Haritud inimese sõnavarra kuulub 5000 sõna. Soomekeelse ajaloo algus tugineb Agricola teostel. Tema kuju asub Turu toomkiriku ees. Paavali Juusten ,,Piiskopi kroonika" Peale Agricola surma sai piiskopiks Paavali Juusten. 1565 ilmus tema ladina keelne piiskopikroonika. Ta on oluline ajaloo dokument, sest ta kirjutas kõigist Soome piiskoppidest endani välja. Hiljem toimetati see teaduslikult, kontrolliti fakte. Ta tõlkis luteri katekismuse ja kirjutas esimese jutluseraamatu. H. G. Porthan ütles, et Juusten kirjutas üsna hästi. Porthan oli turu linna raamatukogu direktor. Ta oli ka hiljem Turu piiskop. Soomes oli sel ajal 7 kooli. Lisaks Viipuris, Rauhas, Porhos, Helsinkis, Poris, Naantalis. 1630 muudeti Turu kool esimeseks soome gümnaasiumiks, 1641 moodustati Viipuri gümnaasium. 1640 rajati Turu akadeemia. (1632 rajati TÜ) Per Brache, kes oli kuninga asemikuks, rajas Turu Akadeemia. Ta lasi üldse palju rajada- postijaamu, teid, kõrtse jne. Ta oli rootsi suurmaaomanik.
Psaltari" (1551) oli osa Vanast Testamendist. Mikael oli 1539-1548 Turu katedraalikooli rektor ja 1554-1557 Turu piiskop. Ta pani aluse soomekeelsele kiriklikule ja ilmalikule kirjandusele. Algul läks Agricola Viiburisse, siis Turku. Ta saadeti õppima Saksamaale, 1536-1539 õppis Wittenbergi Ülikoolis teoloogiat. Tema ülesanne oli piibli tõlkimine, selleks ta sinna saadeti. 7. Kirjasõna ja lugemisoskuse levik 18. sajandil 1766. hakkas Porthan (1739-1804) avaldama sarja De poesi Fennica. 1770. loodi Aurora selts, 1771. koostasid nad esimese Soome ajalehe (rootsikeelne) 1776. hakkas Turus 2 korda kuus ilmuma ajaleht "Suomenkieliset Tietosanomat" 18. saj rajati esimesed köstrikoolid, kus õpetati neid lapsi, kes kodust lugemisõpetust poleks saanud. 1771 lõi Aurora selts soome esimese ajalehe. Rootsikeelne. 8. Daniel Juslenius, Henrik Gabriel Porthan Juslenius (1676-1752) soomluse isa. Ta oli esimene nimekas fennofiil
Psaltari" (1551) oli osa Vanast Testamendist. Mikael oli 1539-1548 Turu katedraalikooli rektor ja 1554-1557 Turu piiskop. Ta pani aluse soomekeelsele kiriklikule ja ilmalikule kirjandusele. Algul läks Agricola Viiburisse, siis Turku. Ta saadeti õppima Saksamaale, 1536-1539 õppis Wittenbergi Ülikoolis teoloogiat. Tema ülesanne oli piibli tõlkimine, selleks ta sinna saadeti. 7. Kirjasõna ja lugemisoskuse levik 18. sajandil 1766. hakkas Porthan (1739-1804) avaldama sarja De poesi Fennica. 1770. loodi Aurora selts, 1771. koostasid nad esimese Soome ajalehe (rootsikeelne) 1776. hakkas Turus 2 korda kuus ilmuma ajaleht "Suomenkieliset Tietosanomat" 18. saj rajati esimesed köstrikoolid, kus õpetati neid lapsi, kes kodust lugemisõpetust poleks saanud. 1771 lõi Aurora selts soome esimese ajalehe. Rootsikeelne. 8. Daniel Juslenius, Henrik Gabriel Porthan Juslenius (1676-1752) soomluse isa. Ta oli esimene nimekas fennofiil
Rootsi võimu aegne kirjandus jaguneb üldjoontes nelja ossa. Kõige varasem on keskaeg, järgmine on usupuhastusaeg, , 17.sajandi lõpupoole domineeris rootsikeelne ja osalt rootslaste poolt kirjutatud luule (Turu akadeemia asutamise järgsel ajajärgul), 18. sajandit iseloomustab aga lõpuks ometi kalevalamõõduliste soomekeelse luule harrastus ja rahvuslike teaduste põhiteoste ilmumine. Rootsi võimu lõppjärku märgivad niisugused suured kultuuriisiksused nagu Porthan ja Franzen. Vaimuliku kirjanduse aeg Keskaja pärandus Kõige varasemad Soomes sündinud tekstid on vaimulikud või siis seonduvad nad mingil muul kombel kirikuga. Peaaegu kõik keskaegsed tekstid on hävinenud. Kõige varasem Soomes tehtud kirjanduslik töö on säilinud vaid õige puudulikult. Kõige varasem Soome jaoks koostatud kiriklik tekst oli Püha Henriku - maa esimese piiskopi ja kaitsepühaku- elutööle pühendatud liturgia, mis oli kasutusel juba 1920-ndate paiku
1788-90 sõda Rootsi ja Venemaa vahel, see lõppes tulemusteta. Troonil Gustav III, kes oli karmim kuningas ja sai kuningale võimu juurde. Ohvitserid olid temaga opositsioonis. Soomes tegid ohvitserid Anjala liidu. Tahtsid teha Soomest eraldi riigi Venemaa kaitse all. Saatsid Vene tsarinnale kirja, et tahavad rahu. 1809 suruti nende tegevus maha. Tegelikult neil ei olnudki rahva toetus, see oli rohkem ohvitseride enda lõbu. Tasapidi hakkas tekkima rahvuslik ärkamine. Henrik Gabriel Porthan tähtsaim isik, teadlane. Oli Turu Akadeemia ladina keele ja kirjanduse professor. Tegeles rahvaluule, esteetika, keeleteaduse, maateaduse ja ajalooga. Temast sai alguse meetod, kuidas teaduslikult ajalugu uurida. Paavali Juusten kirjutas piiskoppide kroonika, Porthan uurib seda ja varustab täienduste ja selgitustega. Avaldab selle uuesti. Tal oli suur mõju ka hilisematele hariduselu tegelastele. 1770 asutati Turus Aura Selts, see oli esimene haridusselts, keskne isik oli Porthan.
annaabi.ee 
