Sissejuhatus infotehnoloogiasse eksami sooritamiseks (3)

Turingi masin 1937 Universaalne masin suudab arvutada/järeldada kõike Turingi tees: kõike mida saab üldse mingi masinaga järeldada/arvutada, saab ka Turingi masinaga arvutada Parmenides (5 saj. e.m.a) kasutas pikki loogilisi põhjendusi. Zenon Elast (5 saj e.ma) paradoksid
Sofistid- Sokrates (470-399 e.m.a), Platon (428/427 - 348/347e.m.a) Aristoteles : väidete struktuur kui iseseisev uurimisobjekt Süllogismi näited:1eeldus:iga koer on imetaja, 2eeldus mõned neljajalgsed on koerad, järeldus: mõned neljajalgsed on imetajad . Süllogism on väitlus, kus mingitest etteantud väidetest järeldub paratamatult uus väide. Aristotelese puhul alati kaks kategoorilist eeldust, üks kategooriline järeldus Stoikud uurisid, kuidas saab loogiliste sidesõnade (ja, ei, või, kui …siis)abil lihtsamatest lausetest keerulisemaid kokku panna ja kuidas näidata selliselt moodustatud lausete õigsust. Ramon Llull 1235- 1315 müstik Peateos Ars magna , generalis et ultima; Leonardo da Vinci ca 1500, Tegi joonise kalkulaatorist, hiljem tehti sellest katseeksemplar Schickard 1625 väitis ehitanud olevat masina mis liitis , lahutas, korrutas ja jagas Blaise Pascal 1640 ehitas ainult liitva ja lahutava masina. Kokku ehitas 50 masinat Saksa filosoof Leibniz 1646 -1716, leiutas 1671 arvuti mis liitis, lahutas, korrutas ja jagas. 1714 võettis Henry Mill inglismaal patent kirjutusmasinale, kuid seda ei ehitatud. 1829 Willam Austin Burt võttis patendi Ameerikas kirjutusmasinale. Sholes’ klaviatuur ca 1874 (QWERTY laotus ), Dvoraki klaviatuur ca 1936 (1982 tunnustati ANSI poolt) Jacquard 1800 võttis kasutusele oma kangastelgede juhtimiseks perfokaardid . 1928 tegi IBM oma perfokaardid. Charles Babbage (kellelt pärineb programmeeritava arvuti mõiste. Babbage't, kui Arvuti isa peetakse esimese mehaanilise kalkulaatori(arvuti) loojaks, mis omakorda pani aluse keerulistemate disainide loomisele.) 1991. aastal loodi perfektselt töötav arvuti just Babbage'i plaanidele ja skeemidele tuginedes. 1822: Difference Engine , jäi pooleli ( mehhaanilise kalkulaatori, mille ülesandeks oli arvutada polünoomifunktsioonide väärtused) Varsti pärast automaatse kalkulaatori tegemise põrumist alustas Babbage uue ja raskema, täisautomaatse arvutusmasina, disainimist. Masin ei ole üksik lõpetatud projekt, vaid kogum õnnestunud disainidest, millega ta tegeles kuni oma surmani 1871. aastal. Põhiline erinevus kahe masina vahel on see, et täisautomaatset arvutusmasinat saab programmeerida kasutades löödud kaarte. Ta taipas, et programmid saab panna nendesse kaartidesse, nii et isik peab algselt ainult programmi looma ja siis panema kaardid masinasse ja laskma sellel töötada. Täisautomaatne masin oleks kasutanud Jacquardi löödud kaartide silmuseid, et kontrollida mehhaanilist kalkulaatorit, mis oleks kokku pannud tulemused baseerudes eelnevate arvutuste tulemustele. See masin oli ka mõeldud töötamaks ka sellistel detailidel, mida kasutatakse moodsates arvutites, näiteks järjestikune kontroll ja hargnevus ning see oleks olnud esimene mehaaniline seade, mis oleks olnud Turingi masinale vastavate võimalustega. Ada Lovelace , imetlusväärne matemaatik ja üks väheseid inimesi, kes täismahus mõistis Babbage'i ideesid, lõi täisautomaatse arvutusmasina jaoks programmi. Oleks täisautomaatne arvutusmasin valmis ehitatud, siis tema programm oleks oleks olnud võimeline arvutama Bernoulli numbrite järjestust/jada. Tänu sellele tööle on Lovelace'le kingitud esimese arvutiprogrammeerija tiitel . 1979ndal aastal anti kaasaegsele programmkeelele tema auks nimi Ada.
Morse 1837 : elektritelegraaf, Wheatstone 1857: perfolint
George Boole, de Morgan Loogika (lausearvutuse) alused 1847-1854 Matemaatilise algebra ideede kasutamine loogika jaoks: Loogika algebra:1*A = A, 0*A = 0, A+0 = A, A+1 = 1,A+B = B+A, A*B = B*A, A*A = A
Enimkasutatud tehted on: & (ja e. konjunktsioon ) V (või e. disjunktsioon) - (ei e. eitus ) => (järeldus e. implikatsioon) == (samasus e. ekvivalents )
A & B A V B -A A => B
-------- -------- ---- --------
T T T T T T V T T T T
T V V T T V T V T V V
V V T V T T V T T
V V V V V V V T V
Kaasaegse loogika alus: Gottlob Frege 1879: Kontseptuaalne notatsioon ("Begriffsschrift")
loob kaasaegse predikaatarvutuse; Isa (Jaan,Mihkel). Isa(Jaan,Ants).Isa(Ants,Peeter).Iga x, y, z jaoks: Isa(x,y) & Isa(y,z) => Vanaisa(x,z).Tõesta, et eksisteerivad z, u nii et Vanaisa(z,u). 1890: Herman Hollerith: perfokaartidega masin USA rahvaloenduse andmete töötlemiseks Hollerith’i firmast tekkis IBM Vaakumtoru 1906 Le e Deforest Georg Cantor (1845-1918) hulgateooria rajaja, matemaatika alused lõid kõikuma, avastas paradokse matemaatikas 1935-1937: artikkel Turingi masinast: universaalsus , mittelahenduvus
1936: Churchi lambda -arvutus, Churchi tees.universaalsus, mittelahenduvus
Konrad Zuse Programmeeritavate arvutite pioneer saksamaalt 1936-38: Z1: puhtmehaaniline 1938: Z2: rehkendus releedega 1941: Z3 maailma esimene programmeeritav digitaalarvuti 1944-50: Z4: kommertsiaalne digitaalarvuti John Vincent Atanasoff 1939-1942: esimene elektronarvuti
Enigma : alates 1920 aastatest Lorenz SZ 40 and SZ 42 ja eheimfernschreiber: Saksa lennu ja merevägi
Colossus Londonis 1943: saksa allveelaevade salakirja dekodeerimiseks,Alan Turing . Lorenz-sakslaste krüpteerimismasin
Howard Aiken IBM’i elektriline (releed) digitaalne arvuti MARK I 1939-1944
Viis esimest operatiivset digiarvutit: Zuse 1941 mai, Atanasoff–Berry Computer Summer 1941, Colossus 1934/1944, Harvard Mark I – IBM 1944, ENIAC 1944
1947 – William Shockley, Walter Brattain, John Bardeen Bell Telephone Laboratories-st leiutasid point-contact transistor võimendi
1949 – Maurice Wilkes – EDSAC – esimene praktiline programm, mille tehnoloogia põhines vaakumtorudel
1950 – ERA – esimene avalikult esitletud arvuti
1951 – UNIVAC I – esimene arvuti, mis võitis avalikkuse tähelepanu
1962 võidab esimest korda programm inimest kabemängus.
1952 – Heinz Nixdorf asutas Nixdorf Computer corp . Saksamaal hiljem 1990 ühines Siemensiga
1953 – esimene elektrooniline arvuti 701
1954 – Texas Instruments teatab silikoon transistorite tootmisest
Logic Theorist is a computer program written in 1955 and 1956 by Allen Newell, Herbert Simon and J. C. Shaw .Newell, Simon and Shaw went on to construct the General Problem Solver , or GPS. The first version of GPS ran in 1957
1955 – William Shockley leiutab Shockley pooljuhi
1956 – IBM leiutab esimese kõvaketta RAMAC 305 5 MB
1956 valmib esimene transistorpõhine arvuti
1957 – Fortran ( Formula Translator)
1960 – IBM avab masstootmishoone; AT&T esimene avalikult müüdav modem ; COBOL –üks vanimatest programmeerimiskeetestl Grace Hopper; LISP – vanuselt teine programmeerimiskeel Fortrani järel -John McCarthy; 1960 esimene arvuti PDP-1, maailma esimene arvutimäng Space War 1963; Hiir , Douglas Engelbart ; ASCII – American Standard Code for Information Interchange
1964 Gordon Moore -Moore seadus; 1968 Moore, Noyce and Grove left Fairchild ja lõid Intel Corp. 1968-1997 Moore Inteli president Moore seadus: “Each new chip contains roughly twice as much capacity as its predecessor , and is released within 18-24 months of the previous chip.”
1964 BASIC - John Kemeny and Thomas Kurtz
1967 IBM esimene floppy ketas ; 1967 Seymour Papert lõi LOGO arvutikeele lastele; 1968 Engelbart demonstreerib süsteemi, kus on klaviatuur, numbriklahvid, hiir ja ekraan
1969 AT&T Bell Laboratories Kenneth Thompson & Dennis Ritchie loovad UNIX -i PDP-7le; 1969 Intel 4004 microprotsessor CPU
In 1967 MacHACK VI became the first program to beat a human ( rate 1510) at a competition , at the Massachussets State Championship
1971 esimene 4 bitine 4004 microprotsessor
1971 – ARPANET !!! Interneti eelkäija
1971 - IBM alustas grupiga System/r, mis kujunes SQL-ks
1972 – Ralph Baer „Computer Space“(1970); Nolan tegi uue firma ATARI;
„ Pong “ – esimene edukas videomäng; (1977 – ATARI siseneb koduarvutite maailma); Colossal Cave tekstipõhine seiklusmäng Will Growheri poolt; Ray Tomlinson loob e- maili programmi ARPANET-i tekib @;
1972 5 1/4 inch diskettes first appear.
1972 2 tähtast programmeerimise konsepti esitletakse: Objektorienteeritud Smalltalk idee Alan Kay XEROX,PARC Loogiline programmeerimine Prolog Alain Colmerauer; Hewlett- Packard tutvustab programmeeritavat kalkulaatorit 1973 Bob Metcalfe leiutab Etherneti
C arenes 1969-1973 Thompson, Ritchie, Kerrighan
1978 ilmus raamat „The C Programming Language “
1975 – Bill Gates & Paul Allen teevad uue BASICu MITS-le; Bill Gates & Paul Allen asutavad „Micro- Soft “-i; Asutatakse Zilog
1976 01.04 Wozniak ja Jobs asutavad Apple Computer Company; 1977 Commodore PET(Personal Electronic Transactor) ilmub , see on üks esimestest personaal-arvutitest, tuli täies tükis ja oli koheselt kasutatav; APPLE II, esimene värvigraafikaga koos mänguga „Breakout“;
1979 Daniel Bricklin ja Robert Frankston teevad Visicalc-
79-80 USENET- varajane „veeb“:tekstiuudised See on hiiglaslik kogus uudisgruppe, tekstid liiguvad masinast masinasse
Symbolics founded 1980. Created special hardware for running LISP programs (mostly AI) efficiently .The whole system written in LISP. Another Lisp machine company created at the same time: LMI LISP machine died even faster than Symbolics.
1981 Adam Osborne – Esimene kaasaskantav arvuti OSBORNE I kaalus u. 11 Kg(„24 pounds) kasutas Z80 maksis 1,790$; Apollo arvuti esimene tööjaam Motorola 68000 põhjal; Silicon Graphics samuti Motorola 68000 põhjal, müüdi terminalideks; IBM 5150 personaalarvuti (PC); CGA graafikakaart 640x200 resolutsioon 16 värvi; Microsoft osta DOS-i Seattle Computer Producs-lt ja MS-DOS nimi tuleb; Novell Data Systems laseb välja Novel Data Systems Management computeri – see annab võimaluse võrgus jagada kõvaketast;Ashton Tate laseb välja dBase II – varajane andmebaasi programm; 1982 loodi firma SUN Microsystems(SUN= Stanford University Network )
1977 Relational Software Inc. (RSI - currently Oracle Corporation ) established: Ellison and Miner
1978 Oracle V1; 1980 Oracle V2; 1982 Oracle V3 released, Oracle became the first DBMS to run on mainframes, minicomputers and PC's. Code was written in C
1983 AT&T tutvustab Unix System V; AT&T Bell Labs disainib C++
1984 esitleb Steve Jobs Apple Macintosh
GNU projekt Richard Stallman(EI OLE UNIX) – tahtis anda operatsioonisüsteemile vabadust; MIT X- windows system
1985 C++ tõusis domineerivaks OOP-ks; 1987 GCC – põhiline C kompilaator UNIX-le, Stallmani poolt tehtud FSF(Free Software Foundation) GCC(algselt GNU C Compiler) on GNU Compiler Collection , Kompileerib: ;C++;Objective C; Fortran; Java ; Ada;Pascal
1988 Jobs asutab NeXT-i ;Pixari „Tin Toy“ esimene arvutipõhine multifilm ; Pixar on Jobsi poolt asutatud; Robert Morris ussitas viirusega ARPANET-i
1989 Intel 80486 prose koos i860 RISC coprosega ;Motorola 68040; Maxis SimCity uus mängude valdkond ( simulatsioon ); AOL – American Online network Apple II-le ja Macintoshile, hiljem 93 Microsoft, Commodore 64-le pakkus mängude, uudiste , chattimise, e-maili võimalusi läbi sissehelistava modemi(WWW ja HTML PUUDUVAD!!)
1989 progemise keel Python – Guido van Rossum; 1989-1990 FIDONET EESTIS; Andres Suitsu ja Tarmo Soodla 89 detsembri lõpus OPUS nimeline P.O.Box-;. 1990 WORLD WIDE WEB SÜNNIB HyperText Markup Language – Tim Berners -Lee; URL – Uniform Resource Locator; HTTP – HyperText Transfer Protocol ; 1990 Tampere tehnikaülikoolist laenuks saadud moodemi Robotics Courier V.32 abil panid Küberneerika Instituudi teadurid Aleksander Shmundak, Mari Kõpp ja Leonid Tomberg käima regulaarse ühenduse oma instituudi ja soome UNIXI-kasutajate seltsi (FUUG) masina vahel.
Küberneetika Instituudi arvuti helistas iga poole tunni tagant Soome arvutisse ja saatis edasi ning võttis vastu vahepeal saabunud e- teated (põhiliselt e-posti).
1991 Linus Torvalds Linux
1991 GSM võrgu algus
1992 jaanuar esimene GSM operaator Radiolinja Ab
1992Eesti Lipmaa organiseerib kahe kalli sateliidiotseliini TCP/IP jaoks rajamist. Märtsis pannakse Eestis käima tõeline internet - Andres Bauman, Jaak Lippmaa ning Toomas Kadarpik . Eestis hakkas toimima .ee
1993 Esimene avalik populaarne brauser NCSA Mosaic v1.0 ( NCSA=National Center for Supercomputing Applivations) 1994 – NCSA WWW- meeskonnast tekib Netscape James Clark asutab Mosaic Communications, hiljem nimetatakse ümber Netscape-ks;Mosaic Communications laseb välja Netscape Navigatori 1.0i; Asutajad : Clark ja Andeerssen GNU/Linux versioon 1.0 & freeware BSD-s;Linus Torvaldis laseb välja 1.0 Linux Kerneli BSD-s & Linux erinevad asjad, et luua UNIX-eid
PHP development began in 1994 when the Danish/Greenlandic programmer Rasmus Lerdorf initially created a set of Perl scripts he called "Personal Home Page Tools " to maintain his personal homepage..
1994Michael Widenius and David Axmark start work on the MySQL database.
05.10.1995 ilmub Eesti Päevalehe online number – Tanel Tammet, Marek Strandberg, Ott Köstner, Kalle Muuli.
01.12.1995 Postimees netis
1995Esimene täispikk multifilm 3d animatsioonidega Toy story; Sun tuleb välja portable Java keelega:James Gosling, Mike Sheridan,and Patrick Naughton
1995 Alta Vista esimene interneti otsingumootor
1996 Esimesed interneti pangad – Forekspank, Hoiupank, Hansapank kahtleb tänu Jüri Mõisale
1997 Arvutimale võidab- Deep Blue !!!
1997 alustab Google – Larry Page ja Sergey Brin
1998 Netscape muutub Mozillaks
1998 ilmub Red Hat Linux 5.2
1999 RIM laseb välja Blackberry ; Napster – looja Shawn Fanning
2000 Microsoft tutvustab C#; Trek Technology and IBM began selling the first USB flash drives commercially; Kazaa and FastTrack P2P systems were originally created and developed by Estonian programmers from BlueMoon Interactive (Ahti Heinla, Priit Kasesalu ning Jaan Tallinn); Wikipedia; iPod ; microsoftil valmib XBOX
2003 Apple avab iTunes poe; Skype muutub kõigile kättesaadavaks
2004 sotsialiseerumise aasta: MySpace, Orkut , Mark Zuckerberg Thefacebook, mis hilem muutus Facebook ; piltide jagamise koht Flickr , Gmail, Ubuntu , Firefox
2005 Google maps, youtube, eBay ostab Skype, Microsoftilt XBOX360
Ecki xComputer
Käsusüsteem sarnaneb väga esimeste päris-mikroprotsesoritega. Lihtsama arusaadavuse tõttu kasutab kahebaidiseid mälupesi (16 bitti ), mitte ühebaidiseid, nagu harilik arvuti. Mälu on 1024 pesa (1 K), seega 2 Kbaiti. Aadressi jaoks kasutusel 10 bitti. Esimestel koduarvutitel oli ka 4-16 Kbaiti (umbes sama hulk mälu) Olulist: protsessori sees on väike hulk spetsiaal-mälupesi (registrid) Tehteid saab teha ainult nende registrite vahel. Ei ole näiteks võimalik liita otse kahte mälus olevat arvu: enne
tuleb nad registritesse kopeerida, siis seal liita, siis
tulemusregistrist (nn akumulaator) mäll kirjutada. Koha, kust mälust loetakse/kirjutatakse näitab ADDR register . Koha, kust lugeda järgmine käsk, näitab PC (program counter) register. Kaks tsuklit uksteise sees:Valimine tsukkel suurendab igal ringil PC-d (program counterit), st igal ringil voetakse taidetav kask jargmisest malupesast. Sisemine tsukkel toimub iga kasu sees. Sisemise tsukli jooksul taidetakse kasu sisemisi pisi - samme . Uks pisisamm vastab mingile juhtmele voolu peale andmisele, mispeale kaivitub vastav loogika-ahel protessoris ja selle tulemus salvestatakse monda registrisse.Masina taktsagedus on see sagedus, kui tihti pisi-samme taidetakse. Iga jargmise pisi-sammu alustamise jaoks on masinas kell, mis annab kindla sagedusega impulsse. Pisisammu number saadakse nende impulsside kokkulugemisega. The X and Y registers hold two sixteen-bit binary numbers that are used as input by the ALU. The AC register is the accumulator. It is the CPU's " working memory" for its calculations. The FLAG register stores the " carry -out" bit produced when the
ALU adds two binary numbers.The ADDR register specifies a location in main memory. The PC register is the program counter. The PC specifies the location in memory that holds the next instruction to be executed. The IR is the instruction register. When the CPU fetches a
program instruction from main memory, this is where it puts it. The COUNT register counts off the steps in a fetch-and-execute cycle. It takes the CPU several steps to fetch and execute an instruction.
Hierarhia pistikutest progekeelteni
Esimene: programmeerimismeetod: kaablid ja pistikud
Teine: von Neumanni arhitektuur , programm malus
binaarkoodina:01011101 01001011 01010101 11010101 10101001 ....Lihtsam kirjutada hexas, ntx 4A FC 09 B2 ....
Kolmas: Esmane progekeel: assembler . Uks masinakask: tuupiliselt uks rida assembleri-programmi
Neljas: Harilik progekeel ehk nn korgkeel (fortran, basic, c, java,python jne jne).Harilikud valemid, if-then- else jne, a la x=2*y+sin(y);
Kõrgkeeled on erineva abstraktsusastmega:
 Masinalähedane ja ebamugav: Fortran, C (portaabel
assembler)
 Abstraktsem ja mugavam: Lisp, Ada, ML, Java, Python,
Peale programmeerimiskeelte on veel hulk muid keeli:
 Päringukeeled (SQL, RDQL, ....)
 Kujunduskeeled (HTML, PS, ...)
 Spetsifitseerimiskeeled (loogikakeeled, UML,)
On olemas kaks põhivarianti keeles X programmi täitmiseks. Kompileerimine: masinkoodis programm nimega kompilaator teisendab keeles X programmi masinkoodfailiks Y. Seejärel täidetakse saadud masinkoodis programm Y. Näide: C. Interpreteerimine: masinkoodis programm nimega interpretaator loeb sisse X keeles faili ja asub seda ridarealt täitma.Näide:vana BASIC
Just-in-time compilaator(TSI) – Java
Keelte erisused : kolm põhiasja Süntaks (kuidas kirjutatakse näiteks if .. then .. else ühes või teises keeles)
Semantika ehk tähendus (mida õigesti kirjutatud rogramm
tegelikult siis teeb) Teegid (libraries) (millised valmis programmijupid on selle keele jaoks kergesti kättesaadavad või kohe kaasa pandud)
Keeled: näited lisavõimalustest eri keeltes
Kiired bitioperatsioonid, otsepöördumine mälu kallale: C
Keerulisemad andmetüübid: listid, hash tabelid jne: Lisp, Scheme,Python Erikonstruktsioonid stringitöötluseks: Perl, PHP Objektid: C++, Java, C#, Python, Lisp Moodulid (enamasti ühendatud objektidega): C++, Java, C# Veatöötluse konstruktsioonid ( exceptions ): Python, Java, C# Prahikoristus: kasutamata andmed visatakse välja (Java, Python,Lisp, ...) Sisse-ehitatud tugi paralleelprogrammide jaoks: Java, C# Reaalaja-erivahendid: Ada “Templates” (programm tulemuse sees): PHP, JSP, Pyml Uute programmide konstrueerimine töö käigus: Lisp, Scheme Loogikareeglid: Prolog “ laisk ” viis funktsioone arvutada: Miranda, Hope , Haskell Pattern matching (viis funktsioone defineerida): ML, Haskell
OS-ide tüüpide puu
UNIX –kommerts( Solaris , AIX, HPUX, ..).MacOS X, iOS, (WebOS); vabavara (Linux, FreeBSD, NetBSD ,Android)
¬UNIX –Microsoft (Vista, Windows 7, Windows Phone);
¬MicroSoft (Vanad mobiilid :symbian, Palm OS)
UNIXi filosoofia väike on ilus  iga utiliit/teenus täidab ainult ühte funktsiooni  komponentide ehitus ja opsüsteemi vahendid võimaldavad kerget ja selge liidesega kombineerimist  keerulisemad teenused pannakse kokku lihtsamatest  tulemuseks on alternatiivsete lahenduste võimalus ja süsteemide mitmekihiline ehitus  kõik on fail
 failid, kataloogi, seadmed on ligipääsetavad sarnase liidesega  minimaalselt baasmõisteid, mis on võimalikult universaalsed
Arvuti mälus olevatel protsessidel on kolm põhiolekut: running, runnable, blocked
Operatsioonisüsteemi tuuma funktsioonid
 ressursside haldamine (mälu, protsessor, seadmed) protsesside haldamine  võrguliides ja võrguprotokollid  turvalisuse garanteerimine
Operatsioonisüsteemi muud funktsioonid
 kasutajate andmebaas  tarkvarahaldus kettaressursside haldus  monitooring
Algoritmilised (programeerimiskeeled)
 C, C++, Basic, COBOL, Java, Lisp, assembler ....
Kirjelduskeeled (spetsifitseerimiskeeled)
 HTML, RDF, XML, SQL, ...
Korraga mõlemat: loogika
Praktiline süntees:
 algoritmilised keeled manipuleerivad kirjelduskeele abil antavate objektidega, algoritmilise keele abil töödeldakse kirjeldusi näited: Javascript ja HTML., C ja SQL, ....
 Universaalne, välja arvatud tippkiirust nõudvad või operatsioonisüsteemi- rakendused : Java
 Maksimaalset kiirust nõudvad rakendused,
süsteemprogrammeerimine: C, C++
 Windowsi rakenduste programmeerimine: C#, VisualBasic, C,Java, ...
 Brauseri programmeerimine: Javascript, (Flash, Java)
 Serveri programmeerimine: PHP, Python, Java, Perl, Ruby, C, ..
 Spetsiifilised rakendused: vastavalt vajadusele
Versioonikontroll (CVS, subversion, git jne)
IP protokoll on kokkulepe, et kuidas infot saata ja sellest aru saada tuleb.  IP protokoll lubab saata ainult väikeseid tekstijuppe.  Iga tekstijupi ette pannakse lisainfo (päis ehk header), mis ütleb, et:  kuhu see tekst siis saata tuleb (IP aadress)  kust tekst tuli ( saatja IP aadress)  Hulga lisainfot ka veel; * TCP/IP pere tööhobune  RFC 791
 Garanteerib marsruutimise, st minemise õiges suunas  Mitteusaldusväärne - ei taga kohalejõudmist  Kui sisendpuhver on täis, siis ignoreerib  Ei loo kanalit iga datagrammi käsitletakse sõltumatult IP aadress 4 baiti (32bitti) Kaks põhi-protokolli, mis kasutavad IP-d.
 UDP ( user datagram protocol). Ei kontrollita, kas info jõudis pärale.
 TCP (transfer control protocol). Toimub kontroll.
Pordid on kanalid, mille kaudu arvuti suhtleb interneti ja teiste arvutitega
OSI mudeli kihid  Liides (interface) Sama süsteemi eri kihtide suhtlusviis omavahel Protokoll (protocol) Eri süsteemide samade kihtide suhtlusviis omavahel Interneti rakenduste oma protokollid ,tüüpiliselt eraldi Rakendusprogrammides (HTTP,SMTP,FTP,DNS,NFS) “Interneti”põhiosa, reeglina opsüsteemi sisse ehitatud (TCP,UDP,IP), Kohtvõrk,moodemvms, tüüpiliselt opsüsteemi laetavate kaardidraiveritega (Ethernet, SLIP )
HTTP on omaette protokoll, mida kasutatakse
veebilehtede , piltide, tekstifailide, zip failide jne jne saatmiseks veebiserveri ja brauseri vahel
HTTP ei ole ehitatud “biti või baidi” tasemel, vaid teksti ridade kaupa: päis, tühi rida, tekstiread
Rekursiivne – millegi kordamine viitega iseendale või enesesarnaselt foo calls foo: * int foo(int x)
Salesman travel - 6 linna puhul 5*4*3*2*1=120 erinevat teed(N-1)!
Reaalarvude hulk on suurem (võimsam) kui positiivsete täisarvude hulk. Reaalarvude hulk on suurem (võimsam) kui täisarvude hulk.
N: 0 1 -1 2 -2 3 -3 4 -4 …
Z: 0 1 2 3 4 5 6 7 8 … Tegelikult on murdarvud vs pos täisarvud üksküheses vastavuses Cantori teoreem ütleb üldisemalt, et mingi hulga H kõigi alamhulkade hulk on suurema võimsusega kui see hulk H.
GNU ideoloogia: vabadus: primaarne on tarkvara vabadus, sekundaarne tasuta kättesaadavus  ausus: ausam on kasutada vabavara kui piraatkopeerida
 teadmiste vabadus: teadmised, tarkvara tahab olla vaba,on loomu poolest vaba - teadmiste ja tarkvara kopeerimine laiendab ühiskonna majanduslikku võimsust, kaotajaid (rumalamaks jääjaid) pole
 raha saab teenida ka tarkvara toetades ja installeerides ja levitades  tellitud täiustusi ja modifikatsioone ehitades ehitades sellist vabavara, mida klient soovib motivatsioon senistes kogustes tarkvara luua väheneb?  vastuargument : programmeerimine on põnev vastuargument: ehk polegi meil nii palju kallilt makstud programmiste vaja? vastuargument: vabanenud programmeerija-te kaadersaab teha uusi, senisest keerulisemat softi, mille jaoks seni aega ega ressurssi ei jätkunud
fact 3
==> 3 * fact (3 - 1) - ==> 3 * fact 2 ==> 3 * (2 * fact (2 - 1))
==> 3 * (2 * fact 1) ==> 3 * (2 * (1 * fact (1 - 1))) ==> 3 * (2 * (1 * fact 0)) ==> 3 * (2 * (1 * 1)) ==> 6
Sun Sparc’i assembler
_sumto:
mov %o0,%g3
mov 0, %o0
cmp %o0,%g3
bg L3
mov 0, %g2
add %o0,%g2,%o0
L5: add %g2,1 ,%g2
cmp %g2,%g3
ble,a L5
add %o0,%g2,%o0
L3: retl
nop
MIPS -I (SGI spinoff) assembleris
sumto:
li $3, 0
li $2, 0
blt $4, $0, L3
L5: addu $3, $3, $2
addu $2, $2, 1
ble $2, $4, L5
L3: move $2, $3
Jr $31
Intel 386, 486, Pentium
_sumto:
pushl %ebp
movl %esp,%ebp
movl 8(%ebp),%ecx
xorl %eax,%eax
xorl %edx,%edx
cmpl %ecx,%eax
. align 2
L5: addl %edx,%eax
incl %edx
cmpl %ecx,%edx
L3: eave
ret
FORTRAN
INTEGER FUNCTI0N sumto(n)
isum = 0
DO i 10 = 0,n
isum = isum + i
10 CONTINUE
sumto = isum
RETURN
END
COBOL
PROCEDURE SUMTO USING N, Answer .
Begin .
PERFORM VARYING LoopCount FROM 0 BY 1
UNTIL LoopCount GREATER THAN N
MULTIPLY Answer BY LoopCount GIVING Answer.
END-PERFORM.
EXIT PROGRAM
LISP
(defun sumto (n)
(if (= 0 n)
0
(+ n (sumto (- n 1))) ))
C (ja C++ ja Java ja C#)
int sumto(int n) {
int i,sum = 0;
for(i=0; i 10 x) #t #f) )
(define (every? fn lst)
(if ( pair ? lst)
(if (fn (car lst))
(every? fn (cdr lst))
#f)
#t))
(every? good ? ‘(10 40 50 2 100))