võib riik osutada teenuseid, mida igaüks kasutada ei soovi. Kas või seetõttu on lubatud näiteks pensionikindlustuse olemasolu. Sotsiaalriiklike põhimõtete konkretiseerimisel on seadusandjal suur otsustusõigus. Põhiseadus ei kirjuta ette näiteks pensionide suurust, tervishoiule ettenähtud vahendite ulatust või ühiskonna kihistumise kriitilist astet, mis riigile aktiivse tegutsemise kohustuse paneks. Sotsiaalpoliitilised programmid on eelkõige poliitilised programmid. Sotsiaalriigi aluspõhimõtte oluline sisu on lühidalt, et riik ei tohi oma kodanikku hätta jätta. Riik peab hoolitsema nende kodanike eest, kes ei suuda endale ise elatist teenida ja tagama ka neile äraelamise. Sotsiaalriigi aluspõhimõtte puhul tuleb eristada objektiivset ja subjektiivset dimensiooni. Sotsiaalsed põhiõigused on sellised õigused, mille alusel üksikisikul on õigus midagi riigilt nõuda. Sotsiaalsed õigused sunnivad riiki aktiivselt tegutsema ning üksikisikule hüvesid andma
.." Kasutatud allikad: Kasutatud on akadeemilisi allikaid, akateemilisi õigusallikaid, mille puhul on antud kommentaare ja/või ekspertarvamusi. c) analüüsi eraldi sissejuhatust ja kokkuvõtet ning tee kindlaks kuivõrd autor on neid tekstiosi kirjutades kinni pidanud sissejuhatuse/kokkuvõtte soovituslikust standardülesehitusest?; Sissejuhatuses püstitab õhku küsimused vastavalt sellele mida on varasemalt öeldud põhiseaduse aluspõhimõtete ja aluspõhimõtte kohta. Sissejuhatuses mainib järgnevat(püstitab küsimuse/sissejuhatab vaatlusesse): "Käesolevas artiklis tuleb esmalt vaatluse alla põhiseaduse aluspõhimõtete alane Riigikohtu praktika ning seejärel olulisemad riigiõigusteoreetilised aluspõhimõtete teemalised käsitlused." Järgneb liigendatud sisuosa ja kokkuvõttes: "...Põhiseaduse aluspõhimõtted on põhiseaduse muutmatu tuum. "Aluspõhimõtete ülimuslikkus tuleneb nende kui põhiseaduse kesksete
õigusegakonformselt, PS jääb reguleerima üksneis neid suhteid, mida EL õigus ei reguleeri. Tulebrakendada nii seadustele kui ka PS-le. Elementaarnorm on abstraktsioon, see on peandumine e mida tuleb teha. Nt. On kästudsuitset ada; mõtteväljendus on vaba. Peandumine võib avalduda kolmes põhivormis: käsk, keeld või luba. II OSA: PS ALUSPÕHIMÕTTED §5 ÜLEVAADE I MÕISTE Aluspõhimõte on riigistruktuuri printsiip, mis määrab ühe EV õiguskorra põhialustest. Aluspõhimõtte mõistet tuleb eristada riikluse üldpõhimõttest. Nt Kliimann on rääkinud siin iseseisvusest, iseseisvust on kasutanud ka nt Annus unitaarriiklus. Sõltumatus, iseseisvus, suveräänsus unitaarriiklus need puudutavad riigi kesta (väljapoolesuunatud), need ei ole põhialused, mis räägiksid sisust (sissepoole suunatud). Üldpõhimõtted on midagi muud kui PS aluspõhimõtted. II Teooriate paljusus 1) R. Maruste (I Riigikohtu esimess, täna Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtunik)
Ühte võib siduda nii sarnaseid kui ka erineva sisuga asju, nähtusi ja mõttevara. PSTS on siduv lüli erineva kaalu ja tähendusega õiguse vahel. Kuigi seostavate subjektide õigus on sisuliselt erinev, on neil vähemalt kaks ühisjoont: tähistus ,,õigus" ja juurestik ,,aluspõhimõtted". Siin peitub ühtlasi edasiste arengute võti. Kui senini oli korralise seadusandluse ja normiloomingu seaduslikkuse mõõdupuuks põhiseadus, siis PSTS tõi Eesti põhiseadusse aluspõhimõtte mõiste, millele peab vastama põhiseadus ise. See on uus seaduslikkuse mõõdupuu. Lisaks iseloomustab aluspõhimõtete hulka kuuluvaid väärtusi nende väga kõrge üldistusaste ning aluspõhimõtted kannavad endas programmilis-eesmärgilist funktsiooni. Sellise mõõdupuu rolli ei mahu kõik väärtused, vaid eeskätt pikaajalised püsiväärtused, mida inimtegevuse käigus on kontrollitud väga pika aja jooksul ning mis seetõttu on ajaproovile vastu pidanud.
c. Filosoofia küsib, kas demokraatia on õigustatud? Kas on põhjendatud, et elame demokraatlikus riigis? Miks demokraatia, miks mitte midagi muud? d. Ajalooteadus demokraatia ajalugu alates vanast kreekast, kus linnriikides oli demokraatia. Kuida see on arenenud, kus on keskajal olnud demokraatia, millised on tänapäeval demokraatlikud riigid e. Riigiõigusdogmaatika see, mis põhiseadusest tuleb. Aluspõhimõtte sisu. Kuidas on PS järgi ette kirjutatud, kuidas me peame riiki korraldama. UUSAJA DEMOKRAATIA TEOORIAD a. Identiteediteooria valitsejad ja valitsetavad on identsed. Poliitilise tahte kujundamise peamiseks viisiks peaks olema rahvahääletus. Üks rahva tahe, mis järgib homogeenset rahva huvi. Russau oli erakondade vastu. Saab õigustada puhast demokraatiat, aga ka diktatuuri
Tegelikkuse pädevuse määratlemise pädevus EL-il puudub ja selle puudumise tõttu ei ole EL ka riik (EL riik on tuletatud moodustis. EL on eriliiki moodustatud ühendus). Lauri Märksoo, Ernits, Uno Lõhmus: Nii kaua kui Eesti on riik ja suveräänne ning ei ole Euroopa Ühendriikide osariik, peab säilima RK-l kasvõi kujundlik õigus EL sekundaarõiguse järelevalve üle; järelevalve saab puudutada ainult mõne aluspõhimõtte rikkumist. Järelevalve teostamine Eesti RKo järgi: formaalne õiguspärasus; selles ulatuses, mis ulatuses seadus reguleerib olukordi, mida EL õigus ei reguleeri; selles ulatuses, milles EL õigus ja ELKo praktika võimaldab riigile dispersiooni õigust 6. VABARIIGI PRESIDENT § 38 VP valimine I Sätestus PS § 79 + VP valimise seadus
on suunatud õigusemõistmise häirimisele (§ 2 lg 3). Need sätted kaitsevad õigusemõistmist otsese välise sekkumise eest. Kohtute institutsionaalne 9 sõltumatus on seotud esmajoones kohtuhalduse ja kohtute tegevuse rahastamisega. Sõltumatus otsuse tegemisel eeldab kohtuniku erapooletust kohtuasja lahendamisel. Kohtuniku vaimset sõltumatust mõjutavad tema kompetentsus, moraalsus ja julgus. 29. Sotsiaalriigi põhimõte Sotsiaalriigi aluspõhimõtte oluline sisu on lühidalt, et riik ei tohi oma kodanikku hätta jätta. Riik peab hoolitsema nende kodanike eest, kes ei suuda endale ise elatist teenida, ja tagama ka neile äraelamise. Sotsiaalriigi põhimõte (PS § 10) kohustab riiki võtma meetmeid, et tagada kõigile ühiskonnaliikmetele vähemalt inimväärseks eluks vajalik miinimum. Sotsiaalriik taotleb eelkõige järgmisi eesmärke: Sotsiaalne õiglus. Riigi ülesanne on sõltuvate ja vähemkindlustatud
g) Prejuditsiaalsed viited varasemateke kohtulahenditele
h) Ajaloolised viited ajaloole
i) Komparatiivsed võrdlev
4. Üldised, praktilised argumendid eristab see, et nende aluseks on väärtushinnang ja
argumendiga nõustumine tähendab väärtushinnanguga nõustumist
12
II OSA: Põhiseaduse aluspõhimõtted
§ 5 Ülevaade
I Põhiseaduse aluspõhimõtte mõiste
Põhiseaduse aluspõhimõtted on riigi struktuuri printsiibid, mis määravad Eesti Vabariigi
õiguskorra põhialused. Nad on aluseks teistele põhiseaduse printsiipidele ja reeglitele.
<<<
g) Prejuditsiaalsed viited varasemateke kohtulahenditele
h) Ajaloolised viited ajaloole
i) Komparatiivsed võrdlev
4. Üldised, praktilised argumendid eristab see, et nende aluseks on väärtushinnang ja
argumendiga nõustumine tähendab väärtushinnanguga nõustumist
12
II OSA: Põhiseaduse aluspõhimõtted
§ 5 Ülevaade
I Põhiseaduse aluspõhimõtte mõiste
Põhiseaduse aluspõhimõtted on riigi struktuuri printsiibid, mis määravad Eesti Vabariigi
õiguskorra põhialused. Nad on aluseks teistele põhiseaduse printsiipidele ja reeglitele.
<<<
g) Prejuditsiaalsed viited varasemateke kohtulahenditele
h) Ajaloolised viited ajaloole
i) Komparatiivsed võrdlev
4. Üldised, praktilised argumendid eristab see, et nende aluseks on väärtushinnang ja
argumendiga nõustumine tähendab väärtushinnanguga nõustumist
12
II OSA: Põhiseaduse aluspõhimõtted
§ 5 Ülevaade
I Põhiseaduse aluspõhimõtte mõiste
Põhiseaduse aluspõhimõtted on riigi struktuuri printsiibid, mis määravad Eesti Vabariigi
õiguskorra põhialused. Nad on aluseks teistele põhiseaduse printsiipidele ja reeglitele.
<<<
h. Ajaloolised – viited ajaloole
i. Komparatiivsed – võrdlev
4. Üldised, praktilised argumendid – eristab see, et nende aluseks on
väärtushinnang ja argumendiga nõustumine tähendab väärtushinnanguga nõustumist
13
II OSA: Põhiseaduse aluspõhimõtted
§ 5 Ülevaade
I Põhiseaduse aluspõhimõtte mõiste
Põhiseaduse aluspõhimõtted on riigi struktuuri printsiibid, mis määravad Eesti Vabariigi õiguskorra
põhialused. Nad on aluseks teistele põhiseaduse printsiipidele ja reeglitele.
<<<
on vaja eristada põhiseaduse printsiipide kõrval põhiseaduse aluspõhimõtteid. Nimelt sätestab PS-e täiendamise seaduse § 1, et Eesti võib kuuluda Euroopa Liitu lähtudes EV põhiseaduse aluspõhimõtetest. Olukorras, kus PS-e täiendamise seadus selgelt kasutas mõistet põhiseaduse aluspõhimõtted ja omistab sellele õigusliku tähenduse, on hädavajalik püüda määratleda ps aluspõhimõtted. Põhiseaduse aluspõhimõtetes võib eristada vähemalt kolme aluspõhimõtte juriidilist tähendust, mis otseselt on tuletatud põhiseaduse täiendamise seaduse paragrahvist 1: 1. Juba EL astumisel tuli kontrollida, kas me tohime sinna astuda tulenevalt põhiseaduse aluspõhimõtetest. Kui need poleks lubanud EL astuda, ei oleks tohtinud ka seda teha. 2. Iga uue EL lepinguga ühinemisel peab kontrollima, kas see leping on kooskõlas põhiseaduse aluspõhimõtetega. 3. Kui EL, eeskätt selle õigusaktid ja ka muu tegevus, enam ei vasta meie põhiseaduse
annaabi.ee 
