Retsensioon Külastasin ajamaja galeriis olnud Lasse Juhana Alanderi esimest maalinäitust. Maalid olid üles pandud hoone fuajee seintele. Näitusele sattusin sõbra soovitusel ja seda sai nautida täiesti tasuta. Maale oli seal üsna mitmeid, need olid õlimaalid ja neid kõiki oli võimalik ka ära osta. Lasse Juhani Alander on sündinud 28. Oktoobril 1950 aastal Soomes. Maalima hakkas ta 17- aastaselt, aga oma tagasihoidlikkuse tõttu on see tema esimeseks näituseks. Joonistada on talle alati meeldinud
kaupmeestele vabade kaubahoovide kasutamise Moskvas, Novgorodis ja Pihkvas. Täyssinä rahu oli Vene-Rootsi suhete aluseks kuni 1617. aastal sõlmitud Stolbovo rahuni. 16. 16.saj. Usupuhastus. Mikael Agricola. Gustav Vasa muutis trooni päritavaks. Tal oli endal kolm poega, sellest segane aeg. Nimetas pojad hertsogiteks ja andis igale pojale hertsogkonna. Arvas, et see muudab riigi tugevamaks, tegelikult vastupidi. Üks hertsogkond oli Soome, selle hertsog oli Juhana. Pärast oli ta kuningas Juhana III. Juhana armastas kunsti jne, õppis soome keele ära. Õukonnas väga kaunis elu. Gustav Vasa andis Juhanale oma vapi, sellest ajast Soome vapp. Juhana abiellus Poola kuninga õega. Sai alasid Liivimaalt. Pärast Gustav Vasa surma sai kuningaks tema poeg Erik. 1560-68 oli kuningas Erik võimul. Tema hakkas piirama hertsogite õigusi. Vastuolu Juhana ja soomlastega. Erik mõistis Juhana surma, aga ta viidi Rootsi vanglasse hoopis. Kaunis aeg õukonnas läbi.
Sankt Galleni klooster mille rajas 7 saj munk Gallus. 2. Hiljem rajati aedu ka võimumeeste paleede ja losside juurde, mis olid müüridega ümbritsetud ja müüri sees oli lille-, ja ürdiaed, park oli väljaspool müüre. Tõelisi aedu oli vähe, peamiselt kirikutel ja võimumeestel 3. Keskajal esines ka vabakujulisi aedu, mis olid lossidest eraldi, olid ka piiratud kas müüri või taraga, nendega liitus tihti loomaaed. Tuntum selliine aed pärineb Soomest 16 saj. Juhana hertsogi Turu Ruissalosse rajatud aed, kuhu kuulus ka loomaaed 2. .A. Magnus elas 1200-1280 ja tema aed ilutses tänu küttesüsteemile ka talvel. 3. Keskaja aed jagunes ülesehituselt kolmeks - nn. lilleaas keskel, puudega aiaosa ja ürdiaial, mis asetseid äärtel. Need aiaosad ei olnud teineteisega liitunud, olie sõltumatute elemntidena, rõhutati piiride või müüridega, ometi miljöötervik. Plaaniliselt ruut või ristkülik kogu aias
Soomekeelsed luuletajad Soome keeles kirjutavate värsiseppade tekstides esineb vaid kaks ainevalda: vaimulik ja juhuluule. 17. sajandi algupool oli soomekeelse luule osas tarbeluule aeg. Alles sajandi lõpul hakkab esile tõusma isikupäraselt eristuvaid luuletajaid. Gabriel Tuderus- tal oli luuleteos " Üks ilus soomekeelne laul, talupoegade auks ja kiituseks". 17.sajandil on meile pakkuda kaks tähelepandavat soomekeelset luuletajat: Juhana Cajanus ja Matthias Salamnius. Cajanuse luuletus (Etkös ole Ihmis parca) mille ta sepitses vist surivoodil, erineb senisest soomekeelsest kirjandusest kahes suhtes: väljenduse haruldase intensiivsuse ja keelelise küpsuse poolest. Värsitehnika seisukohalt vaadatuna on Cajanuse laul niisama hämmastav õnnestumine nagu filosoofilise mõtteluuletusena. Värsimõõt raske ja nõuaks veel tänapäevalgi kasutajalt märkimisväärset osavust. Teine 17
b. Raku piirid selged, rakud madalamad c. Organellid hästi arenenud d. Vähesel hulgal mikrohatte 3) Ülejuhteosa a. 10-15 mirkomeetrit diameeter b. epiteel madal c. organelle ja hatte vähe 4) Kogumistorukesed a. Rakud kuubilised ja sirgete piiridega b. Tuum tsentraalselt 11. Lakteeriv piimanääre Glandula mammaria modifitseerunud apokriinne nääre. Iga sagar koosneb viimasüsteemist, mis eraldi juhana avaneb rinnanibul. Sagarike vahel rasvkude liigendatuna kiudsidekoeliste septidega/ Sagarikud koosnevad kuup- ja silinderepiteeliga kaetud lõpposadest – alveoolidest, sagarikevahelisest sidekoest tungivad õrnad väädid alveoolide vahele. Sekreet suunatakse alveoolidest kitsastesse ühekihilise lameepiteeliga kaetud sagarikusisestesse juhadesse ehk intralobulaarjuhadesse. Viimased suubuvad laiematesse ühekihilise kuupepiteeliga kaetud
annaabi.ee 
