computer, at Cambridge University.1950 ERA 1101(I kommerts comp);ALGOL 58/60: Hoare, Perlis, Dijkstra, Kurtz, ..., Kotli;BCPL derivative of ALGOL (Strachey);B simplified derivative of BCPL (Ken Thompson);C derivative of B (Dennis & Ritchie).1952 - Nixdorf Computer Corp, liitus 1990 Siemensiga. 1953 - IBMi first electronic computer, the 701, Speedcoding: John Backus. 1956 - IBM develops the first hard disk, the RAMAC 305(math 5mb). 1957 FORTRAN(loobimuutujatega,sisaldas if,do,goto)I kõrgkeel progekeel,vt70a prolog.1958 - SAGE poolautomaatne arvutite võrk usas ja canadas.1960 COBOL(Pentagonis arendas Hopper)-muutujad jades ja kirjetes;LISP(McCarthy)-programm koosn loendite hulgast.1963 hiire patent(Engelbart).1964 - CDC's 6600 supercomputer(Cray),Basic progekeel(Kurtz,Kemeny).1965 Moores law(integrated circuits double iga aasta);PDP8 I kommerts miniarvuti(tutvustas DEC).1967 I floppy disk
Zuse: 1940, programmeeritavad arvutid Turvateater: näiliselt millegi turvaliseks tegemine kuid tegelikult ei aita see midagi Malware: tarkvara mis kahjustab arvutit vms Cookie: info veebis mis salvestatakse inimese arvutile Phishing: passwordide ja isiklike andmete välja petmine Social engineering: psühholoogiliselt inimese mõjutamine et ta salastatud infot väljastaks 3. Nädal. Eksamiks: transistor, Samuel, Shockley semiconductor, Fortran, Fairchild, Sage, Texas instruments, integraalskeem, cobol, lisp, pdp-1, system 360, moore's law, intel, amd, Engelbart, Unix, esimene mikroprotsessor. E-riigist: mis on xtee, selle keskus, inimeste identiteedi haldamine, Transisor: 1947, Bell Telephone Laboratories, William Shockley Samuel: 1952, esimene AI programm(kabe) Shockley semiconductor: 1955, William Shockley -----> Fairchild Semiconductors 1957
0 1955 William Shockley founds Shockley Semiconductor 1986 inteli 80386 1956 RAMAC 305(esimene HDD), IBM 1987 GCC 1956 esimene transistorarvuti (TX-O) 1989 inteli 80486 1957 FORTRAN, FAIRCHAILD semiconductors 1990 HTML, Windows 3.0 1958 esimene integraalskeem 1991 Linux 1960 COBOL, LISP 1992 Windows 3.11, TCP/IP internetiotsad Eestis, wolfenstein 3d
1949 loodi programmeerimiskeel Short Code, mille kasutamiseks tuli programmeerijal endal esitada programmitekst nullide ja ühtede jadana. Seda nimetatakse masinakoodiks ehk masinakeeleks. 1957 kirjutati esimene kompilaator, mis muutis programmeerimise palju lihtsamaks, sest programmeerija ei pidanud programmi enam ise masinakeelde transleerima. 1957 ilmus ka esimene laiemat kasutust leidnud programmeerimiskeel FORTRAN (FORmula TRANslating system). See keel oli lihtne ja tänapäeva standardite järgi piiratud: sisaldas ainult IF-, DO- ja GOTO- lauset, kuigi seegi oli väga suur samm edasi. FORTRANist said alguse ka praegu kasutatavad andmetüübid: täis-, naturaal- ja ujukomaarvud. FORTRAN oli küll hea numbritega töötamiseks, aga mitte andmete sisestamiseks ja väljastamiseks, mida oli vaja äritarkvara loomiseks. Sellepärast hakati arendama COBOLit
Zuse arvuti-mehhaaniline programmeeritav arvuti 1941-1944 Atanasoff 1939-1942: esimene elektronarvuti 1939-1944 Howard Aiken- IBM’i elektriline (releed) digitaalne arvuti MARK I 1947 William Shockley, Walter Brattain, and John Bardeen- transistorid 1949 Maurice Wilkes - EDSAC -programmid salvestasid arvutis 1951 The UNIVAC I esimene kommertsiline edukas arvuti 1953 IBM- esimene elektrooniline arvuti the 701 1956 IBM- esimene kõvakettas 5mb, esimene arvuti transistoritel FORTRAN on vanim assemblerist kõrgema taseme kohustusliku süntaksiga programmeerimiskeel, mis on eriti sobiv matemaatilisteks arvutusteks, mida loodi 1957.aastal. 1958 Sage- esimene suur arvutite sidevõrk 1960 – AT&T – esimene kommertsiline modem läbi analog.telefonivõrgu. Modem muudab digitaalse signaali analoogisse. 1960 Grace Hopper – programmeerimise keel majanduseks COBOL. John McCarthy: LISP loogiliste programmidele 1963 ASCII-andmete vahetus arvutite vahel
1949 loodi programmeerimiskeel Short Code, mille kasutamiseks tuli programmeerijal endal esitada programmitekst nullide ja ühtede jadana. Seda nimetatakse masinakoodiks ehk masinakeeleks. 1957 kirjutati esimene kompilaator, mis muutis programmeerimise palju lihtsamaks, sest programmeerija ei pidanud programmi enam ise masinakeelde transleerima. 1957 ilmus ka esimene laiemat kasutust leidnud programmeerimiskeel FORTRAN (FORmula TRANslating system). See keel oli lihtne ja tänapäeva standardite järgi piiratud: sisaldas ainult IF-, DO- ja GOTO- lauset, kuigi seegi oli väga suur samm edasi. FORTRANist said alguse ka praegu kasutatavad andmetüübid: täis-, naturaal- ja ujukomaarvud. FORTRAN oli küll hea numbritega töötamiseks, aga mitte andmete sisestamiseks ja väljastamiseks, mida oli vaja äritarkvara loomiseks. Sellepärast hakati arendama COBOLit
1953 esimene elektrooniline arvuti 701 1954 Texas Instruments teatab silikoon transistorite tootmisest Logic Theorist is a computer program written in 1955 and 1956 by Allen Newell, Herbert Simon and J. C. Shaw.Newell, Simon and Shaw went on to construct the General Problem Solver, or GPS. The first version of GPS ran in 1957 1955 William Shockley leiutab Shockley pooljuhi 1956 IBM leiutab esimese kõvaketta RAMAC 305 5 MB 1956 valmib esimene transistorpõhine arvuti 1957 Fortran (Formula Translator) 1960 IBM avab masstootmishoone; AT&T esimene avalikult müüdav modem; COBOL üks vanimatest programmeerimiskeetestl Grace Hopper; LISP vanuselt teine programmeerimiskeel Fortrani järel -John McCarthy; 1960 esimene arvuti PDP-1, maailma esimene arvutimäng Space War 1963; Hiir, Douglas Engelbart; ASCII American Standard Code for Information Interchange 1964 Gordon Moore-Moore seadus; 1968 Moore, Noyce and Grove left Fairchild ja lõid Intel Corp. 1968-1997
tingimuslauseid (näiteks tingimussiirdelauseid või korduslauseid). 1949 loodi programmeerimiskeel Short Code, mille kasutamiseks tuli programmeerijal endal esitada programmitekst nullide ja ühtede jadana. Seda nimetatakse masinakoodiks ehk masinakeeleks. 1957 kirjutati esimene kompilaator, mis muutis programmeerimise palju lihtsamaks, sest programmeerija ei pidanud programmi enam ise masinakeelde transleerima. 1957 ilmus ka esimene laiemat kasutust leidnud programmeerimiskeel FORTRAN (FORmula TRANslating system). See keel oli lihtne ja tänapäeva standardite järgi piiratud: sisaldas ainult IF-, DO- ja GOTO- lauset, kuigi seegi oli väga suur samm edasi. FORTRANist said alguse ka praegu kasutatavad andmetüübid: täis-, naturaal- ja ujukomaarvud. FORTRAN oli küll hea numbritega töötamiseks, aga mitte andmete sisestamiseks ja väljastamiseks, mida oli vaja äritarkvara loomiseks. Sellepärast hakati arendama COBOLit
2. Mida kasutatakse elektronlampide asemel ? Kasutades transistoreid elektronlampide asemel aitas tootjatel toota plaju töökindlamaid ja odavamaid arvuteid. 3. Mida kasutatakse andmekandjana ? Kui arvuti sisendisse läbi perfokaardi andmeid sööta siis suudab arvuti kiiresti sorteerida andmed ja need uuesti välja printida. Kolmanda generatsiooni arvutid 1. Mis aastal valmis esimene programmeerimiskeel ? Aastal 1956 valmis esimene programmeerimiskeel FORTRAN. 2. Mis aastal valmis ,,floppy disk" seade ? Aastal 1970 tegi IBM "floppy disk"i seadme, mida nad kasutasid oma 3740 süsteemi arvutitel. Floppy Diski kasutamine võimaldas 3 korda rohkem andmete salvestuse ruumi ja kiiremat ligipääsu infole. Neljas generatsioon 1. Mis aastal ja millise firma poolt valmistati esimene mikroprotsessor, millist materjali kasutati mikroprotsessori tootmisel ? Aastal 1971 valmistas Intel esimese mikroprotsessori, nimega Intel4004
silicon transistors 1988 - Apple cofounder Steve Jobs, who left Apple to form his own company, 1955 - William Shockley founds Shockley Semiconductor in Palo Alto, unveiled the NeXT workstation California 1990 - The World Wide Web was born when Tim Berners-Lee, a researcher 1957 - A new language, FORTRAN (short for formula translator), enabled a at CERN, developed HyperText Markup Language; , Berners-Lee designed computer to perform a repetitive task from a single set of instructions by using both the first World Wide Web server and browser -- available to the loops. general public in 1991
on B ja C. Algselt mõjutatud ka ALGOL 60-st 1968 - DEC PDP-7 ja Thompson kirjutab UNIXi PDP-7 assemblers[2] UNIX on populaarne mitmekasutaja ja multitegumtööga operatsioonisüsteem, mis töötati välja 70-ndate aastate alguses Bell Labs's ja millel on mitu versiooni. Üheks levinumaks on 1991. aastal Linus Torvaldsi poolt IBM-tüüpi arvutite jaoks loodud LINUX, mida levitatakse tasuta (priivarana). Programmeerimiskeeled C Forth, COBOL, Fortran, Basic, Logo, Pascal, Modula2, Prolog, Smalltalk, Lisp UNIX-i algus 1969. aastal oldi projektiga tõsiselt ajakavast maas. Selle loojad lubasid palju rohkem kui tegelikult valmis oli jõutud teha. Projekti venimise tõttu ja ka sellepärast, et AT&T laboratooriumid asusid Massachusettsist kaugel eemal New Jerseys, otsustas AT&T projektis osalemisest loobuda. Samal aastal püüdis AT&T Bell Labs-i insener Ken Thompson, kes oli samuti osalenud
Suuruse numbrid ja mida nad tähendavad ? 1 bit = 1 binary digit 1bait = 8bitti 1kilobait = 1024 baiti Megabait = 1,048,576 baiti Gigabait = 1,073,741,824baiti Terabait = 1 trillion baiti Esimene mikroprose: intel 4004 von Neumann-type computer - Stored-program Computer KÜSIMUSED: Nimeta vähemalt üks oluline teooria- alane tulemus Alan Turingilt. Millisel aastakümnel see tulemus saadi? Turingu test 1940 Millal loodi programmeerimiskeel Fortran (pluss- miinus kolm aastat on OK)? Mille poolest on Fortran eriline? 1957, kõrgema taseme programmeerimiskeel, mis võimaldas loop´ida. Millisel sajandil elas saksa filosoof Leibniz? Milliseid tehteid suutis teha Leibnizi ehitatud arvuti? 17. sajandil , liitis, lahutas, korrutas, jagas Mis aastal hakati müüma arvutit nimega Commodore PET(pluss - miinus kaks aastat on OK)?1968 Millal loodi Intel Corp (pluss miinus kaks aastat on OK)? Mida ütleb Inteli asutaja ja
l6-lr) Bl;ilsc Pn$.il1-:lntltecliliilc illitslt ebmgqav: Fortran, C (portaabel assembler), ALslrgKse[-ia r Pakkudaprogrffimeedjalevalmisehtudstandardtiikke- 1616-11 I6 Leibniz Lcibnizi anlrli(167 l)liiris. lrhuras. kormtas_ .jagas
6) 2-biti elektronskeem 10) Kysimus teksti "Great Hackers" kohta: mida mõtleb Graham häkkerite "defining quality" all või mis see on vms? 2.variant 1)esimene kõrgkeel progemises ja mis kümnendil? Fortran: 1957 6)xml ja html erinevused ja sarnasused 2)millal internett eestisse? 1990 XML-kasutatakse andmete hoidmiseks 3)xerox alto <-millal valmis ja miks eriline? 1974 Xerox arendas hiire ja graafilise HTML-kasutatakse andmete nitamiseks
Pärast alustasid oma transistorite ehitamist IBM, Philco, GE ja RCA. Kolmanda Generatsiooni arvutid 1958- Teadlased leidsid tee kuidas vähendada transistorite suurusi nii et neid saaks mahutada sadu ühte väiksesse silikonkiipi. produtseeris Digital Equipment Inc. miniarvuti, mida nad müüsid aastal 1962-Digital Equipment Inc. Miniarvuti maksis 15000 USD tükk. 1956- valmis esimene programmeerimiskeel FORTRAN. 1959- Grace Hopper leiutas FORTRANI-i järgi COBOL20-e . Grace Hopper 1970 IBM tegi "floppy disk"i seadme, mida nad kasutasid oma 3740 süsteemi arvutitel. Neljanda Generatsiooni arvutid 1971- valmistas Intel esimese mikroprotsessori, nimega Intel4004. Intel4004'l oli 2300 transistorit, mis katsid 12 mm2 pinna. Selle mikroprotsessori transistorid olid võimelised sooritama kõiki arvuti protsessori ülesandeid näiteks liitmine, lahutamine, korrutamine või
Due to financial problems, the company was then sold to Siemens. Saksa krüptomasinad : mehaanilised, krüpteerisid tekste 2 MS ajal Enigma: alates 1920 aastatest. Lorenz SZ 40 and SZ 42 Geheimfernschreiber: Saksa lennu- ja merevägi Colossus: Londonis 1943: saksa allveelaevade salakirja dekodeerimiseks 1800 elektronlampi Ideoloogia ja matemaatika: olulises osas Alan Turing 2. nädal • Eksamiks: transistor, Samuel, Shockley semiconductor, Fortran, Fairchild, Sage, Texas instruments, integraalskeem, cobol, lisp, pdp-1, system 360, moore's law, intel, amd, Engelbart, Unix, esimene mikroprotsessor. E-riigist: mis on xtee. TRANSISTOR – 1947. a kolm meest Bell Telephone Laboratories’ : William Shockley, Walter Brattain ja John Bardeen, leiutasid transistori, said hiljem ka Nobeli preemia selle eest, transistori tööpõhimõte on analoogiline raadiolambile: elekter tahab vahekihist (metallisulamitest, kus
Näiteks, kui mingi selle komponendi tunnus peab asuma objekti keskel, siis peab see seal ka asuma, mitte mugavamas punktis või ääres nagu võib teha "rumala" 3D-mahtmudeli puhul. Parameetriliste mahtmudelite puhul peab kasutaja arvestama iga liigutuse tagajärgi. 7 3 Tehnoloogia Algselt arendati raalprojekteerimise tarkvara programmeerimiskeeltes nagu Fortran, aga objektorienteeritud programmeerimise meetodite arenguga on see radikaalselt muutunud. Tüüpilised moodsad parameetrilised tunnusepõhised modelleerijad vabakäe pinna süsteemid on ehitatud kasutades erinevaid C-keele mooduleid nende oma rakendusliidestega. CADi süsteemi võib vaadelda kui interaktsiooni graafilise kasutajaliidese, mitteühtlase ratsionaalse B-splaini ja/või kirjeldava mahtgeomeetria andmete vahel geomeetrilise modelleerimise kerneli kaudu.
UDP+:kiiremini algab andmete saatmine, low traffic TCP/IP + ja - : +:saab kasutada Etherneti. Protokollid SMTP, FTP -:suured ressurside nõudmised, administreerimise keerukus Token Ring, Token Bus, Field Bus – protokollid füüsilise andmete vahetuseks 1957 Noyce ja Moore - Fairchild Semiconductor 1968 Noyce ja Moore - Intel 1969 Jerry Sanders - AMD 1968 Moore'i(Intel Corp) seadus ütleb, et transistoride arvu kahekordistumine toimub iga kahe aasta tagant FORTRAN on vanim assemblerist kõrgema taseme kohustusliku süntaksiga programmeerimiskeel, mis on eriti sobiv matemaatilisteks arvutusteks, mida loodi 1957.aastal. John Backus. 1938. Shannon’i magistritöö sidus: Boole algebra Elektrilülitid ja -skeemid Bitid ja info kodeerimine Info otsimise algoritmid Pascal 1640: aritmeetiline masin, mis ainult liitis ja lahutas. Leibniz 1671: arvuti liitis, lahutas, korrutas, jagas. Babbage 19
pikkus? RSA 1024 Mis täht vastav kahendsüsteemi arvule 1110001 ASCII tabelis? Q Asciitable.com Progr.masinad: Z1 (36-38 mehhaaniline), Z3,Z4 (41-44 mehh.), MarkI (39-44 elektr.), Enigma, Colossus (43) ja Eniac (43-46) osaliselt. ABC (37-42) 1st elektrooniline, aga mitte programmeeritav Ajalugu: 48 1st arvuti, mis loeb programmi (SSEM=Baby), 49 EDSAC, 51 UNIVAC (1st kommerts PC), 53 701 (IBM), 55-56 (1st transistored comp), 56 1st hard disc (IBM), 57 FORTRAN (imperative), 64 BASIC for PC, 69 1st chip, 75 Microsoft, 77 Apple, 80 1st hard disc, 1st worm, 81 OsborneI (1st laptop), 84 MAC, 85 CD-ROM, 85 Excel. OS: CP/M (74), BSD (77 UNIX), Xenix (70 MS), MS-DOS (81), HP-UX (84), Windows (85), AIX (86 UNIX), Solaris (91 UNIX) Digitconvert.com http://www.asciitable.com http://logik.phl.univie.ac.at/~chris/gateway/formular-uk-zentral.html - lausearvutus http://www.ene.ttu
Speedcoding: John Backus. ei taga induktsioon, et kui eeldused on tõesed, siis Koodinäited: ka järeldus on tõene. Induktiivsetel arutlustel 1956 - IBM develops the first hard disk, the 1.FORTRAN puudub loogiline (deduktiivne) kehtivus. RAMAC 305(math 5mb). Matemaatika sissetulek: INTEGER FUNCTI0N sumto(n) muutujad;Lausemuutujad:kui A ja B, siis A;ei ole
1.Valime vahel ülesanded:1.Loob protsessidele stabiilse ja juhuslikult, ehk: teeme vahel vigu. 2.Valime vahel üksteisest isoleeritud “elukeskkonna” ning langenud. Analoogia eestis: börsimull 1997.2003: juhuslikult, ehk: teeme vahel vigu. The five types 1957 – FORTRAN(loobimuutujatega,sisaldas kommunikatsioonivahendid.2.Loob liidese failidele börsilangus lõppes, algas harilik kasv. of information that are the only types the ja riistvararessurssidele.3.Seostab kõik protsessid,
Paljud Interneti kogukonnad toetavad samuti Linuxi kasutajaid ja arendajaid. Kasutatakse ka jututubi ja foorumeid. On palju veebi-saite mis on keskendunud Linuxile. Mitmed ajakirjad kannavad endaga kaasas plaate Linuxi programmidega või koguni terve Linuxi operatsioonisüsteemiga. Linuxil programmeerimine Enamus Linuxitest toetavad väga paljusid programmeerimiskeeli. Kõige üldisema hunniku programmeerimisvõimalusi leiab GNU enda tööriistade alt. Mõned keeled: Ada, C, C++, Java, Fortran, Perl, Ruby, Python, C#, Novell, Scheme, Java Virtual Machines. 7 Kasutused Need on kavandatud üldotstarbeliseks kasutamiseks lauaarvutites ja serverites, kuid on võimalik spetsialiseeruda ka muudeks eesmärkideks, sealhulgas: arvuti arhitektuuri toetus, manussüsteemid, stabiilsus, julgeolek, lokaliseerimine konkreetsesse piirkonna või keeled,
· programmi dokumenteerimine (Java keele korral genereeritakse html-vormingus dokumentatsioon javadoc abil) · programmi viimine tegeliku kasutajani ja kõik see, mis on seotud tarkvaratehnika aspektidega - big picture Programmeerimise paradigmad, imperatiivne vs. deklaratiivne lähenemine: · imperatiivne · funktsionaalne · loogiline · objekt-orienteeritud · ... Ajalooliselt esimesed kõrgtaseme keeled toetavad imperatiivset lähenemist. · FORTRAN, kirjeldus 1954, realisatsioon 1956. J. Backus. FORmula TRANslator · ALGOL, 1958, P. Naur. ALGOrithmic Language - Euroopa projekt · COBOL, 1959, COmmon Business Oriented Language - USA · BASIC, 1965, Beginners All-purpose Symbolic Instruction Code - USA · Pascal, 1971, N. Wirth - Euroopa · C, 1974, D. Ritchie · Ada, 1979 - USA · Funktsionaalsetest keeltest esimene on Lisp, 1962, J. McCarthy, LISt Processing - MIT
Graafik operatsioonisüsteemide populaarsusest ja kasutusest (1994 2012). Allikas: http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/0/0d/Operating_systems_used_on_top_500_supercompute rs.svg 7 4.2 Programmeerimine Paralleelse arhitektuuri tõttu superarvutites kasutati tihti spetsiaalseid programmeerimistehnikaid, et kasutada ära superarvutite kiirust. Baaskeel superarvutite jaoks on üldiselt Fortran või C, kasutades spetsiaalseid teeke, et jagada infot sõlmede vahel. Kõige tavalisemal juhul, keskkonnad nagu PVM ja MPI, olid kasutuses lõdvalt ühendatud klastrite vahel ja OpenMP tihedalt koordineeritud jagatud mäluga masinates. Märkimisväärseid jõupingutusi on vaja teha, et optimeerida probleem antud ühenduste iseloomu jaoks, millel masin jooksma hakkab. Eesmärk on hoida ära võimalus, et mõni protsessor kulutab aega andmetele teistest sõlmedest
Prinz´s chess program -1951 Stratchey checkers program 1952 IBM saadab välja oma esimese elektroonilise arvuti 1953, nimi: (IBM) 701 Texas Instruments alustab silikon-transistoride kommerts-tootmist 1954 Shockley Semiconductor 1955 asutati Arthur Samuel 1955, õpetas Stratchey programmi põhjal tehtud programmi ise õppima, 1962 võitis see programm Connecticuti tsempionit ühe korra ja siis sai 6 korda järjest pähe. IBM toodab/arendab esimese kõvaketta 1956, 5MB mälu FORTRAN 1957, IBM Fairchild Semiconductors 1957, moodustati 8-sa inseneri poolt, kes lahkusid Shockley ´st Integreeritud vooluring 1958, Kilby Texas Instruments´ist Integreeritud vooluring 1959, Robert Noyce Fairchild´ist konstrueeris, Fairchild Semiconductor kuulutab integreeritud vooluringi nn ainuavastamise SAGE 1958, Külm sõda, USA ja Kanada pool-automaatne õhutõrje süsteem, mitmed radari jaamad omavahel ühenduses (Semi Automatic Ground Environment)
1. vool liigub emitterist Eksam→ Eksamcollectorisse 2. Switching Eksam– Eksambaasvool EksamON Eksam→ Eksamcollectori Eksamvool Eksamvoolab Eksamkuni EksamOFF 3. Amplification Eksam– Eksambaasvool Eksamreguleerib Eksamsuurt Eksamcollectorisse Eksamkogunenud Eksamvoolu Samuel(IBM) Eksam– Eksamkirjutas esimese AI kabeprogrammi Shockley EksamSemiconductor Eksam– Eksamüks transistori leiutamisega tegelenud firmadest FORTRAN Eksam Eksam- EksamFormula Translator – Esimene loopidega programmeerimiskeel Fairchild Eksam– EksamShockleyst lahkunud insenerid asutasid Fairchild Semiconductors, patenteerivad Eksam transistorite Eksamtootmise Eksamplaani, ehitasid Eksamesimese EksamintegraalskeemiGPL SAGE Eksam– EksamSemi-Automatic Ground Environment – süsteem mis sidus sadu radarijaoskondi Ameerikas, esimene Eksamsuur Eksamarvutite Eksamsidenetwork
suureneva populaarsuse kasvule. Aastal 1956 ehitati Belli Laboratooriumites transistoreid kasutades arvuti nimega Leprechaun, peale mida alustasid oma transistorite ehitamist ka Philco, GE, IMB ja RCA. 4. Kolmanda generatsiooni arvutid Kui seni oli toodetud kahte tüüpi arvuteid ühed arvutuste tegemiseks ning teised andmete sorteerimiseks ja printimiseks, siis 1950ndate lõpus hakati neid kahte funktsiooni ühildama.. Aastal 1956 valmis esimene programmeerimiskeel FORTRAN, 1959.aastal leiutas Grace Hopper COBOL20-e. Programmeerimiskeeled võimaldasid programmeerijatel kirjutada koodi kõrgemas üldmõistelises tasemes, samas kui koostamisprogramm võis tõlkida koodi ümber arvutikeelde. Programmeerimiskeelte leiutamine oli tähtis, kuna see võimaldas luua operatsioonisüsteeme. 1962.aastal produtseeris Digital Equipment Inc. arvuti, milles kasutati väiksemaid
data processing machines". IBM develops the first hard disk, the RAMAC 305, with 50 two-foot diameter platters. Total capacity is 5 MB. (350 Disk Storage Unit) The first transistorized computer is completed, the TX-O (Transistorized Experimental computer), at the Massachusetts Institute of Technology. The Nobel Prize in physics is awarded to John Bardeen, Walter Brattain, and William Shockley for their work on the transistor. 1957 A new language, FORTRAN (short for formula translator), enabled a computer to perform a repetitive task from a single set of instructions by using loops. The first commercial FORTRAN program ran at Westinghouse, producing a missing comma diagnostic. A successful attempt followed. 1957 A group of eight engineers leaves Shockley Semiconductor to form Fairchild Semiconductors. Kenneth Olsen founds Digital Equipment Corporation. 1958
360-ndad seeriad olid IBM-i lahendus probleemile, omada kahte liini arvuteid turul. Iga 360-nda seeria arvuti oli sobiv üksteisega. Umbes samal ajal tekkis mõiste programmerimiskeel. varem communikeerusid programmeerijad arvutitega perfokaartide ja juhtmete kaudu. Kui aga arvutid muutusid väiksemateks ja komplikeeritumaks muutus ka kommunikeerumine arvutite ja kasutajate vahel raskemaks. Aastal 1956 valmis esimene programmeerimiskeel FORTRAN. Selle järgi aastal 1959 Grace Hopper leiutas COBOL20-e Programmeerimiskeeled võimaldasid programmeerijatel kirjutada koodi kõrgemas üldmõistelises tasemes. Koostamisprogramm võis siis tõlkida koodi ümber arvutikeelde. Programmerimis keeled võimaldasid kolmanda generatsiooni arvutitel luua operatsiooni süsteeme. Aastal 1970 tegi IBM "floppy disk"i seadme, mida nad kasutasid oma 3740 süsteemi arvutitel.
360-ndad seeriad olid IBM-i lahendus probleemile, omada kahte liini arvuteid turul. Iga 360-nda seeria arvuti oli sobiv üksteisega. Umbes samal ajal tekkis mõiste programmeerimiskeel. varem kommunikeerusid programmeerijad arvutitega perfokaartide ja juhtmete kaudu. Kui aga arvutid muutusid väiksemateks ja komplikeeritumaks muutus ka kommunikeerumine arvutite ja kasutajate vahel raskemaks. Aastal 1956 valmis esimene programmeerimiskeel FORTRAN. Selle järgi aastal 1959 Grace Hopper leiutas COBOL20-e Programmeerimiskeeled võimaldasid programmeerijatel kirjutada koodi kõrgemas üldmõistelises tasemes. Koostamisprogramm võis siis tõlkida koodi ümber arvutikeelde. Programmerimis keeled võimaldasid kolmanda generatsiooni arvutitel luua operatsiooni süsteeme. Aastal 1970 tegi IBM "floppy disk"i seadme, mida nad kasutasid oma 3740 süsteemi arvutitel.
mälupesi, masina võimalused olid paremini ära kasutatud. Assemblerkeel Masinkoodi asemel masinale orienteeritud kood- assembler. Inimesed kasutavad masinkoodi käskude asemel mnemoonilisi käske, mis tõlgitakse translaatori poolt masinkoodi keelde. Kõikidel protsessoritel on ainult temale omane masinkoodide hulk, assembler. Kõrgtaseme keeled Järgmine samm tehti 1954 a, millal tehti esimene kõrgtaseme keel- FORTRAN -(FORmula TRANslator). Kõrgtaseme keeled imiteerivad loomulike keeli, kasutades kõnekeele sõnu ja üldkasutatavaid matemaatilisi sümboleid. Need keeled on inimesele mugavad. Nende abil võib kirjutada programme, milles on tuhandeid ridu. Teise põlvkonna arvutid(1955-1965) Arvutitehnika arengu see periood on seotud uue tehnilise baasiga-pooljuhtseadised. Sellel perioodil jagunes personal programistideks, operaatoriteks, teenindajateks ja arvutiseadmete väljatöötajateks.
Taolisi keeli on palju, kuid enamiku ülesehitus ja käsutamise põhimõtted on analoogilised. Kasutamisvaldkonna järgi jagatakse keeled kahte rühma: universaalsed ehk üldkeeled ja spetsialiseeritud keeled. Üldisi programmeerimiskeeli käsutatakse suvaliste rakendus- ja süsteemi-programmide loomiseks, mis töötavad autonoomselt või koos teiste programmidega. Praegusel ajal on levinud järgmised üldised programmeerimiskeeled C, ++, Visual ++, Visual Basic, Java, Pascal, Fortran, Cobol. C# Spetsialiseeritud keel on tavaliselt otseselt seotud kindla rakendusprogrammiga või -süsteemiga ning selle keele abil saab luua ja käsutada tarkvara ainult antud süsteemi jaoks. Enamiku nüüdisaegsete rakendusprogrammide juurde kuuluvad arendusvahendid, milles käsutatakse ühte või mitut spetsialiseeritud keelt. Programmeerimiskeeled on formaalsed keeled, mis on ette nähtud arvutiprogrammide koostamiseks
kiipe oma 360-nda seeria arvutitel. 360-ndad seeriad olid IBM-i lahendus probleemile, omada kahte liini arvuteid turul. Iga 360-nda seeria arvuti oli sobiv üksteisega. Umbes samal ajal tekkis mõiste programmerimiskeel. varem communikeerusid programmeerijad arvutitega perfokaartide ja juhtmete kaudu. Kui aga arvutid muutusid väiksemateks ja komplikeeritumaks muutus ka kommunikeerumine arvutite ja kasutajate vahel raskemaks. Aastal 1956 valmis esimene programmeerimiskeel FORTRAN. Selle järgi aastal 1959 Grace Hopper leiutas COBOL20-e Programmeerimiskeeled võimaldasid programmeerijatel kirjutada koodi kõrgemas üldmõistelises tasemes. Koostamisprogramm võis siis tõlkida koodi ümber arvutikeelde. Programmerimis keeled võimaldasid kolmanda generatsiooni arvutitel luua operatsiooni süsteeme. 1965.aastal alustati IBM/360 seeriatootmist. 1970-ndatel tõi murrangu elektronarvutite ühtsusseeria ( ) Kümnendi lõpus hakati tootma seeria
NR Punkte Küsimus 1 Teisenda kahendsüs teemis arv 11011 kümnendsüs teemi 1+2+0+8+16=27 ja kümnendsüs teemis arv 79 kahendsüs teemi. 1111001=1001111 2 Kuidas nimetas Aristoteles järgmist tüüpi arutlusi: “1. eeldus: iga koer on imetaja. 2. eeldus: mõned neljajalgsed on koerad. järeldus: mõned neljajalgsed on imetajad . “ Kirjuta sama arutlus välja üldisemal kujul, kasutades muutujaid! Iga A on B Mõni c on a Mõni c on b süllogism 3 Millal loodi programmeerimiskeel Fortran (pluss - miinus kolm aastat on OK)? Mille poolest on Fortran eriline? Esimene kõrgprogrammeerimiskeel võimaldas loop`da loodi aastal 1957 4 Mis aastal hakati müüma arvutit nimega Commodore PET (pluss - miinus kaks aastat on OK)?1968 5 Arvuta valemi väärtus kõigil muutujate väärtustus tel. Selleks täida lüngad muutujate väärtuste tulpades ja täida keskmine tulp järeldussümboli all kogu valemi väärtusega antud väärtustusel . A B C (A v B) (B & C)
· Sellisel viisil ei saa teha eriti pikki programme · Arvutitehnika arenemisel ilmus masinkood Assemblerkeel · Masinkoodi asemel masinale orienteeritud keel assembler · Inimesed kasutavad masinkoodi käskude asemel mnemoonilisi käske, mis tõlgitakse translaatori poolt masinkoodi keelde · Kõikidel protsessoritel on ainult temale omane masinkoodide hulk, assembler Kõrgtasemekeeled · Järgmine samm tehti 1954. A. Millal tehti esimene kõrgtaseme keel FORTRAN · Kõrgtaseme keeled imiteerivad loomulike keeli, kasutades kõnekeele sõnu ja üldkasutatavaid matemaatilisi sümboleid · Need keeleed on inimesele mugavamad. Nende abil võib kirjutada programme, milles on tuhandeid ridu. Algoritm · Algoritm on sammsammuline tegevusjuhis, juhend, eeskiri mingi tegevuse sooritamiseks või eesmärgi saavutamiseks Struktuurprogrammeerimine · Kõrgkeeles kirjutatud lühikesed programmid olid kergesti arudaadavad kuid
Monitorile tutvustati vajalikke programme juhtkaartide abil. Selleks oli loodud juhtkaardi interpretaator. Teine programm laadur tegeles soovitud programmide laadimisega mällu. Monitor vajas ka seadmedraivereid sisend-väljundseadmetega suhtlemiseks. 8 Suured teise generatsiooni arvutid olid kasutusel teaduslikel ja programmeerimise arendamiseks. Tüüpiline operatsioonisüsteem oli FMS( the FORTRAN MONITOR SYSTEM) ja IBSYS,IBM peratsioonisüsteem 7094-e. Kolmas generatsioon(1965-1980) Multiprogrammeerimine ja ajajaotussüsteem 9 Varajastel 60ndatel aastatel oli oli täiesti selge, et tootjatel oli täiesti kokkusobimatu toodete suund. Ühest küljest olid sõna-suunatud suured teaduslikeks töödeks mõeldud
kõrgtaseme algoritmikeeles koostatud programmi transleerimisel masinakeelde), interpretaator (on arvutiprogramm, mis käivitab programmikoodi, mis ei ole masinkoodi kompileeritud), assembler (arvutiprogramm mis tõlgib assambler keele objekti faili või masinkeele vormi). 10. Kompilaator ja selle üldistatud mudel. Kompilaator on kõrgkeele translaator, st programm, mida rakendatakse kõrgtaseme algoritmikeeles koostatud programmi transleerimisel masinakeelde. Kõrgkeelne (C, Fortran, jt) programm -> keelespetsiifiline eeltöötlus (sõltuvused: keelest/arvutist sõltumatu, Funktrioon: teisendab kõtgkeele konstruktisoonid vahekeelde)-> kõrgtaseme optimeeringud (S: mõnevõrra keelest sõltuv, arvutist sõltumatu enamasti) -> Globaaloptimeeringud (S: vähene arvutist je keelest sõltuvus. F: sisaldab globaalseid ja lokaalseid optimeeringuid) -> koodigeneraator (S: keelest sõltumatu, tugevasti arvutist sõltuv. F: Käskude valik
360-ndad seeriad olid IBM-i lahendus probleemile, omada kahte liini arvuteid turul. Iga 360-nda seeria arvuti oli sobiv üksteisega. Umbes samal ajal tekkis mõiste programmerimiskeel. varem communikeerusid programmeerijad arvutitega perfokaartide ja juhtmete kaudu. Kui aga arvutid muutusid väiksemateks ja komplikeeritumaks muutus ka kommunikeerumine arvutite ja kasutajate vahel raskemaks. Aastal 1956 valmis esimene programmeerimiskeel FORTRAN. Selle järgi aastal 9 1959 Grace Hopper leiutas COBOL20-e Programmeerimiskeeled võimaldasid programmeerijatel kirjutada koodi kõrgemas üldmõistelises tasemes. Koostamisprogramm võis siis tõlkida koodi ümber arvutikeelde. Programmerimis keeled võimaldasid kolmanda generatsiooni arvutitel luua operatsiooni süsteeme.
õigused tööks, arendamiseks, levitamiseks 2. Näited tarkvara probleemidest tulenenud rasketest intsidentidest. Tarkvara probleemide ulatuse ja maksumuse hinnangud · A booster(rakett) went off course during launch, resulting in the destruction of NASA Mariner 1. This was the result of the failure of a transcriber to notice an overbar in a written specification for the guidance program, resulting in the coding of an incorrect formula in its FORTRAN software. (July 22, 1962).[1] Note that the initial reporting of the cause of this bug was incorrect. · A bug in the code controlling the Therac-25 radiation therapy machine was directly responsible for at least five patient deaths in the 1980s when it administered excessive quantities of X-rays. · An error in the payment terminal code for Bank Of Queensland rendered many devices inoperable for up to a week
lindi ja viis väljund lindi 1401-e, selle asemel, et see välja printida. Monitorile tutvustati vajalikke programme juhtkaartide abil. Selleks oli loodud juhtkaardi interpretaator. Teine programm laadur tegeles soovitud programmide laadimisega mällu. Monitor vajas ka seadmedraivereid sisend-väljundseadmetega suhtlemiseks. Suured teise generatsiooni arvutid olid kasutusel teaduslikel ja programmeerimise arendamiseks. Tüüpiline operatsioonisüsteem oli FMS( the FORTRAN MONITOR SYSTEM) ja IBSYS,IBM peratsioonisüsteem 7094-e. Kolmas generatsioon(1965-1980) Multiprogrammeerimine ja ajajaotussüsteem Varajastel 60ndatel aastatel oli oli täiesti selge, et tootjatel oli täiesti kokkusobimatu toodete suund. Ühest küljest olid sõna-suunatud suured teaduslikeks töödeks mõeldud arvutid nagu 7094, mis olid kasutusel numbrilistel kalkulatsioonidel teaduses ja arendamisel
lindi ja viis väljund lindi 1401-e, selle asemel, et see välja printida. Monitorile tutvustati vajalikke programme juhtkaartide abil. Selleks oli loodud juhtkaardi interpretaator. Teine programm – laadur –tegeles soovitud programmide laadimisega mällu. Monitor vajas ka seadmedraivereid sisend-väljundseadmetega suhtlemiseks. Suured teise generatsiooni arvutid olid kasutusel teaduslikel ja programmeerimise arendamiseks. Tüüpiline operatsioonisüsteem oli FMS( the FORTRAN MONITOR SYSTEM) ja IBSYS,IBM peratsioonisüsteem 7094-e. Kolmas generatsioon(1965-1980) Multiprogrammeerimine ja ajajaotussüsteem Varajastel 60ndatel aastatel oli oli täiesti selge, et tootjatel oli täiesti kokkusobimatu toodete suund. Ühest küljest olid sõna-suunatud suured teaduslikeks töödeks mõeldud arvutid nagu 7094, mis olid kasutusel numbrilistel kalkulatsioonidel teaduses ja arendamisel
edasi. 1950. aastatel loodi juba esimesed programmeerimiskeeled, mida tänapäevase mõiste järgi võib nimetada kõrgkeelteks ja need jagunesid mitmesse gruppi. Imperatiivsed ehk käskivad keeled Need on keeled, kus programmi põhiliseks elemendiks on käsk ehk instruktsioon. Imperatiivses keeles kirjutatud programm kirjeldab üksikasjalikult, mida on vaja teha ja kuidas seda on vaja teha - programm on käskude jada. Tuntumad imperatiivsed keeled on: · Fortran I (1954) · Algol 60 · Cobol 60 · Fortran IV · Basic (1963) · PL/1 · Simula (1967) · Algol 68 · Pascal (1970) · SmallTalk (1972) · C (1972) · Forth · Cobol 74 · Fortran 77 · Modula 2 · Ada · QBasic · C++ (1983) Käesolevas kursuses me vaatlemegi esmajoones imperatiivsete keeltega seotud mõisteid ja juhtkonstruktsioone. Funktsionaalsed keeled
1953 Watson ja Crick avastavad DNA struktuuri. 1953 Ewing ja Heezen avastavad Vaikse ookeani keskmäestiku. 1953 Stanley Miller näitab, kui juhtida välku läbi anumate, milles on vesi, metaan, lämmastik ja vesinik, võivad tekkida aminohapped. 1954 Auguste Piccard ehitab batüskaafi, millega jõutakse 4 km sügavusele. 1954 Konstrueeritakse esimene tuumareaktor. 1954 Kirjutatakse esimene kompilaator programmeerimiskeele FORTRAN jaoks. 1955 Bridgeman valmistab kõrge rõhu all süsinikust tehisteemante. 1955 Segre ja Chamberlain tekitavad anti-prootoni. 1956 Lee ja Yang aravavad, et beetalagunemise ajal ei pruugi paarsus jääv olla. 1956 Chien-Shiung Wu avastab, et koobalti isotoobi Co-60 beetalagunemisel rikub nõrk vastikmõju paarsuse jäävust. 1957 Nõukogude Liit saadab üles sputniku, Maa esimese tehiskaaslase. 1957 Charles Townes räägib laseri ehitamisest.
FM Frequency Modulation FMD Fluorescent Multilayer Disk FMRI Functional Magnetic Resonance Imaging FMS Forms Management System FMT Format FMV Full Motion Video FNT Font FOCUS Forum of Control Data Users FOD Fax On Demand FOG First Osborne Group FOIP Fax Over Internet Protocol FOIRL Fiber Optic Inter Repeater Link [IEEE] FOLDOC Free On-Line Dictionary Of Computing FOM Fiber Optics Modem .FON Font + Phone + Phone Directory (all file name extensions) .FOR Fortran source code (file name extension) FORTH (Programming Language)(See HLL) FORTRAN Formula Translator (Programming Language)(See HLL) FOSE Federal Office Systems Exposition FOSI Format Option Specification Instance FOSSIL Fido/Opus/Seadog Standard Interface Layer FPC Flexible Printed Circuit + Floating Point Calculation FPCE Floating-Point C Extension (specification) FPGA Field Programmable Gate-Array FPLA Field Programmable Logic-Array FPM Fast Page Mode
1950. aastatel loodi juba esimesed programmeerimiskeeled, mida tänapäevase mõiste järgi võib nimetada kõrgkeelteks ja need jagunesid mitmesse gruppi. Imperatiivsed ehk käskivad keeled Need on keeled, kus programmi põhiliseks elemendiks on käsk ehk instruktsioon. Imperatiivses keeles kirjutatud programm kirjeldab üksikasjalikult, mida on vaja teha ja kuidas seda on vaja teha - programm on käskude jada. Tuntumad imperatiivsed keeled on: • Fortran I (1954) • Algol 60 • Cobol 60 • Fortran IV • Basic (1963) • PL/1 • Simula (1967) • Algol 68 • Pascal (1970) • SmallTalk (1972) • C (1972) • Forth • Cobol 74 • Fortran 77 • Modula 2 • Ada • QBasic • C++ (1983) Käesolevas kursuses me vaatlemegi esmajoones imperatiivsete keeltega seotud mõisteid ja juhtkonstruktsioone. Funktsionaalsed keeled
Taolisi keeli on palju, kuid enamiku ülesehitus ja käsutamise põhimõtted on analoogilised. Kasutamisvaldkonna järgi jagatakse keeled kahte rühma: universaalsed ehk üldkeeled ja spetsialiseeritud keeled. Üldisi programmeerimiskeeli käsutatakse suvaliste rakendus- ja süsteemi-programmide loomiseks, mis töötavad autonoomselt või koos teiste programmidega. Praegusel ajal on levinud järgmised üldised programmeerimiskeeled C, ++, Visual ++, Visual Basic, Java, Pascal, Fortran, Cobol. Spetsialiseeritud keel on tavaliselt otseselt seotud kindla rakendusprogrammiga või -süsteemiga ning selle keele abil saab luua ja käsutada tarkvara ainult antud süsteemi jaoks. Enamiku nüüdisaegsete rakendusprogrammide juurde kuuluvad arendusvahendid, milles käsutatakse ühte või mitut spetsialiseeritud keelt. Programmeerimiskeeled on formaalsed keeled, mis on ette nähtud arvutiprogrammide koostamiseks
- Rakenduste programmeerijad - Kôikvôimalikud lôppkasutajad 3. Ühtne keel - Päringute esitamiseks - Andmete lisamiseks, kustutamiseks, uuendamiseks - Objektide (tabelid, indeksid...) loomiseks, eemaldamiseks, muutmiseks - Juurdepääsuôiguste kontrollimiseks 7 - Andembaasi terviklikkuse tagamiseks. 4. Vôimalik kasutada teiste protseduursete keelte sees (Embedded SQL), nagu Ada, C, COBOL, Fortran, Pascal, PL/1, Visual Basic, Java nimed SQL - is: 1-18 märki Ei eristata suur- ja väiketähti Nimi peab algama tähega Vôib sisaldada tähti ja numbreid (mônikord ka _, $, #) Ei tohi olla reserveeritud sôna, näit AND, CREATE, DECIMAL, TABLE jne. KONSTANDID: Tekst - 'Hello', 'John''s pen', '01.05.95', '' Täisarv - 0, 123 (max. 15 numbrit, ainult pos.) Arv - 25, +4.68, 0.5, 20e-02, -7 (Täpsusele max. 15 kohta, aste -130 ja 125 vahel) tehted, avaldistehted, funktsioonid:
pärilikkust, polümorfismi ja läkituste (teadete) vahetust OO keelte korral Objektide sünkroniseerimine Garbage Collection] 72. Enamkasutatavad programmeerimisekeeled RAS korral. 1. Ada 95 arendatud spetsiaalselt RAS tarbeks, paljude probleemide tõttu ei leidnud loodetud laia kasutust 2. C 70ndate alguses, `low-level' programmeerimiseks 3. C++ - OO laiendus 4. C# - MS Javalaadne .NET platvormi jaoks 5. Fortran 50ndate keskelt alates RAS kasutusel 6. Java OO keel, algselt virtuaalmasinale loodud,interpreteeritav 7. RT Java Ajaliselt `paremini' ettemääratud käitumine 8. PEARL, RT Euclid, RT C, RT C++, MACH jne 73. Iseloomustada reaalajasüsteemide programmeerimisel kasutatavuse seisukohalt C, C++, C#, Java programmeerimiskeeli. C: · C `masinläheduselt' järgneb assemblerile. Olemas andmetüübid character, byte, bit, address
konveier- või jadatöötlust. 2. Arvutipõlvkondade iseloomustus (iseloomulikud jooned). Arvutipõlvkond – peamiselt valmistatakse tehnoloogial põhinev ajalooliigituse klass. Arvutipõlvkondade areng on tihedalt seotud arvutite tarkvara arenguga - programmeerimiskeelte põlvkondadega. S. Burd eristab viite programmeerimiskeelte põlvkonda: 1. Masinakeeled; 2. Assemblerikeeled; 3. Kõrgkeeled Fortran, Cobol, Basic, PL/1, Pascal ja C; 4. Visual Basic ja SQL; 5. LISP ning Prolog. Eraldi klassi moodustavad objektorienteeritud keeled (C++, Java, Small Talk) ja skriptikeeled (VBScript, Javascript). Esimene põlvkond (1946 – 1954) Iseloomulikud jooned: Arvutite elementbaasi moodustasid elektronlambid Arvutite jõudlus jäi vahemikku 2×10 3 kuni 16×103 liitmisoperatsiooni sekundis
straightforward, textbook-style may still be 2.5 to 4 times slower. This shows that Java programmers must be good programmers in order to utilise Java efficiently (but that's true of any language). Jack Shirazi's Java Performance Tuning website (http://www.javaperformancetuning.com/) is a good source for performance tips, and links to tools and other resources. Recent numerical benchmarks on Linuxes found that compiled C++ and Fortran were at least twice as fast as Java byte code. But the performance was very dependent on the chosen JVM; IBM's implementation exceeded the performance of C++ code compiled with gcc [Ladd 2003]. A detailed comparison of difference versions of Java and other companies' virtual machines and native code compilers can be found in [Doederlein 2002]. An area of Java that is still slow is its GUI API, Swing. GUI components are created
annaabi.ee 
