•Andrese õigus või •EL õigus Pearu õigus •Rahvusvaheline õigus •Objektiivne õigus •Siseriiklik õigus •Subjektiivne õigus •Siseõigus •Positiivne õigus •Välisõigus •Ülipositiivne õigus •Võlaõigus •Materiaalne õigus •Tööõigus •Formaalne õigus •… •Avalik õigus •Igameheõigus •Eraõigus •Ja-mis-iganes muu õigus •Põhiõigus •… •Inimõigus Triin Roosve, SKA kektor 1 Objektiivne õigus ja subjektiivne õigus.
kinnipidamist. 3) õiguse eesmärgi pärasus (eesmärk seaduse max. täitmine) Õiguse erinevad liigid Avalik õigus vähemalt 1 subjektidest on riik. Subordinatsioonisuhe. Ühiste asjade korraldamiseks avalikes huvides. Ei saa kokkuleppima( riigi, rahvusvaheline, haldus, finants, karistus, protsessõigus). Eraõigus privaatautonoomia põhimõte. Kordinatsiooni võrdsus. Dispositiivsus. Individuaalsuhe. (Tsiviil, äri ja tööõigus). Siseõigus kehtib konkreetses organisatsioonis. Siseõiguse normid reguleerivad organisatsiooni seesmist tegevust. (sisekirjad, eeskirjad) Välisõigus moodustavad seadused, määrused. Välisõiguse normid on adresseeritud abstraktsetele hulgale. Materiaalne õigus- on sisuline. Materiaalõiguse normidega määratakse kindlaks õigussuhtes osalevate isikute õigused ja kohustused. Formaalne õigus - on menetlusõigus. Formaalse õiguse normidega määratakse kindlaks
Haldustäiteõigus Riigivastutusõigus Eriosaon nt: Maksuõigus Korrakaitseõigus Materiaalne haldusõigus & haldusmenetlusõigus Haldusõigus jaguneb materiaalseks haldusõiguseks ja haldusmenetlusõiguseks. Materiaalõigus sätestab haldusõiguslike õiguste ja kohustuste tekkimise, muutumise ja lõppemise alused ning nõuded haldustegevuse sisulisele õiguspärasusele. Haldusmenetlusõigus sätestab nõuded menetlusele ja haldustegevuse vormile. Halduse välisõigus ja siseõigus Välisõigusreguleerib riigi ja teiste halduse kandjate ning halduseväliste isikute (eraisikute) vahelisi õigussuhteid. Siseõigusreguleerib avalik-õiguslike juriidiliste isikute kui halduse kandjate siseseid õigussuhteid. Haldusõiguse üldosa mõiste ja struktuur Haldusõiguse üldosahõlmab haldusõiguse põhimõtteid, põhimõisteid ja põhistruktuure. Halduskorraldusõigus- reguleerib halduse kandjate ja haldusorganite ülesandeid,
Annab õiguse elatusmiinimumile, mis on ulatus, milles tuleb õigus tagada. §27 lg5 välistab selle nõude? Erilised sotsiaalsed põhiõigused: §28 lg1 õiguse tervise kaitsele, §28 lg2 ülejäänud juhud, §29 lg3 kutsevalik ja abi töö leidmisel, §37 lg1, 2 kuigi see on ka õigus korraldusele, siis oma sisult on ta sotsiaalne põhiõigus. III osa RIIGIKORRALDUSÕIGUS (1 ptk. Üldosa) §24 Sissejuhatus põhimõistetesse I Välisõigus/siseõigus Välisõigus on isikute vaheline õigus, siseõigus on isiku sisene õigus. Siseõigus jaguneb omakorda organite vahelised õigussuhted ja organi sisesed õigussuhted. Riigi ja KOV-e vahelised välisõigussuhted. Siseõigussuhted on näiteks riigikogu ja VV-e vahelised õigussuhted. Intraorgaanilised õigussuhted on näiteks fraktsiooni ja riigikogu juhatuse vahelised õigussuhted. II Juriidiline isik
arvestama teiste inimeste õigustega. Igaüks peab järgima seadust. Mida laiem on kaitseala, seda laiem peab olema reservatsioon. Lihtne seadusreservatsioon. 31 IV OSA: Riigikorraldusõigus Interpersonaalne õigus isikute vaheline õigus (välisõigus) Intrapersonaalne õigus saab olla ainult juriidilistel isikute vahel ( füüsilistel isikutel ei saa olla siseõigust) (siseõigus) Impermeabiliteediteooria ehk läbipaistvuse teooria 1. Peatükk: Üldosa § 20 Sissejuhtaus riigikorraldusõiguse mõistetesse I Juriidiline isik abstraktne moodustis, millele õiguskord annab õigusvõime 1. Territoriaalkorporatsioon juriidiline isik, mille liikmed on teatud territooriumil elavad isikud (riik, kohalik omavalitsusüksus vald, linn) 2. Personaalkorporatsioonid liikmelisuse alusel moodustatud (nt advokatuur kõik
arvestama teiste inimeste õigustega. Igaüks peab järgima seadust. Mida laiem on kaitseala, seda laiem peab olema reservatsioon. Lihtne seadusreservatsioon. 33 IV OSA: Riigikorraldusõigus Interpersonaalne õigus isikute vaheline õigus (välisõigus) Intrapersonaalne õigus saab olla ainult juriidilistel isikute vahel ( füüsilistel isikutel ei saa olla siseõigust) (siseõigus) Impermeabiliteediteooria ehk läbipaistvuse teooria 1. Peatükk: Üldosa § 20 Sissejuhtaus riigikorraldusõiguse mõistetesse I Juriidiline isik abstraktne moodustis, millele õiguskord annab õigusvõime 1. Territoriaalkorporatsioon juriidiline isik, mille liikmed on teatud territooriumil elavad isikud (riik, kohalik omavalitsusüksus vald, linn) 2. Personaalkorporatsioonid liikmelisuse alusel moodustatud (nt advokatuur kõik
ülejäänud peaksid olema ühiskonna vastutus, sh kas täisealised piiratud teovõimega isikud) ! § 27 lg 5 tuleneb 1938. aasta põhiseadusest erilised sotsiaalsed põhiõigused – §28 lg 1, § 29 lg 3, § 37 lg 1 ja 2 III RIIGIKORRALDUS ÕIGUS ÜLDOSA § 24 SISSEJUHATUS PÕHIMÕISTETESSE I teema: välis- ja siseõigus väliõigus – riigi ja teiste isikute vahelised õigused ehk interpersonaalsed isikute vahelised õigused siseõigus – isiku sisesed suhted ehk intrapersonaalsed õigused: 1) intrapersonaalne interorgaaniline õigus (jur isikute organite vaheline) 2) intraorgaaniline õigus (organi sisesed õigus suhted; mida suurem organ, seda rohkem) Riigi sees õigussuhted ei ole ! (käsk) impermeabiliteooria ehk läbipaistmatuse teooria – riik on õigusele läbipaistmatu
arvestama teiste inimeste õigustega. Igaüks peab järgima seadust. Mida laiem on kaitseala, seda laiem peab olema reservatsioon. Lihtne seadusreservatsioon. 34 IV OSA: Riigikorraldusõigus Interpersonaalne õigus isikute vaheline õigus (välisõigus) Intrapersonaalne õigus saab olla ainult juriidilistel isikute vahel ( füüsilistel isikutel ei saa olla siseõigust) (siseõigus) Impermeabiliteediteooria ehk läbipaistvuse teooria 1. Peatükk: Üldosa § 20 Sissejuhtaus riigikorraldusõiguse mõistetesse I Juriidiline isik abstraktne moodustis, millele õiguskord annab õigusvõime 2. Territoriaalkorporatsioon juriidiline isik, mille liikmed on teatud territooriumil elavad isikud (riik, kohalik omavalitsusüksus vald, linn) 3. Personaalkorporatsioonid liikmelisuse alusel moodustatud (nt advokatuur kõik
Riik ei saa rahvusvahelise kohustuse mittetäitmise õigustusena viidata oma siseõiguse normile või selle puudumisele. See ei välista riikide õigust siseriikliku õiguse täpsustada rahvusvaheliste õiguste realiseerimise ja kohustuste täitmise korda. Rahvusvahelised lepingud ise võivad viidata siseriiklikule regulatsioonile. Riigi poolt rahvusvahelise lepingu siduvuse kohta nõusoleku andmisel eeldatakse siseriiklike protseduuride läbimist. Siseõigus võib rahvusvahelises suhtluses teatavat rolli etendada, kuigi tal on enamasti pigem fakti kui õigusnormi tähendus. Rahvusvahelised kohtud võivad vaidluste lahendamisel tõlgendada siseõigust või otsida rahvusvahelise õiguse tõlgendamisel tuge siseriiklikust õigusest. Tänaseni on lahenemata teoreetiline vaidlus rahvusvahelise õiguse ja siseõiguse ühtsuse või erinevuse teemal. Monism - rahvusvaheline ja siseriiklik õigus moodustavad ühe õiguskorra,
Põhiõiguste kolmikmõju on säte, millel on mitu funktsiooni. Peab arvestama teiste inimeste õigustega. Igaüks peab järgima seadust. Mida laiem on kaitseala, seda laiem peab olema reservatsioon. Lihtne seadusreservatsioon. 35 IV OSA: Riigikorraldusõigus Interpersonaalne õigus – isikute vaheline õigus (välisõigus) Intrapersonaalne õigus – saab olla ainult juriidilistel isikute vahel ( füüsilistel isikutel ei saa olla siseõigust) (siseõigus) Impermeabiliteediteooria ehk läbipaistvuse teooria 1. Peatükk: Üldosa § 20 Sissejuhtaus riigikorraldusõiguse mõistetesse I Juriidiline isik – abstraktne moodustis, millele õiguskord annab õigusvõime 1. Territoriaalkorporatsioon – juriidiline isik, mille liikmed on teatud territooriumil elavad isikud (riik, kohalik omavalitsusüksus – vald, linn) 2
reguleerivad suhteid võrdsete isikute vahel (subjektide) vahel. Need normid, instituudid ja õigusharud kasutavad autonoomset reguleerimismeetodit -Siseriiklik õigus- üldkohustuslikud seadused riigisiseselt kehtestatud õigusnormid -Rahvusvaheline õigus- õigusnormide, üldtunnustatud õiguspõhimõtete ja tavade süsteem, mis reguleerib suveräänsete riikide ja teiste rahvusvahelise õiguse subjektide omavahelisi suhteid. -Siseõigus- organisatsiooni sisene, peab olema välisõiguse poolt toetav -Välisõigus- organisatsiooni väline -Materiaalne õigus- kirjeldab tegevuse sisu, mis tahan teha (nt ebaseadusliku läbiotsimise v elamispinnalt väljatõstmise eest on karistuseks trahv või arest) Materiaalne õigus näide- Ebaseadusliku läbiotsimise või elamispinnalt väljatõstmise eest on karistuseks trahv või arest -Formaalne õigus- toimepanek, kuidas teha (vormid, korrad)
1. Õigusliku vastutuse tekkimine (tegu või sündmus) 2. Õiguserikkumise tuvastamine 3. Õiguserikkumise koosseisu fikseerimine 4. Õigusliku vastutuse täitmisele pööramine Õiguslikudliigid: Organi järgi: kohtulik vastutus, haldusvastutus Õigusharu järgi: kriminaalvastutus (kuriteod), haldusvastutus (väärteod), tsiviilvastutus (eraõiguserikkumised), distsiplinaarvastutus (siseõigus jm) vastutusest vabastavaid fakte: Juriidilisest vastutusest vabastavad asjaolud: süüdimatus, teo- või otsusevõimetus rikkujast mittesõltuvad asjaolud (vääramatu jõud, hädaseisund jm) armuandmine ja amnestia aegumine teatud juhtudel poolte kokkulepe, kahju hüvitamine vm teod (peamiselt eraõiguses) 74 tutvusta süüteo mõistet ja süütegude liike sh kuritegude raskusastmeid. Miks võiks sinu meelest olla mõistlik süütegusid liigitada, Süütegu on ...
eripedagoogist, kes õppis ülikoolis muud, aga kõrgharidus on siiski olemas sellisel juhul ei tohi vähem maksta ühele, puudub mõistlik põhjus) 10. Loeng (19.04) Riigikorraldusõigus. Kõrgemad riigiorganid. Rahvas kui riigiorgan. Rahvahääletus. Erakonnad. Üldosa Seni oleme rääkinud isikutevaheline õigus ehk välisõigus Olemas veel siseõigus ehk isikutesisene õigus: - Organitevaheline ehk interorgaaniline õigus - Organisisene ehk intraorgaaniline õigus Varasemalt impermeabiliteedi teooria ehk läbipaistmatuse teooria riiki vaadati kui tervikut (riigi sees õigust polnud, seadused olid läbipaistmatud) 3 tüüpi käitumist reguleerivaid norme: - Ülesandenorm annab ülesande, paneb funktsiooni - Pädevusnorm annab pädevuse - Volitusnorm annab tegutsemise aluse põhiõiguste piiramiseks
annaabi.ee 
