Soome (0)

TALLINNA TEENINDUSKOOL
Käroli Linder
011KM
SOOME
Referaat
Juhendaja : Ülle Toots
Tallinn 2009
Käroli Linder Soome
SISUKORD
sissejuhatus................................................................3
Soome........................................................................4
kliima.........................................................................4
ajalugu.......................................................................5
majandus....................................................................6
sport ,kirjandus ja muusika .........................................6
usk..............................................................................7
Soome sümboolika.....................................................7
kasutatud kirjandus.....................................................8
2
Käroli Linder Soome
SISSEJUHATUS
Käesolevas töös antakse lühike ülevaade Soome kliimast,ajaloost ,majandusest
sportist kirjandusest muusikast ,usust ja sümboolikast.
Käroli Linder Soome
SOOME
Soome Vabariik paikneb Põhja-Euroopas Rootsi ja Venemaa vahel. Piirneb idast Venemaaga (1313 km piiri), põhjast Norraga (727 km piiri) ja läänest Rootsiga (586 km piiri).
Soome pindala on 338 030 km² (305 470 km² maad, 31 560 km² siseveekogusid).
Soome pindala kasvab umbes 7 km² aastas maapinna kerkimise tõttu.
Soome on üks Põhjamaadest.
Ahvenamaa saared kuuluvad küll Soome koosseisu, kuid neil on laialdane autonoomia .
Soome kuulub maailma kõige hõredamalt asustatud riikide hulka.rahvastiku tihedus:15,6in/km2
Soome on ÜRO 2006. aasta inimarengu indeksi järgi maailma riikidest 11. kohal.
Soome keel on eesti, ungari ja malta keelega üks vähestest Euroopa Liidu ametlikest keeltest, mis ei ole indo-euroopa päritolu.
Soome pindala on 338 030 km² (305 470 km² maad, 31 560 km² siseveekogusid).
Soome pindala kasvab umbes 7 km² aastas maapinna kerkimise tõttu.
rahvaarv:5 279 228(02.02.2007a),mismoodustab 1.1%el-15rahvastikust.
Riigikord :vabariik
Soome on üks maailma põhjapoolsemaid riike. Veerand Soome territooriumist asub põhjapolaarjoone taga.
Soome on tuntud tuhande järve maana: seal on 187 888 järve (pindalaga üle 500 m²) ja 179 584 saart .
Helsingi on Soome pealinn, kusjuures linnastus ,s.t Suur-Helsingis elab 1233 tuhat inimest , mis on veerand kogu riigi rahvaarvust.helsingi on Soomepoliitiline ,majanduslik ,vaimne,teaduse ja kultuuri keskus. Helsingi elanikest on 6.2% rootsikeelsed ja seega ametlikel andmeil kakskeelsed.
Soomes on umbes 1,4 miljonit perekonda.Naiste keskmine eluiga Soomes on 82aastat ,meestel 75aastat.
Naised moodustavad 52%riigi tööjõust
KLIIMA
Põhja-Atlandi hoovuse ja madalikulise pinnamoe tõttu on kliima suhteliselt pehme. Põhja-Soomes, eriti Lapimaa läänis on lähisarktiline kliima, mida iseloomustavad külmad talved ja üsnagi soojad suved ,lühike kevadning väga tuuline ja vihmane sügis.Talvist ilma pehmendavad edelast saabuvad õhuvoolud ja Atlandi kohalt tulevad madalrõhkkonnad.
Soome keskmine temperatuur on nagu Eestiski 6-10*Cvõrra kõrgem kui mujal vastavatel laiuskraadidel.Kõige külmema ja soojema kuu keskmiste temperatuuride vahe on Soomes 20-28*C.
4
Käroli Linder Soome
Madalaim Soomes mõõdetud temperatuur on-50,4*C(1985.aastal Sallas)ja kõrgeim +39.9*C(1914.aastal Turus).
Kõige kuivem kuu on märts. Sademetest langeb umbes 30-40% lumena.
Kuna veerand Soome alast asub põhjapolaarjoone taga, esinevad seal polaarpäev ja polaaröö. Soome põhjapoolseimas tipus ei looju päike suvel 73 päeva ega tõuse talvel üldse 51 päeva.
AJALUGU
Arheoloogiliste allikate järgi asustati Soome ala esmakordselt kiviajal, 8500 eKr. Esimesed inimesed olid kütid- korilased , kes elasid tundra- ja mereandidest . Keraamikat on leitud 5300 eKr ( kammkeraamika kultuur). Soomeugri keeli rääkivad inimesed saabusid kiviaja jooksul. Nöörkeraamika kultuuri esindajate saabumist Soome lõunaossa 3200 eKr peetakse ka põllumajanduse algusajaks. Jahtimine ja kalastus jäid tähtsaks eriti riigi põhja- ja idaosas.
Pronksiajal (1500-500 eKr) ja rauaajal (500 eKr - 1200) oli asukatel tihedad kokkupuuted Skandinaaviaga, Põhja-Venemaaga ja Balti aladega. Soome elanikke, nagu kveene, ja nende kuningaid mainitakse ajaloolistes kroonikates ja teistes kirjutistes, nagu Skandinaavia saagades. Kirjalikke allikaid on leitud ka 13. sajandist.
Rahvasterände ajal liikusid soome-ugri hõimude esindajad tänapäeva Soome territooriumile, tõrjudes kaugemale põhja varasemad elanikud saamid . Soome territooriumile jõudes jagunesid hõimud: Edela-Soomes suomi , kesk-Soomes - hämelased ja ida-Soomes karjalased. Edaspidise arengu käigus laienes nimetus Soome kogu teritooriumile.
18. sajandiks oli Põhjasõja käigus pea kogu Soome vallutatud Venemaa Keisririigi poolt. 1743 . aasta Abo rahulepingu järgi loovutas Rootsi Venemaa Keisririigile osa kagu-Soome territooriumist (hilisem Viiburi kubermang.
1807. aastal Venemaa keisri Aleksander I ja Prantsuse keisri Napoleon I vahel sõlmitud Tilsiti rahuga lepingu alusel nõuti Rootsilt ühinemist Britanniavastase kontinentaalblokaadiga, peale millest keeldumist alustas Venemaa Vene-Rootsi sõda, mille tulemusena aastail 1808-1809 vallutas Venemaa Keisririik ülejäänud Soome territooriumi, Rootsis kukutati kuningas Gustav IV Adolf ja sõja kaotanud Rootsi loobus viimasest Soome territooriumist.
29. märtsil 1809.a. loodi nüüd juba pärast kõigi Soome alade vallutamist Vene keisri Aleksander I poolt autonoomne Soome Suurvürstiriik Venemaa Keisririigi koosseisus , millele liideti 1811. aastal Viiburi kubermang, ning selline Soome Suurvürstiriik jäi püsima aastani 1917. Vene ajal sai soome keel enam tunnustust, esialgu selleks, et vähendada sidemeid Rootsiga ning hiljem rahvusliku liikumise tulemusel.
5
Käroli Linder Soome
1835. aastal avaldati Soome rahvuseepos Kalevala ja soome keel sai rootsi keelega võrdse staatuse aastaks 1892. Üha enam hakati pürgima iseseisvuse poole.
6.detsembril 1917. aastal, pärast bolševike riigipööret Venemaal, kuulutas Soome end iseseisvaks. Iseiseisvust tunnustas ka 24. detsember 1917. 18. jaanuar 1918 asutasid Soome Sotsiaaldemokraatlik Partei, Ametiühingud ning Punane kaardivägi Soome Tööliste Täitevkomitee ja soovis haarata võimu Soomes. 1918.a. toimus lühike Soome kodusõda. Sõda toimus valgete, keda toetas Saksamaa Keisririik, ja punaste vahel, keda toetas Nõukogude Venemaa.
Suhete arenemisel Nõukogude Liiduga toimus nn. finlandiseerumine. Soome säilitas demokraatliku valitsuse ja turumajanduse.
Soome hakkas majanduslikult kiiresti arenema ning muutus üha enam rikkamaks ja stabiilsemaks. Riik muutus tehnoloogiliselt arenenuks ja omandas keeruka sotsiaalhoolekande süsteemi. Peale Nõukogude Liidu lagunemist aastal 1991 tekkis bilateraalse majanduse kadumisega tööpuudus. Siiski, majandus paranes ja hakkas taaskord kiiresti arenema. Soome liitus Euroopa Liiduga aastal 1995.
MAJANDUS
Põllumajandus ,kalastus ja metsandus olid Soomes majanduse nurgakivid eelmise sajandi keskpaigani ,sealt edasi algas industrialiseerimine ,mis sai täiskäiguiseseisvus ajal.1930-ndatel oli Soome juba üks juhtivaid puidutöötlejaid .teise maailmasõja ajal kaotas Soome ligi 10% oma tootmisvõimest.1960-1970 aastatel toimus kiire majanduslik tõus.
Tähtsaimad majandusharud on puidu- ja metallitööstus, tehnika, telekommunikatsioon ja elektriseadmed . Kaubavahetusel on tähtis koht ja eksport moodustab umbes kolmandiku SKT-st. Põhjamaise kliima tõttu on põllumajanduslik areng piiratud. Maaelanikkond leiab tööd metsanduses.
Soome oli üks 11-st riigist, mis liitusid eurotsooniga 1. jaanuaril 1999. aastal. Endine rahaühik mark (FIM) asendati täielikult euroga 2002. aasta alguseks.
Soome tunnistati kõige kompetentsivõimelisemaks riigiks kolm aastat järjest (2003-2005). Viimastel aastatel on rõhk olnud uuringutel ja toodete arendamisel, eriti infotehnoloogial. Nokia on telekommunikatsioonisektori tähtsaimaks osaks.
SPORT,KIRJANDUS JA MUUSIKA
Soomlaste rahvusliku identiteesi jaoks on tähtis koht spordil ja kunstil.Maailmakuulsaid Soome sportlasi on palju. Nimetame kuulsaid pikamaajooksjaid,keda tundis kogu spordimaailm: enne sõda .1972.aasta olümpiamängude kangelast Lasse Vir`eni.läbi aegade kuulsaid suusatajaid,nüüd orjenteerujaid,hokimängijaid ning veel paljude teiste spordialade esindajaid.
6
Käroli Linder Soome
Kirjanduses nimetame kõigepealt rahvuseepose „Kalevala“autotit Elias Lönnroti.Väga populaarneon meil Aleksi Kivi „ Seitse venda“ jne.
Maailmakuulus on nende helilooja Jean Sibelius .Tänapäeval võitis Soome bänd Lord 2006.aasta Eurovisooni lauluvõistluse ja 2007 .aasta oma korraldati Helsingis
USK
Soomes on kaks riigikirikut -nii Evangeelne Luteri Kirik kui ka Ortodoksi Kirik.Need saavad riikliku toetust . Kirikutel on õigus oma liikmeid maksustada.Umbes 87%soomlastest on seotud kirikuga, neist 85.9%kuulubSoome Evangeenlsesse Luteri Kirikusse.
Soomes muslimeid enam-vähem sama palju kui juute (1000).Ristiusu ajalugu Soomes ei erine oluliselt Eestiomast.Ristiusu tõid läänest rooslased,kui nad hakkasid Soomes kanda kinnitsma.
SOOME SÜMBOLID
Soome vapp võeti kasutusele Gustav Vasa matustel 1560 .aastal ning on siiani Soome Vabariigi vapiks.Vappi kasutati ka Soome keisririigi ametliku sümblina.Arvatakse.et lõvi pärineb Folkungi majast,nagu ka Roosti vapil .Kaks erinevat mööka on sarnased Karjala vapil olevaile.Kaardus sasbel lõvi jalgade all tähistab poliitilist olukorda perioodil.
Sel ajal olid Rootsi ja Venemaa pidevas sõjaseisus.Üheksa roosi tähistavad üheksat ajaloolist Soome provintsi ,aga rooside arv on aja jooksul erinenud ning ei oma provintsidega ühisust.
Soome rahvuslipul on valgel taustal sinine Skandinaavia rist , mille vertikaalne osa on nihutatud lipuvarda poole. Sinine värv sümboliseerib järvi ja taevast ning valge sümboliseerib lund ning valgeid Soome öid.
Peale Soome iseseisvumist 1917. aastal korraldati konkurss lipu kujunduse valimiseks. Mitme variandi seast kinnitati lõpuks 29. mail 1918 praegune sini-valge Taani lipul Dannebrogil põhinev kujundus.
Soome rahvuspuu on kask .
Soome rahvuskivi on graniit .
Soome rahvusloom on karu.
Soome rahvuskala on ahven .
Soome rahvuslind on luik.
Soome rahvuslill on maikelluke .
7
Käroli Linder Soome
KASUTATUD KIRJANDUS:
http://miksike.ee/en/forum.html?thread_id=512&forum=13
(25.okt 18:53)
http://et.wikipedia.org/wiki/Soome (25.okt 18:54)
„ REISID EUROOPA KULTUURIPIIRKONNA RIIKIDES“ Lembo Tanning (Tallinn 2008) lk23
„Soome “ Ruta Rannat , Piret Sulger (1997)
8