Facebook Like
Küsitlus


Sissejuhatus infotehnoloogiasse eksami sooritamiseks (3)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Palju kallilt makstud programmiste vaja ?
 
Säutsu twitteris
Turingi masin 1937 Universaalne masin suudab arvutada/järeldada kõike Turingi tees: kõike mida saab üldse mingi masinaga järeldada/arvutada, saab ka Turingi masinaga arvutada Parmenides (5 saj. e.m.a) kasutas pikki loogilisi põhjendusi. Zenon Elast (5 saj e.ma) paradoksid
Sofistid- Sokrates (470-399 e.m.a), Platon (428/427 - 348/347e.m.a) Aristoteles : väidete struktuur kui iseseisev uurimisobjekt Süllogismi näited:1eeldus:iga koer on imetaja, 2eeldus mõned neljajalgsed on koerad, järeldus: mõned neljajalgsed on imetajad . Süllogism on väitlus, kus mingitest etteantud väidetest järeldub paratamatult uus väide. Aristotelese puhul alati kaks kategoorilist eeldust, üks kategooriline järeldus Stoikud uurisid, kuidas saab loogiliste sidesõnade (ja, ei, või, kui …siis)abil lihtsamatest lausetest keerulisemaid kokku panna ja kuidas näidata selliselt moodustatud lausete õigsust. Ramon Llull 1235- 1315 müstik Peateos Ars magna , generalis et ultima; Leonardo da Vinci ca 1500, Tegi joonise kalkulaatorist, hiljem tehti sellest katseeksemplar Schickard 1625 väitis ehitanud olevat masina mis liitis , lahutas, korrutas ja jagas Blaise Pascal 1640 ehitas ainult liitva ja lahutava masina. Kokku ehitas 50 masinat Saksa filosoof Leibniz 1646 -1716, leiutas 1671 arvuti mis liitis, lahutas, korrutas ja jagas. 1714 võettis Henry Mill inglismaal patent kirjutusmasinale, kuid seda ei ehitatud. 1829 Willam Austin Burt võttis patendi Ameerikas kirjutusmasinale. Sholes’ klaviatuur ca 1874 (QWERTY laotus ), Dvoraki klaviatuur ca 1936 (1982 tunnustati ANSI poolt) Jacquard 1800 võttis kasutusele oma kangastelgede juhtimiseks perfokaardid . 1928 tegi IBM oma perfokaardid. Charles Babbage (kellelt pärineb programmeeritava arvuti mõiste. Babbage't, kui Arvuti isa peetakse esimese mehaanilise kalkulaatori(arvuti) loojaks, mis omakorda pani aluse keerulistemate disainide loomisele.) 1991. aastal loodi perfektselt töötav arvuti just Babbage'i plaanidele ja skeemidele tuginedes. 1822: Difference Engine , jäi pooleli ( mehhaanilise kalkulaatori, mille ülesandeks oli arvutada polünoomifunktsioonide väärtused) Varsti pärast automaatse kalkulaatori tegemise põrumist alustas Babbage uue ja raskema, täisautomaatse arvutusmasina, disainimist. Masin ei ole üksik lõpetatud projekt, vaid kogum õnnestunud disainidest, millega ta tegeles kuni oma surmani 1871. aastal. Põhiline erinevus kahe masina vahel on see, et täisautomaatset arvutusmasinat saab programmeerida kasutades löödud kaarte. Ta taipas, et programmid saab panna nendesse kaartidesse, nii et isik peab algselt ainult programmi looma ja siis panema kaardid masinasse ja laskma sellel töötada. Täisautomaatne masin oleks kasutanud Jacquardi löödud kaartide silmuseid, et kontrollida mehhaanilist kalkulaatorit, mis oleks kokku pannud tulemused baseerudes eelnevate arvutuste tulemustele. See masin oli ka mõeldud töötamaks ka sellistel detailidel, mida kasutatakse moodsates arvutites, näiteks järjestikune kontroll ja hargnevus ning see oleks olnud esimene mehaaniline seade, mis oleks olnud Turingi masinale vastavate võimalustega. Ada Lovelace , imetlusväärne matemaatik ja üks väheseid inimesi, kes täismahus mõistis Babbage'i ideesid, lõi täisautomaatse arvutusmasina jaoks programmi. Oleks täisautomaatne arvutusmasin valmis ehitatud, siis tema programm oleks oleks olnud võimeline arvutama Bernoulli numbrite järjestust/jada. Tänu sellele tööle on Lovelace'le kingitud esimese arvutiprogrammeerija tiitel . 1979ndal aastal anti kaasaegsele programmkeelele tema auks nimi Ada.
Morse 1837 : elektritelegraaf, Wheatstone 1857: perfolint
George Boole, de Morgan Loogika (lausearvutuse) alused 1847-1854 Matemaatilise algebra ideede kasutamine loogika jaoks: Loogika algebra:1*A = A, 0*A = 0, A+0 = A, A+1 = 1,A+B = B+A, A*B = B*A, A*A = A
Enimkasutatud tehted on: & (ja e. konjunktsioon ) V (või e. disjunktsioon) - (ei e. eitus ) => (järeldus e. implikatsioon) == (samasus e. ekvivalents )
A & B A V B -A A => B
-------- -------- ---- --------
T T T T T T V T T T T
T V V T T V T V T V V
V V T V T T V T T
V V V V V V V T V
Kaasaegse loogika alus: Gottlob Frege 1879: Kontseptuaalne notatsioon ("Begriffsschrift")
loob kaasaegse predikaatarvutuse; Isa (Jaan,Mihkel). Isa(Jaan,Ants).Isa(Ants,Peeter).Iga x, y, z jaoks: Isa(x,y) & Isa(y,z) => Vanaisa(x,z).Tõesta, et eksisteerivad z, u nii et Vanaisa(z,u). 1890: Herman Hollerith: perfokaartidega masin USA rahvaloenduse andmete töötlemiseks Hollerith’i firmast tekkis IBM Vaakumtoru 1906 Le e Deforest Georg Cantor (1845-1918) hulgateooria rajaja, matemaatika alused lõid kõikuma, avastas paradokse matemaatikas 1935-1937: artikkel Turingi masinast: universaalsus , mittelahenduvus
1936: Churchi lambda -arvutus, Churchi tees.universaalsus, mittelahenduvus
Konrad Zuse Programmeeritavate arvutite pioneer saksamaalt 1936-38: Z1: puhtmehaaniline 1938: Z2: rehkendus releedega 1941: Z3 maailma esimene programmeeritav digitaalarvuti 1944-50: Z4: kommertsiaalne digitaalarvuti John Vincent Atanasoff 1939-1942: esimene elektronarvuti
Enigma : alates 1920 aastatest Lorenz SZ 40 and SZ 42 ja eheimfernschreiber: Saksa lennu ja merevägi
Colossus Londonis 1943: saksa allveelaevade salakirja dekodeerimiseks,Alan Turing . Lorenz-sakslaste krüpteerimismasin
Howard Aiken IBM’i elektriline (releed) digitaalne arvuti MARK I 1939-1944
Viis esimest operatiivset digiarvutit: Zuse 1941 mai, Atanasoff–Berry Computer Summer 1941, Colossus 1934/1944, Harvard Mark I – IBM 1944, ENIAC 1944
1947 – William Shockley, Walter
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla

Registreeri ja saadame uutele kasutajatele faili TASUTA e-mailile


Konto olemas? Logi sisse

Sissejuhatus infotehnoloogiasse eksami sooritamiseks #1 Sissejuhatus infotehnoloogiasse eksami sooritamiseks #2 Sissejuhatus infotehnoloogiasse eksami sooritamiseks #3 Sissejuhatus infotehnoloogiasse eksami sooritamiseks #4 Sissejuhatus infotehnoloogiasse eksami sooritamiseks #5
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-04-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 298 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Naerataja Õppematerjali autor

Lisainfo

Piisav materjal eksami läbimiseks.

Märksõnad

Mõisted


Kommentaarid (3)

RipleyS profiilipilt
RipleyS: Väga mahukas ja hea, kuigi siin saidil on ka paremaid variante, mida alla laadida.
11:14 08-01-2013
fuckurself profiilipilt
H L: mul on muuuni auuuguni
23:17 12-01-2013
dragonguy93 profiilipilt
dragonguy93: Jah, aitas väga
11:20 15-01-2013


Sarnased materjalid

138
docx
Sissejuhatus infotehnoloogiasse konspekt
1
doc
Sissejuhatus infotehnoloogiasse itv0010-eksami spikker
2
docx
Sissejuhatus infotehnoloogiasse eksamimaterjal 2015
555
doc
Programmeerimiskeel
21
docx
SISSEJUHATUS ITSSE
1
pdf
Sissejuhatus infotehnoloogiasse spikker
4
docx
Sissejuhatus infotehnoloogiasse 2018
1
doc
Sissejuhatus infotehnoloogiasse





Registreeri ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Konto olemas? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
või
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli? | Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun