Võrdlus Google Chrome'i , Mozilla Firefox'i ja Opera vahel Ma nüüd ei teagi , et kuidas neid võrrelda, aga eks ma proovin :) , Kui me vaataksime brausereid keelte järgi, siis oleks parim brauser Mozilla, sest seda on võimalik 86s keeles kasutada. Aga tegelikult pole halvad ka Google Chrome ja Opera, kus kummagil on 50 keelt. Chrome on neist brauseritest minu arvates sellepärast natukene parem, et seal ei pea kasutama "küpsiseid" nagu on Mozillal. Chrome pakub variante, et kas käivitada seekord soovitud lehekülg või laadida alla sobiv vidin. Opera plusse ja miinuseid ma ei oskagi nimetada, sest ma ei ole ise kordagi seda brauserit kasutanud. Mozilla miinusteks on minu arvates need
Tartu Kivilinna gümnaasium Uku Volke Chrome'ist üldiselt Chrome on Google' i veebibrauser, mis panustab lihtsusele, kasutamismugavusele ja kiirusele. · Alternatiivsetest brauseritest on populaarseimad Internet Explorer ja Firefox · Chrome on vabavara ja seda saab alla laadida aadressilt http://www.google.com/chrome Milleks Chrome? · Kui Chrome 2008. a suvel turule tuli, heideti talle ette sagedast hangumist ja võimetust järjehoidjaid teistest brauseritest üle tuua, tänaseks on need probleemid lahendatud. · Graafikul on näha, et kaheksat vahelehte laeb Chrome kuni 2 korda kiiremini kui teised. Alustamine Chrome'is Vahelehed Uus vaheleht Aadressiriba, mis toimib ka vaikimisi otsingumootorina Nende kahe ikooni taha on peidetud kõik...
SundspiderKraken Browsermark Peacekeeper Google Chrome 1255.9 6763.3 2408 1256 Dolphin Browser 907.4 9610.6 836 938 Mozilla Firefox 878.3 5256.9 1852 1469 Naked Browser 1081.7 8058.6 2275 1321 Opera Browser 1122.4 5472.4 2431 1323 Puffin Browser 149.5 1633.1 2364 5349 UC Browser 726.8 6364.6 1654 1497
........................................................................19 Lisa 9..................................................................................................................................................20 1.Sissejuhatus Mina valisin oma Uurimustöö teemaks,vabavara programmi ja interneti brauseri: Google Chrome.Põhjus miks ma just selle programmi valisin oli see, et seda kasutan ma ka ise igapäevaselt. Ja ta on minu arvates kindlalt kiirem kui Internet Explorer ja Mozilla Firefox. 2.Google Chrome-i Ajalugu 6.aastat, oli Google tegevdirektor Eric Schmidt vastu, ideele luua uus interneti brauser. Kuna sellel ajal oli Google väike firma ja polnud vajatust astuda brauserite sõtta.Kuid pärast asutajaliikmete Sergey Brin ja Larry Page palkas Mozilla Firefoks mitu uut arendajat. Kelle käe läbi loodi uus veebi brauser Chrome. Schmidt tunnistas, et ´´see oli hea idee ja nüüd ma muudan meelt´´. 2.1 Teade Esimene välja lase toimus 3. septembril aastal 2008
Koolitööks vajaliku info saamiseks kasutab Internetti 6 poissi. Kolm poissi tegelevad blogimisega. Üks poiss lisas, et vaatab Internetis pornot. Mängimisega tegeleb 3 tüdrukut. Kõik tüdrukud suhtlevad neti kaudu. Info hankimiseks kasutab Internetti 5 tüdrukut. Ainult üks tüdruk blogib Internetis. 15 Üldiselt meeldib poistele Internetis rohkem mängida ja tüdrukutele suhelda. 3. Millist veebibrauserit kasutad? Mozilla Firefoxi kasutab 5 poissi. Internet Explorerile on truuks jäänud 6 poissi. Google Chrome kasutab 5 poissi. Operat ja Safarit kasutab üks poiss. Mozilla Firefoxi kasutab 7 tüdrukut. Internet Explorerit kasutab 3 tüdrukut. Google Chrome kasutab 3 tüdrukut. 16 Paljud õpilased kasutavad küll mitut brauserit, aga poised kasutavad rohkem Internet Explorerit ja tüdrukud Mozilla Firefoxi. 4. Mis ajal oled põhiliselt Internetis?
· Windows 2000
· Windows XP
· Windows Server 2003
· Windows Vista
· Windows 7
Recommended Hardware
· Pentium 4 or newer processor that supports SSE2
· 512MB of RAM
· 200MB of hard drive space
·
2. Salvestatud veebiaadresside ja brauseri sätete üleviimine teise programmi (teise
arvutisse)
Xp C:Documents and Settings
wikipedia.org/wiki/Software 5. http://www.libraryjournal.com/articles/images/LJ/20081119/mac%20icon.jpg 6. http://www.mygrid.org.uk/files/logos/windows_logo.jpg 7. http://www.breakitdownblog.com/wp-content/uploads/2009/04/linux-penguin-tux.jpg 5 Lisa 1: Antud programmide jaotus Ülesandeks oli ära jagada järgmised programmid tema kasutusala järgi (süsteemitarkvara ja hooldustarkvara, rakendustarkvara, viirused ja pahalased) - Mozilla Firefox, Mandriva Linux, AdAware, Microsoct Word, Melissa, F-secure, Open Office Calc, Windows Media Player, Bobbit Virus, Trojan.Bytesize, Microsoft Windows 2000, Internet Explorer, Minesweeper, Windows Vista, SpyBot, CIH Jaotus: Süsteemi- ja hooldustarkvara Rakendustarkvara Viirused ja pahalased AdAware Mozilla Firefox Melissa F-Secure Microsoft Word Bobbit Virus
Brauserid Google Chrome 2008 Mitu protsessi Automaatsed uuendused Omnikast PDF-lugeja Mozilla Firefox 2004 Avatud lähtekood Laiendused RSS’i tugi Do Not Track Internet Explorer 1995 OSiga kaasas Hüpikakende blokeerija Apple Safari 2003 Privaatne veebilehitsemine Opera 1996 Vahekaardid Speed Dial Opera Mini Opera Link Allikad http://en.wikipedia.org/wiki/Goo gle_Chrome http://en.wikipedia.org/wiki/Firefo x http://en.wikipedia.org/wiki/Inter net_Explorer http://en.wikipedia.org/wiki/Safa ri_(web_browser) http://en
Selle abil saame vaadata ja kasutada veebis või kohtvõrgus paiknevaid andmeid: pilte, tekste ja muud informatsiooni. Selle kasutamist nimetatakse ka internetis surfamiseks. Esimene veebilehitseja lõi 1990. Aastal Tim Berners-Lee ja see kandis nime WorldWideWeb. (vaata lisaks tabel 2) Veebilehitsejaid on mitmesuguseid ja nende tööpõhimõtted on samuti erinevad. Enimlevinud veebibrauserid: · Internet Explorer · Google Chrome · Mozilla Firefox · Safari · Opera Tabel 2. Brauserite andmed (praeguste versioonide juures ainult stabiilsed versioonid) Brauser Esmane väljalase Praegune versioon Operatsioonisüsteem Internet Explorer 16.08.1995 10.0 Microsoft Windows Microsoft Windows
Sandisk Cruizer Titanium on suunatud tarbijale kes hindab kiirust, stiilsust ja mugavust. Sandisk Cruizer Titanium on valmistatud vastupidavast materjalist. Tema korpus on valmistatud metallist. On purunemis- ja veekindel. Väike, mugav , ergonoomiline, hõlpsasti käsitletav- ühe nupule vajutusega ilmub nähtavale USB otsik. Omab ainulaatset U3 Smart tehnoloogiat, mis võimaldab kasutada programme otse mälupulgalt neid eelnevalt arvutisse installeerimata. Nagu Mozilla Firefox, Outlook, skype ning teised tuntud programmid. On esimene High- Speed mälupulk maailmas. Kirjutamiskaitsega Võimalus kaitsta oma faile salasõnaga. Keegi peale teie neile failidele ligi ei pääse. Omab sisseehitatud viirusekaitset Mahutab kuni 16GB dokumente, ettekandeid, fotosid, videoklippe. Kompaktne, lihtne hoida taskus, kotis, võib kasutada kaelas ja võtmehoidjana. Sandisk Cruzer Titanium saab ühendada kõigi digitaalseadmetega mis varustatud USB pesaga
programmide juhtimisega, jaotab arvuti ressursse erinevate käivitatud programmide vahel. Operatsioonisüsteem on vahekiht rakendusprogrammide ja riistvara vahel. Kogu muu tarkvara sõltub operatsioonisüsteemist, mitte otseselt riistvarast. Rakendustarkvara Üldjuhul kõik ülejäänud programmid, mis arvutis asuvad: Tekstitöötlus (MS word, OpenOffice.org Writer) Tabeltöötlus (MS Excel, OpenOffice.org Calc) Graafikapaketid (CorelDraw, GIMP) Veebilehitseja (Internet explorer, Mozilla firefox) Multimeediapleier (Winamp, BSPlayer) Suhtlustarkvara (MSN Messenger, aMSN, Gaim) Arvutimängud (Helbreath, GTA, CounterStrike) Sarnase sisuga tarkvara võib olla koondatud nn. tarkvarapakettidesse äritrikk, lihtsam turustada. Erinevad operatsioonisüsteemid Windows: Windows 3.1;Windows 9x;Windows NT; Windows ME; Windows XP;Windows Vista Muud: MS-DOS, Linux, MacOS, Solaris, OS/2 jpt. Kasutajaliidesed: Vahend, mille abil kasutaja suhtleb programmiga
See tähendab, et teavik lisatakse automaatselt kasutaja estrisse laenutatud teavikute nimistusse Tarkvara Andmebaas – vaja on tarkvara, mis suudab hallata süsteemi erinevaid andmebaase: estri kasutajate andmebaas töötajate andmebaas teavikute andmebaas Veebilehitseja - E-kataloogi kasutamiseks on vajalik veebilehitseja olemasolu (nt Internet Explorer, Google Chrome, Mozilla Firefox jne), sellega koos JavaScript Tugiressursid Abilink – peab leiduma estri leheküljel, kust kasutaja saab informatsiooni, kuidas kasutada antud lehekülge ja mida e-kataloog Ester võimaldab Keelevalik – eesti keelt mitte kõnelevad inimesed saavad samuti e- kataloogi kasutada, kuna on olemas võimalus vaadata lehekülge inglise keeles Koolitused töötajatele – raamatukogutöötajad oskaksid süsteemi kiirelt ja
Tegutseja: Töötaja Eeltingimused: Hooldustöö arve on süsteemi salvestatud. Põhistsenaarium: Töötaja valib menüüst “Arved”, sisestab arve numbri ning vajutab otsingu nupule. Avab arve ning vajutab kustutamise nupule. Järeltingimused: Olemasolev hooldustöö arve on süsteemist kustutatud ja töötajale kuvatakse tühi leht. 2.2 Mittefunktsionaalsed nõuded süsteemile Kasutusjuhu ID: MF1 Kasutusjuht: Erply programm on kasutatav veebilehitsejates Chrome 53.0.2785.143, Mozilla Firefox 49.0.1 ja Safari 10.0 Tegutseja: Töötaja Eeltingimused: Töötaja arvutisse on installeeritud Chrome, Mozilla Firefox ja Safari veebilehitseja. Põhistsenaarium: Töötaja saab avada kassasüsteemi erinevates veebilehitsejates. Järeltingimused: Chrome, Mozilla Firefox ja Safari veebilehitsejates kuvatakse süsteemi ühtemoodi ja seda saab kasutada. Kasutusjuhu ID: MF2 Kasutusjuht: 10 töötaja samaaegne süsteemi kasutamine Tegutseja: Töötaja
and eating bamboo. Ho w r e d p a n d a s go t t he i r na me ? The red panda has a catlike face. This has earned them a name "firecolored cat." The name "panda" comes from the Nepalese word poonya, which means "eater of bamboo." Some f a c t s a b ou t r e d pa nd a s o Over the winter red pandas often lose up to 15% of their body weight. They live 8 to 14 years in the wild. o They are not bears. o o There are a red panda on Mozilla Firefox's logo and it's name is taken from red panda's name too. They are quite rare. o Us e d l i t e r a t u r e http://en.wikipedia.org/wiki/Red_panda o o http://animals.nationalgeographic.com/animals/mammals/red- panda/ http://www.globio.org/glossopedia/article.aspx?art_id=13 o http://redpandanetwork.org/red_panda/about-the-red-panda/ o http://www.thejunglestore.com/Red-Pandas o
html Viited: W3Schools.com Abimaterjal (värvid, koodinäidised, nõuanded) NETI.ee ja Google.com Internetileheküljed koosnevad HTML koodist. HTML kood kirjeldab, kuidas lehekülg brauseris peab välja nägema. HTML koodiga määratakse, kus asuvad lehel pildid, tekst, viited teistele lehtedele ja palju muud. Internetilehtede faililaiendiks on .html või .htm. Lihtsam ja kiirem on teha internetilehekülgi, kasutades graafilisi kasutajaliideseid. Näiteks Dreamweaver, Frontpage, Mozilla ja muud programmid, mis kirjutavad koodi ise. Kasutajal jääb lisada vaid tekst, pildid. Teine viis lehtede tegemiseks oleks käsitsi kirjutada HTML kood. Sobilikud programmid selleks on näiteks Windowsi Notepad, Notepad2, Editplus, Wordpad (mitte Word) jpm. Allpool on toodud tunnitöö leht.html sisu koos kommentaaridega. Nurksulgude < > vahel olev sinine tekst on HTML koodi element. Punane on elemendi atribuut ja roheline selle väärtus
01991 Linux.1992 Windows 3.11, TCP/IP internetiotsad Eestis, wolfenstein 3d,gsm mobiil(esimene operaator Radiolinja Soomes).1993 NCSA Mosaic 1.0 I popp avalikult saadaval brauser;Inteli Pentium prose.1994 NCSAst tekib Netscape(clark,Andreessen)brauser massidesse.1995 Eesti Päevaleht ja postimees internetis www.zzz.ee/epl, MS win95 ja IE 1.0.1996 - Eestis netipangad (foreks,hoiupank.)1997 - Deep blue maleproge, mis võidab maailmameistrit(Gasparovit).1998 - Mozilla, pentium2 XEON prose,iMac(jobs),Red Hat(linux5.2).
Leidsin teede kõverjoonelisuse koefitsiendi, hindasin selle täpsust ja seeläbi õppisin teede kõverjoonelisuse ning kõverjoonelisuse koefitsiendi määramise metoodikat. Ühtlasi õppisin kasutama internetis kättesaadavaid töövahendeid ja oma tööd visualiseerima. Kasutatud töövahendid: Töö teostamisel on kasutatud internetiühendusega arvutit ja Maa- ameti Geoportaalis vabalt kasutusel olevaid töövahendeid. Töö vormistamisel on kasutatud arvutis olevaid programme: Mozilla Firefox, Microsoft Word ja Paint. Selgitus valitud piirkonna kohta: Uuritav piirkond asub Tartumaal. Skeemil X'ga tähistatud punkti geograafiline asukoht on B 58°16'5.25'' L 26°19'31.28'' ja punkti Y geograafiline asukoht B 58° 16' 2.55'' L 26° 21' 59.24''. Uuritavad teed on näha joonisel 1. Joonisel on illumineeritud punasega teed mööda mõõdetud kaugused. Sinise noolega on illumineeritud punktide vahelised otsekaugused. Andmed teede pikkuste kohta ning nende aluselt tehtud
Google Docs võimaldab kasutajatel veebibrauseri kaudu Internetis dokumente koostada (vt. joonis 1), faile Google serveris salvestada ja teiste kasutajatega jagada. Võimalik on ka muu kontoritarkvaraga tehtud failide import Google Docs keskkonda. Sellisel moel omab kasutaja "virtuaalset kontorit", millele pääseb ligi igast Internetiühendusega arvutist, tingimusel, et selles on mõni Google Docs toetatud veebibrauseritest (näiteks Mozilla Firefox, Opera, Internet Explorer, Safari vm.). (Sealsamas) Joonis 1. Ülevaade dokumentidest, mida on võimalik Google Docsis luua (Google Docs Home 2009). Dokumente, arvutustabeleid ja esitlusi saab importida oma arvutist, internetist, e-maili teel vms (vt. joonis 2). Avatud dokumendid salvestatakse automaatselt, et vältida 4 andmete kadumist. Dokumendid kodeeritakse ja arhiveeritakse organisatsioonilistel eesmärkidel
Näiteks on viirusetõrjetarkvara, muu kaasasolev tarkvara, op.süsteem ja kontoritarkvarad. Viirusetõrjetarkvarana kasutan ma Kaspersky Internet Security tarkvara, sest seda on hea lihtne kasutada ja see on turvaline. Muidu oli arvuti tarkvaraga kaasas Symantec Norton Internet Security 2009 millel oli 60päevane proovi versioon, aga selle ma vahetasin kiiresti välja. Muu tarkvara on Microsoft Internet Explorer, aga selle asemel ma kasutan Mozilla Firefoxi, sest see on lihtsam ja kiirem minu arvates. Tarkvarade hulgas on veel Windows Live Messenger, Adobe Flash Player, HP MediaSmart Suite, HP Total Care Setup, HP Total Care Advisor, HP ProtectSmart jne. Windows Live Messengeri kasutan ma sõpradega suhtlemiseks. Ja teised kaasasolevad tarkvarad on küll minu arvutis olemas aga ma ei näe neil eriti mõtet, sest ma neid ei kasuta. Mina kasutan muusika kuulamiseks Winampi ja filmide vaatamiseks BS.Playerit. Op
Digipädevuste enesehinnang · Teabe haldamine · Teabe otsimine ja sirvimine Teabe otsimiseks oskan võimesõnu või väljendi abil erinevaid browsereid kasutada (Chrome, Edge, Mozilla Firefox, Opera, Safari, Internet Explorer), erinevates keeltes (vene, eesti ja inglise keeled). Oskan välja valida leitud informatsiooni hulgast sobivaid materjale. Alati kontrollin leitud informatsiooni usaldusväärsust mitmest allikast. · Teabe hindamine Mina kriiliselt suhtun saadud informatsioonisse; eristan sellest hulgast tarvilikku vähem tarvilikust. Kasutan ühisjärjehoidjaid, kategooriaid ja silte omaloodud või
SISSEJUHATUS Google Docs võimaldab kasutajatel veebibrauseri kaudu Internetis dokumente koostada, faile Google'i serveris salvestada ja teiste kasutajatega jagada. Võimalik on ka muu kontoritarkvaraga tehtud failide import Google Docsi keskkonda. Sellisel moel on kasutajal virtuaalne kontor, millele pääseb ligi igast Interneti-ühendusega arvutist, milles on Google Docsi toega veebibrauser (näiteks Mozilla Firefox, Opera, Internet Explorer, Safari, Google Chrome). 3 Google Docs 1. GOOGLE DOCS'IST ÜLDISELT Google Docs on veebipõhine kontoritarkvara, mis sisaldab esitlusprogrammi, tekstiredaktorit, tabelarvutust ja ankeetide koostamise vahendit. Tehtud tööd on võimalik
Ärilist otstarvet Internetil ei nähtud. Viimase aja ülikiire kasv internetiteenuste arengus on seotud WWW (World Wide Web) kontseptsiooni väljatöötamisega 1989 aastal CERN-is Tim Berners-Lee poolt. WWW on omavahel linkidega ühendatud meedium, mille abil saab üle Interneti kuvada graafilist ja tekstilist informatsiooni. Informatsioon asub serverites ning kasutajad saavad infole ligi kasutades internetibrausereid nagu Internet Explorer, Mozilla Firefox jne. Struktuur Internet koosneb paljudest suhteliselt iseseisvatest omavahel ühendatud arvutivõrkudest, kus infovahetus on standarditega reguleeritud. Info liikumine neis võrkudes toimub teatud pikkusega andmeportsude kaupa, mida nimetatakse pakettideks. Pakettide edastuskorra määrab ära TCP/IP (Transmission Control Protocol / Internet Protocol) protokoll. Tavakasutaja ei pruugi sellest protokollist teada rohkemat, kui et see määrabki suures osas võrgu "hingeelu", s
arendajate meelest peab tarkvara olema tasuta, kasutajate oma keeles ja kasutajatel peab olema võimalus muuta tarkvara vastavalt oma äranägemisele. Ubuntu kasutab vaikimisi Unity töölauakeskkonda, mille eesmärgiks on võimaldada lihtsat ja intuitiivset kasutajaliidest, pakkudes samal ajal täielikku kaasaegsete töölauarakenduste valikut, mille hulka kuuluvad näiteks kontoritarkvara LibreOffice (OpenOffice.org enne versiooni 11.04) ja Mozilla Firefox veebilehitseja. Ubuntu püüab piiratud valikuga hoiduda mitmetest samalaadsetest programmidest. Alates versioonist 12.10 on Ubuntu paigaldamiseks vaja DVD'd või vähemalt 750 MB mahutavusega USB-ketast. Ubuntut paigaldades võtab kasutajat vastu oranzikas-pruun töölaud mis ei sisalda ühtegi ikooni. Üldised töölauaikoonid asuvad rakenduste menüüs, ning töölaua stardimenüü on üleval vasakus nurgas. Avatud aknaid saab vaadelda tegumiribal ekraani alaosas. Töölaua
com www//microsoft.com 27. Millised järgnevatest on Interneti otsingupakkujad? Apple Google Neti Bing Miksike 28. Miks peab kasutaja end kohtvõrku sisse logima? operatsioonisüsteemi käivitamiseks juurdepääsuks võrguressurssidele kohtvõrku polegi vaja sisse logida 29. Millised alljärgnevalt nimetatud programmidest on Interneti brauserid? Microsoft Windows Explorer Microsoft Internet Mail Microsoft Internet Explorer Opera Mozilla Firefox 30. Kas mõnda käsku saab anda nii käsunupu abil kui menüüribalt? ei saa, käsunuppude ja menüüriba all on erinevad käsud saab, täpselt sama käsk võib olla nii käsunupu kui menüükäsu all saab, aga käsk toimib erinevalt 31. Millise juurdepääsu saab kasutaja võrgu teistes arvutis salvestatud failidele? täieliku juurdepääsu juurdepääsu ainult lugemiseks vastavalt oma õigustele ja sisestatud paroolile 32
go.com http://www.hotbot.com http://www.ftpsearch.com http://www.deja.com Brauser ehk veebilehitseja ehk võrgusirvik on arvutiprogramm, mille abil saab vaadata ja kasutada veebis või kohtvõrgus või programmiga samas arvutis paiknevaid tekste, pilte ja teiste failide sisu, mis on enamasti paigutatud veebilehtedele. Brauseri kasutamist nimetatakse ka internetis surfamiseks. Brauserid on näiteks: Dillo(UNIX/Linux), Galeon(UNIX/Linux), Google Chrome, Internet Explorer, Konqueror, Lynx, Mozilla Firefox, QtWeb, Safari(MAC OS X), WorldWideWeb (kõige esimenebrauser). Domeen on tähtede ja numbrite kombinatsioon, mis vastab kindlale IP aadressile ehk arvuti aadressile ülemaailmses arvutivõrgus (Internetis). IP aadress võiks välja näha näiteks selline: 196.22.221.46. Domeeni kasutamise teeb võimalikuks DNS server ehk nimeserver (Domain Name Server), mis tõlgib domeeninime IP aadressiks. Domeenide all mõeldakse üldjuhul teise astme domeene (jutukas.ee, neti
avaleht - Home page –HTML dokument, millest algab veebisait, veebisaidi esimene leht. Sünonüümid: pealeht, koduleht, esileht. Apache veebiserver - veebiserver on arvutiprogramm, mis edastab infot, näiteks veebilehti, kasutades hüperteksti edastusprotokolli. Sõna võib ka kasutada viitamiseks serverile, kus nimetatud tarkvara töötab. Browser - Veebilehitseja - programm, mis võimaldab lugeda HTML dokumente ja veebis navigeerida (liikuda). Kõige levinumad ja tuntumad on Opera, Mozilla Firefox, Google Chrome,Netscape Communicator, Safari, MS Internet Explorer. CSS – Cascading Style Sheets, kaskaadlaadistik, keel märgistuskeeles kirjeldatud dokumentide kujundamiseks. Veebikujundamise keel. Facebook - maailmas ja Eestis laialt levinud sotsiaalvõrgustik Internetis. Facebook´i jagamise nupp – nupp veebilehel, mis lingiga viitab Facebookile. Filezilla Client – vabatarkvaraline, kiire, sõbralik ja usaldusväärne FTP klient, mis toetab ka sFTP protokolli.
suuremate programmide loojateks suured organisatsioonid. Üheks vabavara alaliigiks on "postkaartvara" (postcardware), mille looja soovib ainsaks tasuks programmi kasutamise eest teilt saada üht kena postkaarti või e-maili. Kui vabavara programm näitab oma töötamise ajal ka reklaambannereid, nimetatakse seda ka reklaamtarkvaraks (adware). 6 Vaba tarkvara näited: 1) Mozilla Firefox veebibrauser 2) OpenOffice.org - kontoritöö tarkvara pakett 3) VLC programm meediaesitlemiseks Postkaardi tarkvara näited: 1) JPEGView programm pildivaatluseks 2) Ancient Domains of Mystery - arvutimäng 3) Dual Module Player programm muusikaesitlemiseks Reklaamtarkvara näited: 1) DivX programm meediaesitlemiseks 2) Kazaa programm andmejagamiseks 3) Messenger Plus! Live programm suhtlemiseks Levinuimad vabavara põhimõtted:
vajalikud oma arvutis olevate andmete kaitsmiseks erinevate viiruste eest. Sisestades võõra CD või DVD plaadi kettaaseadmesse, kontrolli kindlasti seda eelnevalt mõne viirustõrjeprogrammi abil. Internetitarkvara hõlmab endas erinevaid programme Internetiteenuste kasutamiseks. Siia hulka kuuluvad eelkõige erinevad veebilehtede sirvijad (nagu näiteks Microsoft Internet Explorer, Mozilla Firefox, Opera ja teised), elektronposti klientprogrammid (nagu näiteks 5 Microsoft Outlook, Mozilla Thunderbird), sõnumivahetusprogrammid (nagu MSN Live Messenger ja paljud teised, mis võimaldavad reaalajas tekstisõnumite vahetamist, vestlemist). ID-kaardi tarkvara läheb vaja arvutites, kus on soov ID-kaarti kasutada. 2. Riistvara koosneb mitmetest osadest:
Referer: http://www.mail.ee/ Accept-Language: et Content-Type: application/x-www-form- urlencoded User-Agent: Mozilla/4.0 (compatible; MSIE 6.0; Windows 98; Win 9x 4.90; (R1 1.1); .NET CLR 1.0.3705) Host: www.mail.ee Content-Length: 81 Connection: Keep-Alive
Lisa 1. Kui vana sa oled? 2. Kes sa oled? a) poiss b) tüdruk 3.Kui kaua sa keskmiselt päevas internetis oled? a) vähem kui 1 tund b) 1-2 tundi c) 2-3 tundi d) 3 või rohkem 4. Mida sa internetis põhiliselt teed? a) koolitööd (e-kool, õppematerjali otsimine jne.) b) mängin arvutimänge c) suhtlen sõpradega d midagi muud, täpsusta mida 5. Millist veebilehitsejat sa enamasti kasutad? a) Internet Explorer b) Google Chrome c) Mozilla Firefox d) Opera e) midagi muud, täpsusta mida 6. Millist otsingumootorit sa enamasti kasutad? a) Google b) Neti c) Bing e) midagi muud, täpsusta mida 16 7. Kas sa kasutad nutitelefoni internetis surfamiseks? a) jah b) ei 8. Kas sul on kasutajakonto mõnes sotsiaalvõrgustikus (Rate.ee, Facebook jne)? a) jah b) ei 9. Loetle mõni internetiga kaasnev probleem. 10. Kas sul on olnud kokkupuuteid taoliste probleemidega? a) jah
uss(worm), viirus(virus), makroviirus(macro virus), hüpermeediumi aktiivsisu, pipett(dropper) ( Raid. 2009). Kaitse ründetarkavara eest. Kuigi 100%line kaitse ründetarkavara eest puudub, saab ohtu küllaltki tõhusalt ennetada järgmiste soovitustega: · Kui võimalik väldi Windows'i operatsioonisüsteeme, kuna enamik rünnakutest on suunatud neile, kasutades ära turvanõrkusi. · Asenda Internet Explorer Mozilla Firefoxi või mõne muu brauseriga. Internet Explorer laseb käivitada ActiveX komponente ja JavaScripte, mida kasutataksegi ära mõne pahalase installimiseks arvutisse · Enne operatsioonisüsteemi internetiühendamist kontrolli, et peal oleks kõige viimased turvaaugupaigad. Pannes peale vana operatsioonisüsteemi ilma viimaste turvauuendusteta ja ühendades selle internetti, et siirduda
Lisa 1. Kui vana sa oled? 2. Kes sa oled? a) poiss b) tüdruk 3.Kui kaua sa keskmiselt päevas internetis oled? a) vähem kui 1 tund b) 1-2 tundi c) 2-3 tundi d) 3 või rohkem 4. Mida sa internetis põhiliselt teed? a) koolitööd (e-kool, õppematerjali otsimine jne.) b) mängin arvutimänge c) suhtlen sõpradega d midagi muud, täpsusta mida 5. Millist veebilehitsejat sa enamasti kasutad? a) Internet Explorer b) Google Chrome c) Mozilla Firefox d) Opera e) midagi muud, täpsusta mida 6. Millist otsingumootorit sa enamasti kasutad? a) Google b) Neti c) Bing e) midagi muud, täpsusta mida 7. Kas sa kasutad nutitelefoni internetis surfamiseks? a) jah b) ei 8. Kas sul on kasutajakonto mõnes sotsiaalvõrgustikus (Rate.ee, Facebook jne)? a) jah b) ei 9. Loetle mõni internetiga kaasnev probleem. 10. Kas sul on olnud kokkupuuteid taoliste probleemidega? a) jah b) Ei
3.5. Operatsioonisüsteemid, mida WMware Microsoft Windowsi keskkonnas toetab: 1. Windows 8 2. Windows 7 3. Windows Vista 4. Windows XP (Service Pack 3) 5. Windows Server 2012 6. Windows Server 2008 7. Windows Server 2003 Standard 8. Windows XP Home Edition (Service Pack 2 või uuem) 3.6. LISAKS: Et kasutada abisüsteemi programmis WMware Workstation ("Help" menüü all), on vaja ühte neist veebilehitsejatest: Internet Explorer 6 või uuem, Mozilla Firefox 1 või uuem, Netscape 7 või uuem, Safari 1 või uuem, Opera 7.54u2 või uuem. 6 4. VMware Workstation 9 installeerimine NB! Nagu juba mainitud on VMware Workstation 9 tasuline programm. Toode tuleb osta, et kasutada selle täisfunktsioone. See programm saadaval ka demo versioonina! 4.1. Avage "VMware-workstation-full-9.0.0-812388.exe", mis saab allalaadida leheküljelt https://my.vmware.com/web/vmware/details
Steve Mägi A-08 13.03.2014 Brauseri objekt HTML-dokumendi laadimisel brauseri aknasse tekib mitmeid Javascripti objekte, nn brauseri objekte (Navigator objects), mille omadused sõltuvad HTML-dokumendi sisust, kasutatavast brauserist jt. JavaScript Navigator object sisaldab kogu informatsiooni külastaja brauseri kohta. Navigator objekti omadused · appCodeName - tuvastab brauseri nime kujul "Mozilla". · appMinorVersion - väikseim brauseri versioon · appName - tuvastab brauseri nime kujul "Microsoft Internet Explorer" või "Netscape Navigator". · appVersion - tuvastab brauseri versiooni · cookieEnabled - Tuvastab kas küpsised on lubatud või mitte · cpuClass - protsessori tüüp, näiteks "x86" · mimeTypes - MIME tüübi massiiv, näidates millised tekstid on brauseri poolt toetatud (MIME
1964, Gordon MOORE suggests that integrated circuits would double in 1997 - Deep Blue wins the reigning Wold Champion in Chess, Garri Kasparov complexity every year. This later becomes known as Moore's Law (1965). Each 1998 - Netscape makes source code for Netscape Communicator 5.0 new chip contains roughly twice as much capacity as its predecessor, and browser available for free download on the Internet, Free Mozilla project is released within 18-24 months of the previous chip started 1965 - Digital Equipment Corp (abbreviated DEC) introduced the PDP-8, the 1998 - Steve Jobs introduces the iMac first commercially successful minicomputer Kõrgkeeled on erineva abstraktsusastmega: Masinalähedane ja Opsüsteemi põhieesmärgid:
(numbers) Character (text) Audio (sound) vabadus, sekundaarne tasuta arvutus. Instructions (programs).Before the computer can kättesaadavus;ausus: ausam on kasutada 1998 - Mozilla, pentium2 XEON prose,iMac(jobs),Red use any type of information, it must be stored in vabavara kui piraatkopeerida;teadmiste vabadus: Hat(linux5.2). the computer's memory. Analoog vs diskreet - teadmised, tarkvara tahab olla vaba, on loomu 1930-1935-1937 Vannevar Bush MIT:dif
Oskab võrguga suhelda.Kui maailmameistrit(Gasparovit). salvestatakse (peegeldatakse) proportsionaalselt opsüsteemi ei oleks, peaks iga programm kõiki practical stored-program computer, at Näit: termomeeter, vinüülplaat, 1998 - Mozilla, pentium2 XEON prose,iMac(jobs),Red foto.Digitaalsüsteem-(pidevad) andmed neid asju ise teha oskama! Opsüs om: 1. Cambridge University. Funktsionaalsus (Protsesside haldamine, Mälu Hat(linux5.2)
James Gosling, Mike Sheridan, and Patrick Naughton initiated the Java language project in June 1991. After buying Sun during 2009-2010, Java is now owned by Oracle. 1996 Intel begins shipping the 200-MHz Pentium Pro processor U.S. Robotics debuts the Palm Pilot. Internetipangad Eestis 1997: Mac, MS, Gnu/Linux Google began in March 1997 as a research project by Larry Page and Sergey Brin, Ph.D. students at Stanford working on the Stanford Digital Library Project (SDLP) 1998 Mozilla born iMac, - Steve Jobs introduces the iMac: 233 MHz PowerPC G3 processor, 32 MB RAM, 4 GB hard disk, 24X CD-ROM, 15-inch monitor, 66-MHz system bus, for US$1299. MS super market cap, Red Hat 1999 RIM releases the Blackberry NVIDIA introduces their GPU Napster was the first peer-to-peer file sharing network. Developed by Shawn Fanning 2000 Microsoft introduces C# to the public Kazaa and FastTrack P2P systems were originally created and developed by Estonian
Kevadel Forekspank: esimesed katsed. Suvel Hoiupank: täisvõimsusega. Hansapank esialgu kahtleb. Kuulujutuna kuuldud insider-tsitaat Jüri Mõisalt: “internet on seksuaalvähemustele”. 1997: Google start Google began in March 1997 as a research project by Larry Page and Sergey Brin, Ph.D. students at Stanford working on the Stanford Digital Library Project (SDLP) 1997: Computer chess finally wins big 1998: Netscape down, Mozilla born 1999 Blackberry 2000 Microsoft introduces C# IBM selling the first USB flash drives 2001 Dell computers becomes the largest PC maker. Wikipedia is founded . Bram Cohen introduces BitTorrent on a public message board. Apple introduces the iPod. Microsoft releases XBOX 2001: X-road started in Estonia Secure standardised communications platform between different state information systems and databases
Veebruar NVIDIA lasi välja GeForce FX graafikakaardi. Detsember Ilmus Linux tuum versioon 2.6.0. 17 2004 Aeg Sündmus Aprill 14 NVIDIA lasi välja graafikakaardi GeForce 6800, mis oli suureks hüppeks graafikaartide seas, võrreldes teiste graafikaardidega turul sellel hetkel oli GeForce 6800 tootlikus 100% suurem. Mõni nädal hiljem toob ATI turue X800, mis on võrdväärne GeForce 6800-ga. November Lasti välja Mozilla Firefox 1.0, Microsoft Internet Exploreri suurim konkurent 9 peale Netscape Navigatorit. 2005 Aeg Sündmus Aprill 29 Apple Computer laseb välja Mac OS X v10.4 Apple Macintoshi jaoks. Juuni 1 AMD alustab esimese dual-core 64-bitise lauaarvuti protsessori Athlon 64 X2 turustamist. Juuni 6 Apple teatab, et hakkab kasutama Inteli protsessoreid oma uutes Macintosh arvutites.
WWW-serverit. Just Mosaic’i ilmusid sellised nüüd juba harjumuspärased asjad, nagu heli ja video, järjehoidjad ja hiljuti külastatud lehekülgede loetelu. Lisaks sai Mosaic’ist esimene mitmel platvormil töötav brauser: mõned kuud peale esimese Unix-versiooni ilmumist, ilmus Macintoshi ja hiljem ka Windowsi variant. NCSA Mosaic’ist algab peaaegu kõikide brauserite ajalugu. 1994. aastal firma Netscape, mille lõi NCSAst lahkunud Marc Andreessen, paiskas turule esimese Mozilla brauseri versiooni, tuntud samuti kui Netscape Navigator 1.0. NCSA Mosaic’i põhineb ka Internet Explorer, tänaseks kõige massilisemalt kasutatav veebibrauser. Sellest, et IE on loodud Mosaic koodi põhjal, teatatakse siiani programmi infoaknas. Ainukese erandina, va Lynx-liiki tekstibrauserid, esineb Opera. Täpsemalt öeldes, on see brauser Netscape’i vanune, selle töötasid välja 1994. aastal telekommunikatsiooni ettevõtte Telenor töötajad. 1996
Linus Torvalds annab välja Linux kerneli 1.0 1994 Mosaic , later Netscape 1994, Andresseen Eest, esimene leht Päevaleht netis 1995 Windows 95 1995 ofc Pixari Toy Story 1995, esimene täispikk 3D anime Borland Delphi keel 1995 , Borland International Java 1995 , SUN AltaVista 1995 , esimene edukas ja võimas otsingumootor Palm Pilot 1995, U.S. Robotics Eesti internetipangad 1996 Deep Blue võidab Garri Kasparovit males 1997 GOOGLE 1998 Mozilla sünd 1998 Microsoft kõige väärtuslikum firma 1998 Blackberry 1999 Napster 1999, Torrenti eelkäija praktiliselt C# - 2000, Microsoft USB Flash drive-ide müümine 2000 Wikipedia, BitTorrent, XBOX, iPod 2001 Interneti mulli lõhkemine 2002 Steam, Skype, iTunes pood 2003 Myspace, Orkut, Facebook, Flickr 2004 Ubuntu 2004, Linuxi distro Gmail 2004, Google Google maps, YouTube, Xbox 360 2005 Skype ostetakse eBay poolt 2005 FORTRAN 1957, IBM
MF03: Rakendus toimib erinevate veebilehitsejatega (kasutatavus) Tegutsejad: kõik kasutajad, veebilehitseja Eeltingimused: kasutajal on olemas järgmised veebibrauserid 1. Internet Explorer (11.0); 18 2. Mozilla Firefox (41.0); 3. Google Chrome (46.0) 4. Safari (8.0) Järeltingimused: rakenduse kogu funktsionaalsus toimib eeltingimustes nimetatud veebilehitsejates nii nagu ette nähtud. Põhistsenaarium: 1. kasutaja avab rakenduse paralleelselt kõikides eeltingimustes nimetatud
Libreoffice – Kontoritarkvara pakett mis sisaldab LibreOffice Calc, LibreOffice Writer, LibreOffice Impress, LibreOffice Math, LibreOffice Draw, see peaks asendama siis kommertstarkvara Microsoft Office. Skim - .pdf faililaienditega töötamiseks. PdfCutie - .pdf faililaienditega töötamiseks. Quicksilver – Vägagi hea vabavara programm, teiste programmide konndamiseks Mozilla Firefox – Veebibrauser 57 IOS PAIGALDAMISE VÕIMALUSED JA SELGITUSED iOS on operatsioonisüsteem, mida Apple kasutab enda telefonides ning tahvelarvutites, pakkudes konkurentsi Android operatsioonisüsteemil põhinevatele seadmetele. Paigaldamisviise iOSile on vähe, kuna seda saab uuendada ja paigaldada läbi iTunes’i. 1) Telefonile või tahvelarvutile on juba enne ostu paigaldada OS.
Google Docs võimaldab kasutajatel veebibrauseri kaudu Internetis dokumente koostada, faile Google serveris salvestada ja teiste kasutajatega jagada. Võimalik on ka muu kontoritarkvaraga tehtud failide import Google Docs keskkonda. Sellisel moel omab kasutaja "virtuaalset kontorit", millele pääseb ligi igast Internetiühendusega arvutist, tingimusel, et selles on mõni Google Docs toetatud veebibrauseritest (näiteks Mozilla Firefox, Opera, Internet Explorer, Safari vm.). 8 Tänu lihtsusele saab selle tarkvara kasutamisega hakkama igaüks, kes valdav inglise keelt. Tuleb vaid luua endale Google`is konto ja imelihtsalt saab luua kas otse veebi või tõmmata arvutist dokument, arvutustabel, esitlus vms. Väljavalitud loomingut saab jagada igaühega, kellele anda ligipääs, kusjuures ligipääsu saab anda vaid väljavalitud kaustadele.
kord päevas kord päevas kord päevas kord päevas sagedamini kui kord päevas kord päevas kord päevas kord päevas kord päevas kord nädalas kord päevas kord nädalas sagedamini kui kord päevas kord nädalas kord nädalas kord päevas kord päevas kord päevas kord päevas kord nädalas kord nädalas sagedamini kui kord päevas kord päevas sagedamini kui kord päevas kord nädalas kord nädalas kord päevas kord päevas Veebibrauser (MS Internet Explorer, Mozilla Firefox, Opre, Google Chrome, Safari, jm) sagedamini kui kord päevas kord päevas sagedamini kui kord päevas sagedamini kui kord päevas sagedamini kui kord päevas sagedamini kui kord päevas sagedamini kui kord päevas sagedamini kui kord päevas sagedamini kui kord päevas sagedamini kui kord päevas sagedamini kui kord päevas sagedamini kui kord päevas sagedamini kui kord päevas sagedamini kui kord päevas
su-st erineva interneti aadressi .ee ja hakkasid Eesti-sisest internetti administreerima. LINUX – 1991. a Linus Torvalds Helsingi Ülikoolis hakkas Linuxit hobina arendama, Linux on Minix-inspired kernel for Gnu, 1994. a kui Linux 1.0 välja tuli, olid Linux ja BSD sama populaarsed, edaspidi Linux-i populaarsus kasvas ja BSD langes NETSCAPE – 1994. a esimene suur netibrauser, 1998. a Netscape müüs end AOL-ile maha ja tegid enda brauseri vabavaraks -> Mozilla brauseri projekt (läks palju aastaid enne kui see projekt suutis levinud brauseri tekitada -> Firefox) USENET – 1994. a postituste/artiklite jagamise võrk, sai massiliselt infot levitada PHP – 1994. a progekeel, mis on peamiselt mõeldud veebilehtede tegemiseks, on olnud mingitel aegadel suurim veebilehtede tegemise progekeel, nt kogu Wikipedia on PHP-s kirjutatud PÄEVALEHED EESTIS – 5.okt 1995. a Eestis esimene päevaleht internetis PALM PILOT – 1996
книги (1991 года) Реджису Маккене, а затем начинающему автору, пишущему первое посвящение в своей жизни. Предисловие Реджиса Маккены 3 С 2008 года поддержка продукта прекращена. Часть команды разработчиков этого браузера теперь занимается Mozilla Firefox. Прим. науч. ред. 6 В постоянно изменяющемся обществе маркетинг являет собой одну непрекращающуюся попытку удерживать связь между средствами производства (продуктами
kasutajagruppi. Töötaja töökoht on ühenduses failiserveris paikneva andmebaasiga. Süsteemi töölerakendamisel võetakse kasutusele järgmine arhitektuur: Nõudmised tarkvarale: Andmebaasi ja rakenduse server OS: Linux Veebiserver: Apache Web Server Andmebaasisüsteem: Oracle Rakenduse loomise vahend: php Töötaja töökoht: Töötaja töökoht on realiseeritud php-s ning paikneb veebiserveris. Töötaja saab süsteemile ligi üle Interneti. Vaja läheb üksnes IE või Mozilla Firefoxi. 8 4 Arendusvaade 4.1 Arendusstrateegia Arendusstrateegiaks valiti iteratiivne arendusprotsess. Kui strateegia etapis vaadatakse süsteemi tervikuna, siis alates analüüsi etapist vaadatakse süsteemi iteratsioonidena. Antud süsteemis on iteratsioonideks pädevusalade vaadete kasutusjuhud.
XLM Excel Macro Language [Microsoft] .XLT Template (file name extension) [Microsoft-Excel] XMIT Transmit XML Extensible Markup Language XMM Extended Memory Manager [LIM/AST] XMS Extended Memory Specification [LIM/AST] XNS Xerox Network System (protocol) [Xerox] XOFF Transmitter Off XON Transmitter On XOR Exclusive OR (Also EOR) XP Extreme Performance [Compaq] XPATH XML Path Language XPCOM Cross Platform Component Object Model [Mozilla] XPE XP Embedded (see WIN...XP) [Microsoft] .XPM X-Windows Pixelmaps (file name extension) (color) XPRM Xerox Print Resources Manager [Xerox] XPS XML Paper Specification (file format) XRI Extensible Resource Identifier XRNS Extensible Resource Name System XRT Extensions for Real-Time XSL Extensible Stylesheet Language XSLT Extensible Stylesheet Language Transformation XSMD Extended Storage Module Drive (interface) XSSI Extended Server Side Includes XTAL Crystal
annaabi.ee 
