λ EksamEksam 1 Eksamiks:  pead teadma suuruse-numbreid ja mida nad tähendavad    : bitt, bait, kilobait, megabait jne;  Bit Eksam/ EksamBitt 1 or 0 Byte Eksam/ EksamBait 8 Bits Kilobait Eksam(KB) 1 024 Bytes Megabait Eksam(MB) 1 024 KB  kuidas Eksamtähti Eksamkodeeritakse:  ASCII (American Standard Code for Information Interchain) 8bit = 16 * 8 = 128 märki  EBCDIC (Extended Binary Coded Decimal Interchange Code) 8bit, IBM  UNICODE (Extended ASCII) (utf-8), 1Byte for first 128, up to 4B for the rest~143 859 märki  algoritm Eksam- Eksamtäpne samm-sammuline juhend millegi tegemiseks  programm Eksam- Eksamformaalses üheselt mõistetavas keeles kirja pandud algoritm  Ajaloost:   Kreeka Eksamloogikud
 Parmenides (5 sajand e.m.a.) : kasutas pikki loogilisi põhjendusi.  Zenon EksamEleast (5 sajand e.m.a.)  -apooriad/paradoksid  Sofistid -Sokrates (470-399 e.m.a)  -Platon (428/427 -348/347 e.m.a)  Aristoteles: väidete struktuur kui iseseisev uurimisobjekt, loogika teke  Süllogismid Eksam= Eksamloogilised Eksamjäreldused  induktsioon Eksam– Eksamtõenäolisusel Eksampõhinev Eksamjäreldus Eksamehk Eksamarutlemise viis, asjadel omadus, järeldatakse et 
sama omadus ka teistel või kõigil sellistel asjadel,  deduktsioon Eksam– Eksameelduste Eksamtõesus Eksamtagab Eksamjärelduse Eksamtõesuse  lausearvutus (pead Eksammh Eksamoskama Eksamtõeväärtustabelit Eksamkoostada), 
 Blaise EksamPascal Eksam– Eksam1640 aritmeetiline masin(50tk): liitis ja lahutas  Leibniz Eksam– EksamSaksa filosoof 1646 – 1716, Leibnizi Eksamarvuti(1671) Eksamliitis, Eksamlahutas, Eksamkorrutas, Eksamjagas lõi Boole’ga sarnaneva loogikasüsteemi (deprecated)
püüdis luua universaalset sümbolkeelt “arutlemise aritmeetika” jaoks  perfokaardid Eksam– Eksamkartongist kaardid mis kandsid digitaalset informatsiooni, 1d ja 0d = aukude 
olemasolu  kangasteljed Eksam– Eksamsuur perfokaartidega töötav kangakudumismasin  Babbage Eksam– Eksamehitas difference engine mis jäi pooleli  Hollerith Eksam– Eksam ehitas perfokaartidega masina USA rahvaloenduse andmete töötlemiseks  Hollerith’i Eksamfirmast Eksam=>IBM  colossus Eksam – kolmas digitaalne arvuti (1943/44), osaliselt programmeeritav  saksa krüptomasinad Eksam- EksamEnigma machine is a cipher device developed and used in the early- to mid-
20th century to protect commercial, diplomatic, and military communication. It was employed 
extensively by Nazi Germany during World War II, in all branches of the German military  Turing Eksam– Eksamaitas ehitada colossust ideoloogia ja matemaatikaga, T. test = tema eksperiment otsustamaks
kas arvuti suudab näidata inimtasemel intelligentset käitumist  Shannon Eksam– Eksamtema magistritöö sidus Boole Eksamalgebra, Elektrilülitid Eksamja Eksam-skeemid, Bitid Eksamja Eksaminfo Eksam
kodeerimise, info Eksamotsingu Eksamalgoritmid


 Zuse Eksam– Eksamprogrtavate. arvutite pioneer saksamaalt, ehitas palju arvuteid (1936–50 – EksamZ1 Eksam– EksamZ4)   (1950-67 - Z5 Eksam- EksamZ64)  esimesed Eksamprogrtavad Eksamarvutid(1941-) Eksam– EksamZuse, ABCS, Colossus, Harvard Mark I – IBM, ENIAC 2 Eksamiks: Eksam  transistor(1947) Eksam– Eksamkolme elemendiga Solid State device elektrisignaalide võimendamiseks ja 
kontrollimiseks,  1. vool liigub emitterist Eksam→ Eksamcollectorisse
2. Switching Eksam– Eksambaasvool EksamON Eksam→ Eksamcollectori Eksamvool Eksamvoolab Eksamkuni EksamOFF
3. Amplification Eksam– Eksambaasvool Eksamreguleerib Eksamsuurt Eksamcollectorisse Eksamkogunenud Eksamvoolu  Samuel(IBM) Eksam– Eksamkirjutas esimese AI kabeprogrammi  Shockley EksamSemiconductor Eksam– Eksamüks transistori leiutamisega tegelenud firmadest  FORTRAN Eksam Eksam- EksamFormula Translator – Esimene loopidega programmeerimiskeel   Fairchild Eksam– EksamShockleyst lahkunud insenerid asutasid Fairchild Semiconductors, patenteerivad Eksam
transistorite Eksamtootmise Eksamplaani, ehitasid Eksamesimese EksamintegraalskeemiGPL  SAGE Eksam– EksamSemi-Automatic Ground Environment – süsteem mis sidus sadu radarijaoskondi Ameerikas, 
esimene Eksamsuur Eksamarvutite Eksamsidenetwork  Texas_instruments Eksam– Eksamleiutati integraalskeem – silikoonplaadil vooluringis terve seade, kalkulaatorid jms  COBOL Eksam– EksamCommon Business Oriented Language  LISP Eksam– Eksamesimene AI kirjutamise keel  pdp-1 – Programmed Data Processor 1 – esimene minicomputer, esimese mänguga Space War!  System Eksam360 Eksam– EksamIBM’i 6 ühilduvat arvutit ja 40 lisaseadet  Moore's Eksamlaw Eksam– Eksamintegraalskeemid lähevad iga aastaga 2x keerulisemaks  intel Eksam– EksamNoyce ja Moore lahkuvad Fairchildist ja asutavad intel Corp’i, esimene Eksammicroprocessor Eksam4004, Eksam
1KB EksamRAM Eksamchip  amd Eksam– EksamSanders+7 lahkuvad fairchildist, asutavad amd – Advanced Micro Devices  Engelbart Eksam– Eksamehitas esimese arvutihiire, arendas hypertexti, arvutivõrke, esimesed GUI’d  Unix Eksam– EksamOperatsioonisüsteemide pere, millest arenesid välja paljud tänapäevased nt Linux, Android,...  Relee Eksam– Eksammootoriga lüliti (vedru hoiab lahti, magnet tõmbab kinni)  lihtsad Eksamelektroonikaskeemid, mitme Eksambiti Eksamliitja Eksamja Eksamlahutaja, lihtsad Eksammälutüübid.  Peaksid oskama ehitada väikese loogikavalemi järgi     loogikakomponentidest elektroonikaskeemi,  mis Eksamseda Eksamrealiseerib, Eksam  samuti Eksamkoostada Eksampaaribitiste Eksamsisendite Eksamliitjat/lahutajat,   samuti Eksamkolme Eksameraldi Eksambiti Eksamliitjat Eksamja Eksamtrigerit. 3 Eksamiks:  sql – Structured Query Language – standard andmebaaside keel  arpanet Eksam– Eksaminterneti eelkäija 1969  atari Eksam– Pong’i – esimese eduka mängu loonud firma, tegeles ka koduarvutitega, konsoolidega  cp/m – Control Program/Monitor lihtne aga edukas OS  winchester Eksam- Eksam IBM’i 70MB kõvaketas  altair Eksam– EksamÜks esimestest DIY PC kittidest, ilma monitorita, võimalik lisada ostsilloskoop, klaviatuur ja 
kassetilugeja  alto Eksam– EksamXerox’i uuringute jaoks mõeldud PC  C Eksam– EksamALGOL → BCPL → B → C  microsofti Eksamalgus(1975) Eksam– Bill Gates & Paul Allen found Micro-Soft, alguses müüsid BASIC 2.0’i, siis  CP/M arvutitele MS FORTRANi, lõid MS COBOL’i, 1980 MS XENIX OS põhineb UNIXil hiljem kasutasid BASIC’ut MS-DOSis ja Windowsis  apple Eksamalgus(1976) Eksam– EksamWozniak ja Jobs ehitasid esimese Apple I arvuti, 1.Apr loovad Apple Computer 
Company, müüvad Apple I arvutit plaatidena arvutikitina → Apple II, Applesoft (MS BASIC with float), 
agreement with the Beatles’ Apple  1977 Eksamkoduarvutid Eksam– Eksam1. Commodore PET, Apple II (first color graphics), TRS-80,2001,


 visicalc Eksam– Eksamesimene spreadsheet application Apple II-le  apple EksamII Eksam– Eksamesimene värvidega graafikaga arvuti, väga edukas, müüdi üle miljoni  symbolics Eksam– Eksamfounded 1980, tootsid raudvara LISP’i programmide jaoks (AI), loodud MIT’s  ibm Eksampc Eksam– Eksam1980 planeeris IBM microsoftiga OS’i nende arvutile, 1981 – IBM PC with MS-DOS, MS 
BASIC, VisiCalc, UCSD Pascal, CP/M-86, Easywriter  sun Eksam– Eksamesimene arvuti mis kasutas ip/tcp protocoli (ei leiutand), leiutasid NFS (Network File System)  oracle Eksam– nüüd Oracle corp, (Oracle V1 jooksutas PDP-11, Oracle V2 PDP-11)   Oracle EksamV3 oli esimene DataBase Management System (DBMS), mis jooksis mini-, suur- ja PC arvutitel, 
kirjutatud C-s  macintosh(1984) – esimene edukas hiirega juhitav GUI, kuulus reklaam  apple Eksamja Eksammicrosofti Eksamtooteliinid  Riistvarast Eksammälu Eksamtehnoloogia  cache Eksamja Eksammälu Eksamhierarhia Eksam– Eksamspeed Eksamregistreid Eksamproses Eksam< EksamL1 EksamCache Eksam< EksamL2 EksamCache Eksam< EksamRAM Eksam< EksamHDD< EksamNetwork  mis Eksamon Eksamassembler Eksamja Eksamseos Eksamriistvaraga Eksam– Eksamkoodi käsud vastavad otse sihtprotsessori üksüheselt masinkoodi 
käskudele  mis Eksamon Eksamkompileerimine Eksam– Eksamkoodi tõlkimine teise keelde nt assemblerikeelde v masinkoodi  linkimine Eksam– Eksamlinkur otsib kokku vajalikud olemasolevad failid osa sümbolinfo seostamiseks päris 
koodiviidetega  mis Eksamteeb Eksamloader Eksam– Eksamotsib vajalikud failid osa sümbolinfo seostamiseks päris koodiviidetega 4 Eksamiks: Eksam  Python(1989) Eksam– Eksamalgas ABC järeltulijana, 2.0 release 2000 with full garbage collector and unicode support,
3.0 released 2008, backwards compatible  html Eksam– EksamHyperText Markup Language, selle abil sai internetile ligipääsu WorldWideWeb  http Eksam– EksamHyperText Transfer Protocol  internet eestis Eksam– Eksam1990 Küberneetika instituudis modem, ühendus soomega, peamiselt sai soome kaudu 
emailidele ligi  Linux Eksam– Eksam1991 EksamLinus Torvalds alustas hobikorras Linuxiga, kasutas Minix’it ja GNU’d,   Linux = Minix-inspired kernel for GNU  netscape Eksam– Eksamesimene korralik www browser  usenet Eksam- Eksam  php Eksam– EksamPersonal Home Page tools – scripting language for web development  päevalehed Eksameestis Eksam– Eksam1995 Eksam- Eksam Eesti Päevaleht Tanel Tammet,  etc www.zzz.ee  palm Eksampilot Eksam– EksamU.S. Robotics’ first popular handheld computers  google Eksam– Eksam1997, alguses Stanfordi tudengite uurimisprojekt deep Eksamblue Eksam– EksamArvuti mis võitis male maailmameistrit – ibm - 1995 (prototype) 1996 (release) 1997 (upgrade 
to Deep Blue II)
 wikipedia Eksam- Eksam2001  x-tee Eksam– 2001  Eesti riigi põhilisi andmebaase ühendav andmevahetuskiht. X-tee võimaldab 
infosüsteemidel kasutada ühtset juba olemasolevat andmevahetuskeskkonda ja ühte ühtset kasutajaliideste
kogumit ning autentimissüsteemi  Lihtsad Eksamandmetüübid Eksam- Eksam  stringid Eksam– Eksamtähemärkide Eksamjada Eksamhoidvad Eksammuutujad  massiivid Eksam– Eksamandmestruktuurid Eksammis Eksamkoosnevad Eksamelementide Eksamhulgast, Eksamigal Eksamoma Eksamindex Eksamvõi Eksamkey  puud Eksam- Eksam  pointer Eksam– Eksamobjekt Eksammis Eksamhoiab Eksammäluaadressi 5 Eksamiks:  kompileerimine Eksam– EksamC, FORTRAN, Go  interpreteerimine Eksam– programmi kood jooksutatakse otse masinkoodina ilma kompileerimata Py, php, Perl  parsimine Eksam– Eksamsüntaksianalüüs – analüüsitakse arvutikeeles/andmestrukrtuurides (ehitatake süntaksipuu) 
esinevaid stringe vastavalt grammatikareeglitele


 jit Eksam– Eksaminterpretaator interpreerib vahekoodi Y, kuid kompileerib töö ajal osa Y-st masinkoodiks, mida 
seejärel täidab (nt Java, C#, Firefoxi JS) – Just-In-Time Eksamcompilation  vahekood – nö pseudo-assembler, milleks teisendatakse interpreteerimisel kood, et rida-realt täita  programmeerimiskeeled  kirjelduskeeled Eksam– text lay - html, html lay - css, database query - sql, data representation - Eksamxml, Eksamjson, csv  json Eksam- Eksamhtml Eksam- Eksam

Pealkiri

üks bold sõna

 sql Eksam- Eksamselect name, age from persons where age>18;  keelte Eksamäratundmine Eksam(assembler, Eksamfortran, Eksamcobol, Eksamlisp, EksamC, Eksammodula/pascal, Eksampython).


6 Eksamiks:  opsüsteemi Eksamroll Eksam– Eksam 1. Programmid, Eksamteenused Eksamja Eksamteegid Eksamsuhtlevad EksamOS Eksamtuumaga, EksamOS Eksamsuhtleb Eksamriistvaraga 2. programmeerijale valmistehtud standardtükid, 
3. harjumuspärane arvuti kasutamisviis sõltumata installitud programmidest,
4. OS tegeleb programmide lugemise, käivitamise, seismapanemisega, 5. OS tegeleb mälu jagamisega programmidel,
6. OS oskab suhelda võrguga, tegeleda mälu ja cachega, graafikakaardiga  distro Eksam– EksamLinuxi distributsioon ehk Linuxi kernelit kasutav OS  Linux Eksam– EksamTasuta versioon UNIXist, jookseb Intel/AMD/ARM, etc-l, 70% serveritest Linux  mac EksamOS EksamX Eksam– EksamApple’ OS, põhineb erinevatel UNIXitel ja Mach’il  Android Eksam– Eksamtasuta Linuxi arendus puutetundlikele seadetele by google  protsessid Eksam– Eksam 1. jooksvad programmid, kasutavad mälu, olek(registrid, jms), 
2. processes can create other processes, child processes  multitasking Eksam– EksamMitu programmi jookseb samaaegselt  paralleeltöö Eksam- EksamParalleelselt jooksvad programmid vahetavad kiiresti oma korda CPUs  wait/run Eksam– Eksamprogramm ootab oma korda kuni running process on ready/terminated/blocked   interrupt Eksam– EksamCPU vastus, et vajab tarkvara tähelepanu. Tehakse kiire koopia program counterist ja  registritest. OS üritab peita interrupte kasutajate eest  virtuaalmälu Eksam– EksamOS mapib protsessikaupa reaalse mälu “näilikuks”,  vabadesse mäluallikatesse ja aadressidele  Tekstitöötlus:   lihttekst Eksam– Eksamkogu Eksaminfo Eksamainult Eksamtekstina, võib sisaldada kujundusmärgendeid, lõppvarianti kubab mõni 
teine rakendus või seade. Nt: Eksamhtml, EksamMarkdown, EksamLaTeX, EksamPostScript, rõhk sisul mitte vormil  WYSIWYG Eksam– Eksamwhat you see is what you get (lõplik vormindus kohe redigeerimistarkvaras näha)  kooditabel Eksam– Eksammäärab kuidas faili salvestatud sümbolit näidata  ascii Eksam- Eksam(7bit, 8bit), 128märki  unicode Eksam– EksamTähemärkide kodeerimissüsteem  utf-8 Eksam– EksamPeamine Unicode standard  mis on latex, markdown, nende Eksamplussid Eksamja Eksammiinused.  LaTeX on dokumentide ettevalmistussüsteem, mis kasutab märgenduskeelt ja TeX-programmi
 Markdown is a lightweight markup language for creating formatted text using a plain-text editor 7 Eksamiks:  kohustuslik lugemine siin all,   teegid Eksam– Eksamlibraries – väiksed valmisprogrammijupid mis on kergesti kättesaadavad või kohe keelega  kaasas  raamistik Eksam– Eksamframework – edasiarendamiseks/ümbertegemiseks mõeldud terviklikud näiterakendused  Nt: MS .NET, JS Angular, Java Spring, etc


 vabavaralised (gpl Eksamvs Eksammit Eksamja Eksambsd)  1. GPL – kehtib copyleft, kui arendatud programm kasutab GPL’i, peab programm ka olema GPL 
litsentsi all ja vabavara 2. MIT – Peab ütlema, et on kasutatud MIT koodi, aga ei pea ütlema kus, kuidas ja kui palju, võib 
kasutada ükskõik mis litsentsi 3. BSD – võib teha patenteeritud koodi  ja mitte-vabavaralised Eksam– Eksamärivara, MS Shared Source  (Küberkaitse küsimusi ei tule.) Kohustuslikku lugemist sel teemal eksamiks:  Martin Fowler tarkvara arhitektuurist      The law of leaky abstractions      No silver bullet      ja lühem kokkuvõte  Paul Reeves: What is software design? vana artikkel ja What Is Software Design: 13 Years Later  mis on vabatarkvara      Gnu interpretatsiooni kohaselt 8 Eksamiks:  http – Hypertext Transfer Protocol -  omaette protokoll tcp peal, kasutatakse veebilehtede, piltide, txtf, 
jms saatmiseks Eksamserver Eksam↔ Eksambrowser  https Eksam- EksamHypertext Transfer Protocol Secure – Eksamkrüpteeritud variant http päringust  html Eksam– Eksam EksamHyperText Markup Language -  keel, milles märgendatakse veebilehti  css Eksam- Täpset teksti paigutust ja kujundust võimaldav keel HTML täienduseks  javascript Eksam– Eksambrauseri progekeel, töötab otse browseris, muudab htmli, cssi, räägib serveriga, etc  ajax Eksam- EksamJavascript + asynchronous queries, saab browseris jsiga avada serveri urli 
ja saadud texti või andmetega edasi tegutseda  json Eksam– Eksamsarnane pythoni dictionarydele  xml Eksam– EksameXtensible EksamMarkup EksamLanguage Eksam– EksamStruktureeritud txt-esitamise formaat  kuidas Eksamüldjoontes Eksamtöötab Eksamklassikaline Eksamveebirakendus Eksam– Eksamserver ehitab html texti  kuidas Eksamsingle-page Eksamapp Eksam– Eksamserver ehitab datat: json teksti, JS browseris muudab/ehitab html txt otse 
brauseris (koodinäiteid / nende detaile ei küsita).  9 Eksamiks:
 rekursiooni Eksamäratundmine, - A subroutine is said to be recursive if it calls itself, either directly or indirectly  baasjuht Eksamja Eksamrekursiivne Eksamjuht,   rekursiooni Eksamekvivalentsus Eksamtsükliga,   arusaamine Eksamfunktsionaalse Eksamkeele Eksamnäitejuppidest Eksamloengus:   mida mingi näitekood teeb / mis on rehkendamise tulemus.   Mis on lambda-arvutus Eksam– Eksamlihtne ja universaalne meetod funktsioonide kirjapanekuks, pmst progekeel  Prologi Eksamnäide Eksamtuleb Eksamära Eksamtunda (et on Prolog) - on esimene -- ja siiani kasutusel -- loogilise programmeerimise keel. 
Prolog-ile lisaks on välja töötatud mitmeid uuemaid loogilise programmeerimise keeli ja süsteeme.   Arvutivõrgud:   mac Eksamaadress Eksam– Eksamphysical Eksam48bit device code  ip Eksamaadress Eksam– Eksamaadress Eksamkõigil võrguseadmetel  port Eksam– EksamLisaks IP aadressile, sorteerivad ühendusi  ethernet Eksam– Eksamfüüsiline ühendus internetiga  ip Eksam- Eksaminternet protocol  tcp Eksam– Eksamtransmission control protocol  udp Eksam– Eksamuser datagram protocol  kapseldamine (mis mille sees).   TCP/IP Eksammudel Eksam- EksamKeerukam süsteem jaotatud lihtsamateks osadeks – kihtideks
Alumine kiht pakub ülemisele teenuseid.


Andmeühik PDU(Protocol Data Unit)
• Kanalikihi kaader
• Võrgukihi pakett (datagramm)
• Transpordikihi segment (või datagramm)
Teenuse juurdepääsupunkt SAP (Service Access Point).
• Kanalikihi LSAP
• Transpordikihi port  (Päiste detailide kohta ei küsita.) 10 Eksamiks:  lahenduvus Eksamteoreetilises Eksamja Eksamtavamõttes, mis on lahenduvad Eksamülesanded.  1. Lahenduvus Eksam- Eksamehk kas üldse ülesannet saab lahendada  2. Lahendubus Eksamtavamõttes - Tüüpilised põhjused, miks me ei saa tavaprobleeme lahendada: näiteks, kuidas  saada kiiresti väga palju raha (pole piisavalt infot ja juhuslikkus segab)
3. Lahendubus Eksammatemaatilises Eksammõttes Eksam- EksamInfot on piisavalt: meil on olemas kõik vajalikud aksioomid /  programm / täpne ülesanne ja juhuslikkust ei ole  Positiivsete täisarvude, positiivsete/negatiivsete ja murdarvude     võimsuse Eksamvõrdlemine Eksamja Eksamtõestamine.   Reaalarvude Eksamsuurem Eksamvõimsus Eksamkui Eksamtäisarvude Eksamvõimsus (Cantori Eksamteoreem): tõestuse idee. – Vastavusse 
pannes on reaalarve rohkem kui täisarve, ehkki murdarve saab vastavusse panna täisarvudega  Mis on peatumisprobleem, selle lahendamatuse tõestuse idee. - Olgu ülesandeks tuvastada, kas täisarv X kuulub 
mingisse lõpmatusse täisarvude alamhulka H. paneme X-le vastava programmi käima ja kui ta peatub, siis loomulikult teame, 
et ta kuulub hulka H. Kui ta aga ei peatu, siis meil ei ole kindlat viisi aru saada, et ta ei kuulu hulka H. Peatumisprobleem on 
poollahenduv.  Keerukusest: mis on algoritmide Eksamkeerukus - Algoritmi keerukus on põhioperatsiooni(de) arvu  sõltvusfunktsioon K(n) sisendi(te) suurusest n O-notatsioon. Annab keerukusklassi – millise proportsiooniga suureneb arvutusaeg sõltuvalt sisendi 
suuruse muutusest  Mis on sorteerimise Eksamparim Eksamkeerukus Eksamhalvimal Eksamjuhul. - O(n2) 11 Eksamiks:  umbes kuipalju Eksamon Eksamneuroneid Eksamc-elegansil ja inimesel (suurusjärgud) – c-elegans 302 neurons, inimene 
86 billion neurons  mis on hall- ja valgeollus –
 hallollus – neuronid, moodustab ajukoore, Hallaine koosneb närviraku kehadest ja nende vahele 
jäävatest närvikiudude algus- ja lõpposadest ning neurogliiarakkudest; valgeollus - Valgeaine 
koosneb müeliniseerunud (müeliinkestaga) närvikiududest  neuron - A neuron or nerve cell is an electrically excitable cell that communicates with other cells via
specialized connections called synapses. It is the main component of nervous tissue in all animals 
except sponges and placozoa.  Gliiarakk - ehk gliotsüüt nimetatakse närvisüsteemi rakke, mis ei ole närvirakud. Gliiarakke on mitut
tüüpi.  müeliin. Müeliin on närvikiude ümbritsev rakumembraan -   Kui Eksampalju sisend-väljund-jätkeid Eksamon Eksamneuronil (suurusjärgud) – sisend ehk dentriidid kuni 100,000
tk ja väljund ehk aksoneid 1tk  mis on teada neuronite Eksamühendus(suhtlus)viisidest. – 
Elektrisignaalid aksonis: kodeeritud pulsijadadena, mille ajastus ja sagedus kannab informatsiooni • Keemilised 
signaalid: väga suur hulk erinevaid • Saadavad teistele neuronitele RNA-d edasi, st programmeerivad neid ümber • 
Neuroni elektriväli mõjutab naabreid  Mis on Jennifer EksamAnistoni Eksamneuron - hypothetical neuron that represents a complex but specific 
concept or object. It activates when a person "sees, hears, or otherwise sensibly discriminates" a 
specific entity, such as his or her grandmother.


 Peegelneuronid Eksam- EksamAvastus, et hulk meie neuroneid, mis aktiveeruvad mingi tegevuse juures, aktiveeruvad samuti, kui 
näevad teist ahvi / inimest sama tegevust tegemas.   grid Eksamcells. A grid cell is a type of neuron within the entorhinal cortex that fires at regular intervals as an animal 
navigates an open area, allowing it to understand its position in space by storing and integrating information about 
location, distance, and direction  meem, - Meem on idee (eelistus, teadmine, viisijupp, programm vms), mida inimesed edasi paljundavad   evolutsioonipsühholoogia Eksampüüab seletada inimese psüühilisi omadusi loodusliku valikuga, taandades kõigi käitumuslike 
omaduste põhjused reproduktiivsetele tunnustele ja sugulisele valikule   sotsiobioloogia - teooria, mis püüab seletada organismide sotsiaalsete suhete päritolu loodusliku valiku 
kaudu  Andmebasidest:   andmebaas - hulk tõeseid väiteid reaalse maailma kohta, mis on salvestatud mingis keskkonnas  mis on andmebaasisüsteem - Tarkvara, mis: võimaldab andmebaase luua ja hallata ja on nagu müür mille sees on 
andmebaasid (nagu aiad) ja värav/väravavaht, läbi mille peab toimuma igasugune nende andmebaaside kasutus.  mis on paar Eksamtuntumat Eksamandmebaasisüsteemi – MySQL, MS Access  mis on andmemudel Eksam- EksamAndmemudel määrab muuhulgas lubatud ehitusplokkide tüübid, mida kasutades saab luua 
palju erinevaid andmebaase 12 Eksamiks:  mis on tugev Eksamja Eksammis Eksamnõrk EksamAI, 
nõrk EksamAI - Tarkvara kasutamine spetsiifiliste probleemide või mõtlemisülesannete lahendamiseks, mis ei 
vaja laiaspektrit inimvõimeid
tugev EksamAI Eksam- Masin on intellektilt inimmõistusele lähedane võiületab seda, suudab täita tüüpilisi 
inimülesandeid, kasutada laia spektrit taustateadmisi ja omab mingil määral eneseteadvust  turingi Eksamtest - eksperiment otsustamaks, kas arvuti suudab näidata inimese tasemel intelligentset käitumist 
- Turingi testi standardse tõlgenduse järgi suhtleb inimene (kohtunik) ühe inimese ja ühe arvutiga, mis on 
programmeeritud vastama nii, et tema vastused oleksid võimalikult sarnased tavalise inimliku 
käitumisega. Kõik osavõtjad on eraldi tubades. Juhiste andmise ja küsimuste esitamise teel üritab 
kohtunik välja selgitada, millises toas on inimene, millises aga arvuti. Kui kohtunik ei suuda etteantud aja 
jooksul otsustada, kumb osalejatest on arvuti, siis on arvuti testi läbinud.  eliza - 1966 Joseph Weizenbaum at M.I.T, a famous program that simulates a Rogerian psychoanalyst by taking excerpts from
the subject's comments and posing questions back to the subject  minimax - for minimizing the possible loss for a worst case (maximum loss) scenario  alpha-beta Eksam- Eksamsearch algorithm that seeks to decrease the number of nodes that are evaluated by the 
minimax algorithm in its search tree  Mis on masinõpe - application of artificial intelligence (AI) that provides systems the ability to 
automatically learn and improve from experience without being explicitly programmed. Machine learning
focuses on the development of computer programs that can access data and use it to learn for themselves.  IBM Watson- question-answering computer system capable of answering questions posed in natural 
language   Wolfram Alpha - computational knowledge engine or answer engine. It is an online service that answers 
factual queries directly by computing the answer from externally sourced "curated data", rather than 
providing a list of documents or web pages that might contain the answer, as a search engine might.  Võib tulla küsimus, et kas Eksammingit Eksamsorti Eksamülesannet Eksampraegused Eksamtehisintellektisüsteemid Eksamsuudavad Eksam
ok/väga Eksamhästi/väga Eksamhalvasti Eksamlahendada.   Masinõppest:   mis Eksampõhiosadest Eksamkoosnevad Eksamtehis-närvivõrgud - ANNs are composed of artificial neurons which 
are conceptually derived from biological neurons. Each artificial neuron has inputs and produce a 
single output which can be sent to multiple other neurons. The inputs can be the feature values of a 
sample of external data, such as images or documents, or they can be the outputs of other neurons. 
The outputs of the final output neurons of the neural net accomplish the task, such as recognizing an 
object in an image.  mida Eksamkasutatakse Eksammasinõppes. Palju erinevaid näiteid vastavast õpitavast teemast


 Mida närvivõrkudega Eksamõppe Eksamkäigus Eksamtegelikult Eksamtehniliselt Eksammuudetakse?   Mis on supervised Eksamlearning – õpib teada-tuntud asju   reinforcement learning, Selle uurimisobjektiks on tarkvara põhiline agent, mille eesmärk on teostada 
tegevusi ümbritsevas keskkonnas nii, et tegevustest tulenev preemia oleks maksimeeritud.  Eksam  unsupervised Eksamlearning - Learning unknown things (eeskätt, Eksammille Eksampoolest Eksamnad Eksamüksteisest Eksam
erinevad)? 13 Eksamiks:  P2P Eksamteemadel:   peamised EksamP2P Eksamliigid - Napster Eksammodel: central server used for storing info about which client has which files • 
Gnutella Eksammodel: no central server, queries forwared/multiplied and flood the whole net • Kazaa/Skype Eksammodel: 
supernodes act as central servers for N clients, Gnutella-type queries between supernodes • EksamStructured Eksammodel (DHT) a la
Chord, Kademlia: queries forwarded „closer“ to target until hit, without flooding • Darknet Eksammodel a la Freenet, TOR: 
structured model + random paths + encryption to hide traffick • EksamBittorrent: focus on efficient file sharing, not search  milleks Eksamon Eksam/ Eksammida Eksamoptimeerib EksamBittorrent, - a communication protocol for peer-to-peer file sharing 
(P2P), which enables users to distribute data and electronic files over the Internet in a decentralized 
manner.  darkneti Eksam/ EksamTORi Eksampõhiideed, overlay network within the Internet that can only be accessed with 
specific software, configurations, or authorization,[1] and often uses a unique customized 
communication protocol. Two typical darknet types are social networks[2] (usually used for file 
hosting with a peer-to-peer connection),[3] and anonymity proxy networks such as Tor via an 
anonymized series of connections.  mis Eksamja Eksammilleks Eksamon EksamBittorrentis Eksamkaevandamine Eksam/ Eksamproof Eksamof Eksamwork. – teenid bitcoini, see on nö 
auhinnaraha selle eest, et teeme kontrollimise kunstlikult raskeks, et õnnestunud kontrolle oleks harva (bitcoinis 
keskmiselt ca kord 10 min jooksul)
10 min jooksul on block reward 12.5 bitcoini. Proof-of-work seisneb selles, et kasutatakse 
krüptograafilist funktsiooni. Krüptograafilist f-ni – hashi- ei saa tagurpidi kontrollida, mis tagab selle,
et tuleb läbi proovida kõik erinevad kombinatsioonid (therefor mining). 14 Eksamiks:  Helmese Eksamloengust:   frontend töövaldkonnad/tehnoloogiad EksamUI frameworks, Slicing frontend into components,  Responsive design, 
Search Engine Optimisation, Event-based thinking, NodeJS  backend arendaja Eksamtöövaldkonnad/tehnoloogiad EksamAlgorithms, Multithreading, Data model, Data consistency, 
Data validation, Object Relational Mapping (ORM) frameworks, Logging, Security, Apache Tomcat, Oracle Weblogic, 
Apache HTTPD, IIS etc.   Eksamsüsadmini Eksampeamised Eksamtehnilised Eksamtöövaldkonnad/tehnoloogiad  Server monitoring, Monitoring application 
logs, Server updates, Backup copies, Server user management, Linux/Windows server administration   Käsitestimine Eksam- EksamUnderstanding the application business logic, Testing application functional requirements, 
Regression testing, Responsible for quality control   automaatestimine - Manual tester background, Automation tools (Selenium, Cucumber), Basic 
Python/Java/JavaScript  pentestimine Eksam Eksam- EksamAutomation tester background, Good software/hardware know-how (śerver + application), Good 
understanding of network traffic, Application business logic analysis, Penetration tools (OWASP ZAP, Blurpsuite, Kali 
Linux), Basic Python/Java/JavaScript  Transferwise Eksamloengust:   (video!): tootefirmade Eksamja Eksamtraditsiooniliste Eksamit-arendusagentuuride Eksamerinevused,   MVP Eksam- A minimum viable product (MVP) is a version of a product with just enough features to be 
usable by early customers who can then provide feedback for future product development.  A/B Eksamtesting – tahad valideerida kas mingi asi on parem kui teine asi- a user experience research 
methodology. A/B tests consist of a randomized experiment with two variants, A and B. It includes 
application of statistical hypothesis testing or "two-sample hypothesis testing" as used in the field of 
statistics. A/B testing is a way to compare two versions of a single variable, typically by testing a 


subject's response to variant A against variant B, and determining which of the two variants is more 
effective

Document Outline

• λ Eksam