabriteks on Rootsi ja Venemaa. Riik piirneb idast Venemaaga ( 1313 km piiri), põhjast Norraga (727 km piiri) ja läänest Rootsiga (586 km piiri).
Kuigi soomlased on entiliselt võrdlemisi ühtne, jaguneb rahvas Soome viieks regiooniks: Pealinnaregioon, Lõuna-Soome regioon, Lääne–Soome regioon, Soome-Järveregioon ja Lapimaa .
Riigikeelteks on Soome ja rootsi keel. Ärisuhtluses saab enamikul juhtudel kasutada inglise keelt.
Soome pindala on 338 030 km² (305 470 km² maad, 31 560 km² siseveekogusid).
Maast umbes 70% on kaetud metsaga, 10% on siseveekogude all ja 8% on haritavat maad.
Riigi pindala kasvab umbes 7 km² aastas maapinna kerkimise tõttu.


Soome Vabariik

Riigikord : Parlamentaarne demokraatia
Riigipea: President Tarja Halonen (al. 1.3.2000)

• Riigipeaks on president, kes valitakse otsevalimistel 6 aastaks.
  

Parlament on 200- kohaline . Viimased parlamendivalimised toimusid 18. märtsil 2007. aastal. Parlamendis esindatud parteidest on Keskparteil (Keskusta) 51 kohta, konservatiividel (Kookomus) 50 kohta, Sotsiaaldemokraatlikul Parteil (SDP) 45 kohta, Vasakliidul 17 kohta, Rohelistel 15 kohta, Rootsi Rahvaparteil 10 kohta, Kristlikel Demokraatidel 7 kohta ja erakonnal Tõelised Soomlased (Perussuomalaiset) 5 kohta. Valitsuskoalitsiooni moodustavad Keskpartei, Kokoomus, Rohelised ja Rootsi Rahvapartei .
Valitsusjuht: Peaminister Matti Vanhanen (Keskpartei Suomen Keskusta, al. 24.06.2003)

• Valitsus (Valtioneuvosto) koosneb 20 ministrist, kes töötavad 12 ministeeriumis. Peaminister on Matti Vanhanen (Keskpartei). Ministrid on ühtlasi parlamendi liikmed.
  

Kohus: Soome kohtusüsteem on kolmeastmeline.

• Esimese astme kohtuid (käräjäoikeus) on 64. Teise astme kohtuid (hovioikeus) on 6 ja need asuvad Helsingis, Kuopios, Kouvolas, Rovaniemis, Turus ja Vaasas. Kõrgeimaks kohtuks on ülemkohus (korkein oikeus). Lisaks on teatud õigusküsimuste arutamiseks moodustatud erikohtud .
  

Rahvastik : 5,31 miljonit elanikku; 65% rahvastikust elab linnades. Rahvastiku tihedus on 17 inimest km² kohta. Inimasustus on kõige hõredam Lapimaal - seda piirkonda iseloomustab puutumata puhas loodus ja kõrged tundrud.
Soomlaste osakaal rahvastikust moodustab u 92%.
Suuremad vähemusrahvuste grupid on rootslased ja saamid . Suurimad sisserännanud välismaalaste grupid on venelased , eestlased, rootslased ja somaallased.
Haldusstruktuur : 20 maakonda, 415 valda ja 113 linna

Linnad:

• Helsingi - 571 100 elanikku
  

• Vantaa - (193 900)
  
• Tampere - 207 800 elanikku
  
• Turu - 174 900 elanikku
  
• Oulu - 131 900 elanikku
  
• Lahti - 99 600 elanikku
  
• Kuopio - 91 100 elanikku
  
• Jyväskylä - 85 100 elanikku
  
• Pori - 76 300 elanikku
  

Lipp
Soome riigi lipp kujutab skandinaavia risti nagu Rootsi, Norra, Taani ja Islandi omagi. See sümbol pärineb Taani kuninga Valdemar II (1170 – 1241) aegadest, kes kuuldavasti nägi risti ilmuvat taevavõlvile ööl vastu võidukat lahingut Tallinna all.
Soome riigilipuna kehtestati sinine rist valgel taustal 1863. aastal, s.o samal ajal, kui soome keel tunnistati riigikeeleks.
Sinine värvus tähistab Soomet kui järvedemaad, valge lund, mis sajab maha viieks kuuks aastas.
Vapp
Soome vapp võeti kasutusele Gustav Vasa matustel aastal 1560 ning on siiani Soome Vabariigi vapiks. Vappi kasutati ka Soome keisririigi ametliku sümbolina. Soome vapil on kujutatud mõõka tõstnud lõvi. Arvatakse, et lõvi pärineb Folkungi majast, nagu ka Rootsi vapil.
Kui NSV Liit sundis pärast Teist maailmasõda Soomele peale rahulepingu, nõuti ka Soome lõvi ümberpaigutamist nii, et see vaataks läände, Rootsi poole, mitte aga itta , Venemaa peale. Soomlastel polnud muud valikut kui nõustuda. Kaks erinevat mõõka on sarnased Karjala vapil olevaile. Kaardus saabel lõvi jalgade all tähistab poliitilist olukorda tol perioodil. Sel ajal olid Rootsi ja Venemaa pidevas sõjaseisus. Arvatakse, et üheksa roosi tähistavad üheksat ajaloolist Soome provintsi, aga rooside arv on aja jooksul erinenud ning ei oma provintsidega ühisust. Vapp on ka Soome riigilipul.

Etümoloogia

Nime "Suomi" päritolu ei ole kindel, kuid võimalikuks päritolusõnaks peetakse balti sõna zeme ('maa, pind'). Soome keeles tähendab suo sood , mis on tavaline Soome biotüüp. Arvatakse, et varased soomlased kutsusid Soomet Suomaaks ('soomaa').
Soome üldnimi - " Finland "- sarnaneb Skandinaavia sellistele kohanimedele, nagu Finnmark , Finnveden ja Finnskogen, mis tulenevad germaani sõnast 'kütt'. Miks ja millal hakati soomlasi nii kutsuma on kahjuks teadmata.

• Finnmark
  

Finnmark (põhjasaami keeles Finnmárku, soome keeles Ruija) on Norra põhjapoolseim maakond. Asub Põhja-Jäämere rannikul, piirneb idas Venemaa ja lõunas Soomega . Ajalooliselt on Finnmargiks nimetatud ka praegusest maakonnast laiemat ala Lapimaal.
Pinnamood
Pinnamoe poolest on riik madal, metsane ja järvederohke. Loodus on Soomes mitmekesine , ulatudes lõunaranniku saarestikumaastikest Kesk-Soome tihedate metsadeni, Karjala mäeharudeni ja lõpuks Lapimaa puudeta tundrateni.
Pinnamoe on kujundanud mandrijäätumised, nagu enamikes Põhja- Euroopa (kaasa arvatud ka Eestis) riikides. Mandrijää on kujundanud palju kõrgeid moreenseljakuid (Salpausselkä moreenseljakud) ja vallseljakuid ehk oose (Punkaharju vallseljakud ). Aluspõhja kivimid on üle 1, 5 miljardi aasta vanad ja koosneva d peamiselt graniidist ja gneisist, haruldane ei ole ka rabakivi . Pinnakate koosneb peamiselt õhukesest moreenist, levinud on ka turvas.
Soomes on üle 60 000 (mõnedel andmetel ka üle 100 000) järve, enamasti on need madalad ja hästiliigestatud rannajoonega. Neis suuremad esindajad on Saimaa ja Päijänne Lõuna- Soomes ning Inari Lapimaal. Enamik siseveekogusid on omavahel ühenduses kitsaste kanalikestega, seetõttu on palju järvistuid ja väikseid jõgesid ( pikimad Kemijoki ja Oulujoki põhjaosas).
Meie põhjanaaber on soine maa- need moodustavad riigi üldpindalast 30% ning seetõttu on Soomegi nime saanud just sõnas "soo". Valdavalt esinevad need siiski Pohjanmaal ja Lapimaal.
Kõrgeim punkt on Skandinaavia mäestikus asuv Haltiatunturi ehk lühidalt Halti mägi (1324 m.), mis asub Enontekiö loodeosas. Teistest kõrgustikest on kirdeosas veel Maanselka ja keskosas paiknev Suomenselkä kõrgustikud.

Looduslikud tingimused

Soome on kaetud metsade ja järvedega ning on suhteliselt üksluise tasase pinnamoega maa. Huvitavaim pinnas on Lapimaal, kus asuvad Soome kõrgeimad mäed (Halti – 1328 m). Pisut alla 10% Soomest on kaetud järvedega.

Põhja-Atlandi hoovuse ja madalikulise pinnamoe tõttu on Soome kliima üsna pehme. Enamus Soomest asub niiske parasvöötmelise kliimaga alal, kuid Lapimaal Soome põhjaosas esineb lähisarktiline kliima. Lapimaal esineb polaaröö ja –päev ning talviti on suur tõenäosus näha taevas virmalisi.

Soomes leidub kroomimaaki ja fosforiiti. Soome on suures osas kaetud okasmetsaga, kasvatatakse teravilja (üle 3 miljoni tonni aastas) ning veiseid (üle 3 miljoni olendi). Soomes eksisteerivas metsa-, tselluloosi-, paberi- ja metallitööstus.

Kliima
Soomele on loomulik lumine ja külm talv, üsnagi lühike kevad ja suvi ning pilvine , tuuline ja vihmane sügis. Lõuna- Soome kliima on meie omale suhteliselt sarnane, talvel –5ºC, suvel +18ºC. Põhjaosas on kliima siiski veidi karmim , vastavalt -14ºC ja +15ºC. Sademete hulk on 600 mm/a, lõunas on enamasti sademeid rohkem kui põhjaosas. Üldiselt sajab palju juulis ja augustis, rannikualadel aga septembris ja oktoobris. Kõige kuivem on märts.
Lumikate püsib Lõuna-Soomes 2-3 kuud, Kesk-Soome sideosas 4 kuud ja Põhja-Soomes mõnikord isegi 7 kuud.
Põhjapolaarjoonest põhja pool on kliima karm. Kuue talvekuu kestel langeb temperatuur seal kuni -30C-ni, suvel on seal 73 kesköise päikesega päeva ja temperatuur võib tõusta kuni 27C-ni. Lõunaosas on suvi mõõdukas ja lühike, talv aga külm.
Vaatamisväärsused
Soome loodus pakub uskumatuid elamusi: ilu, puhtust, vaikust, rahu ning võimalusi seenel ja marjul käia, kalastada.
Inimestele, kes otsivad moodusi, kuidas oma puhkust aktiivselt veeta, on Soome just see õige koht puhkamiseks. Soomes on võimalik suusatada, matkata, paadiga sõita ja käia muusikafestivalidel. Kuid Soome pakub ka põnevaid modernseid puhkuse veetmise viise.
Soomes leiad rahu ja vaikuse.
Leppävirral võid kogeda paljut. Seal asub Orinoro uht-org, mis võimaldab tutvuda looduse harukordse imega . Sügava kuristiku põhjas ei sula jää ja lumi veel juunikuukski.
Orinoro on liustike poolt uuristatud kitsas org, mille pikkus on umbes 100 m ja suurim sügavus ligi 20 m. Kuristiku põhjas on allikas. Lumi ja jää on kuristikus juunikuuni. Piirkonnas kasvab nõudlikke samblikuliike. Loodusraja kõrval on kaks metsajärve ja varjualune , kus saab mõnusa puhkepausi pidada. Orinoro uht-orus ei ole kuristiku äärtel turvakäsipuid. Oru põhi on osaliselt raskesti läbitav (suured kivikamakad).
Orinoro org
Leppävirral võib imetleda ka inimkäte tööd. Kultuuri – ja arhitektuurisõber leiab kindlasti tee alevi kaunisse kirikusse ja soome talupojakultuuri tutvustavasse koduloomuuseumisse Kotiseutumuseo, mille kogudes on umbes 3000 eset ja 7000 pilti, mis tutvustavad kohalikku ajalugu, elu-olu ja kultuuri kiviajast nüüdissajandini.
Kotiseutumuseo
Vaatamisväärsused linnades:

• Aleksanterin Kirkko
  1880. aastal loodud neo- gooti stiilis kirik , mis asub Tamperes. Kirik pakub külastajatele suursugust arhidektuuri ja siseinterjööri. Kirik on kasutuses ka tänapäeval.
  
• Sibeliuse Monument
  Sibeliuse Monument asub võluvas Sibeliuse pargis ja on ülistuseks riigi suurimale heliloojale. Selle unikaalne konstruktsioon: mitmesugused, erikujulised torud meenutavad mitmeid erinevaid muusikainstrumente. Monument avati 1945. aastal, tähistamaks helilooja 80'nendat sünnipäeva.
  

• Temppeliaukio Kirik
  Temppeliaukio Kirik on üks turistide poolt enimkülastatud paiku Soomes. Tuntud ka kui „kaljukirik“, kuna kirik on ehitatud kalju sisse. Kirik on kasutuses ka tänapäeval.
  

• Uspenski Katedral
  Erakordne Uspenski Katedral asub Katajanokka saarel. Katedral on suurim õigeusukirik Lääne-Euroopas. Kiriku siseinterjöörist õhkub venelikkust, seda väljendavad ka kuldsed sibulkuplid.
  

Majandus
Soome sisemajanduse koguprodukti struktuur on sarnane teiste arenenud riikide SKP struktuurile ning püsinud viimastel aastatel muutumatuna. Rahvusvahelise ulatusega majandussektorid Soomes on metalli- ja elektroonikatööstus ning metsa-, tselluloosi- ja paberitööstus. Elektroonikatööstuses on olulisim ettevõtte endiselt Nokia Oyj.
Soome majanduskasvu oluliseks komponendiks oli Soome ekspordikasvu taastumine 2006. aastal. Traditsiooniliselt on ekspordikasvu põhjuseks peetud Soome head konkurentsivõimet ja eksporditurgude kasvu.
Mõne aasta eest, kui Soome jaoks olulistel eksporditurgudel USA-s ja Saksamaal valitses langus, oli Soome toodetel raske head turupositsiooni saavutada. Nüüd on eksport leidnud uusi, kiiremini arenevaid turge Ida-Euroopas ja Aasias. Tänase päeva seisuga läheb üle poole Soome ekspordist Euroopa Liitu.
Majanduskasv 2000-2007
Aasta
Majanduskasv
2000
5,0%
2001
2,6%
2002
1,6%
2003
1,8%
2004
3,7%
2005
2,8%
2006
4,9%
2007
4.50%
Rahvusvaheliste institutsioonide hinnangul esineb Soome majanduses siiski probleeme, mis võivad lähiaastatel majanduskasvu uuesti pidurdada . Üheks Soome majanduse konkurentsivõimelisust teoreetiliselt ohustavaks teguriks on kõrge maksutase. Kuigi maksutase on viimastel aastatel jätkuvalt langenud, on Soome oma 43%-lise tasemega siiski OECD riikide hulgas esirinnas.
Tuumaenergia Soomes
Soomes on praeguse seisuga neli tuumareaktorit, mille võimsus on kokku 2700 MW. 2007. a. toodeti tuumaenergiat kasutades 22499 GWh elektrit, mis moodustas 29 % Soome elektritoodangust. Neist kaht reaktorit asukohaga Olkiluotos omab ja opereerib Teollisuuden Voima Oy (TVO) ning kaht Loviisas - Fortum Power and Heat Oy.
Loviisa-1 ja Loviisa-2 on PWR tüüpi reaktorid (VVER-440, Atomenergoeksport, end. NLiit ) elektrilise netovõimsusega 488 MWe kumbki. Loviisa-1 ehitust alustati 1971 . a. ja ta ühendati võrku 1977.a., Loviisa-2 vastavalt 1972. a. ja 1980. a. Kummagi reaktori keskmised energiakoormusfaktorid, vastavalt 86 % ja 88 %, on kõrged. Loviisa reaktorid on kavandatud sulgeda 2030. a. paiku.
Olkiluoto tuumajaam (fotomontaaž). Esiplaanil töötavad reaktorid Olkiluoto-1 ja -2, tagaplaanil ehitatav EPR reaktor Olkiluoto-3
Olkiluoto tuumajaama ehitati 860 MWe võimsusega BWR reaktorid (Asea- Atom , praegu Westinghouse Electric Sweden ). Kummagi reaktori ehitus kestis umbes 4,5 aastat, Olkiluoto-1 ühendati võrku 1978. a. ja Olkiluoto-2 – 1980. a. Nende reaktorite koormusfaktorid on võrreldes Loviisa tuumajaamaga veel kõrgemad – vastavalt 92 % ja 93 %. Olkiluoto-1 ja -2 on plaanis hoida töös kuni 2040. a.
Koormusfaktorid on maailma kõrgeimate hulgas ja kinnitavad kõigi Soomes töötavate reaktorite silmapaistvat töökindlust, asjatundlikku ekspluatatsiooni ja hooldust.
Lisaks olemasolevatele ehitatakse Prantsuse firma Areva poolt viiendat reaktorit EPR (Olkiluoto-3) võimsusega 1600 MWe, selle käivitusajaks on kavandatud 2011. a. TVO ja Fortum on alustanud ka kuuenda ja seitsmenda reaktori rajamise ettevalmistusi asukohaga vastavalt Olkiluotos (Olkiluoto-4) ja Loviisas (Loviisa-3); kummagi reaktori elektriliseks võimsuseks on kavandatud 1000-1800 MWe. 2007. aasta kevadel käivitati nende reaktorite rajamiseks rahvusvaheline keskkonnamõjude hindamine (KMH).
Soome impordib peamiselt Austraalia ja Kanada uraani baasil valmistatud tuumkütust. Loviisa tuumajaamas kasutati algaastatel ka end. NLiidus valmistatud kütust ja osa kasutatud tuumkütusest saadeti sinna tagasi. Pärast seda, kui Soome seadused keelasid radioaktiivsete jäätmete ja kasutatud tuumkütuse impordi ja ekspordi, tuleb kogu jäätmekäitlus, sh vahe- ja lõppladustamine, korraldada omal maal.
Loviisa ja Olkiluoto tuumajaamade juurde on rajatud madal- ja keskaktiivsete radioaktiivsete jäätmete ladustusrajatised, kuhu 2005.a. seisuga oli ladustatud vastavalt 1300 m3 ja 4400 m3 senises ekspluatatsioonis tekkinud jäätmeid.
Kasutatud tuumkütus on praegu ladustatud kummagi tuumajaama vahehoidlas. Hinnanguliselt moodustub praeguste tuumareaktorite eluea jooksul Olkiluotos 2500 tU ja Loviisas 1000 tU kasutatud kütust. Sellele lisandub muidugi uute ehitatavate reaktorite kasutatud kütus. Nt, Olkiluoto-3 reaktor toodaks oma eluea jooksul hinnanguliselt 2000 tU kasutatud tuumkütust.
Soomes aktsepteeritud avatud tuumkütuse tsükli poliitika ei näe ette kasutatud kütuse ümbertöötlemist. Seepärast algatati kasutatud tuumkütuse sügaval maa all asuva lõppladustusrajatise kavandamist Olkiluoto tuumajaama lähedal, Erajoki omavalitsus. Sellise rajatise loomisel on Soome maailmas kõige kaugemale jõudnud. Põhimõtteline otsus lõppladustusrajatise loomiseks võeti vastu 2001. a. ja ehitustaotlus on kavandatud esitada 2016. a. Posiva Oy on juba alustanud uurimisrajatise ONKALO (Underground Characterisation and Research Facility) ehitamist ja kasutatud tuumkütuse lõppladustamise tehnoloogia väljatöötamist. Kui kõik uuringud kinnitavad ONKALO asukoha sobivust ja nõuetele vastavust, siis jätkatakse samas juba lõppladustusrajatise ehitamisega.
Olkiluoto kasutatud tuumkütuse lõppladustusrajatis (plaan, Posiva Oy)
Riigi arengutase

Alates 1994. aastast on Soome majanduskasv olnud stabiilselt positiivne: aastatel 1994 – 2000 oli Soome iga-aastane majanduskasv vahemikus 3,5% - 6,3%. Soome sisemajanduse koguprodukti (SKP) struktuur sarnaneb teistele arenenud riikidele: 2004. aastal hõlvas SKP struktuurist tööstus 22,1%, kinnisvarahaldus 11%, transpordi- ja sideteenused 10,8%, finantsteenused 2,6%, ehitus 4,2% ning põllu- ja metsamajandus kokku 3,1%.
Olgu märgitud, et Soome riigivõlg oli 2004. aastal 63 miljradit eurot ja see moodustas 42% Soome SKPst ning võla tasumine on riigi põhieesmärk. Samuti on märkimisväärne, et Soome kaubavahetuse bilansi ülejääk oli 2004. aastal 8,1 miljardit eurot.
Rahvamajanduse kogutoodangu (RKT) järgi asub Soome maailmas 32. kohal, ühe elaniku kohta on RKT 18 850$. Soome maksebilanss on 1,1 miljardit dollarit, inflatsioon on hetkel 0,4% ja tööpuudus 18,2%.
Sisemajanduse kogutoodang (SKT) Soomes on inimese kohta umbes 26 000$ aastas (Euroopa Liidu keskmine SKT on umbes 27 000$ inimese kohta aastas), asudes SKT tabelis 14. kohal. Soome keskmine palk on 2 000€ kuus.
Soome linnarahvastiku osatähtsus on 50% - 65%. Rahvastiku iive on positiivne, jäädes vahemikku 0% - 0,4%. Kuni 5- aastaste laste suremus on alla 1,5%. Soomes toodetakse ühe inimese kohta aastas energiat rohkem kui 5000 kWh. Autosid 1000 inimese kohta on 250 – 500.
Soome inimarenguindeks on viimastel andmetel 0,947, mis on kõrge.
Soome elatustase loetakse väga kõrgeks. 2006. aasta ÜRO inimarengu indeksi järgi on Soome maailma riikide tabelis 11. kohal.
Kuulumine majandusorganisatsioonidesse

Soome kuulub väga paljudesse olulistesse rahvusvahelistesse majandusorganisatsioonidesse.

• 1995. aastal liitus Soome Euroopa Liiduga.
  
• 1950. aastast kuulub Soome Maailmakaubandusorganisatsiooni (WTO) ning tolle eelkäijasse GATT.
  
• Soome on ka Euroopa Investeerimispanga (EIB) liige.
  
• Euroopa Rekonstruktsiooni - ja Arengupanga (EBRD) liige.
  
• 1969. aastal liitus Soome Majandusliku Koostöö- ja Arenguorganisatsiooniga (OECD).
  
• 1948. aastal liituti Valuutafondiga (IMF) ja Maailmapangaga (WB).
  

Tuntuim rahvusvaheline Soome firma on Nokia Oyj. Selle kõrval on rahvusvaheliselt tuntud;

• TeliaSonera
  
• Nordea pank
  
• Stora Enso Oyj
  
• UMP-Kymmenne Oyj
  
• Metsäliitto Oyj
  
• Elcoteq Oyj
  
• Fortum Oyj
  
• Elisa Oyj (Oyj = AS, aktsiaselts ).
  

Soome liitub üha rohkem rahvusvaheliste kontsernidega, võtab üle välismaiseid firmasid ning ettevõtted investeerivad teistesse riikidesse, kus on kodumaast odavam tegutseda.

Rahvastik

Soomes elab värskeimatel andmetel 5 282 866 inimest ja selle arvuga kuulub Soome suurriikide hulka.
Soome rahvaarv, 1750–2000
Aasta
Rahvaarv
Aasta
Rahvaarv
1750
421 000
1880
2 060 800
1760
491 000
1890
2 380 100
1770
561 000
1900
2 655 900
1780
663 000
1910
2 943 400
1790
705 600
1920
3 147 600
1800
832 700
1930
3 462 700
1810
863 300
1940
3 695 617
1820
1 177 500
1950
4 029 803
1830
1 372 100
1960
4 446 222
1840
1 445 600
1970
4 598 336
1850
1 636 900
1980
4 787 778
1860
1 746 700
1990
4 998 478
1870
1 768 800
2000
5 181 000
2006
5 277 300
2007
5 282 900
Rahvastiku tihedus
Soome kesmine rahvastiku tihedus on 17,2 in/km2. Võrdluseks on Venemaal vastav näitaja 8,5 in/km2, Norras 14 in/km2, Rootsis 20,1 in/km2 ja Eestis 29,7 in/km2.
Suurem osa rahvast on kogunenud riigi lõuna- ja lääneosasse, kus on merele ligipääsu ja suurte sadamalinnade tõttu elatud juba sadu aastaid. Tänapäevalgi on seal Soome suurimad linnad – Helsingi lõunaosas, Pori ja Turku edelaosas ning Vaasa ja Kokkola riigi lääneosas.
Keskosas on asustustihedus mõõduka suurusega, kuid riigi põhjaosas on asustus väga hõre. See on põhjustatud valitsevast lähisarktilisest kliimast, mis teeb ilma külmaks ning kohati esineb ka polaaröö.
Soolis-vanuseline koosseis
(USA rahvaloenduste ametkond, rahvusvaheline andmebaas, 2006)
Soomes on lapsi 23% (alla 15-aastased), tööealisi 61% (15-65 aastased) ja vanemaealisi 16% (üle 65-aastased). Soome rahvastik on hetkel vananemas ja ennustatakse, et aastaks 2025 ulatub Soomes vanemaealiste osakaal 25% piirimaile.
Hetkel on soomlaste keskmine eluiga 78,5 aastat, meeste keskmine iga 75 aastat ja naiste keskmine vanus 82 aastat.
Soome sündimus on 10,4‰ , suremus on 9,9‰, väikelaste suremus on 4‰. Sündimus on viimastel aastatel järk-järgult kahanenud.
Viimase viie aasta jooksul on soomes sündinud 142 poissi ja 136 tüdrukut. Poiste ja türdukute sündimiste arvude vaheline suhe on 1,1:1.
Soome Vabariik on hetkel demograafilise ülemineku teises etapis, kuid sünidmuste arv sujuvalt väheneb ning vanurite osatähtsus rahvastikus kasvab ja see tähendab, et Soome on jõudmas kaasaegse rahvastiku tüübi tasandile.
Linnastumine
Soomes elab linnades kokku ligikaudu 2,5 miljonit inimest, so peaaegu pool kõigist Soome Vabariigi elanikest. Riigi suurimateks linnadeks on Helsingi, Tampere, Turu, Oulu, Lahti, Jyväskylä, Pori, Kuopio, Vaasa ja Kotka .
Suurem osa soome linnadest paikneb mere ääres riigi lõuna- ja lääneosas, kuid üksikud suuremad linnad on ka riigi keskosas. Merd mööda on hea laevaliiklus ning seetõttu ongi suurem osa linnadest vee ääres. Muidugi on ka riigi põhjaosas merd, kuid sealse lähisarktilise kliima tõttu on põhjas raske elada. Lõuna-Soomes asuvad riigi suurimad sadamad, lennujaamad ja raudteejaamad. Samuti on sealkandis Loviisa tuumaelektrijaam , mis varustab ala väärt energiaga.
Riigi keskosas on suuri linnu vähem, sest seal on palju järvi ning kaubandusega tegeleda ei ole
nõnda hea, sest meri jääb kaugele. Ajastul kui linnad kujunema hakkasid, oli meretee olulisim liikumiseks ja kaubanduseks.
Ajalugu

• Esiaeg
  

Arheoloogiliste allikate järgi asustati Soome ala esmakordselt kiviajal, 8500 eKr. Esimesed inimesed olid kütid- korilased , kes elasid tundra- ja mereandidest . Keraamikat on leitud 5300 eKr ( kammkeraamika kultuur). Soomeugri keeli rääkivad inimesed saabusid kiviaja jooksul. Nöörkeraamika kultuuri esindajate saabumist Soome lõunaossa 3200 eKr peetakse ka põllumajanduse algusajaks. Jahtimine ja kalastus jäid tähtsaks eriti riigi põhja- ja idaosas.
Pronksiajal (1500-500 eKr) ja rauaajal (500 eKr - 1200 pKr) olid asukatel kokkupuuted Skandinaaviaga, Põhja-Venemaaga ja Baltimaadega.
Soome elanikke, näiteks kveene, ja nende kuningaid mainitakse kroonikates ja teistes kirjutistes, nagu Skandinaavia saagades. Kirjalikke allikaid on leitud juba 13. sajandist.
Rahvasterände ajal liikusid soomeugrilased tänapäeva Soome, tõrjudes kaugemale põhja varasemad elanikud saamid. Soomes hõimud jagunesid: Edela-Soomes pärissoomlased, Kesk-Soomes hämelased ja ida-Soomes karjalased.

• Soome ristiusku pööramine ja vallutamine Rootsi ja Taani poolt
  

Arheoloogilised leiud näitavad juba ristiusueelsest ajast pärinevaid kristlikke mõjutusi Soome edelaosas (suhted Rootsiga) ja kaguosas (suhted Novgorodiga).
Soome 700-aastane seotus Rootsiga algas Rootsi valitseja Erik Püha esimese ristiretkega, mis pärimuse järgi leidis aset aastal 1155. Teine ristiretk leidis aset alles XIII sajandi teisel veerandil ja kolmas 1293. aastal, mil rajati ka Viiburi linnus.
Kõiki Soome tehtud sõjaretki ei nimetata siiski ristisõdadeks, näiteks taanlaste 1191. ja 1202. aasta sõjakäigud Soome. 1209 otsustas Rooma paavst anda Taani kuningale Knud Suurele ja Lundi peapiiskopile, õiguse määrata Soome oma piiskop ja nimetada ametisse preestreid selle eest, et taanlased on pööranud kristlusse Läänemere põhjakalda rahvaid.

• Soome Rootsi Kuningriigi koosseisus ( 1154 -1809)
  

Ajalooliselt loetakse Soome Rootsiga liidetuks Birger Jarli juhitud Teise ristisõja tulemusel 1249- 1250 , mille käigus ta alistas hämelased, pani aluse Häme kindlusele ning liitis Hämemaa ja Päris-Soome lõplikult Rootsiga.
1581. aastast oli Soome Rootsi Kuningriigi koosseisu kuuluv Soome Suurvürstiriik. Rootsi tahtis laiendada oma riigi piire ida suunas, mis viis sõdadeni Vene tsaaririigiga. Põhjasõja käigus vallutas Venemaa Keisririik pea kogu Soome. 1743 . aasta Abo rahulepingu järgi loovutas Rootsi Venemaale osa Kagu-Soomest, hilisema Viiburi kubermangu.
1807. aastal Venemaa keisri Aleksander I ja Prantsuse keisri Napoleon I vahel sõlmitud Tilsiti rahulepingu alusel nõuti Rootsilt ühinemist Suurbritannia -vastase kontinentaalblokaadiga, millest keeldumise järel alustas Venemaa Vene-Rootsi sõda, mille tulemusena vallutas Venemaa 1808-1809 ülejäänud Soome, Rootsis kukutati kuningas Gustav IV Adolf ja uus Rootsi kuningas Karl XIV Johani nime all Rootsi kuningaks valitud Jean- Baptiste Bernadotte ja Venemaa keiser Aleksander I sõlmisid 1810. aastal mõjusfääride lepingu, mille kohaselt Rootsi tunnistas Soomet Venemaa osana ning Venemaa kinnitas ning lubas toetust Rootsile seni Taanile kuulunud Norra liitmiseks Rootsi Kuningriigiga.
29. märtsil 1809 lõi Aleksander I pärast kogu Soome vallutamist autonoomse Soome Suurvürstiriigi Venemaa Keisririigi koosseisus. 1811. aastal liideti sellega Viiburi kubermang ja selline Soome Suurvürstiriik jäi püsima aastani 1917.

• Iseseisvumine ja Soome Vabariik
  

Viimastel Venemaa keisririigi senati valimistel 1.-2. juulil 1916 said Soome sotsiaaldemokraadid 103 kohta 203 kohast, Soome partei 33, Noor-Soome partei 23, Rootsi rahvapartei 21 ja Agaar - ehk Põllumeeste Liit 19 kohta. 6. detsembril 1917, pärast Oktoobrirevolutsiooni, kuulutas Soome end iseseisvaks. Soome iseiseisvust tunnustas ka Vladimir Lenini juhitav bolševike ja esseeride koalitsioonivalitsus 24. detsembril 1917.
18. jaanuaril 1918 asutati Soome Sotsiaaldemokraatlik Partei. Ametiühingud ja Punane kaardivägi (Soome Tööliste Täitevkomitee) soovisid Soomes võimu haarata. 1918 toimus lühike Soome kodusõda valgete, keda toetas Saksamaa Keisririik, ja punaste vahel, keda toetas Nõukogude Venemaa.
Kuigi pärast iseseisvumist kuulutati Soome vabariigiks, kuulutas parlament pärast kodusõda välja loodava Soome Kuningriigi. Kuningaks valiti Hesseni prints Friedrich Karl. Pärast Saksamaa kaotust Esimeses maailmasõjas sai Soomest vabariik, mille esimeseks presidendiks valiti 1919 Kaarlo Juho Ståhlberg. Soome kodusõja lõpetas Tartu rahulepinguga aastal 1920, millega määrati kindlaks ka Soome-Vene piir.
Teise maailmasõja ajal võitles Soome Nõukogude Liidu vastu kahel korral: Talvesõjas (1939-1940) ja Jätkusõjas (1941-1944), Operatsiooni Barbarossa käigus, kus Saksamaa väed sisenesid Nõukogude Liitu. Sellele järgnes Lapi sõda (1944-1945), mille käigus soomlased tõrjusid Põhja-Soomest välja sakslased .
Nõukogude Liiduga 1947 ja 1948 sõlmitud lepingud sisaldasid Soomele kohustusi, piiranguid ja reparatsioone, millega anti ära ka maa-alasid. Soome andis ära Karjala, Salla ja Petsamo. Evakueeriti 400 000 inimest.
Suhete arenemisel Nõukogude Liiduga toimus nn. finlandiseerumine. Soome säilitas demokraatliku valitsuse ja turumajanduse.
Soome hakkas majanduslikult kiiresti arenema ning muutus üha rikkamaks, stabiilsemaks ja arenenumaks. Riik omandas keeruka sotsiaalhoolekande süsteemi. Pärast Nõukogude Liidu lagunemist aastal 1991 tekkis bilateraalse majanduse kadumisega lama. Siiski majandus paranes ja hakkas taas kiiresti arenema.
SOOME KULTUUR
JUTUTRADITSIOONID & KIRJANDUS
Rahvalaulu looja ja luuletaja vahele on asetatud võrdusmärk, kuid erinevused on ületamatud. Kunstluuletuse kirjutaja tekst püsib sajandist teise muutumatuna; rahvalaulu sepitseja ideed ja tema poolt kunagi antud vormilised jooned võivad mälust sõltuvatena säilides üle elada ka järske muutusi. Luuletaja on üpris sõltumatu oma keskkonnast. Suuliselt edasikanduva runo loojal ei tasu minna oma kollektiivi vastu või lüüa sellest lahku. Ajaviitena kasutatud

• Loomamuinasjutud
  

Jutupärimust jagatakse üldjuhul muinasjuttudeks, naljanditeks, muistenditeks ja legendideks. Muinasjuttude tähtsamad rühmad: loomamuinasjutud, imemuinasjutud, satiirilised muinasjutud . Soomes kirjapandud loomamuinasjuttudest on paljud ülemaailmsed, veel sagedamini üle-euroopalised. " Rebase kalasaak"- rebane kavaldab endale kalasaagi, teeseldes koolnut ja "Hänna abil kalastamine". Valmide ainestikus korduvad selged vastandusastmed: tark loom-rumal loom (rebane ja karu või hunt), koduloom -metsloom (koer -hunt), püüdja-püütav ( kass ja hiir, hunt ja lammas); linnud -neljajalgsed; inimene -loom. Soome valmid mõjuvad kaunis kalgilt, neis petetakse, vägivallatsetakse ja tapetakse .

• Imemuinasjutud, novellilaadsed muinasjutud, satiirilised muinasjutud ja naljandid
  

Imemuinasjutud on ajaviitejutustustest pikimad. Soositumaks teemaks see, kuidas kangelane saab endale printsessi , varanduse ja lugupeetud seisundi. Selleks tuleb tal hakkama saada kosilasekatsetega või koletise tapmisega. Osa imemuinasjutte kirjeldab kangelase sattumist koletise võimusesse ja surmaohust pääsemist: muinasjutus "Lapsed ja paharet" tapavad lapsed pahareti jne.
Omaette grupp on kuritegu ja selle selgitamist käsitlevad muinasjutud.
Kui abikaasa hankimise muinasjutud peegeldavad talupoeglikke soovunelmaid, siis teised teemad- toimetulemine üleloomulike ja koletuslike vastastega või kadedate naissugulaste intriigidega- toovad esile ühiskonna hirmusid. Ülejäänud puhtalt ajaviitelised rahvajutud on novellilaadsed muinasjutud, satiirilised muinasjutud ja naljandid. Novellilaadsed muinasjutud on imemuinasjuttudest realistlikumad. Satiiris imetletakse meistervargaid ja leidlikke sulaseid; naerualuseks tehakse nii tondid, hiiglased, paharetid kui ka talupoegliku saamatuse kehastused- kilplased.

• Legendid
  

Jutustused Piibli tegelaste ja pühakute elust ja imetegudest. Põhiline osa soome proosalegendidest on talletatud õigeusklikust Karjalast. Paljud legendid on ühtlasi ka sünnilood: nähtuse põhjust ja algupära seletatakse , sidudes seda kristlike kangelastega ja Piibli sündmustega. Õpetus- ja hoiatuslegendid näitavad, milline on vaga ja Jumalale meelepärane käitumine. Imelegendides korratakse neid näiteid, mida pühad isikud on oma jumalikust võimust andnud. Ilmselt apokrüüfilite evangeeliumide poolt mõjustatuna on sellest ainevallast kõige soositumad põgenemine Egiptusesse ja Jeesus-lapse imeteod.

• Muistendid
  

Kaks rühma: uskumusmuistendid ning ajaloolised ja kohamuistendid. Esimene püüab näidata, et metsades, vetes ja koduümbruses elab haldjaid, surnud võivad vee peal käia ja et ended teadvustavad midagi. Muistendid õpetavad ka käitumisreegleid. Aardemuistendites peegeldub muinasjuttudest tuttav unistus igavesest rikkusest. Ajaloolised ja kohamuistendid jutustavad endisaja asustusest, erilistest looduslikest moodustistest, kiriku ehitamisest, vaenuaegadest ja sõdadest. Nn. isikumuistendid loovad pildi neist, kes talupojaühiskonnas on silmatorkavad- mõisahärrad, kirikhärrad, nimismehed jne.

• Pilt rahvaluulest muutub
  

Alates Lönnroti "Kalevalast" on rahvaluulet soovitud näha ühe soome identideeti ja kultuurilise eneseväärikuse tugisambana. Praegused uurijad tahavad rahvaluulet näha tema kultuurilisel taustal, looduna ja kujundatuna Soome ja Karjala kohalike, küllaltki erinevate kultuuride poolt, mitte aga enam "kalevalalise" üldnähtusena.

• Pulmalaulud
  

Mõrsja ja tema ema puistavad üldiselt südant itkedes. Lahkumise kurbus. Karjala pulmarituaalidel on rohkesti seoseid slaavi traditsiooniga. Karjala pulmalauludes on napilt vihjeid mõrsja ja peigmehe romantilistele ja erootilistele suhetele.
SOOME-ROOTSIKEELNE RAHVALUULE

• Huvi ärkab
  

Soomerootslaste rahvaluule avastati suhteliselt hiljuti . Tähelepanu vääriv osa Soome rootsikeelse rahvapärimuse kogumise algstaadiumis oli Vaasa lütseumi rektoril Johan Oscar Immanuel Ranckenil. Ta soovitas talletada rootsi rahvastiku muinasjutte ja kombeid, erilaadset ajaloolist ainestikku ja igasuguseid rahvalaule, unustamata ka mänge ja mõistatusi ja kõnekäände. Talle avaldas mõju tõusev soome rahvaluuleteadus. Teiseks innustajaks oli talle Rootsi pagendatud kaasmaalane A.I. Arwidsson ja tema toimetatud "Rootsi rahvalaulud ". Ta oli oma antoloogia teisse ossa paigutanud paar rahvalaulu ja kolmandasse ossa 27 laulumängu. Ranckeni üleskutset luule kogumiseks ei võetud kuulda ja ta läks ise Pohjanmaa küladesse rahvaluulet koguma. Kahjuks hukkusid tema töö tulemused Vaasa tulekahjus aastal 1852. 1885. asutati Ernst Laguse juhtimisel Rootsi Kirjandusselts. Aastal 1909 otsustati, et seltsi rahvaluulekogumise tulemused antakse välja teostesarjas "Soomerootsi rahvaluule".

• Rootsi- ja soomekeelne rahvaluule
  

Rootsi kultuuri mõju on olnud suur, isegi valdav. Soome rootsikeelsel rahvaluulel on palju kokkupuutepunkte soome rahvaluulega- keelebarjäär pole olnud ületamatu. Rahvusvahelised muinasjutud ja rändmuistendid, ballaadid , vanasõnad ja mõistatused esinevad rahvapärimuse salves nii soome- kui rootsikeelsenagi.

• Rahvalaulud: ballaadid
  

Keskaegne eepiline tantsulaul, levinud kogu põhjalas ja millel on vasteid teistes Euroopa maades. Ennekõike on ballaad kujunenud prantsuse eeskujude alusel. Esimesi põhjamaises keeles sepitsetud ballaade on lauldud tõenäoliselt 13.sajandil. Vanimaid märke põhjamaisest ballaadist võib leida 14. sajandi alguse rootsi nn. Eufemia-lauludest, kus on märgata ballaadi struktuurilisi ja stiilisi jooni. Ballaadide ühtekuuluvus tantsuga on veelgi nähtav Fääri saarte traditsioonis. On olemas Lääne-Skandinaavia ja Ida-Skandinaavia ballaadipärimus. Läänt peetakse konservatiivsemaks. Idapoolsel alal kasvas eriilmeline skandinaaviapärane pärimuslik ballaad.
Ballaadile tunnuslikke stroofitüüpe on kolm:

1) kahevärsiline stroof, mille lõpus on refrään
2) kahevärsiline stroof, mille keskel ja lõpus on refrään
3) neljavärsiline stroof, mille lõpus on refrään

Ballaadid jagatakse sisu põhjal üldiselt kuude rühma: müüdilaulud, legendilaulud, ajaloolised laulud, rüütlilaulud, kangelaslaulud ja pilalaulud. Ballaadide silmapaistvaim joon on nende kordusvärss, refrään. B. on eepiline, jutustav luuletus, ja sündmuste sarja kirjeldatakse stroofides.
Müüdilaulud jutustavad inimese ja üleloomulike olendite kohtumisest, loodusmüstikast ja maagiast. Vaimud ja näkid.
Legendilaulude hulka loetakse "Maarja Magdaleena ", soomekeelses tõlkes tuntud nimega "Mataleena laulu". Magdaleena on süüdi rasketes kuritegudes- ta on sünnitanud ja surmanud kolm last. Esimese sai ta oma isaga, teise vennaga ja kolmanda kihelkonna kirikuõpetajaga. Hüvitab patu , rändab 7 aastat kõrbes.
Ajaloolisi laulud võivad kujutada tõelistel sündmustel põhinevat ainestikku kui ka täiesti fiktiivset muistendiainestikku.
Rüütlilaulude keskseim teema on armastus, õnnelik või õnnetu ja selle alaosadeks kõik truuduse või truudusetuse alavormid.
Kangelaslauludes käsitletakse suurte sangarite kangelastegusid ja nende võitlusi. Algriim, alliteratsioon , kenninguid- muinaspõhjamaiseid metafoorseid väljendusi.
Pilalaulud on pikka aega halvustatud laulupärimuse liik. Meenutavad nii vormilt kui ülesehituselt keskaegseid ballaade.

• Uued rahvalaulud
  

Tavaliselt loetakse nende hulka suur hulk armastus-,meremehe-,sõduri-, väljarändajate- ja muid laule, mis on levinud muu hulgas arkki-kirjanduse vahendusel. Kõigis rühmades on niinimetatud ballaadiimitatsioon, nagu tuntud meremeestelaul "Siin tuleb üks laev Gibraltari sadamast". Meremeestelaulud kuuluvad loomulikult ranniku ja saarestiku ümbruse kultuuri: oli laule, milles lauldi meremeestest, ja oli laule, mida laulsid meremehed. " Hjalmar ja Hulda" oli rahvalik laul, mis sai ääretult populaarseks käesoleva sajandi esimestel aastakümnetel. Oli nuhtluseks eelkõige kõigile laulukogujatele- ja nii muidugi ei märgitud seda üles, sest see ei esindanud "ehtsat" rahvaluulet.

• Laulumängud
  

Neil on olnud alati kindel koht noorsoo meelelahutuses . Laulumäng on laulu saatel ringis pöörlemine. Paljudel ka dramaatiline sisu. Esindavad traditsiooni, mis on levinud Soome ülemkihi kaudu .

• Muinasjutud ja muistendid
  

Muinasjuttudes ja muistendites tulevad esile suured epideemiad ja nälja-aastad. Üks ajalooliste muistendite rühm kujutab nö. ajaloolisi isikuid- kuningaid, keisreid, Sissi -Jaakkot ja erilisi legendaarseid sõjamehi. Uskumusmuistendites kujutatakse endeid, surnuid, vanapaganat ja selle liitlasi, äravahetatuid ja kummitusi,maa-emasid ja veteisasid, koduhaldjaid, pisuhändu, metshaldjaid ja-piigasid jne.

• Vanasõnad ja mõistatused
  

Paljud on laenatud ladinakeelsetest kirjalikest allikatest-Piiblist ja antiikkirjanikelt. Rohkem kohalikku koloriiti on vellerismides, neis on märkimisväärne osa situatsioonikoomikal ja samuti ka igapäevastel, maalähedastel joontel. Vanasõnad ja kõnekäänud, nagu näiteks võrdlused on tõhusad kõnekeele vürtsitajad. Mõistatuse mõte on olnud kuulajaid nii lõbustada kui õpetada. Kõige vanem rootsi keeleaja mõistatuste-kogu on üles kirjutatud 14.sajandil ja see on ladinakeelne . Sarja "Soomerootsi rahvaluule" neljandas osas on avaldatud üle tuhande mõistatuse.
Suurima rühma moodustavad pärismõistatused ning teise, küll väiksema rühma nn. kompetentsusmõistatused, näiteks arvutamis- ja kombinatsioonimõistatused. Soomlaste ja rootslaste vastastikuses traditsioonivahetuses on soome-rootslased paljudel juhtudel toiminud vahendajana, läänest lähtuvate mõjutuste suubumiskanalina. Soomekeelse rahvaluule kohta võib üldistavalt öelda, et keskaegsed kalevalamõõdulised ballaadid ja legendid, uuema rahvalaululiigid, paljud Soomes tuntud rahvusvahelised muistendid ning suurem osa soome muinasjuttudest, vanasõndest ja mõistatustest liitub Rootsi vahendusel Lääne-Euroopa kultuuritraditsioonidega.

• Kogumispiirkonnad, kogujad, väljaanded
  

Tähtsamad kogumisalad paiknevad peamiselt väljaspool Soome piire- eelmisel sajandil talletatud "soome rahvaluule" on tegelikult soome-karjala rahvaluule. Põhjapoolseim kogumispiirkond oli Viena-Karjala; lõuna poole edasi liikudes järgnesid Aunus ja Laadoga-Karjala ning Soome lahe kagusopiga piirnev Ingeri.

EEPILINE RAHVALAUL

• Teemad ja kronoloogia
  

Kalevalamõõduliste jutustavate runode ainestikku on rühmitatud:
1. Müüdirunodes jutustatakse alg-aja loomistöödest, maailma ja selle eri nähtuste - ka ainelise kultuuri esemete- sünnist.
Paljud müüditeemad osutavad ürgsele , eelkristlikule kultuurile .
2. šamaanirunode kangelased on vägevad teadjad ning loitsijad ja neis kirjeldatakse šamaani teekonda Toonelasse.
ainestikku raske dateerida.
3. seiklusrunode aineks on kosja- ja röövretked või põgenemine meretagusele maale.
puuduvad peaaegu täiesti eestlaste ja nende idapoolsete naabrite vadjalaste traditsiooonis.
4. Fantastilistes runodes kujutatakse muinasjutulisi olendeid, imepäraseid loomi ja lapsi.
ainestikku on soovitatud dateerida paganliku ja kristliku ajastu vahetumisega.
5. legendirunodes käsitletakse eksootilist Piibli maailma ja pühakute elu, muutes need soomepärasteks ja talupoeglikeks ilminguteks.
6. Ballaadides ja lüroeepikas keskendutakse sugupoolte ja pereliikmete pingelistele suhetele.
Legendid, ballaadid ja lüroeepika kajastavad juba selgesti kristlikku kultuuri.
7. ajaloolised sõnarunod kajastavad 16. kuni 18. sajandini asetleidnud Rootsi ja Vene konflikte.
Soome rahvustoidud
Soomlase söögilauda ja maitse-eelistusi on mõjutanud vastavas piirkonnas valitsevad mõjujõud, usk ja ajalugu. Näiteks Karjala toidutraditsioone on mõjutanud vene ortodoksiusk; sealkandis on leibki erinev kui näiteks lõuna- ja lääne-soomes. Lääneranniku toidulaua mõjud on tulnud teiseltpoolt Botnia lahte.
Kui “rahvustoitudest” rääkida, siis idast (karjalast) on tulnud siinsele söögilauale karjalanpaisti (karjalapraad), Savost muikkukukko (rukkijahust rääbisepirukas), Lapist poronkäristys (praetud põhjapõdraliha), Tamperelt musta makkara (verivorst) jne. Satakunna oma “ rahvustoit ” on odrakruubikört ja rosinakisell. Igatsorti pudrud kuuluvad iga soomlase lauale. Jõululaual on tavaliselt seakints (soolas leotatud ja rukkitaignas küpsetatud), kaalika-, kartuli-, porgandivormid (need on nö. uuema aja hõrgud, 19-sajandist), jõulupuder ja piparkoogid.

• Rahvuslik magustoit – Mämmi
  

Lihavõtterooga mämmi't süüakse koore ja suhkruga . Soome toidukultuuri hõrgutised on EL poolt kaitstud kaubamärgid. Shampanja , konjak, Parma sink ja Feta juust on tuntud kõikjal maailmas. Nende toiduainete ühiseks jooneks on nimetused, mida võib kasutada vaid kindlas piirkonnas valmistatud toodete kohta. Nii valmibki shampanja vaid Champagne’i piirkonnas Prantsusmaal. Kõiki ülejäänud vahuveine, mis pole sealkandist pärit, tuleb nimetada lihtsalt vahuveiniks. Taolisi näiteid võib Euroopa Liidust tuua sadu.
Soome rahvuslik magustoit - mämmi

• Sahti — Soome shampanja

Sahti on Soome traditsiooniline filtreerimata õlu, mille tegemisel kasutatakse eelkõige odraja lisaks rukkilinnaseid ning mõnikord nisu ja kaera. Suhkrut või siirupit sahti’sse ei lisata, käärimiseks vajalik suhkur saadakse valmimisprotsessi käigus viljast. Pärmina kasutatakse täiesti tavalist presspärmi. Sahtitegu võtab aega paar nädalat. Kuigi soomepärane sahti on patenditud, valmistatakse alkoholisisaldusega õlut samal viisil mujalgi. Näiteks Saaremaa koduõlut või taluõlut tehakse samal meetodil samadest algainetest.

• Soolane ja magus

Karjala pirukat tehakse nii, et õhukeseks rullitud rukkitaigna sisse pannakse täidiseks riisiputru. Pirukas "kortsutatakse" servadest käepäraseks lootsikuks ja torgatakse ahju. Umbes samamoodi valmistatakse ka uusimat nimepatendi saanud soomepärast hõrgutist Kainuun rönttönen’i. Vahe on selles, et riisipudru asemel keeratakse taignasse kartulist ja marjadest tehtud magusat täidist ning lootsiku kuju on ümaram.
Kalakukko on savopärane (Ida-Soome) hõrgutis. Algupäraseid kalakukko’sid saab osta Kuopio turult, kuid täiesti söödavaid variante küpsetatakse mujalgi Soomes. Kalakukko on rukkitaignakooriku sisse pandud kala. Kalakukko valmib traditsiooniliselt kiviahjus ja õigesti tehtuna küpseb see aeglaselt, 5–7 tundi. Parim kalakukko on ahjusoe, ent maitsev on see ka külmalt. Põhiliselt kasutatakse kalakukko täidisena rääbist, kuid sobivad ka väikesed ahvenad ja miks mitte muudki maitsvad kalaliigid .

• Muud rahvustoidud

Kõigile Soome rahvustoitudele pole nimepatenti antud või polegi seda taotletud. Lapimaal on peale puikulakartulite veel teinegi kuulus rahvusroog – poronkäristys. Õhukesteks ribadeks lõigatud liha praetakse rohkes rasvas ja süüakse tavaliselt puikula’test tehtud kartulipudruga.
Leipäjuusto on küpsetatud toorjuust, mida valmistatakse kõige rohkem Pohjanmaal, Lapis ja Kainuus. Seda tehakse nagu tavalist toorjuustu , kuid pistetakse pärast valmimist veel ahju ja küpsetatakse juustu pind pruunitäpiliseks. Leipäjuusto süüakse väikeste tükikestena kohvi kõrvale või magustoiduna soojendatult koos murakamoosi ja koorega.
Ka lihavõttetoidule mämmi’le võiks anda nimepatendi, tegemist on sedavõrd erilise tootega. Mämmi põhilisteks koostisosadeks on rukkijahu ja linnased. Mitme valmistamisetapi järel sünnib neist tumedat värvi puder , mida serveeritakse koore ja suhkruga. Mämmi't süüakse kõikjal Soomes.
Soome Rahvusriided
Soome muusika
Muusikalisel maailmakaardil on Soome tuntud just klassikalise muusika poolest. Põhjala tuntuimaks heliloojaks võib julgelt pidada Jean Sibeliust (1865-1957), kelle sümfoonia “ Finlandia ” mängis olulist rolli Soome iseseisvumisel. Nii Sibelius kui ka “Finlandia” on tänapäevalgi soomlaste uhkuseks ja sümboliks, kuid kõrgetasemelist klassikalist muusikat jagus ka järgnevateks aastakümneteks.

• 60-ndatel saavutas üldine modernism Soome muusikas oma kõrgpunkti. Tuntuks said Einojuhani Rautavaara ja Erik Bergman , kes kaasasid muusikasse seeriatehnika . Välja oli kujunemas elektrioakustiline muusika.
  Sibeliust mälestati muusikafestivaliga “Sibeliuse nädal”, kuid kahjuks ei jäänud see püsima.
  

Tänapäeval tuntud Savonlinna ooperifestival ja Turu muusikafestival on loodud just sellel ajal.

• 70-ndatel sai muusika põhiliiniks atonaalsus . Esile kerkisid uued heliloojad Kalevi Aho ja Pehr Hendrik Nordgren. Usinalt osaleti oma ooperikavadega ka väljaspool Soomet ning pea jõuti ooperilavastustega maailma eliidi tippu. Suur austus ooperi vastu avas tee ka rahvusliku ooperi arengule, mis on tugev ka tänapäeval. Uutes festivalidest võib ära mainida Kuhmo kammermuusika festivali ja Lahti orelifestivali.
  

• 80-ndatel jätkus eelmisest aastakümnest hoo sisse saanud “ooperibuum”, mis arenes just tänu Rahvusliku ooperimaja uutele võimalustele.
  

• 90-ndatel sai alguse aga üldine muusika mitmekesistumine . Varasem modernism asendus tolerantsema ning pehmema käsitlusega. Rahvusvahelisteks kuulsusteks tõusid Aulis Sallinen ja Kaija Saariaho. Esile tõusid ka mitmed orkestrid ning dirigendid, viimastest tuntumad on Jukka-Pekka Saraste ja Osmo Vänska.
  

• Tänapäeval on klassikalise muusika kõrval kaubamärgiks saamas ka kergem muusika (eelkõige džäss). Samuti on maailmamuusikasse sisenenud soome rahvamuusika , kus on kasutatud nii saami kui karjala rikkaid muusikatraditsioone. Festivalide nimistusse on lisandunud Tampere Kultuurisuvi, Helsingi Pidunädalad.
  

Tänapäeva soome kõrgetasemelise klassikalise muusika kõrvale tuleb järjest enam ka pop- muusikat, mis maailmas märkamata ei jää, kuid maha ei jää ka uued andekad heliloojad, seda ennekõike just tänu heale muusikalisele haridussüsteemile, mida Soome tänapäeval pakub.
Soome Eurovisiooni lauluvõistlusel
Soome on Eurovisiooni lauluvõistlusel osalenud alates 1961. aastast. Soome esimene esindaja lauluvõistlusel oli Laila Kinnunen, kes esitas loo "Valoa ikkunassa", mis lõpetas 10. kohal.
Soomet tuntakse kui üht kõige ebaedukamat riiki Eurovisiooni lauluvõistlusel. Riik on osalenud 44. korral kuid pääsenud esikümnesse vaid 12. korral. Soome on lauluvõistluse lõpetanud viimasel kohal 8. korral, neist 0 punktiga kolmel korral.
Soome on lauluvõistluse ka ühel korral võitnud. 2006. aastal esindas riiki ansambel Lordi , kes esitas laulu " Hard Rock Hallelujah". Laul erines radikaalsest europopist, mis domineeris võistlusel; tegemist oli hard rock'i looga , mida esitas koletisbänd. Lordi lauluga "Hard Rock Hallelujah" purustas rekordeid saavutades ajaloo suurima punktisumma (292). Enne võitu oli riigi parimaks kohaks 6. koht, mis saavutati 1973. aastal, kui Soomet esindas Marion Rung lauluga "Tom Tom Tom".
Selleaastasel Eurovisioonil esindas Soomet Paradise Oskar, lauluga „Da da dam“. Laul pääses poolfinaalist edasi finaali ning saavutas lõpuks 57 punktiga 21. koha.
Soome heliloojad
Einojuhani Rautavaara (1928)

• Tuntud kui Soome üks produktiivsemaid
  heliloojaid.
  
• Loonud 8 sümfooniat, mitmeid kontserte,
  kooritöid (neist mitmed instrumentaalse saateta),
  sonaate erinevatele instrumentidele,
  keelpillikvartette ning muud kammermuusikat,
  aga ka oopereid.
  
• Iseloomulikuks “Rautavaara muusikapildiks” võib
  nimetada rapsoodilist keelpilliviisi kerge
  flöödisaatega, lisaks õrnalt dissonantsed kellad
  ja pastoraalne puhkpillisaade.
  
• Olulisemad teosed.
  “Nägemusteraamat”
  “Manhattani triloogia”
  “Enne ikoone”
  “ Ikoonid ”.
  

Aulis Sallinen (1935)

• Tuntud rohkem ooperite kirjutajana.
  
• 1978. aastal võitis ooperi “Ratsumies” eest
  „ Nordic Council Music Prize” auhinna .
  See tekitas Soome ooperi buumi,
  mis haaras kaasa nii tavalisi inimesi
  isoleeritud põhja küladest kui ka
  Ameerika kriitikuid.
  
• Teda on süüdistatud lihtsuses,
  vanamoelisuses ning uute võimaluste
  ja tehnikate eiramises.
  Ometi annab traditsioonilisus tema muusikale
  selguse, ereduse ja kindla struktuuri.
  
• On kirjutanud 6 ooperit, 8 sümfooniat,
  ühe viiulikontserdi ja palju kammermuusikat
  

Kaija Saariaho (1952)

• Muusikalise hariduse sai Sibeliuse Akadeemias,
  edasi läks Saksamaale, sealt Prantsusmaale
  IRCAM ’i muusikainstituuti.
  
• Töötas välja originaalse arvutielektroonika-
  orkester suhte ning omandas vilumuse
  arvutimuusika „ live -elektroonika“ kasutamises.
  See asetas tema muusika põhirõhu suurte
  muusikamasside aeglasele transformeerumisele.
  
• Teosed:
  „Nymphea“
  „Petals“
  „Du Cristal“
  „ Graal Theatre“
  

Jouni Kaipainen (1956)

• Muusikalise hariduse sai Sibeliuse akadeemias
  Aulis Sallineni käe all.
  
• Stiililt ekspressionismi ja klassitsismi segu.
  
• Varajasem teravam looming on asendunud
  nüüd selgema, harmoonilisema ja pehmema kõlaga.
  
• Kirjutas 3 sümfooniat, mitmeid kontserte
  klarnetikontsert (“Carpe diem !”),
  koorimuusikat (“Runopolku”, “Lacrimosa“).
  

Magnus Lindberg (1958)

• Pärast Sibeliuse akadeemia lõpetamist
  reisis palju Euroopas ringi.
  
• Kasutab tavapäratuid harmoonilisi lahendusi,
  ansamblile kirjutatud teos “Kraft” sisaldas üle
  70 harmoonia ja oli meetri kõrguse partituuriga.
  
• Tema järgmise stiili baas põhines struktuuril,
  kus teose edenemine põhineb
  akordide kordusahelatel.
  
• Võitnud mitmeid auhindu:
  Prix italia (1986)
  UNESCO Rostum (1986)
  Nordis Music Prize (1988)
  Royal Philharmonic Society Prize (1992).
  

Soome muusika tänapäeval
Tänapäeval on Soomest pärit tuntuimad bändid:

• HIM
  
• The 69 Eyes
  
• Apocalyptica
  
• Ghost Brigade
  
• Loituma
  
• Lordi
  
• Negative
  
• Nightwish
  
• Poets of the Fall
  
• The Rasmus
  
• Sonata Arctica
  
• Sunrise Avenue
  

Hiljutised uudised Soome kohta

• Kanepi kasvatamine Soome kodudes levib kiiresti
  

26.04.2011, Postimees .
Kanepi kasvatamine soomlaste kodudes näitab 2000ndatel tõusutendentsi, tervishoiuameti (THL) andmetel on seda mingil ajal teinud 40 000 kuni 60 000 soomlast.
Aktiivseid kanepikasvatajaid on ligi 10 000, kuid neil on palju sõpru: iga viies alla 35-aastaste seas tunneb vähemalt ühte kasvatajat, vahendas YLE.
Täna ilmunud ajalehes Yhteiskuntapolitiikka avaldatud uuring põhineb laiaulatuslikul netiküsitlusel, kanepikasvajate intervjueerimisel ja värsketel küsitlustel joomise ning narkootikumide pruukimise kohta.
Koduse taimekasvatuse tõttu on marihuaana Soomes juba sama levinud või isegi populaarsem kui hašiš.
THLi narkootikumide ja sõltuvuse osakonna juhataja Pekka Hakkaraineni sõnul soosib aeg kanepi kodust kasvatamist . Kanepil on sorte , mida on kerge kasvatada ja kus saagi saamine on kindel. Samuti on arenenud valgustus - ja kastmissüsteemid.
Üheks koduse taimekasvatuse populaarsuse põhjuseks on ka see, et Soome jääb rahvusvahelistest narkokaubanduse põhimarsruutidest eemale. Näiteks Taanis pole kanepi kasvatamine kodustes tingimustes üldse nii laialt levinud.
Kanepi kasvatamine narkootikumina on karistatav, kuid THLi küsitluse järgi võtab nii mõnigi seda väiksema pahena kui asjaajamist narkodiileriga.
Kasvatamist peetakse odavamaks kui narkootikumi ostmist. Nii mõnigi tunnistas, et on ise kanepit kasvatanud ja võrdles seda aiapidamisega.

• Juhtkiri: Soome poliitikas tuli see kevad teisiti
  18.04.2011, Postimees.
  

Soomes oli 17. aprill demokraatia pidupäev – rahvas valis Eduskunna järgmise koosseisu. Õhtuse seisuga võisime nentida: valimisaktiivsus oli oodatult kõrge ning nelja erakonna – Koonderakonna (Kokoomus), sotsiaaldemokraatide, Keskerakonna (Keskusta) ja Põlissoomlaste (Perussuomalaiset) – omavaheline heitlus oli erakordselt pinev. Seni poliitikas võrdlemisi tagasihoidlikku rolli mänginud euroskeptilisi Põlissoomlasi saatis edu, mida eelmiste valimistega võrreldes tuleb pidada lausa peadpööritavaks.
Valimisaktiivsuse taga polnud kindlasti vaid valimispäeva kena kevadilm. Esiteks oli suur juba eelvalimistel osalenute protsent. Teiseks oli suuremate jõudude vahekord juba enne valimisi pingeline . Kolmandaks, ja see vahest ongi peamine, olid parlamendivalimised stabiilsuse ja isegi teatava poliitilise vaikeluga harjunud soomlastele seekord tõeliselt erutavad .
Nii-öelda suure kolmiku, Koond- ja Keskerakonna ning sotsiaaldemokraatide vahele suutis end juba gallupites suruda Timo Soini juhitav Põlissoomlaste erakond. Pärast eelmisi parlamendivalimisi pidevalt populaarsust kasvatanud Põlissoomlased tegid enda kohta hea tulemuse juba 2008. aasta kohalikel valimistel. Kuid eilne tulemus oli fenomenaalne – seni 200-liikmelises Eduskunnas viit saadikukohta omanud erakond kerkis olulisimate tegijate hulka.
Selge valimisvõit – teisiti on seda raske nimetada, sest kõik teised erakonnad kaotasid kohti – tõstab Põlissoomlaste võimalusi valitsusse pääseda. Põlissoomlastega tahavad kõik koostööd teha, väitis erakonna esimees Soini laupäevases Postimehes ilmunud intervjuus . Vaatlejad on aga ennustanud, et ministrikohtade hinnaks saab teravamatest loosungitest taandumine.
Valitsuse tuumiku võivad aga moodustada senised partnerid Kokoomus ja Keskusta. Eilsed tulemused sunnivad Keskustat aga andma valitsusjuhi koha üle Kokoomusele. See tähendab, et Mari Kiviniemi asemel saab peaministriks Kokoomuse liider, praegune rahandusminister Jyrki Katainen.
Mida Soome valimised üldisemas plaanis näitavad? Euroopa võlakriisi taustal jõudis Põlissoomlaste euroskeptiline sõnum kohale, ja poleks üllatav kui kohtaksime samasuguseid arenguid teisteski riikides. On ju Soome Euroopa Liidus ja euroalal paistnud seni silma kui ühtsus- ja väärtuspoliitika toetaja ning mingis mõttes isegi etalon. Kindlasti jääb Soome edaspidigi euroopalike väärtuste kantsiks, ent on näha, et ELi «mõistliku põhja» kannatus hakkab katkema.
Kasutatud allikad:
http://et.wikipedia.org/wiki/Soome
http://europa.eu/abc/european_countries/eu_members/finland/index_et.ht m
http://karavanserai.bluemoon.ee/Euroopa/soome.ht m
http://www.eas.ee/index.php/ettevotjale/rahvusvahelistumine/vaelisriikide-infobaas/soome
http://en.wikipedia.org/wiki/Finland
http://en.wikipedia.org/wiki/List_of_bands_from_Finland
http://en.wikipedia.org/wiki/List_of_Finnish_companies
http://www.tuumaenergia.ee/index.php?id=75
http://www.archicentral.com/wp-content/images/korkeasaari_island_lookout_tower_01.jpg
http://www.vm.ee/?q=et/taxonomy/term/118
http://www.hoteltravel.com/finland/guides/sightseeing.ht m
http://www.eurovision.tv/page/dusseldorf-2011/about/shows/final
http://www.finland-tourism.com/web/guest/finland-guide/home
http://www.leppavirta.fi/
http://www.finland.com/
http://www.lonelyplanet.com/finland
http://et.wikipedia.org/wiki/Esileht
http://www.google.com/