vahel.Piirneb idast Venemaaga(1313 km piiri),põhjast Norraga (727 km piiri) ja läänest Rootsiga (586 km piiri). 3 Regina Peterson Soome Vabariik Pinnakate koosneb peamiselt õhukesest moreenist,levinud on ka turvas.Pinnamoe on kujundanud mandrijäätumised ning mandrijää on kujundanud palju kõrgeid moreenseljakuid ja vallseljakuid ehk oose.Kõrgeim punkt on Skandinaavia mäestikus asuv Haltiatunturi ehk lühidalt Halti mägi (1324 m ).Aluspõhja kivimid on üle 1,5miljardi aasta vanad ja koosnevad peamiselt graniidist ja gneisist. Põhja-Atlandi hoovuse ja madalikulise pinnamoe tõttu on kliima suhteliselt pehme. Põhja- Soomes, eriti Lapimaa läänis on lähisarktiline kliima,mida iseloomustavad külmad talved ja üsnagi soojad suved.Soomele on loomulik lumine ja külm talv,üsnagi lühike kevad ja suvi ning
puhkemajanduslikult ja esteetiliselt väärtuslikum osa.Otepää kõrgustik on Kõrg-Eesti allprovintsi Kagu-Eesti kõrgustikude maastikuvaldkonna maastikurajoon, seda ümbritsevad Ugandi lavamaa, Valga nõgu ja Väike-Emajõe orund ja Võru-Hargla nõgu. Tekke: Otepää kõrgustik on moodustunud peamiselt jääajal kuhjunud setetest. Setted on paiguti 200 meetrit paksud. Tavaliselt nimetatakse Otepää mägesid moreenküngasteks. Pinnavormidest võib kõrgustikul näha veel vallseljakuid, nõgusid ja ürgorgusid. Vahelduva pinnamoe tõttu on Otepääl põllumaad killustatud. Suuremaid põllupiirkondi leiame peamiselt kõrgustiku äärealadel, kus pinnamood on rahulikum.Otepää ümbruses leidub palju looduskauneid paiku. Nende hulka kuuluvad Nüpli järv ning kõrged metsaga kaetud kuppelmäed Väike Munamägi ja Tedremägi. Pilkuse järve äärde jääb Võnnumägi. Seal kasvab põline tamm, mitme sajandi sündmuste tunnistaja.
üle 200 meetri üle merepinna. Kõrgeim punkt on Skandinaavia mäestikus asuv Haltiatunturi ehk lühidalt Halti mägi (1324 m.). Teistest kõrgustikest on kirdeosas veel Maanselka ja keskosas paiknev Suomenselkä kõrgustikud. Pinnamoe on kujundanud mandrijäätumised, nagu enamikes Põhja- Euroopa (kaasa arvatud ka Eestis) riikides. Mandrijää on kujundanud palju kõrgeid moreenseljakuid (Salpausselkä moreenseljakud) ja vallseljakuid ehk oose (Punkaharju vallseljakud). Aluspõhja kivimid on üle 1, 5 miljardi aasta vanad ja koosneva d peamiselt graniidist ja gneisist, haruldane ei ole ka rabakivi. Pinnakate koosneb peamiselt õhukesest moreenist, levinud on ka turvas. Soomes on üle 60 000 (mõnedel andmetel ka üle 100 000) järve, enamasti on need madalad ja hästiliigestatud rannajoonega. Neis suuremad esindajad on Saimaa ja Päijänne Lõuna- Soomes ning Inari Lapimaal. Enamik siseveekogusid on omavahel
Mida põhja poole seda vähemaks jääb puid ja mägisemaks läheb maastik.Lapimaa on Euroopa suurim kõnnumaaregioon ja seal on metsik ja avar loodus.Teistest kõrgustikest on kirdeosas veel Maanselka ja keskosas paiknev Suomenselkä kõrgustikud. Pinnamoe on ka Soomes kujundanud mandrijäätumised, nagu enamikes Põhja- Euroopa (kaasa arvatud ka Eestis) riikides.Mandrijää on kujundanud palju kõrgeid moreenseljakuid (Salpausselkä moreenseljakud) ja vallseljakuid ehk oose (Punkaharju vallseljakud). Aluspõhja kivimid on üle 1, 5 miljardi aasta vanad ja koosnevad peamiselt graniidist ja gneisist, haruldane ei ole ka rabakivi. Pinnakate koosneb peamiselt õhukesest moreenist, levinud on ka turvas. Põhjamaise kliima tõttu on põllumajanduslik areng piiratud. Põllumajandustoodangust enamiku annab Edela- Soome, just oma viljakate muldade ja pehmema kliima pärast. Lõuna- Soomes on
kasvavatest puudest ja samuti puhkeala huvitavast maastikust. · Uurimustöö käigus sain mõnevõrra targemaks puhkealal kasvavate puude ja taimede vallas ning lisaks veel toimuvad seal väga põnevad üritused. II. Üldiseloomustus Aegviidu-Kõrvemaa puhkeala laiub Peterburi maanteest Tallinn-Tartu maanteeni. Puhkeala jääb mitme kaitseala territooriumile ning seal leidub metsade kõrval ka soid-rabasid, järvi, vallseljakuid ja orge. Tegemist on suurepärase piirkonnaga looduses viibimiseks igal aastaajal saab nii matkata, jalgrattaga sõita, suusatada, tõsisemalt treenida kui niisama jalutada. Hästi varustatud telkimisalad ja lõkkekohad kutsuvad jalga puhkama ning piknikku pidama. Rohkelt võimalusi loob piirkond loodusfotograafidele, linnu- ja loomavaatlejatele ning seenelistele (RMK 2013 Aegviidu- ja Kõrvemaa puhkeala 2013). Joonis 1. Matkarada Kõrvemaal Joonis 2. Kõrvemaa kaart III
EESTI MAASTIKU TEADUSE AJALOOST 20.saj alguses eestikeelse ylikooli loomisega kutsuti Tartu Ylikooli mitmetest riikidest teadlasi, kes koolitasid meie oma teaduskonda. Eesti maastikurajoonide uurimisega tegeles Soome-Rootsi teadlane Johannes Gabriel Grano. Tema ajast on senini kasutusel nimestused vooremaa, K6rvemaa, Palumaa. 1960-1990 oli kasutusel Endel Varepi maastikuline rajoneering. 1996 avaldati m6nede t2iendustega Varepi rajoneeringule uus kaart Ivar Aroldi rajoneeringuga. Arold muutis: *Maarsikurajoonide nimetusi (Nt. Kagu-Eesti lavamaa asendati Ugandi lavamaaga, Kirde-Eesti lavamaa asemel Viru lavamaa) *Muutis ka m6ne maastikurajooni piire (nt. Alutaguse rajooniga liitis Endla J2rve n6o) Moodustas endisest P2rnu madalikust uued maastikurajoonid. 1)Soomaa 2)Liivi lahe rannikumadaliku 3)Metsepole madaliku 4)P6hjaosa liitis L22ne-Eesti madalikuga. P6HJA-EESTI RANNIKUMADALIK JA SOOME LAHE SAARED *Geograafiline asend Rannikumadalik...
*Kõrgeim punkt on Skandinaavia mäestikus asuv Haltiatunturi ehk lühidalt Halti mägi * Kui mitte arvestada edelaosa mõningaid tammikuid ja põhjaosa tundrapaljandikke, kuulub soome Põhja okasmetsavööndisse. Metsad võtavad enda alla ligi 70 % riigi territooriumist. Pinnamoe on kujundanud mandrijäätumised, nagu enamikes Põhja- Euroopa (kaasa arvatud ka Eestis) riikides. Mandrijää on kujundanud palju kõrgeid moreenseljakuid ja vallseljakuid ehk oose. Aluspõhja kivimid on üle 1, 5 miljardi aasta vanad ja koosnevad peamiselt graniidist ja gneisist, haruldane ei ole ka rabakivi. Pinnakate koosneb peamiselt õhukesest moreenist, levinud on ka turvas. *Üle 60 000 järve, enamasti on need madalad ja hästiliigestatud rannajoonega. Suuremad esindajad on Saimaa ja Päijänne Lõuna- Soomes ning Inari Lapimaal. * Enamik siseveekogusid on omavahel ühenduses kitsaste kanalikestega, seetõttu on palju
Pinnamood Pinnamoe poolest on riik madal, metsane ja järvederohke. Loodus on Soomes mitmekesine, ulatudes lõunaranniku saarestikumaastikest Kesk-Soome tihedate metsadeni, Karjala mäeharudeni ja lõpuks Lapimaa puudeta tundrateni. Pinnamoe on kujundanud mandrijäätumised, nagu enamikes Põhja- Euroopa (kaasa arvatud ka Eestis) riikides. Mandrijää on kujundanud palju kõrgeid moreenseljakuid (Salpausselkä moreenseljakud) ja vallseljakuid ehk oose (Punkaharju vallseljakud). Aluspõhja kivimid on üle 1, 5 miljardi aasta vanad ja koosneva d peamiselt graniidist ja gneisist, haruldane ei ole ka rabakivi. Pinnakate koosneb peamiselt õhukesest moreenist, levinud on ka turvas. Soomes on üle 60 000 (mõnedel andmetel ka üle 100 000) järve, enamasti on need madalad ja hästiliigestatud rannajoonega. Neis suuremad esindajad on Saimaa ja Päijänne Lõuna- Soomes ning Inari Lapimaal
Ülemoleistotseenis oli pikem Suuremad neist on Pärnu ja Kasari jõe madalik. Suuremad soomassiivid on kas tasased või jäävaheaeg - mikulini ajajärk. sellest ajajärgust pärinevad interglatsiaalsed järve- ja sageli kuplisarnased (rabad Edele-Eestis) maastikuelemendid. soosetted Rõngus ja Karukülas. Mandrijää poolt erinevatel ajajärkudel maha jäetud setted Kohati esineb Madal-Eestis vanu rannamoodustisi ja oose e. vallseljakuid. moodustavad põhilise osa kvaternaari setetest Eestis. Nende suuremate kuhjealade, Otepää Viimased on kuni 20 km pikkused kitsad järsunõlvalised seljakud, mis kulgevad peamiselt ja Haanja kõrgustiku setete põhituumik pärineb dnepri ajajärgust. Seda katavad, nagu loode-kagu ja kirde-edela suunas.
Sandurid on lauged liiva- või kruusakuhjatised, mis on laiad ja enamasti veidi lamedad. Sandurid tekkisid sängita voolanud sulamisvees settinud materjalidest. Suurim sanduriala on Islandi saarel (1300 km2). Neid leidub ka mõnedel Põhja-Jäämere saartel, aga näiteks ka Lõunameres Kergueleni saarel ja Eestiski. Sellised on näiteks Nõmme ja Männiku liivamäed Tallinnas. ((Joonis: Oos ehk vallseljak on vallikujuline pinnavorm, mis koosneb liivast, kruusast ja veeristest. Rohkesti on vallseljakuid Pandivere kõrgustiku nõlval. Vallseljakud tekkisid nii liustiku ees kui ka sees asuvates nõgudes, mille kaudu liustiku sulamisvesi eemale voolas. Vallseljaku siseehitus on kihiline jämedam materjal settis liustiku servale lähemale, peenem materjal aga kanti liustiku servast eemale. Vallseljakute süsteemid võivad olla küllalt pikad (Linnuse-Audru-Lelle-Pärnamäe vallseljakute ahelik on Lääne-Eestis ligi 150 km pikkune).))