IT EKSAM (0)

Aritmeetiline masin- 1640, ainult liitis ja lahutas, Kristlik filosoof Blaise Pascal
Leibnizi arvuti – 1671, Saksa filosoof Leibniz, arvuti: liitis, lahutas, korrutas, jagas
Elektritelegraaf - Morse 1837
Loogika (lausearvutuse) alused 1847-1854
Perfolint - Wheatstone 1857
Frege loob kaasaegse predikaatarvutuse - 1879
Herman Hollerith perfokaartidega masin USA rahvaloenduse andmete töötlemiseks – 1890, sellest firmast tekkis IBM
Vaakumtoru - 1906, Lee Deforest
Artikkel Turingi masinast: universaalsus , mittelahenduvus – 1935-1937
Churchi lambda -arvutus, Churchi tees. - 1936,universaalsus, mittelahenduvus
Z1 – 1936 , Konrad Zuse mehhaaniline arvuti
MARK I – 1939-1944, Harvardi elektriline( releedega ) digitaalne arvuti
ABC computer – 1939-1942 , Atanasoff- Berry esimene elektronarvuti
Esimene transistor - 1947
EDSAC – 1949, esimene praktiline stored - program arvuti, programmid olid aukudega peberiribadel
ERA 1101 – 1950 ESIMENE KOMMERTS -TOOTMISES ARVUTI, hoidis bitte magneetilises trumlis, lõpuks suutsid kuni 4000 sõna hoida
UNIVAC I – 1951 Esimene kommerts-tootmises arvutis, mis äratas suurt tähelepanu, 46 masinat müüdi, 1 million dollarit tükk, Remington Rand tootis
Prinz´s chess program -1951
Stratchey checkers program – 1952
IBM saadab välja oma esimese elektroonilise arvuti – 1953, nimi: (IBM) 701
Texas Instruments alustab silikon-transistoride kommerts-tootmist – 1954
Shockley Semiconductor – 1955 asutati
Arthur Samuel – 1955, õpetas Stratchey programmi põhjal tehtud programmi ise õppima, 1962 võitis see programm Connecticuti tšempionit ühe korra ja siis sai 6 korda järjest pähe.
IBM toodab/arendab esimese kõvaketta – 1956, 5MB mälu
FORTRAN – 1957, IBM
Fairchild Semiconductors – 1957, moodustati 8-sa inseneri poolt, kes lahkusid Shockley´st
Integreeritud vooluring – 1958, Kilby Texas Instruments´ist
Integreeritud vooluring – 1959 , Robert Noyce Fairchild´ist konstrueeris, Fairchild Semiconductor kuulutab integreeritud vooluringi nn ainuavastamise
SAGE – 1958, Külm sõda, USA ja Kanada pool- automaatne õhutõrje süsteem, mitmed radari jaamad omavahel ühenduses (Semi – Automatic Ground Environment)
Esimene kommerts modem - 1960, AT&T
COBOL – 1960, Common Business Oriented Language
LISP – 1960, Esimene AI programiseks mõeldud keel
Esimene kommerts integreeritud vooluring – 1961, Fairchild Semi
Spacewar – 1961, esimene arvutimäng PDP-1 le
Ivan Sutherlandi Sketchpad – 1962, graafika süsteem
Arvuti hiire patent – 1963, Douglas Engelbart
ASCII – 1963, American Standard Code for Information Interchange
Moore ´i seadus – 1964, iga pooleteise aasta tagant transistorite arv kahekordistub/chippide võimsus kahekordistub
BASIC – 1964, Beginners All- purpose Symbolic Instruction Code,
PDP-8 – 1965, esimene kommertsiaalselt edukas miniarvuti, Digital Equipment Corp
Esimene Floppy disk – 1967, IBM
Douglas Englebarti demo – 1968, esitletakse arvuti hiirt , hüperteksti kasutamist, kahe osapoole suhtlust võrgus audio ja visuaalne
INTEL´i asutamine – 1968, Moore, Noyce ja Grove, hargnes pm Fairchild Semist
AMD asutamine – 1969, Sanders ja 7 teist. Hargnes Fairchild semist
UNIX -i OS – 1969, Kenneth Thompson ja Dennis Ritchie, AT&T Bell Labs
INTEL-i 4004 mikroprose – 1971 , esimene 4- bitine prose
ARPANET – 1971
Magnavox Odyssey - 1972, esimene kodu video mäng
Colossal Cave – 1972, tekstipõhine seiklusmäng
Smalltalk – 1972, esimene objekt-orjenteeritud progra keel
Prolog – 1972, esimene loogika progra keel
HP programmeeritav kalkulaator – 1972
Ethernet – 1973, Bob Metcalf leiutab selle ühendussüsteemi
Altair – Esimene do-it-yourself edukas arvuti, klaviatuuri ja monitori ei olnud
Alto – 1974 , by Xerox, aknad, hiir, klaviatuur , monitor jne suur mõju Microsoftile ja Macile
C keel – arendati 69-73, Ritchie, Kernigan
Micro- soft – 1975 asutati Alleni ja Gates -i poolt, sidekriips hiljem eemaldati
Apple I – 1976 Wozniak ja Steve Jobs
Apple computer company – 1976,, Woz ja Jobs, 1. aprillil
Apple II – 1977 , suur hitt
Motorola 68000 – 1979, kasutab 68000 transistorit
USENET – 1979-80 , Unix Users Network
32-bit mikroprose - 1981
SUN Microsystems – 1982
Compaq computer corp – 1982
Oracle Corp – 1983
C++ - 1983 Bell labs
Apple Macintosh – 1984
GNU project – 1984 Richard Stallman
GCC – 1987, GNU Complier Collection , UNIX-ite jaoks
Python – 1989
FIDONET – 1990, rahvusvaheline võrguots Eestis
HTML – 1990, Tim- Berners Lee
WWW – 1990 , Tim-Berners Lee – lõi W3 Konsortiumi
LINUXI arenduse algus - 1991
Päris netiotsad TCP/IP Eestis – 1992
Debian - 1993
PHP keel – 1994, Personal Homepage Tools nimelisest skriptide setist sai nime
Linus Torvalds annab välja Linux kerneli 1.0 – 1994
Mosaic , later Netscape – 1994, Andresseen
Eest, esimene leht Päevaleht netis – 1995
Windows 95 – 1995 ofc
Pixari Toy Story – 1995, esimene täispikk 3D anime
Borland Delphi keel – 1995 , Borland International
Java – 1995 , SUN
AltaVista – 1995 , esimene edukas ja võimas otsingumootor
Palm Pilot – 1995, U.S. Robotics
Eesti internetipangad – 1996
Deep Blue võidab Garri Kasparovit males – 1997
GOOGLE – 1998
Mozilla sünd – 1998
Microsoft kõige väärtuslikum firma – 1998
Blackberry – 1999
Napster – 1999, Torrenti eelkäija praktiliselt
C# - 2000, Microsoft
USB Flash drive-ide müümine – 2000
Wikipedia, BitTorrent, XBOX, iPod – 2001
Interneti mulli lõhkemine – 2002
Steam, Skype , iTunes pood – 2003
Myspace, Orkut, Facebook , Flickr – 2004
Ubuntu – 2004, Linuxi distro
Gmail – 2004, Google
Google maps, YouTube, Xbox 360 – 2005
Skype ostetakse eBay poolt – 2005
FORTRAN – 1957, IBM
COBOL – 1960, Common Business Oriented Language
LISP – 1960, Esimene AI programiseks mõeldud keel
BASIC – 1964, Beginners All-purpose Symbolic Instruction Code
Smalltalk – 1972, esimene objekt-orjenteeritud progra keel
Prolog – 1972, esimene loogika progra keel
C keel – arendati 69-73, Ritchie, Kernigan
C++ - 1983 Bell labs
Python – 1989
PHP keel – 1994, Personal Homepage Tools nimelisest skriptide setist sai nime
MySQL database - 1994
Borland Delphi keel – 1995 , Borland International
Java – 1995 , SUN
Apache web server - 1995
C# - 2000, Microsoft
RDF – Kirjelduskeel
HTML - Teksti paigutamise / lehe kujundamise keel
CSS - Eriti täpset teksti paigutust ja kujundust võimaldav keel HTML-i täienduseks
Javascript - Brauseri programmeerimiskeel: javascripti programmid töötavad otse brauseris: muudavad htmli, css-i, võtavad ühendust serveriga jne jne
AJAX tähistab: HTML+CSS+Javascript+async. Queries
Georg Cantor - Hulgateooria rajaja
CISC – complex instruction set computer
RISC – reduced instruction set computer
URL – Uniform Resource Locator
HTTP – Hypertext Transfer Protocol
AOL – America Online, aol-i alguses ei olnud http-d ega www-d
MS-DOS – Microsoft Disc Operating System 1981
ARM processor - Advanced Risc Machine processor
ACL - Access Control List ACL on nimekiri pääsuõiguste kirjetest (ACE - Access Control
Entry - ACE koosneb: kasutaja, grupi või arvuti nimest, pääsuõiguste loetoelust )
Silicon Valley - Nime saanud algselt silikoon -kiipide tootjate järgi
Whole Earth Cataog – USA hipikultuuri/vastuliikumise kataloog , kus müüdi igast tooteid(kataloog ise ei müünud otseselt midagi, vaid andis müüjate info toodete kõrval)
Transistor - kolme või enama väljaviiguga pooljuhtseadeldis, mida kasutatakse elektrisignaalide tekitamiseks, võimendamiseks, muundamiseks ja lülitamiseks. Transistori abil saab ühe elektrisignaali abil juhtida ehk tüürida teist elektrisignaali. ( http://www.youtube.com/watch?v=ZaBLiciesOU )
Esimene veebileht: info.cern.ch
MIDA OP SÜSTEEM OSKAB?
1)Oskab kettalt programme lugeda ja neid käima panna
2)Oskab programme seisma panna
3)Oskab anda programmidele parasjagu aega ja mälu
4)Oskab programme vajadusel korraks peatada ja taaskäivitada
5)Oskab kettale faile ja katalooge kirjutada ja sealt neid lugeda
6)Oskab välisseadmetega suhelda
7)Oskab võrguga suhelda
8)Oskab intelligentselt mälu ja cache´iga tegeleda
9)Oskab suhelda graafikakaardiga
OSX ja iOS – kommerts UNIX-id
LINUX-i distrod ( LINUX ise on ainult kernel)
Sisaldavad:
1)Pre-compiled kernel, libraries and tools, ready to install from
image
2)A set of ready-made and packaged software (editors, browsers,
desktop software) in the initial installation package
3) An easy and configurable set of tools to install more software
4) A large set of pre-configured software packages the installation
tool will pull from the net and install
Important core distros:
Debian: .deb packages, focus on fully free software , Ubuntu based on Debian
RedHat: largest commercial Linux provider, .rpm packages
Slackware: one of the earliest, focus on stability and simplicity
Gentoo: software installed by building from source
Arch: minimalist, geared towards expert hackers
Paralleelprotsessid on illusioon . Tegelikult pannakse 1 programm kinni ja siis antakse aega teisele ja siis pannakse see kinni ja antakse aega uuesti esimesele.
Protsessidevaheline suhtlus:
1)Võrk
2)Torud ( Pipe ) - 1 kirjutab teine loeb
3)Jagatud mälu – kõik saavad lugeda ja kirjutada
Framework -id:
Microsoft .NET
Java Spring
Ruby on Rails
PHP Zend framework
Python Django
GNU ideoloogia:
vabadus: primaarne on tarkvara vabadus, sekundaarne tasuta kättesaadavus (free as in free speech , not as in free beer)
ausus: ausam on kasutada vabavara kui piraatkopeerida
teadmiste vabadus: teadmised ja tarkvara on loomu poolest vabad - teadmiste ja tarkvara kopeerimine laiendab ühiskonna majanduslikku võimsust, kaotajaid (rumalamaks jääjaid) pole
raha saab teenida ka tarkvara
toetades ja installeerides ja levitades
tellitud täiustusi ja modifikatsioone ehitades
ehitades sellist vabavara, mida klient soovib
motivatsioon senistes kogustes tarkvara luua väheneb?
vastuargument : programmeerimine on põnev
vastuargument: ehk polegi meil nii palju kallilt makstud programmiste vaja?
vastuargument: vabanenud programmeerijate kaader saab teha uusi, senisest keerulisemat softi, mille jaoks seni aega ega ressurssi ei jätkunud
INTERNET PROTOCOL (IP) IP aadress on 32-bitine arv
IP protokoll on kokkulepe, et kuidas infot saata ja sellest aru saada
tuleb.
 IP protokoll lubab saata ainult väikeseid tekstijuppe.
 Iga tekstijupi ette pannakse lisainfo (päis ehk header), mis ütleb, et:
 kuhu see tekst siis saata tuleb (IP aadress)
 kust tekst tuli ( saatja IP aadress)
 Hulga lisainfot ka veel
Garanteerib marsruutimise, st minemise õiges suunas
 Mitteusaldusväärne - ei taga kohalejõudmist
 Kui sisendpuhver on täis, siis ignoreerib
 Ei loo kanalit
 iga datagrammi käsitletakse sõltumatult
UDP ja TCP:
 UDP ( user datagram protocol). Ei kontrollita, kas info jõudis pärale.
 Iga rakenduse väljund tekitab uue datagrammi
 Ei taga usaldatavust
Datagrammi ehitus:
 lähte- ja sihtport (kumbki kaks baiti )
 datagrammi pikkus (kaks baiti)
 kontrollsumma (kaks baiti, pole kohustuslik)
 andmeosa (varieeruva pikkusega hulk baite)
 UDP paketi maksimaalpikkus on seega 64 kilobaiti.
 Kontrollsumma vea puhul unustatakse datagramm
 Rakendused: DNS, NFS, TFTP
 TCP (transmission control protocol). Toimub kontroll.
 Ühendusorienteeritud
 Usaldatav
 Voo tüüpi
 Jagab voo segmentideks
 Saates käivitab taimeri ja ootab kinnitust
 Kinnitab saadud segmendid
 Kontrollsumma päisest ja andmetest
 Korrastab segmentide järjestuse
 Unustab dublikaadid
 Kontrollib voo mahtu
Pordid
 Masinas elab korraga palju programme ja igaüks tahab saada/saata
oma pakette. Millisele programmile konkreetne pakett saata?
 Programmidele antakse kasutamiseks nummerdatud TCP või UDP
port (need ei ole füüsilised pistikud!)
Klient - server mudel(Interneti jaoks)
Üldine algoritm :
 server ootab mingil üldteada pordil ühenduskutseid
 klient reserveerib dünaamilise pordi
 klient saadab serverile ühenduskutse (koos oma pordinumbriga)
 server vastab kliendile tema pordinumbril
Itereeriv server:
 Ei võta vastu uut kutset enne eelneva töötlemist
Paralleelne server:
 Käivitab iga kutse jaoks eraldi serveri ajutise pordinumbriga selle
ühenduse jaoks.
 Seega on mitme ajas lähestikuse kutse järel masinas käimas mitu
“koopiat” ehk protsessi või threadi ühest serverist
 Kasutajatele paistab, et need “koopiad” käivad korraga, tegelikult
hoolitseb selle “kooskäimise simulatsiooni” eest opsüsteem.
HTTP on omaette protokoll, mida kasutatakse veebilehtede , piltide,
tekstifailide, zip failide jne jne saatmiseks veebiserveri ja brauseri vahel.
DNS: Domain Name Server
 Ülesanne: kui programmile on antud masina nimi, millega ühendust
võtta (näiteks www.ttu.ee), siis tuleb kõigepealt leida sellenimelise
masina IP aadress.
 DNS serverid : serverid, mis sisaldavad “nimiIP aadress” tabeleid ja
vastavad päringutele “anna selle nime IP aadress”:
XML tähendab - eXtensible Markup Language
Struktureeritud teksti esitamise formaat
 XML standard ütleb, kuidas teksti struktuuri märgistada.
 Saab kasutada andmete esitamiseks tekstina
JSON - Javascript Object Notation
 Andmete esitamise formaat tekstina
 Javascripti programmeerimiskeele „native“ andmestruktuur
 Väga lihtne ja mugav kasutada
 Kaasajal brauserirakendustes eelistatum kui XML
XHTML :
 Praktiliselt seesama, mis HTML (samad tagid jne)
 Tagid peavad olema väikeste tähtedega
 Peab olema korrektses XML süntaksis (tagi suletud jne)
 Paar XML-i lisaknihvi ka (namespaced jne)
Recursion
 A subroutine is said to be recursive if it calls itself, either directly or
indirectly. That is, the subroutine is used in its own definition .
Important to check that recursion terminates. Code should contain :
 One or more base cases (no recursion involved!)
 One or more recursive cases. Arguments of the recursive call must
be “simpler” according to some measure .
NB! The “simplicity” measure may be arbitrarily complex.
Imperatiivsed keeled sobivad samm- sammult , kindlas järjekorras
täidetavate algoritmide esitamiseks. Programmid kujutavad endast
arvutile antavate käskude jada. Tuntumad imperatiivsed keeled on C,
Basic, Pascal, Java, objektorienteeritud keeled ja assemblerkeeled.
 Imperatiivsete keelte peamiseks eeliseks on arvuti tegevuse täpse
kontrollimise ja suunamise võimaldamine, mis enamasti tagab
maksimaalse töökiiruse.
 Miinusteks on programmeerimise suur töömahukus -
lahenduskäigu kõik detailid tuleb süsteemile esitada - ning suured
raskused programmide analüüsimisel, näiteks optimeerimise,
verifitseerimise või paralleliseerimise tarvis.
Deklaratiivsed keeled sobivad algoritmi esitamiseks käskude jadast
abstraktsemal viisil. Programmeerija ei pruugi alati kõiki algoritmi detaile
kirja panna, vaid võib esitada otsitava lahenduse kirjelduse , ning juba
programmi täitmise käigus otsustab süsteem automaatselt, mis viisil
täpselt seda lahendust otsida.
 Deklaratiivseteks keelteks võib lugeda loogilise programmeerimise
keeled (näiteks Prolog) ja mitmed funktsionaalsed keeled (näiteks
Haskell ). Teoorias kasutatav lambda-arvutus on puhtalt funktsionaalse
deklaratiivse keele näide.
Deklaratiivsed keeled võimaldavad enamikku programme kiiremini ja
mugavamalt kirjutada, kui imperatiivsed keeled - programmeerija ei pea
kõigi detailide eest hoolt kandma. Tunduvalt lihtsam on ka programmide
analüüs, näiteks programmi automaatsel kohandamisel paralleelarvutile,
kus programmi täitmise juures töötab samaaegselt hulk protsessoreid.
 Peamiseks miinuseks on programmide väiksem töökiirus - deklaratiivne
programm ei pruugi küll alati aeglasem olla, kui imperatiivne , kuid on
seda harilikult siiski. Põhjuseks on siin keele automaattranslaatori
väiksem intelligentsus kogenud programmeerijaga võrreldes.
Deklaratiivsed keeled jaotatakse
 Funktsionaalse programmeerimise keelteks (näide: Haskell),
kus lahendus kirjeldatakse funktsioonide kogu abil - ka viimast saab
tegelikult käsitleda kui teatud tüüpi loogikasüsteemi.
 Loogilise programmeerimise keelteks (näide: Prolog), kus
otsitavat lahendust kirjeldatakse loogika keeles
 Funktsionaalsete keelte idee on programmide kirjutamine
(matemaatiliste) funktsioonide defineerimise teel, määramata seejuures
täpselt ära, mis strateegia järgi funktsiooni resultaati tuleb arvutada.
 Funktsioonile võib anda argumendiks teisi funktsioone ja funktsiooni
arvutamise resultaadiks võib samuti olla funktsioon.
 NB! Funktsionaalne programmeerimine on ajalooliselt esimene
deklaratiivse programmeerimise viis, ning enamik kaasaegseid
programmeerimiskeeli -- C, Pascal, Ada jne -- on funktsionaalse
programmeerimise meetoditest mõjustatud.
 Puhtas funktsionaalses keeles -- Haskell, Hope , Miranda, FP -- ei ole
programmeerijal peale funktsioonide defineerimise ja sisseehitatud
baasfunktsioonide (aritmeetika, loendid jms) mingeid lisavahendeid --
kõik kõrvalefektid on keelatud.
 Puhas funktsionaalne keel ei luba muutujatele väärtusi omistada. Ainus
efekt, mis funktsiooni rakendamine argumentidele annab, on resultaadi
leidmine.
 Kombineeritud funktsionaalsed keeled - ML, Lisp, Scheme -
kombineerivad puhaste funktsionaalsete keelte mehhanisme
imperatiivsete mehhanismidega.
Lambda- arvutuse teooria tegeleb arvutatavuse ja arvutatavate
funktsioonide uurimisega, kasutades selleks lambda-arvutuse keelt kui
universaalset programmeerimiskeelt.
 Churchi tees väidab, et iga algoritmi saab lambda-arvutuse keeles kirja
panna. On võimalik näidata, et lambda-arvutus, nagu ka Prolog, C ja
Basic on üks paljudest universaalsetest programmeerimiskeeltest.
 Konkreetselt on lambda-arvutuse keel ja teooria funktsionaalsete
programmeerimiskeelte aluseks.
Loogika progra keel Prolog
Prolog-i põhi-idee on nõuda otsitava lahenduse kirjeldamist esimest
järku predikaatarvutuse keeles, kusjuures Prolog-i süsteem sisaldab
teatud tüüpi automaatset teoreemitõestajat, mis on võimeline lahendust
automaatselt otsima ja tuletama .
Some properties of an Algorithm
Kindlasti:
 Deterministic: Given the same input, it produces the same output.
 Finite: It can be described in a finite number of steps
 Definite : Each step has a clearly defined meaning .
Soovitavalt:
 Correct : It produces correct answers
 Time Bounded: It eventually stops
 Fast : it not only stops, but stops quickly
Tegeldakse keerukusega peamiselt kahes mõttes:
 Kiirus ehk aeg (time): kui kiiresti algoritm peatub, kui kiireid algoritme
on mingite ülesannete jaoks olemas?
Mälukasutus ehk ruum (space): kui palju mälu algoritm kasutab, kui
väikese mälukasutusega algoritme on mingite ülesannete jaoks
olemas?
Vaadatakse eraldi:
 Algoritmide keerukust (nii aja kui ruumi mõttes)
 Ülesannete lahendamise keerukust: kas mingi probleemide ehk ülesannete klassi jaoks on olemas algoritmi keerukusega vähem kui mingi f?
Algoritmi kiirus antakse tüüpiliselt funktsioonina ülesande suurusest .
kiirus = F(n), kus n on ülesande suurus ja F on “lahendamise kiiruse
funktsioon” ülesande jaoks suurusega n.
Easy to verify answers. Difficult to find answers.
 Easy ---> polynomial time
 Difficult --> not polynomial time.
NP: Class of problems for which it is easy to verify the answers but
exponential or factorial number of combinations to check.
 Travelling salesman problem is in NP.
 Nobody has managed to prove (yet) that there are no polynomial
algorithms for P.
 Open question: does NP = P ?
Lahenduvus:
Selgub , et iga täpselt formuleeritud probleemi jaoks ei leidugi
lahendavat algoritmi!
 Uuritakse, millistele ülesannetele on algoritme, millistele ei
 Uuritakse, mis ülesande lahendamine taandub teisele ülesandele
 Uuritakse lahendumist, poollahendumist, kreatiivseid hulki jne jne
 Uuritakse lõpmatuse struktuuri, mis on kirjeldamatult keeruline
 Uuritakse lahendumise struktuuri, mis on kirjeldamatult keeruline
 Uuritakse loogikaklasside lahendumise taandumist muudele ülesannetele
Kuidas lahendamatust näidata (plaan):
 Näitame, et algoritme on sama palju, kui täisarve (lihtne)
 Näitame, et probleeme on vähemalt sama palju, kui reaalarve
(veidi keerulisem)
 Näitame, et reaalarve on lõpmatult rohkem kui täisarve (Cantori
üks teoreeme)
Cantori teoreem ütleb üldisemalt, et mingi hulga H kõigi alamhulkade
hulk on suurema võimsusega kui see hulk H.
Poollahenduvus
 Olgu ülesandeks tuvastada, kas täisarv X kuulub mingisse lõpmatusse
täisarvude alamhulka H.
 Mõne H jaoks on ülesanne lahenduv: näiteks, kui H on paarisarvude
hulk, kui H on algarvude hulk jne,
 Mõne H jaoks ülesanne ei ole lahenduv: näiteks, kui H on arvude hulk,
millele vastavad programmid peatuvad.
 Poollahenduvus tähendab, et kui X juhuslikult kuulub hulka H, siis me
saame seda algoritmiga alati näidata. Kui ei kuulu H-i, siis ei saa alati.
Strong AI:
“if a machine approaches or supersedes human
intelligence, if it can do typically human tasks, if it can
apply a wide range of background knowledge and has
some degree of self-consciousness”
Weak AI:
“the use of software to study or accomplish specific
problem solving or reasoning tasks that do not
encompass (or in some cases, are completely outside
of) the full range of human cognitive abilities. “
Tehisintellekti -uuringud on andnud hulgaliselt algoritme ja meetodeid ja
programmeerimiskeeli, mida rakendatakse praktikas mitte-tehisintellekti-
ülesannete jaoks. Näiteks:
 Paljud otsimisalgoritmid
 Paljud optimeerimisalgoritmid
 Formaalsete keelte süntaksianalüüs (kõigis kompilaatorites)
 Funktsionaalsed ja loogilised programmeerimiskeeled
 Objekt-orienteeritud programmeerimine
 Lausearvutuse valemite ja analoogiliste ülesannete efektiivne lahendamine
TURINGI TEST:
Mõistata, kas chati-ekraani taga on inimene või programm?
Turing:
Kui katsetajad ei suuda ära arvata (st ära-arvamise sagedus on 50% ja 50% eksitakse), siis on jutlev masin päriselt intelligentne .
Algoritm on täpne samm-sammuline, kuid mitte tingimata formaalne
juhend millegi tegemiseks. Näited:
 Toiduretsept.
 Juhend ruutvõrrandi lahendamiseks.
 Algoritmiline probleem - probleem, mille lahenduse saab kirja panna
täidetavate juhendite loeteluna.
Programm on formaalses, üheselt mõistetavas keeles kirja pandud
algoritm. Arvutid suudavad täita ainult programme.
A set of binary instructions is called a program.
A collection of instructions for the computer to perform one by one is a program.
Analoogsüsteem
 andmeid salvestatakse (peegeldatakse) proportsionaalselt
 Näit: termomeeter, vinüülplaat, foto
Digitaalsüsteem
 ( pidevad ) andmed lõhutakse üksikuteks tükkideks, mis
salvestatakse eraldi
 Näit: CD, arvutiprogramm , kiri tähtede ja bittidena
A computer is a device which takes data in one form, uses it, and
produces a different form of information which is related to (but not
the same as) the original data.
The five types of information that the computer commonly manipulates:
 Visual (pictures)
 Numeric ( numbers )
 Character (text)
 Audio ( sound )
 Instructions (programs)
Standardized means of storing binary code in a computer:
 ASCII (American Standard Code for
Information Interchange)
 EBCDIC ( Extended Binary Coded
Decimal Interchange Code)
 UNICODE (Extended ASCII)
LOOGIKA TEKE( Aristoteles ):
Süllogismide näited:
 1. eeldus: iga koer on imetaja.
2. eeldus: mõned neljajalgsed on koerad.
järeldus: mõned neljajalgsed on imetajad.
 1. eeldus: kõik luiged on valged
2. eeldus: mõni lind on luik.
järeldus: mõni lind on valge.
Tuletuse struktuuri võib seega esitada muutujate x,y ja z abil ning tuletus
on õige sõltumata fraasidest, millega neid muutujaid asendada :
 1. eeldus: iga x on y.
2. eeldus: mõni z on x.
järeldus: mõni z on y.
Süllogism on väitlus, kus mingitest etteantud väidetest (eeldustest)
järeldub paratamatult uus väide. Aristotelese puhul alati kaks
kategoorilist eeldust, üks kategooriline järeldus.
Stoikud uurisid, kuidas saab loogiliste sidesõnade (ja, ei, või, kui...siis)
abil lihtsamatest lausetest keerulisemaid kokku panna ja kuidas näidata
selliselt moodustatud lausete õigsust.
Charles Babbage
 1822: Difference Engine, jäi pooleli
 Idee: Analytical Engine
 esimene programmeerija: Ada Lovelace
George Boole , de Morgan
 Loogika (lausearvutuse) alused 1847-1854
 Matemaatilise algebra ideede kasutamine loogika jaoks:
 Loogika algebra:
1A = A, 0A = 0, A+0 = A, A+1 = 1
A+B = B+A, AB = BA, AA = A
Kaasaegse loogika alus: Gottlob Frege
 1879: Kontseptuaalne notatsioon ("Begriffsschrift")
loob kaasaegse predikaatarvutuse:
Näide:
Isa(Jaan,Mihkel).
Isa(Jaan,Ants).
Isa(Ants,Peeter).
Iga x, y, z jaoks: Isa(x,y) & Isa(y,z) => Vanaisa(x,z).
Tõesta, et eksisteerivad z, u nii et Vanaisa(z,u)
“Hilberti programm” matemaatikale kindlate aluste rajamiseks:
 Matemaatika alused tuleb esitada loogika keeles, range
aksiomaatikana.
 Tuleb tõestada, et nimetatud aksiomaatika ei ole vastuoluline , st
temast ei ole võimalik tuletada korraga mingit väidet A ja sellesama
väite eitust -A
Claude Shannon
 MIT, 1938, Shannon’i magistritöö sidus:
 Boole algebra
 Elektrilülitid ja - skeemid
 Bitid ja info kodeerimine
 Info otsimise algoritmid
Tarkvarasüsteemid ehitatakse reeglina mitmesuguste komponentide kokkupaneku, s.t. kokkuprogrammeerimise teel, või teisiti öeldes: komponente kasutades. Neid komponente võib klassifitseerida - näiteks - järgmisel viisil:
Terviklikud lõppkasutaja- rakendusprogrammid
Suured “valmiskomponendid“, näiteks andmebaasimootorid
Raamistikud ehk frameworks
Teegid ehk libraries
Priorities for software development
Three main consumers of time and effort:
 Understanding the business processes and needs .
Understanding the exact contents of existing data.
Writing code.
The second component - understanding existing data -
is growing and will keep growing for foreseeable future.
Why?
We do have AI already: society is a large animal with an intelligence of its own.
People - society is just like cells - animal
NetBEUI
NetBIOS Extended User Interface
Asendab kohtvõrgu liikluses TCP+IP
*Optimiseeritud väikeste kohtvõrkude jaoks
*Kiire
*Hea veakindlus
*Pole marsruuditav
*Palju liiklust üldaadressile
NetBIOS
NetBIOS (Network Basic Input/Output System)
Võimaldab seansi ja datagrammi tüüpi ühendust
Pakub nimeteenust
Masina nimi kuni 15 tähte, hierarhiata
Meetodid nime teisendamiseks IP aadressiks:
küsib WINS serverilt (nimede ja IP aadrsside andmebaas )
Küsimine üldlevi aadressil
LMHOSTS ja HOSTS fail
DNS päring
Semantic web: projekt
Eesmärk: pakkuda andmete esitamise keeli ja luua standardeid, mille abil kirjeldada asju (internetis)
 Soovitav tulemus: saab teha tarkvara, mille abil datat saab kergesti ühest programmist teise saata, nii et info ja mõte kaduma ei lähe.
 Esmajoones vaja:
objektide kirjeldamise keel
mõistete omavaheliste seoste ja reeglite keel
Üldiselt järgmist tüüpi tegevused, nende sageduse kaupa eesti IT
firmade osas (levinult vähemlevinule):
 Standardsete arvutite ja tarkvara müük ja korrashoid (a la autosalong)
 Arvutite kokkupanek tükkidest, müük ja korrashoid (a la ehitus ja hoonete
hooldus , valve, remont jne)
 Standardse tarkvara kasutamise õpetamine ja korrashoid (a la autokool)
 Keerulise standardtarkvara installeerimine, sättimine ja kasutamise
õpetamine (tüüpiliselt majandustarkvara)
 Erinevate standardtarkvara tükkide kokkupanemine, tüüpiliselt omakirjutatud
programmide abil ( integratsioon )
 Uue tarkvara tegemine vastavalt kliendi tellimusele
 Uue tarkvara tegemine laiemaks müügiks
Alan Turingi morfogeneesi teooria 1951
Planeerimiseks projektis Spolski soovitab : EXCEL

The Foundations of the GPL

Nobody should be restricted by the software they use. There are four freedoms that every user should have:

• the freedom to use the software for any purpose,
  
• the freedom to change the software to suit your needs,
  
• the freedom to share the software with your friends and neighbors, and
  
• the freedom to share the changes you make.