Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Sissejuhatus infotehnoloogiasse konspekt (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mida saab üldse mehaaniliselt arvutada/järeldada ?
  • Kuidas keeles X kirjutatud programmi täidetakse ?
  • Miks opsüsteem ?
  • Mida opsüsteem teeb ja teha oskab ?
  • Miks vabavara tehakse ?
  • Kus on vabavara mõistlik kasutada ?
  • Mida vabavara on endaga kaasa toonud ?
  • Millisele programmile konkreetne pakett saata ?
  • Milline on HTTP protokollis päring ?
  • Kui kiirusega mingi F ?
  • Mis seda lahendab ?
  • Mis siis, kui vastane saaks kaks käiku järjest ?
  • Kuid palka tahavad küll. Kust võtta sel ajal palgaraha ?
 
Säutsu twitteris

Sissejuhatus infotehnoloogiasse


  • Loeng


    Algoritm on täpne samm-sammuline, kuid mitte tingimata formaalne juhend millegi tegemiseks. Näited:
  • Toiduretsept.
  • Juhend ruutvõrrandi lahendamiseks
    Algoritmiline probleem - probleem, mille lahenduse saab kirja panna täidetavate juhendite loeteluna.
    Programm on formaalses, üheselt mõistetavas keeles kirja pandud algoritm. Arvutid suudavad täita ainult programme .
    Analoogsüsteem
      • andmeid salvestatakse (peegeldatakse) proportsionaalselt
      • Näit: termomeeter, vinüülplaat, foto
    Digitaalsüsteem
      • (pidevad) andmed lõhutakse üksikuteks tükkideks, mis salvestatakse eraldi
      • Näit: CD, arvutiprogramm, kiri tähtede ja bittidena
    Ühelt teisele: digitaliseerimine

    • Electronic Computers
        • Constructed from transistors that use electricity to function.
    • Mechanical Computers
        • Do not use electricity to function.
        • Constructed of a combination of gears, levers and springs.

    • General-purpose Computers
        • Were not manufactured to do any one thing.
        • Changeable to do any task .
    • Special-purpose Computers
        • Manufactured to do a predetermined task or set of tasks.

    • Digital Computers
        • One that functions in discretely varying quantities.
        • Produces or gives results that are also discretely varying.
    • Analog Computers
        • One that functions in continuously varying quantities.
        • Produces or gives results that are also continuously varying.

    • The General-Purpose Digital Computer
        • Accepts information of many kinds.
        • Changes it in a way that is controlled by humans .
        • Presents results in a way usable by humans.

    • Alan Turingi idee, milline võiks olla lihtne universaalne arvuti: suudaks arvutada/järeldada kõike!!
    • Turingi tees: kõike, mida üldse saab mingi masinaga arvutada/järeldada, saab ka Turingi masinaga arvutada.

    • Mida saab üldse mehaaniliselt arvutada/järeldada? Selgub , et kõiki täpselt formuleeritud, selgeid, algoritmilisi probleeme ei saa garanteeritult algoritmiga lahendada. 1. Lepime sellega, et mõnes olukorras ei õnnestu vastust leida 2. Valime vahel juhuslikult, ehk: teeme vahel vigu

    • The five types of information that are the only types the computer commonly manipulates:
      • Visual (pictures)‏
      • Numeric ( numbers )‏
      • Character (text)‏
      • Audio (sound)‏
      • Instructions (programs)

    Modern computers work in a system of numbers called binary numbers
    • Binary numbers:
        • Similar to familiar decimal system.
        • Uses only two symbols: 0 and 1.
        • The choice of using binary numbers is dictated by cost and reliability.
    • Binary circuits:
        • Electronic circuits are cheapest and most reliable if they only assume two states or conditions.
        • These binary circuits have only two states, ON or OFF.

    • Standardized means of storing these codes:
      • ASCII (American Standard Code for Information Interchange)‏
      • EBCDIC ( Extended Binary Coded Decimal Interchange Code)‏
      • UNICODE (Extended ASCII)‏

    Each pixel contains a value representing some shade of gray.
    The more shades of gray possible, the more memory will be needed.
    • Instructions:
      • Must be stored within the computer before use.
      • Must be stored in binary form.
      • A set of binary instructions is called a program .
    • Program:
      • A collection of instructions for the computer to perform one by one.
    • Machine Language :
      • The language of the computing machine.
      • All instructions must be in the form of binary numbers (binary code).

    • Stored-program Computer:
      • Also known as the von Neumann -type computer.
      • Has memory - a place to keep both :
        • instructions (ie program)‏
        • and the needed information (ie data)‏
    needed for computation by the computer.
    Matemaatiline arvutiteadus
    • Praktilisem arvutiteadus
      • Algoritmika
      • Verifitseerimine, järelduste automatiseerimine
      • Õppimine
      • Keeled ja kompilaatorid
      • Krüpto
    • Veel praktilisem arvutiteadus
      • Andmebaaside teooria ja tehnoloogia
      • Failisüsteemide ...
      • Arvutigraafika ...
      • Võrgusüsteemide ...

    • Laiatarberakendused
      • Opsüsteemid , draiverid jms
      • Tekstiredaktorid, brauserid, epost jne ...
      • Üldised võrgurakendused: google, youtube, skype , ..
      • Mängud
      • Igasugu utiliidid
      • Programmeerimisvahendid
      • Lao, raamatupidamissüsteemide jms toorikud
      • ....
    • Erirakendused
      • Pangarakendused, telekomirakendused jne
      • Reaalsed lao- ja tellimissüsteemid
      • Firma andmebaasid
      • Firma süsteemide sidumine
      • ...

    • TTÜ
      • Majandusteaduskond
      • Elektroonikud
      • Küberneetika instituut
    • Tartu
      • Statistikud
      • Arvutusmeetodite teoreetikud
      • Muud matemaatikud
    • ITK
      • TTÜ
      • Tartu
      • Ettevõtted

    Loeng 2

    • Loogika on teadus mõtlemise alustest.
    • Loogika uurib mõtlemise paratamatuid aspekte ehk seda, mis üldse teeb mõtlemisest mõtlemise ehk õige mõtlemise ehk seda, mida ja kuidas üldse mõelda saab.

    • Informaalne loogika: teatud vaidlusmeetodite analüüs.
    • Formaalne loogika:
      • reeglisüsteemid ja algoritmid nö mehaaniliseks järelduste tegemiseks
      • reeglisüsteemide kui matemaatiliste objektide uurimine.
    • Arvutid on mõtlemise masinad.

    Loogika teke
    • Parmenides (5 sajand e.m.a.) : kasutas pikki loogilisi põhjendusi.
    • Zenon Eleast (5 sajand e.m.a.) - apooriad/paradoksid
    • Sofistid - Sokrates (470-399 e.m.a) - Platon (428/427 - 348/347 e.m.a):

    Aristoteles : väidete struktuur kui iseseisev uurimisobjekt
    süllogism on väitlus, kus mingitest etteantud väidetest (eeldustest) järeldub paratamatult uus väide. Aristotelese puhul alati kaks kategoorilist eeldust , üks kategooriline järeldus.
    Stoikud uurisid, kuidas saab loogiliste sidesõnade (ja, ei, või, kui...siis) abil lihtsamatest lausetest keerulisemaid kokku panna ja kuidas näidata selliselt moodustatud lausete õigsust.
    Ramon Llull
    • Elas: 1235-1315
    • Müstik
    • Peateos Ars magna, generalis et ultima

    • Schickard 1625: väitis ehitanud olema liitva, lahutava, korrutava, jagava masina
    • Kristlik filosoof Blaise Pascal 1640:

    aritmeetiline masin: ainult liitis ja lahutas (ehitas ca 50 tükki )
    Leibniz
    • Saksa filosoof1646-1716
    • Leibnizi arvuti(1671) liitis, lahutas, korrutas, jagas
    • Leibniz lõi Boole ’ga sarnaneva loogikasüsteemi, mis vajus unustusse
    • Leibniz püüdis luua universaalset sümbolkeelt (lingua characteristica universalis) ja seda keelt kasutava nn “arutlemise aritmeetika” (calculus rationator)

    Kirjutusmasin
    • Inglise patent, Henry Mill, 1714, ei ehitatud
    • Ameerika patent: 1829 William Austin Burt Detroidis
    • 1867, Christopher Latham Sholes, Carlos Glidden, Samual W. Soule leiutis: “Type-Writer“
    • Remington: 1874 (jalgpedaaliga!)‏

    Sholes’ klaviatuur ca 1874:
    • Dvoraki klaviatuur ca 1936

    Kirjutusmasin püssitehasest
    Perfokaardid ca 1800 Jacquard
    Charles Babbage
    • 1822: Difference Engine , jäi pooleli
    • Idee: Analytical Engine
    • esimene programmeerija : Ada Lovelace

    Telegraaf
    • Morse 1837: elektritelegraaf
    • Wheatstone 1857: perfolint
    • 1902-1910: teleprinter

    George Boole, de Morgan
    • Loogika (lausearvutuse) alused 1847-1854
    • Matemaatilise algebra ideede kasutamine loogika jaoks:
    • Loogika algebra:
    1A = A, 0A = 0, A+0 = A, A+1 = 1
    A+B = B+A, AB = BA, AA = A
    • Loogikatehted on funktsioonid tõeväärtustel T ja V.
    • Enimkasutatud tehted on
      • & (ja e. konjunktsioon)‏
      • V (või e. disjunktsioon)‏
      • - (ei e. eitus )‏
      • => (järeldus e. implikatsioon)‏
      • == (samasus e. ekvivalents)‏

    Kaasaegse loogika alus: Gottlob Frege
    • 1879: Kontseptuaalne notatsioon ("Begriffsschrift")
    loob kaasaegse predikaatarvutuse
    Näide:
    Isa(Jaan,Mihkel).
    Isa(Jaan,Ants).
    Isa(Ants,Peeter).
    Iga x, y, z jaoks: Isa(x,y) & Isa(y,z) => Vanaisa(x,z).
    Tõesta, et eksisteerivad z, u nii et Vanaisa(z,u).
    Hollerith’i perfokaardid
    • 1890: Herman Hollerith: perfokaartidega masin USA rahvaloenduse andmete töötlemiseks
    • Firmast tekkis IBM

    Vaakumtorud
    • Vacuum Tube (1906, Lee Deforest)
    • Three elements device used as electronic switch and amplifier : two electrodes separated by a grid in a vacuum glass enclosure.
    • Principle
    • Cathode - emits electrons;
    • Plate (anode) - receives the electrons;
    • Grid - with negative bias voltage repels some of the electrons and prevents them from reaching the plate, resulting in less current flow. A changing negative charge on the grid modulates the plate current.

    Hulgateooria : Georg Cantor
    • Elas 1845-1918
    • Hulgateooria rajaja
    • Paradokside avastamine matemaatikas
    • Matemaatika alused korraga ebakindlad

    Hilbert
    • Loogik ja matemaatik: 1862-1943
    • Filosoofilistelt vaadetelt formalist
    • Hilberti programm” matemaatikale kindlate aluste rajamiseks:
      • Matemaatika alused tuleb esitada loogika keeles, range aksiomaatikana.
      • Tuleb tõestada, et nimetatud aksiomaatika ei ole vastuoluline, st temast ei ole võimalik tuletada korraga mingit väidet A ja sellesama väite eitust -A

    Intuitsionism: Brouwer & Heyting
    Ei aktsepteeri näiteks:
    • A v -A
    • - -A A
    • (((A => B) => A) => A)‏

    Formaalne süsteem
    • Tarski ja Carnap
      • Süntaks
      • Tuletamisreeglite süsteem
      • Semantika

    • Kurt Gödel (1906-1978)‏
    • 1930: loogika baaskeel predikaatarvutus on täielik
    • 1931: formaalne aritmeetika ei ole täielik, seda ei saagi lõpliku formaalse süsteemiga kirjeldada
    Tõestuse idee:
    • Tõestuse alusidee on tuntud valetaja paradoks: kas väide ``ma praegu valetan'' on tõene või mitte? Lihtne arutlus näitab, et ta ei saa olla kumbagi.
    • Koostame nüüd sellise aritmeetilise väite A, mis ütleb, et seesama A ei ole tõestatav (see väide ei ütle, et A ei ole tõsi!). Siis ei saa väide A ise olla vale. Tõepoolest , kui A oleks vale, siis A sisu kohaselt peaks A olema tõestatav. Kuna me valesid väiteid tõestada ei saa, siib peabki A olema õige. Kuna A on õige, peab kehtima see, mida A väidab: A pole tõestatav. Tõepoolest, kui A oleks tõestatav, siis oleks A sisu ("A ei ole tõestatav") vale, see on aga, nagu näidatud, võimatu. Kokkuvõtteks, A on õige, aga ei A ega A eitus pole tõestatavad.

    • 1935-1937: artikkel Turingi masinast: universaalsus , mittelahenduvus
    • 1936: Churchi lambda -arvutus, Churchi tees.
    universaalsus, mittelahenduvus
    Vannevar Bush
    • MIT: 1930-1935-1937: Differential Analyzer dif. võrrandite lahendamiseks
    • Viimane versioon:
      • kaalus 100 tonni
      • 2000 elektronlampi
      • 150 mootorit
      • tuhanded releed

    Ludwig Wittgenstein
    • 1889-1951
    • Analüütilise filosoofia juhtkuju
    • Innustas loogilise positivismi ja Viini ringi teket:
      • Mõtestatud tekst koosneb kas (a) loogika ja matemaatika formaalsetest väidetest või (b) konkreetsete teadusharude fakte esitavatest lausetest.
      • Igasugusel fakti esitaval väitel on sisu ainult siis, kui on võimalik öelda, kuidas selle väite kehtivust kontrollida.
      • Metafüüsilised väited , mis ei lange punktide 1 ja 2 alla, on sisutud.
      • Kõik moraali, esteetikat ja religiooni käsitlevad väited on mittekontrollitavad ja mõttetud.

    Claude Shannon
    • MIT, 1938, Shannon’i magistritöö sidus:
      • Boole algebra
      • Elektrilülitid ja -skeemid
      • Bitid ja info kodeerimine
      • Info otsimise algoritmid

    • Konrad Zuse
      • Programmeeritavate arvutite pioneer saksamaalt
      • 1936-38: Z1: puhtmehaaniline
      • 1938: Z2: rehkendus releedega
      • 1941: Z3 perfolindiga, universaalselt programmeeritav
      • 1944-50: Z4: kommertsiaalne digitaalarvuti Zürichi tehnikaülikoolile:
      • 1950-1967: Z5 ... Z64
      • By 1967, the Zuse KG had built a total of 251 computers. Due to financial problems, the company was then sold to Siemens .

    • John Vincent Atanasoff
    • 1939-1942: esimene elektronarvuti?

    • Enigma: alates 1920 aastatest
    • Lorenz SZ 40 and SZ 42 ja Geheimfernschreiber: Saksa lennu- ja merevägi

    Colossus vs Lorenz
    • Londonis 1943: saksa allveelaevade salakirja dekodeerimiseks
    • 1800 elektronlampi
    • Ideoloogia ja matemaatika: olulises osas Alan Turing

    Mark I
    • Howard Aiken
    • IBM’i elektriline (releed) digitaalne arvuti MARK I
    1939-1944
      • 750.000 komponenti
      • 5 tonni

    Loeng 3

    1947

    Transistori tööpõhimõte:
    • Transistor
    Three elements solid -state device for amplifying, controlling electrical signals.
    • Principle
    Current flows from emitter through base into collector ;
    Switching - Base current on, collector current flows - Switching;
    Amplification - Base current regulates large amount of collector current.
    1949
    • Maurice Wilkes assembled the EDSAC, the first practical stored-program computer, at Cambridge University . His ideas grew out of the Moore School lectures he had attended three years earlier. For programming the EDSAC, Wilkes established a library of short programs called subroutines stored on punched paper tapes.
     
    TECHNOLOGY : vacuum tubes
    MEMORY: 1K words , 17 bits, mercury delay line
    SPEED : 714 operations per second
    1950
    Engineering Research Associates of Minneapolis built the ERA 1101 , the first commercially produced computer; the company's first customer was the U.S. Navy.
    It held 1 million bits on its magnetic drum, the earliest magnetic storage devices. Drums registered information as magnetic pulses in tracks around a metal cylinder. Read/write heads both recorded and recovered the data. Drums eventually stored as many as 4,000 words and retrieved any one of them in as little as five-thousandths of a second.
    1951
    The UNIVAC I delivered to the U.S. Census Bureau was the first commercial computer to attract widespread public attention. Although manufactured by Remington Rand , the machine often was mistakenly referred to as the "IBM UNIVAC." Remington Rand eventually sold 46 machines at more than $1 million each.
    SPEED: 1,905 operations per second
    INPUT/OUTPUT: magnetic tape, unityper, printer
    MEMORY SIZE : 1,000 12-digit words in
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Sissejuhatus infotehnoloogiasse konspekt #1 Sissejuhatus infotehnoloogiasse konspekt #2 Sissejuhatus infotehnoloogiasse konspekt #3 Sissejuhatus infotehnoloogiasse konspekt #4 Sissejuhatus infotehnoloogiasse konspekt #5 Sissejuhatus infotehnoloogiasse konspekt #6 Sissejuhatus infotehnoloogiasse konspekt #7 Sissejuhatus infotehnoloogiasse konspekt #8 Sissejuhatus infotehnoloogiasse konspekt #9 Sissejuhatus infotehnoloogiasse konspekt #10 Sissejuhatus infotehnoloogiasse konspekt #11 Sissejuhatus infotehnoloogiasse konspekt #12 Sissejuhatus infotehnoloogiasse konspekt #13 Sissejuhatus infotehnoloogiasse konspekt #14 Sissejuhatus infotehnoloogiasse konspekt #15 Sissejuhatus infotehnoloogiasse konspekt #16 Sissejuhatus infotehnoloogiasse konspekt #17 Sissejuhatus infotehnoloogiasse konspekt #18 Sissejuhatus infotehnoloogiasse konspekt #19 Sissejuhatus infotehnoloogiasse konspekt #20 Sissejuhatus infotehnoloogiasse konspekt #21 Sissejuhatus infotehnoloogiasse konspekt #22 Sissejuhatus infotehnoloogiasse konspekt #23 Sissejuhatus infotehnoloogiasse konspekt #24 Sissejuhatus infotehnoloogiasse konspekt #25 Sissejuhatus infotehnoloogiasse konspekt #26 Sissejuhatus infotehnoloogiasse konspekt #27 Sissejuhatus infotehnoloogiasse konspekt #28 Sissejuhatus infotehnoloogiasse konspekt #29 Sissejuhatus infotehnoloogiasse konspekt #30 Sissejuhatus infotehnoloogiasse konspekt #31 Sissejuhatus infotehnoloogiasse konspekt #32 Sissejuhatus infotehnoloogiasse konspekt #33 Sissejuhatus infotehnoloogiasse konspekt #34 Sissejuhatus infotehnoloogiasse konspekt #35 Sissejuhatus infotehnoloogiasse konspekt #36 Sissejuhatus infotehnoloogiasse konspekt #37 Sissejuhatus infotehnoloogiasse konspekt #38 Sissejuhatus infotehnoloogiasse konspekt #39 Sissejuhatus infotehnoloogiasse konspekt #40 Sissejuhatus infotehnoloogiasse konspekt #41 Sissejuhatus infotehnoloogiasse konspekt #42 Sissejuhatus infotehnoloogiasse konspekt #43 Sissejuhatus infotehnoloogiasse konspekt #44 Sissejuhatus infotehnoloogiasse konspekt #45 Sissejuhatus infotehnoloogiasse konspekt #46 Sissejuhatus infotehnoloogiasse konspekt #47 Sissejuhatus infotehnoloogiasse konspekt #48 Sissejuhatus infotehnoloogiasse konspekt #49 Sissejuhatus infotehnoloogiasse konspekt #50 Sissejuhatus infotehnoloogiasse konspekt #51 Sissejuhatus infotehnoloogiasse konspekt #52 Sissejuhatus infotehnoloogiasse konspekt #53 Sissejuhatus infotehnoloogiasse konspekt #54 Sissejuhatus infotehnoloogiasse konspekt #55 Sissejuhatus infotehnoloogiasse konspekt #56 Sissejuhatus infotehnoloogiasse konspekt #57 Sissejuhatus infotehnoloogiasse konspekt #58 Sissejuhatus infotehnoloogiasse konspekt #59 Sissejuhatus infotehnoloogiasse konspekt #60 Sissejuhatus infotehnoloogiasse konspekt #61 Sissejuhatus infotehnoloogiasse konspekt #62 Sissejuhatus infotehnoloogiasse konspekt #63 Sissejuhatus infotehnoloogiasse konspekt #64 Sissejuhatus infotehnoloogiasse konspekt #65 Sissejuhatus infotehnoloogiasse konspekt #66 Sissejuhatus infotehnoloogiasse konspekt #67 Sissejuhatus infotehnoloogiasse konspekt #68 Sissejuhatus infotehnoloogiasse konspekt #69
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 69 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2016-03-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 60 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Elena Borissov Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Mõisted


    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    555
    doc
    Programmeerimiskeel
    21
    docx
    SISSEJUHATUS ITSSE
    5
    docx
    Sissejuhatus infotehnoloogiasse eksami sooritamiseks
    1
    pdf
    Sissejuhatus infotehnoloogiasse spikker
    2
    docx
    Sissejuhatus infotehnoloogiasse eksamimaterjal 2015
    946
    pdf
    TheCodeBreakers
    1
    doc
    Sissejuhatus infotehnoloogiasse itv0010-eksami spikker
    574
    pdf
    The 4-Hour Body - An Uncommon Guide to Rapid Fat-Loss-Incredible Sex-and Becoming Superhuman - Timothy Ferriss





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun