1822 Babbage 1973 CP/M, Ethernet(Bob Metcalfe) 1847-1854 George Boole, de Morgan 1974 C (Kernighan ja Ritchie), Altair 8800, Motorola 6800, Xeroxi Alto 1879 Kaasaegse loogika alus: Gottlob Frege. ALGOL 58/60: Hoare, Perlis, Dijkstra, Kurtz, ..., Kotli,... 1890 - Hollerith'i perfokaardid->sellest firmast tekkis IBM BCPL derivative of ALGOL (Strachey) B simplified derivative of BCPL (Ken Thompson) 1845-1918 elas, Hulgateooria: Georg Cantor.
Kerasparved Kõige hämmastavamad täherühmad koosnevad miljonitest tähtedest, mis paiknevad palli- või kerakujuliselt tihedalt koos. Neid nimetatakse kerasparvedeks. Erinevalt hajusparve tähtedest, on nendes parvedes peamiselt vanad tähed. Galaktika harudes ei ole kerasparvi. Nad paiknevad palju kaugemal, Galaktika keskme ümbruses. Varjutusmuutlikud tähed Perseuse tähtkuju täht Algol nõrgeneb iga kahe päeva järel mõneks tunniks, seejärel saab oma tavalise heleduse tagasi. Algol on kaksiktäht. Kui kaks tähte tiirlevad ümber ühise raskuskeskme, siis varjutavad nad vaheldumisi teineteist ehk üks jääb teise ette ja nad paistavad ühe tähena. Kui nõrgem täht varjutab heledama, siis Algoli üldine heledus väheneb. Ja kui nõrgem täht liigub eest ära, siis üldine heledus taastub. Selliseid varjutusmuutlikke tähti teatakse palju.
algebra. Elektrilülitid ja -skeemid. Bitid ja info kodeerimise. Info otsimise algoritmid.1939-1942 Atanasoff. esimene elektronarvuti?1939-44 Mark I (Aiken) IBMi elektriline(releed)digitaalne arvuti(5t).1941-1944:Konrad Zuse. Z3, Z4. Releedega digitaalarvuti.1948 I transistor(Shockley)- müüma hakkas Bell Corp.1949 - Maurice Wilkes koostas EDSAC, the first practical stored-program computer, at Cambridge University.1950 ERA 1101(I kommerts comp);ALGOL 58/60: Hoare, Perlis, Dijkstra, Kurtz, ..., Kotli;BCPL derivative of ALGOL (Strachey);B simplified derivative of BCPL (Ken Thompson);C derivative of B (Dennis & Ritchie).1952 - Nixdorf Computer Corp, liitus 1990 Siemensiga. 1953 - IBMi first electronic computer, the 701, Speedcoding: John Backus. 1956 - IBM develops the first hard disk, the RAMAC 305(math 5mb). 1957 FORTRAN(loobimuutujatega,sisaldas if,do,goto)I kõrgkeel progekeel,vt70a prolog
kaubaartikliks.Apple läks üle UNIXi-põhisele University. Arvud Null: Babüloonia 300 BC, India 600 AD, opsüsteemile (OS X).Microsoft konvergeeris Windows Abakus: Babüloonia 1,000 BC kuni 500 1950 ERA 1101(I kommerts comp);ALGOL 95/98/ME ja NT/2000: Windows XP, edasi Vista.Peer- BC.Loogika olemus - Klassikalisest kreeka keelest to-peer (P2P) tehnoloogial põhinevad failivahetuse- sõnast (logos), algtähendusega sõna ehk 58/60: Hoare, Perlis, Dijkstra, Kurtz, ..., Kotli;BCPL mida räägitakse. Loogika on teadus mõtlemise
Hat(linux5.2). lõhutakse üksikuteks tükkideks, mis salvestatakse .eraldiNäit: CD, arvutiprogramm, kiri haldamine, Kasutajate haldamine 1950 – ERA 1101(I kommerts comp);ALGOL 1990-2002: aktsiamull, 90-lõpu dot-com hype, crash! ,Failisüsteemid,Võrguprotokollid ja – tähtede ja bittidena.Ühelt teisele: teenused,Riistvara tugi), 2. Kasutatavus (Liides: 58/60: Hoare, Perlis, Dijkstra, Kurtz, ..
dokumentatsioon javadoc abil) · programmi viimine tegeliku kasutajani ja kõik see, mis on seotud tarkvaratehnika aspektidega - big picture Programmeerimise paradigmad, imperatiivne vs. deklaratiivne lähenemine: · imperatiivne · funktsionaalne · loogiline · objekt-orienteeritud · ... Ajalooliselt esimesed kõrgtaseme keeled toetavad imperatiivset lähenemist. · FORTRAN, kirjeldus 1954, realisatsioon 1956. J. Backus. FORmula TRANslator · ALGOL, 1958, P. Naur. ALGOrithmic Language - Euroopa projekt · COBOL, 1959, COmmon Business Oriented Language - USA · BASIC, 1965, Beginners All-purpose Symbolic Instruction Code - USA · Pascal, 1971, N. Wirth - Euroopa · C, 1974, D. Ritchie · Ada, 1979 - USA · Funktsionaalsetest keeltest esimene on Lisp, 1962, J. McCarthy, LISt Processing - MIT · Loogilistest keeltest esimene on Prolog, 1971, PROgramming in LOGic - Marseille Univ.
unix-i ajalugu, kasutusvaldkonnad ja programmeerimiskeeled 1963 - Multics - (Multiplexed Information and Computing Service) - MIT, General Eletcric ja Bell Labs[1] 1966 - BCPL - eelkäija CPL (Combined Programming Language), selle keele edasiarendused on B ja C. Algselt mõjutatud ka ALGOL 60-st 1968 - DEC PDP-7 ja Thompson kirjutab UNIXi PDP-7 assemblers[2] UNIX on populaarne mitmekasutaja ja multitegumtööga operatsioonisüsteem, mis töötati välja 70-ndate aastate alguses Bell Labs's ja millel on mitu versiooni. Üheks levinumaks on 1991. aastal Linus Torvaldsi poolt IBM-tüüpi arvutite jaoks loodud LINUX, mida levitatakse tasuta (priivarana). Programmeerimiskeeled C Forth, COBOL, Fortran, Basic, Logo, Pascal, Modula2, Prolog, Smalltalk, Lisp UNIX-i algus 1969
Katkestuse saamisel salvestas arvuti vajalikud andmed ja juhtimine suundus vastavalt katkestuse iseloomule. Kastkestuse töötlemiseks luuakse igale seadmetüübile vastav programm, seadme draiver, mis kuulub monitori koosseisu. Struktuurprogrammeerimine Kõrgkeeles kirjutatud lühikesed programmid olid kergesti arusaadavad kui suuremahulised muutusid raskesti arusaadavaks ja mittejuhitavaks. Lahenduseks oli struktuurprogrammeerimine, näiteks: *Algol *Pascal *C Programmide konstrueerimise meetod, mis kasutab ainult hierarhiliselt korraldatud tarindeid, kusjuures igal neist on ainult üks sisendpunkt ja üks väljundpunkt. Struktuurprogrammeerimises kasutatakse ainult kolme liiki juhtimisvooge: järjestikust, tingimuslikku ja ileratiivset. Spooling batch systems Simultaneous Periperal Operations On-Line. Meetod arvutusprotsessi juhtimiseks, kus perfokaartidelt loeti ülesanded arvutisse samas tempos kuidas nad jõudsid arvutuskeskusesse
at University of Marseilles// Hewlett-Packard introduces a programmable calculator ALGOL 58/6(t: Hoarc. Perlis. Diikslra. Kunz. .... Kotli.... 'Type-Writef Remingtonr 1874 0algpedaaligal) 1973 - ETHERNET, Bob METoALFE 1974 lntel rel(rases its 2-lvlHz 8080 chip, an 8-bit microprocesso.
vastu võitlemiseks. Kunagi ei tohiks kemikaale üle doseerida, kuna see võib lõppeda kalade surmaga. Enamjaolt tuleb doseerida 10 ml ainet 40 liitri vee peale, kuid see võib erineda, seetõttu tuleb alati lugeda mis pakendil kirjas on. Ise kasutan JBL-i tooteid- Clynol, vee puhastamiseks ning läbipaistvamaks muutmiseks; Ferropol, vedelväetis taimedele; Biotopol, lihtsustab kalade kohanemist uue veega ja muudab vee vastuvõetamaks; Algol, vetikatevastane aine. Kemikaale lisatakse enamjaolt iga veevahetuse ajal, siis seguneb see uue veega ja teeb paremat tööd. 2. Mage- ja riimveekalad Magevee- ja riimveekalu on mitmeid. Erinevaid perekondi on 12, millest tuntuimad on 6-7. Tuntud on need perekonnad nii oma välimuse kui ka lihtsa
pictured on the cover of the magazine is actually a mock-up, as an actual computer was not available. 1974 Alto A personal computer to be used for research Cost: $32,000 Never produced for profit First serious machine to feature a modern user interface: windows, mouse, etc invented by Engelbart in 1964 Great influence on Macintosh Great influence on Microsoft C language: first half of 70s Influences/derivation history: from ALGOL to C ALGOL 58/60: Hoare, Perlis, Dijkstra, Kurtz, ..., Kotli,... BCPL derivative of ALGOL (Strachey) B simplified derivative of BCPL (Ken Thompson) C derivative of B (Dennis & Ritchie) C development 1969-1973 Famous C book 1978 “ The C Programming Language” 1975 Bill Gates and Paul Allen found Micro-Soft (the hyphen is later dropped). 1976
a (töötasid tegelikult UNIX-it välja mitu aastat) AT&T Bell Laboratories programmeerijad Kenneth Thompson ja Dennis Ritchie töötasid DEC-i PDP arvutil(odavamat sorti suured arvutid) välja UNIX operatsioonisüsteemi(esimene op-süsteem, mis on siiamaani kasutusel), UNIX-ist arenes hiljem palju harusid(nt Linux, mille pealisehitus on Android, macOS, OS X, iOS). Kenneth Thompson mõtles välja keele B, mis baseerus varasematel keeltel, Dennis Ritchie koos Kernighaniga tegi keele C (ALGOL –> BCPL -> B -> C), et oleks kergem UNIX-it kirjutada, C keel on oluline, kuna peaaegu kõik arvuti baasasjad on C keeles (op süsteemid (Windows, Linux, Apple, BSD põhised), suuremad infrastruktuurid, tekstiredaktorid, andmebaasid, veebiserverid jne), selles keeles on lihtne teha vigu ja neid üles leida on raske, masinalähedane ja kiire keel AMD – 1969. a tekkis AMD ehk Advanced Micro Devices paralleelselt Inteliga, samadest
edasi. 1950. aastatel loodi juba esimesed programmeerimiskeeled, mida tänapäevase mõiste järgi võib nimetada kõrgkeelteks ja need jagunesid mitmesse gruppi. Imperatiivsed ehk käskivad keeled Need on keeled, kus programmi põhiliseks elemendiks on käsk ehk instruktsioon. Imperatiivses keeles kirjutatud programm kirjeldab üksikasjalikult, mida on vaja teha ja kuidas seda on vaja teha - programm on käskude jada. Tuntumad imperatiivsed keeled on: · Fortran I (1954) · Algol 60 · Cobol 60 · Fortran IV · Basic (1963) · PL/1 · Simula (1967) · Algol 68 · Pascal (1970) · SmallTalk (1972) · C (1972) · Forth · Cobol 74 · Fortran 77 · Modula 2 · Ada · QBasic · C++ (1983) Käesolevas kursuses me vaatlemegi esmajoones imperatiivsete keeltega seotud mõisteid ja juhtkonstruktsioone. Funktsionaalsed keeled
AIS Automated Identification System [NCIC] + Automated Information Systems AISB Association of Imaging Service Bureaus AISP Association of Information Systems Professionals AIT Advanced Intelligent Tape (drive) [Sony] AIX Advanced Interactive Executive [IBM] AJAX Asynchronous JavaScript and XML ALAT Advanced Load Address Table ALC Arithmetic and Logic Circuits + Automatic Level Control ALE Address Latch Enable + Application Linking and Embedding ALGOL Algorithmic Oriented Language (see IAL) ALIBI Adaptive Location of Internetworked Bases of Information ALICE Artificial Linguistic Internet Computer Entity ALINK Active Link [HTML] ALIWEB Archie Like Indexing in the Web [Internet] ALM Asset Liability Management ALN Asynchronous Learning Network ALOS Alternate Lighting Of Surfaces ALP Automatic Language Processing ALR Advanced Logic Research, Inc. ALT Alternate (mode) ALT
1950. aastatel loodi juba esimesed programmeerimiskeeled, mida tänapäevase mõiste järgi võib nimetada kõrgkeelteks ja need jagunesid mitmesse gruppi. Imperatiivsed ehk käskivad keeled Need on keeled, kus programmi põhiliseks elemendiks on käsk ehk instruktsioon. Imperatiivses keeles kirjutatud programm kirjeldab üksikasjalikult, mida on vaja teha ja kuidas seda on vaja teha - programm on käskude jada. Tuntumad imperatiivsed keeled on: • Fortran I (1954) • Algol 60 • Cobol 60 • Fortran IV • Basic (1963) • PL/1 • Simula (1967) • Algol 68 • Pascal (1970) • SmallTalk (1972) • C (1972) • Forth • Cobol 74 • Fortran 77 • Modula 2 • Ada • QBasic • C++ (1983) Käesolevas kursuses me vaatlemegi esmajoones imperatiivsete keeltega seotud mõisteid ja juhtkonstruktsioone. Funktsionaalsed keeled
AER EST010101034 EK-9906 199FJ35 ES2302 AGAT-1 EST030818493 EK-9916 2FOOG04 AGAT-3 EST030818494 EK-9917 2F00G02 AGAT-4 EST030818495 EK-9918 2F00G06 AIDU EST010101017 EK-9301 198FG01 ES2204 ALDI EST030724155 EK-9317 1F00163 ES2230 ALGEN-1 EST091002001 EK-9913 299FI01 ALGOL EST010101452 EK-4052 198FG03 ES2188 ALLIKSAARE EST010101441 EK-9402 199FG27 ES2043 AMA-151 EST111229010 AMA-151 AMA-151 AMA-166 EST120516090 AMA-166 AMA-166 AMA-191 EST120514086 AMA-191 AMA-191 AMA-218 EST120523151 AMA-218 AMA-218 AMA-227 EST120523147 AMA-227 AMA-227
annaabi.ee 
