Laboratoorne töö nr. 4 TUTVUMINE ELEKTROMAGNETILISTE RELEEDEGA Töö eesmärgiks on tutvumine vahelduv- ja alalisvoolu releede ehituse, töö põhimõtte ja parameetritega. Üldandmeid. Releeks nimetatakse automaatikaelementi, mis mingi füüsika lise või keemilise suuruse (sisendsuuruse: rõhu, elektrivoolu vm.) mõjul muudab hüp peliselt olukorda juhitavas vooluringis (relee suleb või avab kontakti, relee kontaktide asend, siin väljundsuurus, muutub hüppeliselt). Releesid võib liigitada mitmesuguste tunnuste põhjal
1938, Shannon'i magistritöö sidus: Boole algebra. Elektrilülitid ja -skeemid. Bitid ja info kodeerimise. Info otsimise algoritmid 1978 VAX11/780 , inteli 8086 1939-1942 Atanasoff. esimene elektronarvuti? 1979 Motorola 68000, USENET 1941-1944:Konrad Zuse. Z3, Z4. Releedega digitaalarvuti 1980 esimene hdd mikroarvutitele(Seagate), QDOS 1948 Esimene transistor(Shockley) 1981 IBM PC, 32000 - esimene 32-bit prose (National Semiconductor), loodi SUN ja Compaq 1950 ERA 1101
Gottfried Wilhem Leibniz · 1671 leiutas arvutusmasina, mis oskas + -/ * · Leibniz pakkus välja kahendarvutuse Charles Babbage · 1822 automaatselt töötava arvuti idee · Kasutas mõisteid store (andmete hoidmine) mill (andmete töötlemine) Charles Babbage · Difference Engine, jäi pooleli · Analytic Engine Hermann Hollerith · 1884 leiutas perfokaartide sorteerimise seadme Hollerith'i firmast tekkis IBM Hermann Hollerith · Hollerith'i laud Konrad Zuse · Leiutas releedega digitaalarvuti Konrad Zuse · 1936-1938 Z1, ehitatud vanemate kodus · ... · 1941 Z3 Z1-Z3 hävisid pommitabamustega · ... Z4 Howard Aiken · 1944 Mark1 · elektromehhaaniline arvuti · esimene programmeeritav arvuti ameerikas · Suutis arvutada 23 kohaliste arvudega +- 0,3 sek * 4 sek / 10 sek John Mauchly, Presper Eckert · 1943 1945 loodi ENIAC · Puhtalt elektrooniline arvuti · Ümberprogrammeerimiseks tõsteti juhtmed teise ühendusse · Suutis arvutada 20 kohaliste arvudega
Skeemide lugemise hõlbustamiseks kasutatakse skeemielementide tähiseid. Skeemielementide tähised koosnevad ladina tähtedest ja numbritest, mis kirjutatakse ilma vahedeta üksteise järele ühes reas. Elemendi liigitähis on üldjuhul ühetäheline, kuid täpsustatud tähis koosneb mitmest tähest. Relee (abikontaktor) on juhtimis- ja signali-satsiooniahelates kasutatav lülitusaparaat. Relees on mitu abikontaktide rühma. Releedega saab lülitada alalis- ja vahelduv-vooluahelaid, mille vool on kuni 10A. Jõuahel on elektriahel, mis ühendab tarbijat pingeallikaga. Jõuahela vool võib olla amprist kiloampriteni. Abiahel on elektriahel, kuhu ühendatakse juhtimis- ja signalisatsioonielemendid. Abiahel võib olla jõuahelast erineva pinge liigi ja suurusega. Abiahela vool on kordades jõuahela voolust väiksem, s.t. väikese vooluga juhime suuri voole.
1935-1937 Turingi masin1936: Churchi lambda-arvutus.1930-1935-1937 Vannevar Bush MIT:dif. Võrrandite lahendamiseks(100t,tuhanded releed,150 mootorit,2000lampi). 1889-1951Ludwig Wittgenstein. 1938, Shannon'i magistritöö sidus: Boole algebra. Elektrilülitid ja -skeemid. Bitid ja info kodeerimise. Info otsimise algoritmid.1939-1942 Atanasoff. esimene elektronarvuti?1939-44 Mark I (Aiken) IBMi elektriline(releed)digitaalne arvuti(5t).1941-1944:Konrad Zuse. Z3, Z4. Releedega digitaalarvuti.1948 I transistor(Shockley)- müüma hakkas Bell Corp.1949 - Maurice Wilkes koostas EDSAC, the first practical stored-program computer, at Cambridge University.1950 ERA 1101(I kommerts comp);ALGOL 58/60: Hoare, Perlis, Dijkstra, Kurtz, ..., Kotli;BCPL derivative of ALGOL (Strachey);B simplified derivative of BCPL (Ken Thompson);C derivative of B (Dennis & Ritchie).1952 - Nixdorf Computer Corp, liitus 1990 Siemensiga.
Claude SHANNON - MIT, 1938, Shannon'i magistritöö sidus:, Boole algebra, manual, game paddles, A/C powercord, and cassette tape with the computer Elektrilülitid ja -skeemid , Bitid ja info kodeerimine, Info otsimise algoritmid game "Breakout. Konrad Zuse - Programmeeritavate arvutite pioneer saksamaalt , 1936-38: Z1: 1979 - Harvard MBA candidate Daniel Bricklin and programmer Robert puhtmehaaniline , 1938: Z2: rehkendus releedega , 1941: Z3 perfolindiga, Frankston developed VisiCalc, the program that made a business machine of universaalselt programmeeritav , 1944-50: Z4: kommertsiaalne digitaalarvuti the personal computer, for the Apple II Zürichi tehnikaülikoolile: Releedega rehkendus , Mehaaniline mälu , 1950-1967: 1979 , Apple II Plus Z5 ..
Elektriltilitid ja -skeemid , Bitid ja ihfo kodeerimine. lnfo otsimise algoritmid '1979 - Haruard MBA candidate Daniel Bdcldin and programher Robert Konrad Zu6e - Programmeeritavate aruutite pioneer saksamaalt , 193&38: Z1: puhtmehaanilihe , 1938: 22: rehkendus releedega , 1941; 23 pelfolindiga' Frankston develoFd VisiCalc, the program that made a business machihe of l9fl-l - csimcne IIIACINTOSH, GNU, r'indrrys 1.0 univer6aalselt programmeritav . 1944-50: 24: kommertsiealne digitaalarvtrti lhe personal computer, td the Apple ll Zlrichi tehnikauiikoolile: Releedega rehkehdu6
Peale visuaalse kontrolli plaat läheb konveieri peal pikklikku jooteahju, jooteahi koosneb kolmest tsoonist eelsoojendus( 25 150 C), jootmine ( pidev 250 C) ja jahutus (250 50 C). Ahi on konvektiivne Õhk aetakse laiali üleval olevate ventilaatoritega, et temperatuur oleks tsoonides ühtlane. Ahjus on veejahutus mida juhivad 3 releed sisse/välja, väikevool, suur vool. Üleüldiselt ahi on digitaalne. Ahi on ühendatud kontrolleritega siemens ja digitaalsete releedega ning see kõik on kooskõlas arvutiga, seega arvutist näeb kõike mis toimub ahjus. Komponentide pealekandmismasina ehitus ja tehnilised parameetrid CPP ehk komponentide pealekandmismasin on 1 meeter pikk ja 2,3x1,3 meetrit lai(Joonis 1.) Masin koosneb: · Korpusest · Lisakaalust 1 tonn, et töö ajal nihkumist ei toimuks · Sisekonveierist · Kahest CPP peast (Joonis 2) · Feederist (Sõnast `Feed' ehk Toitma,`toidab' komponendid masinasse) (Joonis 3)
2002 sügis oli see Võrgusüsteemide).Kommertsrakendused elektriline(releed)digitaalne arvuti(5t). 1139!2000-2002 olid nii NASDQ kui DOW pidevalt Laiatarberakendused(Opsüsteemid, draiverid langenud. Analoogia eestis: börsimull 1997.2003: jms;Tekstiredaktorid, brauserid, epost; Üldised 1941-1944:Konrad Zuse. Z3, Z4. Releedega võrgurakendused: google, youtube, skype; börsilangus lõppes, algas harilik kasv. mängud, progemisvahendid), Erirakendused digitaalarvuti. 1999-2007: olulised asjad kümnendil:Vabavara (Pangarakendused, telekomirakendused;Reaalsed
Netscape(clark,Andreessen)brauser massidesse. jms.Tarkvara: Programmid ja andmed. Programm ka ilma opsüsteemita. Sel juhul:oleks iga on jada instruktsioon.Algoritm on täpne samm- programmi tegemine palju raskem kui opsüsteemi 1941-1944:Konrad Zuse. Z3, Z4. Releedega sammuline, kuid mitte tingimata formaalne juhend olemasolu korral.kasutajate jaoks näeks eri 1995 – Eesti Päevaleht ja postimees internetis programmid väga eri moodi välja. Mida digitaalarvuti
signalisatsiooniahel Jõuahel on elektriahel, mis ühendab tarbijat pingeallikaga. jõuahela vool võib olla A kuni kA Abiahel on elektriahel, kuhu ühendatakse juhtimis, ohutus ja signalisatsioonielemendid abiahel võib olla jõuahelast erineva pinge liigi ja suurusega. abiahela vool on kordades jõuahela voolust väiksem st väikese vooluga juhitakse suuri voole Relee on juhtimis ja sigalisatsiooniahelas kasutatav lülitusaparaat relees on mitu abikontaktide rühma releedega saab lülitada alalis ja vahelduvvooluahelaid väikeste vooludega (6A-10 A- 16A)Relee tööpõhimõte lülitab voolu ringi Magnetkäiviti juhtimine kontaktorkäiviti käsitsi juhtimine toimub surunuppude abil, mis ennistavad vedru mõjul sõrme eemaldumisel nupust ennistuvad- algasendi taastab käsitsi lülitatavatest elementidest on laialdaselt kasutusel veel mitmesuguseid iseennistuvad kang, hoob, teekonna jms lülitid. Iseennistav surunupplüliti
CLAUDE SHANNON Oli ameerika matemaatik, elektroonik ja kodeerija, keda tuntakse kui informatsiooniteooria isa. MIT, 1938, Shannon'i magistritöö sidus: Boole algebra , Elektrilülitid ja -skeemid, Bitid ja info kodeerimine, Info otsimise algoritmid, tema töö näitas, et elektroonikaseadmed suudavad kahendmuutujate abiga sooritada mistahes loogika- või arvulise tehte. ZUSE ARVUTID KONRAD ZUSE Programmeeritavate arvutite pioneer saksamaalt 1936-38: Z1: puhtmehaaniline 1938: Z2: rehkendus releedega 4 1941: Z3 perfolindiga, universaalselt programmeeritav 1944-50: Z4: kommertsiaalne digitaalarvuti Zürichi tehnikaülikoolile: Releedega rehkendus , Mehaaniline mälu 1950-1967: Z5 ... Z64 1967 aastaks oli ehitanud 251 arvutit, siis sattus rahalistesse raskustesse ja müüs firma SIEMENSile. JOHN VINCENT ATANSOFF 1939-1942: esimene elektronarvuti?
tegelikult polnud võimalik kõike arvutada) Claude Shannon mõtles välja info kodeerimise tehnoloogia (kuidas saada arvud bittideks 0 ja 1). MIT, 1938, Shannon’i magistritöö sidus: Boole algebra, Elektrilülitid ja -skeemid, Bitid ja info kodeerimine, Info otsimise algoritmid. Zuse tegi esimese programmeeritava arvuti, Z2 oli täiesti programmeeritav, Z1 polnud. Konrad Zuse. Programmeeritavate arvutite pioneer saksamaalt. 1936-38: Z1: puhtmehaaniline 1938: Z2: rehkendus releedega. 1941: Z3 perfolindiga, universaalselt programmeeritav. 1944-50: Z4: kommertsiaalne digitaalarvuti Zürichi tehnikaülikoolile: Releedega rehkendus Mehaaniline mälu. 1950-1967: Z5 ... Z64 By 1967, the Zuse KG had built a total of 251 computers. Due to financial problems, the company was then sold to Siemens. Saksa krüptomasinad : mehaanilised, krüpteerisid tekste 2 MS ajal Enigma: alates 1920 aastatest. Lorenz SZ 40 and SZ 42 Geheimfernschreiber: Saksa lennu- ja merevägi
Loogika (lausearvutuse) alused 1847-1854 Perfolint - Wheatstone 1857 Frege loob kaasaegse predikaatarvutuse - 1879 Herman Hollerith perfokaartidega masin USA rahvaloenduse andmete töötlemiseks 1890, sellest firmast tekkis IBM Vaakumtoru - 1906, Lee Deforest Artikkel Turingi masinast: universaalsus, mittelahenduvus 1935-1937 Churchi lambda-arvutus, Churchi tees. - 1936,universaalsus, mittelahenduvus Z1 1936 , Konrad Zuse mehhaaniline arvuti MARK I 1939-1944, Harvardi elektriline(releedega) digitaalne arvuti ABC computer 1939-1942 , Atanasoff-Berry esimene elektronarvuti Esimene transistor - 1947 EDSAC 1949, esimene praktiline stored-program arvuti, programmid olid aukudega peberiribadel ERA 1101 1950 ESIMENE KOMMERTS-TOOTMISES ARVUTI, hoidis bitte magneetilises trumlis, lõpuks suutsid kuni 4000 sõna hoida UNIVAC I 1951 Esimene kommerts-tootmises arvutis, mis äratas suurt tähelepanu, 46 masinat müüdi, 1 million dollarit tükk, Remington Rand tootis
masin USA rahvaloenduse andmete töötlemiseks Hollerith'i firmast tekkis IBM Vaakumtoru 1906 Le e Deforest Georg Cantor (1845-1918) hulgateooria rajaja, matemaatika alused lõid kõikuma, avastas paradokse matemaatikas 1935-1937: artikkel Turingi masinast: universaalsus, mittelahenduvus 1936: Churchi lambda-arvutus, Churchi tees.universaalsus, mittelahenduvus Konrad Zuse Programmeeritavate arvutite pioneer saksamaalt 1936-38: Z1: puhtmehaaniline 1938: Z2: rehkendus releedega 1941: Z3 maailma esimene programmeeritav digitaalarvuti 1944-50: Z4: kommertsiaalne digitaalarvuti John Vincent Atanasoff 1939-1942: esimene elektronarvuti Enigma: alates 1920 aastatest Lorenz SZ 40 and SZ 42 ja eheimfernschreiber: Saksa lennu ja merevägi Colossus Londonis 1943: saksa allveelaevade salakirja dekodeerimiseks,Alan Turing. Lorenz-sakslaste krüpteerimismasin Howard Aiken IBM'i elektriline (releed) digitaalne arvuti MARK I 1939-1944
mittekontrollitavad ja mõttetud. Claude Shannon MIT, 1938, Shannon’i magistritöö sidus: Boole algebra Elektrilülitid ja -skeemid Bitid ja info kodeerimine Info otsimise algoritmid Konrad Zuse Programmeeritavate arvutite pioneer saksamaalt 1936-38: Z1: puhtmehaaniline 1938: Z2: rehkendus releedega 1941: Z3 perfolindiga, universaalselt programmeeritav 1944-50: Z4: kommertsiaalne digitaalarvuti Zürichi tehnikaülikoolile: Releedega rehkendus Mehaaniline mälu 1950-1967: Z5 ... Z64 By 1967, the Zuse KG had built a total of 251 computers. Due to financial problems, the company was then sold to Siemens. John Vincent Atanasoff 1939-1942: esimene elektronarvuti?
Regulaator WIR(s) WB(s) WR=WIRWB Lineaarsed reguleerimisseadused realiseeritakse pidevatoimelistel regulaatoritel, kusjuures regulaatori pidev toime ei taga veel lineaarsust. Need pole kattuvad mõisted. Positsioonreguleerimine teostatakse releedega. Releetoimeline kahepositsiooniline (binaarne) regulaator. Kahepositsioonilisel e. binaarregulaatoril on kaks olekut (lahti, kinni), mis vastavad 100 % või 0 % signaalile. Reguleerimisel toimub reguleeritava suuruse võnkumine sätteväärtuse ümber. Võnkumise amplituud ja periood on seda suuremad, mida suurem on süsteemi hilistusaja ja ajakonstandi T suhe. Niisuguseid regulaatoreid kasutatakse peamiselt lihtsates temperatuuri reguleerimise süsteemides, nagu elektriküttekehad, -ahjud,
Metafüüsilised väited, mis ei lange punktide 1 ja 2 alla, on sisutud. Kõik moraali, esteetikat ja religiooni käsitlevad väited on mittekontrollitavad ja mõttetud. Claude Shannon MIT, 1938, Shannon’i magistritöö sidus: Boole algebra, Elektrilülitid ja -skeemid, Bitid ja info kodeerimise, Info otsimise algoritmid. Atanasoff’i arvuti - John Vincent Atanasoff, 1939-1942: esimene elektronarvuti? Zuse arvuti - Konrad Zuse; 1941-1944: Z3, Z4; Releedega digitaalarvuti. 1936-1938 Z1 Esimene programmeeritav, kahendarvudega masin. Mehaaniline arvuti: metall-lehed, hoovad, elektrimootor. Colossus vs Geheimfernschreiber Londonis 1943: saksa allveelaevade salakirja dekodeerimiseks: 1800 elektronlampi Ideoloogia ja matemaatika töötas välja Alan Turing, kes varem juhtis lihtsama ENIGMA dekodeerimist. Mark I - Howard Aiken, IBM’i elektriline (releed) digitaalne arvuti MARK I, 1939-1944, 750.000 komponenti, 5 tonni. Loeng 3