Soome (0)

Kuressaare Ametikool
Ettevõtluse ja arvuti õppesuund
Tarkvara ja andmebaaside haldus
Gert Kaasik
SOOME
Referaat
Juhendaja :
Õpetaja Anne-Li Tilk
Kuressaare 2013

SISUKORD

SISUKORD 2
sissejuhatus 3
Üldandmed 4
Kliima 5
Haldusjaotus 6
Suurimad omavalitsused 6
Ajalugu 8
Rootsi võim ( 1154 -1809) 8
Soome suurvürstiriik (1809-1917) 8
Vabariik, kodusõda (1917-1918) 9
Sõdadevaheline ajastu (1918-1939) 9
Soome Teises maailmasõjas (1939-1945) 9
Lähiajalugu 10
Majandus 11
Demograafia 12
Keel 13
Soome Eestis 14
Kasutatud materjalid 15

sissejuhatus

Soome on üks maailma põhjapoolsemaid riike. Veerand Soome territooriumist asub põhjapolaarjoone taga.
Soome on tuntud kui tuhande järve maa: seal on 187 888 järve (pindalaga üle 500 m2), aga ka 179 584 saart .
Nime Suomi päritolu ei ole kindel, kuid võimalikuks päritolusõnaks peetakse balti sõna zeme (maa, pind). Soome keeles tähendab suo sood , mis on tavaliseks Soome biotüübiks, arvatakse et Soomet kutsuti varajaste soomlaste poolt Suomaaks (soomaa)
Eksonüüm Finland on sarane Skandinaavia kohanimedega nagu Finnmark , Finnveden ja Finnskogen, mis tulenevad germaani sõnast kütt-korilaste kohta, finn. Miks ja millal see hakkas tähendama soomlasi on teadmata.

Üldandmed

Pealinn: Helsingi
Pindala: 338 145 km2
Riigikeel (ed): soome ja rootsi
Riigihümn: Maamme (Vårt land)
Rahvaarv: 5 276 955 (2006)
Rahvastiku tihedus: 17,2 in/km2
President : Tarja Halonen
Peaminister : Matti Vanhanen
Iseseisvus : 6. detsember 1917
Rahaühik: euro (EUR)
Ajavöönd: Ida-Euroopa aeg
Domeen : fi
Telefonikood: 358

Kliima

Põhja-Atlandi hoovuse ja madalikulise pinnamoe tõttu on kliima suhteliselt pehhme. Põhja-Soomes, eriti Lapimaa läänis on lähisarktiline kliima, mida iseloomustavad külmad talved ja üsnagi soojad suved .
Kuna veerand Soome alast asub põhjapolaarjoone taga, võib esineda kesköist valgusst - mida enam põhjas, seda rohkem päevi kestab valgustatud periood. Soome põhjapoolseimas tipus ei looju päike suvel 73 päeva ning ei tõuse talvel üldse 51 päeva.

Haldusjaotus

Soomes on viis lääni (enne 1997. aastat oli lääne 12) ja üks autonoomne makond.
Lõuna-Soome lään (Etelä- Suomen lääni)
Lääne-Soome lään (Länsi-Suomen lääni)
Ida-Soome lään (Itä-Suomen lääni)
Oulu lään (Oulun lääni)
Lapimaa lään (Lapin lääni)
Ahvenamaa maakond (Ahvenanmaan maakunta)

Suurimad omavalitsused

Rahvastikuandmed seisuga 31. detsember 2005.
Omavalitsus Rahvaarv Pindala (km2)
Helsingi 562 570 184,47
Espoo 231 704 312
Tampere 204 337 523,4
Vantaa 187 281 240,84
Turu 174 868 243,4
Oulu 128 962 369,43
Lahti 98 413 134,95
Kuopio 90 726 1127,4
Jyväskylä 84 434 105,9
Pori 76 144 503,17
Lappeenranta 59 073 758
Joensuu 57 858 1173 ,4
Rovaniemi 57 835 7600 ,73
Vaasa 57 241 183
Kotka 54 838 272

Ajalugu

Eelajalugu (8500 eKr -)
Arheoloogiliste allikate järgi asustati Soome ala esmakordselt kiviajal, 8500 eKr. Esimesed inimesed olid kütid- korilased , kes elasid tundra- ja mereandidest . Keramikat on leitud 5300 eKr ( kammkeraamika kultuur). Soomeugri keeli rääkivad inimesed saabusid kiviaja jooksul. Nöörkeraamika kultuuri esindajate saabumist Soome lõunaossa 3200 eKr petakse ka põllumajanduse algusajaks. Jahtimine ja kalastus jäid tähtsaks eriti riigi põhja- ja idaosas.
Pronksiajal (1500-500 eKr) ning rauaajal (500 eKr - 1200) oli asukatel tihedad kokkupuuted Skandinaaviaga, Põhja-Venemaaga ja Balti aladega. Soome elanikke, nagu kveene, ning nende kuningaid mainitakse ajaloolistes kroonikates ning teistes kirjutistes, nagu Skandinaavia saagades. Kirjalikke alikaid on leitud ka 13. sajandist.

Rootsi võim (1154-1809)

Soome 700 aastane seotus Rootsiga algas aastal 1154, kui Rootsi kuningas Erik alustas ristiusustamist. Arheoloogilised leiud aga näitavad juba varasemast ajast pärinevaid kristlikke mõjutusi Soome edela- ja kaguosas. Ajaloooliselt algas ühendus Birger jaarli ekspeditsiooniga Soome aastal 1249 . Rootsi keel sai peamiseks valitsus- ja hariduskeeleks, soome keel aga jäi talurahva ja kohalike kohtute poolt kasutatavaks. 16. sajandil avaldati Mikael Agricola poolt esimesed soomekeelsed kirjateosed.
Rootsi kuningriik tahtis laiendada riigipiire ida suunas, mis viis sõdadeni Novgorodiga. 18. sajandiks oli Põhjasõja käigus pea kogu Soome vallutatud Vene jõudude poolt.

Soome suurvürstiriik (1809-1917)

29. märtsil 1809.a. loodi Soome aladel pärast nende vallutamist Vene keisri Aleksander I poolt autonoomne Soome Suurvürstiriik, mis jäi püsima aastani 1917. Vana Soome tagastati suurvürstiriigile aastal 1812. Vene ajal sai soome keel enam tunnustust, esialgu, et vähendada sidemeid Rootsiga ning hiljem rahvusliku liikumise tulemusel. 1835. aastal avaldati Soome rahvuseepos Kalevala ja soome keel sai rootsi keelega võrdse staatuse aastaks 1892. Üha enam hakati pürgima iseseisvuse poole.

Vabariik, kodusõda (1917-1918)

6. detsembril 1917. aastal, pärast bolševike riigipööret Venemaal, kuulutas Soome end iseseisvaks. Iseiseisvust tunnustas ka Venemaa, aga kodusõjad, mis järgnesid Venemaal ja Soomes, ning rahvuslik aktivism, halvendasid suhteid. 1918.a. toimus lühike kodusõda, mis mõjutas järgnevat poliitikat mitme aasta jooksul. Sõda toimus valgete, keda toetas Saksamaa, ning punaste vahel, keda toetas Venemaa. Valged saavutasid võidu punaste üle, kuid sotsiaalne ja poliitiline jagunemine kahe rahvaosa vahel jätkus.

Sõdadevaheline ajastu (1918-1939)

Kuigi pärast iseseisvumist kuulutati Soome vabariigiks, kuulutas pärast kodusõda parlament välja loodava Soome Kuningriigi. Friedrich Karl Ludwig Konstantin , Hesseni prints valiti kuningaks Väinö I nime all. Pärast Saksamaa kaotust Esimeses maailmasõjas sai Soomest vabariik, mille esimeseks presidendiks valiti 1919. aastal Kaarlo Juho Ståhlberg.
Soome-Vene piir lepiti kokku Tartu rahulepinguga aastal 1920. Seadusandjad võitlesid endiselt kommunismi vastu ning suhted Soome ja Nõukogude Liidu vahel jäid pingelisteks.

Soome Teises maailmasõjas (1939-1945)

Teise maailmasõja ajal võitles Soome Nõukogude Liidu vastu kahel korral: Talvesõjas (1939-1940) ning Jätkusõjas (1941-1944), Operatsiooni Barbarossa käigus, kus Saksamaa väed sisenesid Nõukogude Liitu. Sellele järgnes Lapi sõda (1944-1945), mille käigus tõrjusid soomlased Põhja-Soomest välja sakslased .
Nõukogude Liiduga sõlmitud lepingud aastatel 1947 ja 1948 sisaldasid Soomele mitmeid kohustusi, piiranguid ja reparatsioone, millega anti ära ka maa-alasid. Soome andis ära Karjala , Salla ja Petsamo. Ekvakueeriti 400 000 inimest.
Kaubanduse teke Läänevõmudega, nagu Suurbritanniaga, ning Nõukogude Liidu poolt nõutud reparatsioonid tegid Soomest industrialiseeritud riigi.

Lähiajalugu

Suhete arenemisel Nõukogude Liiduga toimus nn. finlandiseerumine. Soome säilitas demokraatliku valitsuse ning turumajanduse.
Soome hakkas majanduslikult kiiresti arenema ning muutus üha enam rikkamaks ning stabiilsemaks. Riik muutus tehnoloogiliselt arenenuks ning omandas keeruka sotsiaalhoolekande süsteemi. Peale Nõukogude Liidu lagunemist aastal 1991 tekkis bilateraalse majanduse kadumisega tööpuudus. Siiski, majandus paranes ning hakkas taaskord kiiresti arenema. Soome liitus Euroopa Liiduga aastal 1995.

Majandus

Nokia on Soome majanduse lipulaev. Pildil Nokia 7650.Minevikus määrasid Soome majandussuhted ja -poliitika üritused mitte provotseerida Vene impeeriumit või Nõukogude Liitu. Kuigi võimas naaberriik piiras mõneti majanduse arengut, sai Soomest lõpuks maailma üks globaliseeritum riik.
Juba aastakümneid on Soome olnud vaba turumajandusega tööstusriik, mille rahvuslik kogutoodang elaniku kohta on samal tasemel näiteks Rootsi, Suurbritannia , Prantsusmaa ning Saksamaaga. Tähtsaimad majandusharud on puidu- ja metallitööstus, tehnika, telekommunikatsioon ja elektriseadmed. Kaubavahetusel on tähtis koht ning eksport moodustab umbes kolmandiku SKT-st. Põhjamaise kliima tõttu on põllumajanduslik areng piiratud. Maaelanikkond leiab tööd metsanduses.
Soome oli üks 11-st riigist, mis liitusid eurotsooniga 1. jaanuaril 1999. aastal. Endine rahaühik mark (FIM) asendati täielikult euroga 2002. aasta alguseks.
Soome tunnistati kõige kompetentsivõimelisemaks riigiks kolm aastat järjest (2003-2005). Viimastel aastatel on rõhk olnud uuringutel ning toodete arendamisel, eriti infotehnoloogial. Nokia on telekommunikatsioonisektori tähtsaimaks osaks.

Demograafia

Soomes on umbes 5,2 miljonit elanikku, mis teeb keskmiseks asustustiheduseks 17 inimest ruutkilomeetri kohta. See teeb Soomest Venemaa, Norra ja Islandi järel ühe hõredamalt asustatud riigi Euroopas. Suurem osa elanikkonnast on alati asunud Soome lõunaosas, eriti pärast linnastumist 20. sajandil. Soome tähtsaimad linnad on Helsingi, Espoo, Vantaa, Tampere, Turu ja Oulu.
Pärast Talvesõda pidi 12% Soome elanikkonnast Karjala kannaselt ümber asuma. Emigreerus umbes 500 000 soomlast, peamiselt Rootsi. Neist tulid tagasi umbes pooled. 1990-ndate keskpaigast on Soome võtnud vastu pagulasi ja teisi sisserändajaid.

Keel

Enamik soomlasi (91,5%) räägib emakeelena soome keelt, suurimaks vähemuskeeleks on rootsi keel (5,5%). Riigi põhjaosas räägitakse saami keeli. Rootsi keelel on Soomes ametliku keele staatus.
Enamus soomlasi oskab ka inglise keelt. Tavapärasteks oskuskeelteks on ka saksa, prantsuse ja rootsi keel, vähem osatakse eesti, vene ja norra keelt.
Sisserändajad moodustavad 3% elanikkonnast. Suurimad rühmad on venelased, eestlased, rootslased, somaallased ja mitmete endise Jugoslaavia rahvaste esindajad. On ka inglise ja tatari keelt rääkivaid vähemusi.
Soome rahvastik emakeele järgi:
soome 4 828 747
rootsi 289 609
vene 42 182
eesti 17 489
inglise 9 659
somaali 8 990
araabia 7 564
kurdi 5 469
albaania 5 415
hiina 5 071

Soome Eestis

Eestis elab umbes 2000 Soome kodanikku. Suurem osa nendest elab Tallinnas ja mujal Tallinna lähedal. Paljud nendest on siia saabunud töötama või on neil siis oma ettevõte. Paljudel on Eestis oma suvekodu, eriti soositud on selles mõttes olnud sellised kohad nagu Saaremaa ja Lääne-Eesti rannikualad . Kõige rohkem soome üliõpilasi on Tartu ülikoolis, kus neid õpib igal aastal ligikaudu 300. Tallinnas on soome üliõpilaste arv väiksem, kõikudes 50 ja 100 vahel.
Soomlasi ja soomlust esindavad Eestis terve rida aktiivseid organisatsioone ja ühendusi, kelledest saatkonnal on koostööd muu hulgas Soome Instituudi , Finpro-eksport organisatsioni, Soome Turismiarenduskeskuse kohaliku büroo ja soome ärimeeste ühendustega.
Soome kultuuril on Eesti kultuurielus oma kindel koht. Pea igal nädalal võib Eesti eri kohtades tutvuda soome kultuuriga selle eri vormides olgu need siis näitused, kontserdid, teatrietendused või muud kultuurisündmused. Huvi Soome vastu torkab silma ka soome keele oskuses ja keeleõpingutes. Erinevates põhi- ja kutsekoolides õpib soome keelt umbes 4500 noort.

Kasutatud materjalid

http://et.wikipedia.org/wiki/Soome
http://google.co m
15