Riigiõigus (0)

(2 ptk. Põhiõiguste eriosa) §18 Üldine vabaduspõhiõigus I Sätestus PS   §19   on   üldine   vabaduspõhiõigus,   mis   on   erakordselt   tähtis!   (§20   …“isiku   vabadusele   ja puutumatusele“ määratleks paremini). II Kaitseala Üldine   vabadusõigus   kaitseb   kõigi   nende   riigi   riivete   eest,   mis   ei   lange   ühegi   spetsiaalse põhiõiguse kaitsealasse. Kitsas teooria- eneseteostuse väärikaim viis ainult kaitstud. Lai   teooria-   kõik   tegevused,   omadused,   seisundid,   mis   ei   ole   kaetud   spetsiaalse vabaduspõhiõigusega (§19 ei peaks kaitsma kõiki eneseteostuse võimalusi, sest siis peaks ka kuritegelikke eneseteostuse viise kaitsma). III Piiriklausel Probleemkohaks, kas §-il19 on piirklausel ja kui on, siis milline. §19 lg2 on kõigi õiguste kohta käiv lihtne piiriklausel. §19 Erilised vabaduspõhiõigused  Elu ja kehaline puutumatus PS §16 elu on bioloogilis-füüsiline eksistents, mis algab sünni ja lõpeb surma hetkega. Elu õigus personaalselt kaitsealalt ei laiene juriidilistele isikutele. Esiteks, kui õigust kaitseb seadus, siis võib ka piirata seda, seega oleks teine lause kui lihtne piiriklausel. Teiseks, kaitse ja piirang on erinevad, seega ei tohiks piirata õigusi, järelikult   piiriklausel   puudub.   §18   määratleb   kehalise   puutumatuse.   Piinamine   on füüsiline   vahend   haiget   tegemiseks   ja   eesmärgi   saavutamiseks.   Probleemkohaks,   kas piinamine on ka vaimne valu. Piiriklausel puudub. Kas §28 on vabaduspõhiõigus?  Isikuvabadus  §20,   21   mõeldakse   füüsilist   vabadust,   võimalust   kuskilt   ära   liikuda. Vabaduse võtmise all mõeldakse inimese aheldamist millegi külge, kinni panemist jms. Ei laiene füüsilistele isikutele. §20 lg2 piiriklausel on väga detailne. Erinormideks §20 lg3, 21 lg2, 36 lg2.


 Eraelu   ja   isikusfääri   puutumatus  §26   alla   kuuluvad   kõik   eraelu   valdkonnad:   intiim- (isiklikud märkmed), seksuaalse enesemääramise (sugu, partneri valik), informatsioonilise enesemääramise   sfäär   (isiklikud   andmed),   õigus   oma   pildile   ja   sõnadele.   Ei   kaitse juriidilisi   isikuid,   sest   neil   puudub   eraelu.   Sisaldab   kvalifitseeritud   piiriklauslit,   kuigi „avalik kord“ teeb temast lihtsa piiriklausli. Lisaks §33, kuhu kuulub ka auto, hotellituba, vagunelamu,   jaht,   telk.   Tunnusteks   eraldatus   ja   üldsusele   ligipääsmatus.   Kaitseb   ka juriidilisi   isikuid.   Omab   piiriklauslit.   §43,   42,   17,   39,   mis   ei   kaitse   varalisi   õigusi. Paralleelprobleem §-ga 16.  Abielu, perekond, lapsed §27 lg1 (koosmõjus §26) perekond on PS-e mõttes 2 põlvkonna kooslus, perekond on kaitse aluseks, kui peres on lapsed. §27 lg2 kaitseb abielu, mis on liit mehe ja naise vahel, sest ainult nii saab taastoota rahvast. §27 lg3, 4 on spetsiifiline vabadusevaldkond.  Usk, südametunnistus  §40 olulised on  forum internum  ja  forum externum,  usutalitlused ebaselged (näiteks massimõrvad uskumuste pärast). §41  Väljendus- ja teabevabadus §45 kaitseb ka negatiivset väljendusvabadust (näiteks kirjanik kirjutab lapspornot). Sõnavabaduse piiriklausel on kvalifitseeritud, mille piir on lg2. §44 on §-ga45 koosmõjus, tekib pressivabadus.  Ühinemis- ja koosolekuvabadus §48 lg1 l1 (MTÜ) vs §31 l1 (TÜ) vs §48 lg1 l2 (erakond) vs §29 lg5 l1,2 (töötajate liit) vs §47 (koosolekuvabadus-vabadus tulla korraks kokku ja avaldada meelt; kas peab kandma endas eesmärki või võib olla ka puhas lõbu).  Vabaliikumine §34 kaitseb õigust kuhugile jõuda. Elukoha valik kuulub liikumise mõiste alla. Seega l2 käib ka elukoha valiku kohta. §35 , 36 lg1.  Ettevõtlusvabadus   jne  §31   on  kõige   kohaldatum  säte   Eestis.  Isik   ei   ole   mitte   kellegi teisega  töösuhtes  ja teenib  samal  ajal  majanduslikku  tulu,  lihtne  piiriklausel.  §29  lg1 puhul peab olema töösuhe, millega hoitakse alal elatist. §29 lg5 l3.  Omand   jne  §32   omand   PS-e   mõttes,   kui   asjaõiguse   mõttes,   on   palju   laiem   ja mitmetähenduslik   (õigussuhe,   füüsiline   ese,   varaline   positsioon,   autoriõigus,   avalik- õiguslik positsioon, pension). Lg1 ja 2 on piiriklauslid. Lg1 on OONV (kohtutee garantii, hüvitise  suuruse isemääramine)  ja lg2  on lihtne  piiriklausel.  Oluline  on teada,  millist piiriklauslit kohaldada. Kui riive toob kaasa omandi täieliku kaotuse või selle positsiooni majandusliku väärtuse sisulise nullistumise, siis tuleb rakendada OONV klauslit, muul juhul lg2. §32 lg4 õigus pärandada ja pärida. §25 kahju hüvitamise garantii.


 Teadus ja kunst  §38 lg1 I alternatiiv: teadus on tõsiselt võetav ja teatavast teadmiste tasemest lähtuv metoodiliselt korrastatud ja kriitiliselt reglementeeritud mõtlemise abil väljenduv tõde. Otsene piiriklausel puudub. §38 lg1 II alternatiiv: vaba loometegevus, millega kunstnik annab edasi muljeid, kogemusi või elamusi vabas vormide keeles;  in dubio pro arte.  Menetluslikud tõrjeõigused §22 lg1, §22 lg2, 3, §23 lg1, 2 l1, 3, §24 lg1. §20 Võrdsuspõhiõigused I Üldine võrdsuspõhiõigus PS §12 lg1 Kaitseala riive on võrdne ebavõrdse kohtlemisega, mida kontrollitakse kaheastmelisena:  Võrdlusgrupp!   lähtudes   lähimast   ühisest   soomõistest  genus   proximum,  kelle   huvid olulised;  Ebavõrdne kohtlemine lähtudes kirjeldusest differentia specifica. Võrdsuspõhiõiguse   eesmärgiks   on   võrdne   kohtlemine.   Meie   kõigi   puhul   kohtleb   riik   meid ebavõrdselt. Kõiki ei saa võrdselt kohelda, näiteks anda kõigile sama isikukood. Saab nõuda ainult võrdselt kohtlemist kellegi teisega, ei saa nõuda tagurpidi diskrimineerimist, isegi mitte soo puhul. Seda saab nõuda ainult siis kui PS selle ette näeb.  Kui ei oska võrdlusgruppe moodustada, siis tuleb lähtuda kõige kriitilisemast grupist, mis kõige tõenäolisemalt rikkumisele viib.  Riigikohtu   võrreldavuse   tingimus:   et   asju   võrrelda,   peavad   need   olema   võrreldavad.   Kas   on olemas   midagi,   mida   ei   saa   kellegi   teisega   võrrelda?   Kas   õunu   saab   pirnidega   võrrelda? Võrreldavus ei ole seega eraldi kriteerium. Peame leidma õige soomõiste ja suutma kirjeldada antud kontekstis olulist.  II Erilised võrdsuspõhiõigused (ei kehti enam) Kuni 2011 -> §12 lg1, 2 olid erilised võrdsuspõhiõigused. §9 lg1 §27 lg2 §30 §32 lg1 l1 Alates 2011 -> terve §12 on üldine võrdsuspõhiõigus! Sugu: mille poolest see erines? Kui ebavõrdse kohtlemise aluseks oli isiku sugu, siis oli selle õigustamiseks   tarvis   kvalifitseeritud   eesmärke.   Kui   üldise   puhul   piisab,   et   neid   võrdsustab


mõistlik põhjus, siis erilise võrdsuspõhiõiguse puhul oli tarvis, et seda soo alusel ebavõrdset kohtlemist õigustaks mõni PS-s endas sätestatud eesmärk. III Ebavõrdse kohtlemise PS-pärasus: Kuni   2011-  oli   vaja   leida   mõistlik   põhjus.   Põhjus   oli   mõistlik   siis,   kui   ta   oli   mõõdukas (kaalumine).  Alates 2011- riigikohus ütles, et muudame dogmaatikat. Peame kontrollima proportsionaalsust, mis on 3-astmeline. Proportsionaalsuse põhimõte.  §21 Kaitsepõhiõigus Õigused riigipoolsele kaitsele kolmandate isikute rünnete eest. §13 lg1 käib teistega koos. Tekib kaitseala riive või riive PS-pärasuse põhjal. §22 Põhiõigused korraldusele ja menetlusele Need on abistavad põhiõigused. Nende esemeks on teiste põhiõiguste realiseerimiseks vajalike menetluste   ja   korralduste   saamine   (§14).   See   on   siseõiguslikult   struktureeritud   ja   määratleb korralduse ja menetluse miinimumi. Näiteks kui on õigus haridusele, siis seda haridust saab anda ja omandada koolis.  Üldine põhiõigus tõhusale õiguskaitsele ja ausale kohtumõistmisele §15 lg1 ja §14. Näiteks kui protsessikaebus välistab kaebeõiguse sõnaselgelt, siis tuleb läbi viia põhiseaduslikkuse järelvalve. §23 Sotsiaalsed põhiõigused Põhiõigused   millelegi,   kui   eeldame,   et   turul   on   piisavalt   pakkumisi   ja   inimesel   piisavalt vahendeid, et ta saab seda osta. Siseõiguslikult konstrueeritud põhiõigus. Üldine sotsiaalne põhiõigus on §28 lg2 „puuduse korral“. Annab õiguse elatusmiinimumile, mis on ulatus, milles tuleb õigus tagada. §27 lg5 välistab selle nõude?  Erilised sotsiaalsed põhiõigused: §28 lg1 õiguse tervise kaitsele, §28 lg2 ülejäänud juhud, §29 lg3 kutsevalik ja abi töö leidmisel, §37 lg1, 2 kuigi see on ka õigus korraldusele, siis oma sisult on ta sotsiaalne põhiõigus.


III osa RIIGIKORRALDUSÕIGUS (1 ptk. Üldosa) §24 Sissejuhatus põhimõistetesse I Välisõigus/siseõigus Välisõigus   on   isikute   vaheline   õigus,   siseõigus   on   isiku   sisene   õigus.   Siseõigus   jaguneb omakorda organite vahelised õigussuhted ja organi sisesed õigussuhted. Riigi ja KOV-e vahelised välisõigussuhted.   Siseõigussuhted   on   näiteks   riigikogu   ja   VV-e   vahelised   õigussuhted. Intraorgaanilised õigussuhted on näiteks fraktsiooni ja riigikogu juhatuse vahelised õigussuhted.  II Juriidiline isik Juriidilised isikud jagunevad PS-e järgi eraõiguslikud (tulundusühing §31, MTÜ §48) ja avalik- õiguslikud juriidilised isikud. Saab eristada nelja liiki avalik-õiguslikke juriidilisi isikuid:  1. territoriaalkorporatsioon-   territooriumi   kaudu   määratud   liikmeskonnal   põhinev juriidiline isik ehk riik ja KOV; 2. personaalkorporatsioon-   liikmeskonnal   põhinev   juriidiline   isik   ehk   kutsekojad (notariaat, advokatuur) 3. asutus-   isikuliste   ja   esemeliste   vahendite   kogum,   mis   on   moodustatud   avalike ülesannete   täitmiseks  (Otto-Maieri   tõlgendus),   näiteks   rahvusooper  Estonia, Rahvusraamatukogu; 4. avalik SA- annetaja poolt teatud vara haldamiseks loodud, nt. Haigekassa, Eesti Pank. TsÜS §24 lg1 on eraõigusliku juriidilise isiku mõiste. III Organ Organ on juriidilise isiku seaduslik elund. Juriidiline isik ise ei ole organ, vaid tal on organ või organid. Ta muutub organite kaudu teovõimeliseks. See on funktsionaalne mõiste, see tähendab, et  organ luuakse pädevusega. Organid võivad tekkida ja kaduda, olla suuremad ja väiksemad. Organit  vaadatakse  selle  järgi,  kellele   seadus  annab  pädevuse.   Seega  organ  on  koht  halduse struktuuris, millele on antud pädevus. Monokraatne organ: otsustajaid on üks. Kollegiaalorgan:   kolm   moodustavad   kolleegiumi,   näiteks   rahvas.   Jaguneb   allorganiks   ja organiosaks. 


IV Pädevus Õigus luua õigust, milline organ on määratud tegema üht või teist ülesannet. Esemeline ehk sisuline pädevus: organile määratud sisulised ülesanded, näiteks §106 lg1 määrab ära riigikogu sisulise pädevuse. Territoriaalpädevus: ruumiline tegevusvaldkond. Instantsiline   pädevus:   milline   hierarhia   tasand   langetab   otsuse,   näiteks,   millal   tohib   minister isiklikult sekkuda või §149 kohtu pädevused.  Funktsionaalne pädevus: pädevus organi sees ehk millises osas võib organ oma abilistele ära delegeerida teatud sisemised otsustusülesanded.  V Muud mõisted Haldusekandja:  juriidiline  või   füüsiline   isik,  kellel   on  avaliku   halduse  ülesanne   antud.  Koos ülesandega tuleb ka pädevus.  Organitäitja: füüsiline isik, kes konkreetse organi ülesandeid täidab, näiteks vabariigi presidendi kui organi ülesannet täidab T.H. Ilves. Asutus: õigusvõimeline, siis on juriidiline isik; lihtasutus õigusvõimeta ja sellisena võib tähistada kõike, näiteks ministeerium, politseiamet.  VI riigikorraldusõiguse normi tüübid Ülesande normid: annavad funktsiooni, näiteks PS §59. Pädevusnormid: tohib ülesannet täita, näiteks §106 lg1 või §60 lg4.  Volitusnormid: võimaldavad ülesande täitmisega kaasnevat isiku õiguste piiramist, näiteks §146. Korraldus- ja menetlusnormid: §60 lg1 l1 VII ATS ja VVS mõisted ATS: määratleb ametiasutuse avaliku teenistuse seaduses. See ei kattu organi mõistega.  VVS:   täidesaatva   riigivõimu   asutused   defineerib   VVS   §38   ja   järgevad:   valitsusasutused (riigikassast   finantseeritavad)   ja   valitsusasutuste   hallatavad   riigiasutused   (riigieelarvest finantseeritavad, aga ei teosta avalikku võimu).


§25 Aktiteooria I Mõisted Õigusakt, õigustloov akt, normatiivakt. Tuleb eristada normi ja normiteksti. Norm on abstraktsesse maailma kuuluv käsk, keeld või luba. Semantilise   normimõiste   järgi   on   norm   normilause   tähendus,   mis   sisaldab   peandumist. Normilause on näiteks PS §1. Õigusakt on normilausete kogum. II Piiritlemiskriteeriumid Konkreetne/abstraktne- detaile kõrvale jättes liigutakse abstraktsust jälgides üksikult üldisemale. Sellele on lõpmata palju vaheastmeid. Selle alusel saab konkretiseerida. Seega võib üks lause olla abstraktsem või konkreetsem. Selle tõttu ei saa norme omavahel piiritleda. Üksikjuhtum/   piiritlemata   arv   juhtumeid-   juhtum   on   abstraktsioon.   Ebaselge piiritlemiskriteerium, mille abil tahetakse piiritleda üldkorraldust ja määrusi, näiteks liiklusmärgi alt läbi sõitmine on ühe auto puhul üksik, mitme puhul piiritlemata arv juhtumeid. Jällegi ei sobi. Individuaalne/universaalne-  kas aktis on  tähistatud  adressaat.  Individuaalne  on  see akt,  mille adressaatide   arv   ajas   ei   muutu,   näiteks   akt   kõigile,   kes   omasid   01.01.16   kinnisvara. Universaalaktiga  on tegemist siis, kui  adressaatide ring võib ajas muutuda. Ei anna praktikas efekti, mida aktiteooria saavutada soovib. Formaalne kriteerium (triviaalne ehk tavaline)- (nutella printsiip: nutella on ainult selles purgis, mille purgi sildi peal on nutella) aktidele on peale kirjutatud PS, määrus, otsus ja kui pole, siis pole ka tegu PS-e, määruse ega otsusega. III Aktide liigid Probleemiks   üld-   ja   üksikakti   vahetegu,   mille   Riigikohus   on   lahendanud   läbi   materiaalsete kriteeriumite. See tekitab õiguskindlusetust. Oluline kontrollida aktide sisulist õiguspärasust. Seadus- formaalses tähenduses on riigikogu poolt PS-s seadusandluseks ette nähtud korras vastu võetud   ja   vastavas   vormis   kehtestatud   õigusakt.   Materiaalses   tähenduses   on   universaalne õigusakt. Seadlus- PS §109, 110.


Määrus- materiaalne mõiste: piiritlemata arvu juhtumiteks; formaalne mõiste: akt, millele on määrus peale kirjutatud.  Aktid, millele pole määrus peale kirjutatud, on määrusest madalamal olev akt.  §26 Kõrgemad riigiorganid I Mõiste Kõrgemad riigiorganid on organid, mille staatus, peamised ülesanded ja pädevused on sätestatud PS-s endas.  II Kõrgemad riigiorganid 1. Rahvas: pädevused PS §56
2. Riigikogu: §59jj
3. Vabariigi president: §77jj
4. Vabariigi valitsus: §86jj
5. Riigikontroll: §132jj (§134 määratleb, et ei ole kollegiaalorgan)
6. Õiguskantsler: §139jj
7. (Kohus kui kohtusüsteem) Riigikohus: §149 lg3 Eesti   Pank,   KOV   on   avalik-õiguslik   juriidiline   isik,   ei   ole   organ,   vaid   omab   organeid. Riigikantselei on asutus. Minister ja nende kogu alluvad VV-le. Riigikaitse Nõukogu allub VP-le. III Organite liigid Kollegiaalsed organid: rahvas, riigikogu, VV, riigikohus. Ülejäänud on monokraatsed organid. Võrdtasemelisuse põhimõte: sisemiselt organisatsioonilt peamiselt vabad ja teostavad ise PS-ga neile antud osa riigivõimust pädevust.  (2.ptk Rahvas) §27 Kodakondsus I Sätestus: PS §8 II Mõiste 1. Õigussuhe: suverääni ja isiku vaheline õigussuhe.
2. Faktiline suhe: riik on abstraktsioon. Abstraktsiooniga ei saa faktilist suhet pidada.
3. Staatusteooria: õiguslik omadus, territoriaalkorporatsiooni riik-liikmelisus.


III Eesti kodanik/eestlane Eristamise alus tuleb välja §36 lg3/1. kodakondsusel on integreeriv mõju. IV Kodakondsuse omandamine Sünd: ius sanguinis (verega) VS ius soli (territoriaalpm). Ius sanguinis on põhimõte §8 alusel. Ius soli puhul Eestist leitud laps, kelle vanemad pole teada, on eestlane. Naturalisatsioon: kvoot VS erilised teened. V Kodakondsuse kaotamine Avalduse alusel ära võtmisega või teise riigi kodakondsuse vastuvõtmisega. Probleemiks topelt kodakondsus või sünniga omandatud kodakondsus.  VI EL kodakondsus Ei ole eraldiseisev, vaid kaasneb riigiga. §28 Rahvas kui riigiorgan I Sätestus: 3.ptk, §§60, 105, 106, 15.ptk II Mõiste Ajaloolised:  rahvas kui vastand aadlile või varakale kodanlusele. Tõlgendati kui varanduseta pööblit. Lisaks rahvas kui mass vastandina aristokraatidele. PS järgi: preambulis- rahvas kui rahvus; §1+§56 kodanikkond kui kõrgema riigivõimu kandja; §105 lg2 hääleõiguslik kodanikkond. III Rahvas kui riigiorgan §105 lg2 mõttes Teostab riigivõimu §56 riigikogu valimistega (§§57, 58, 60); rahvahääletusega (§§57, 58, 105, 106, 15.ptk); PSRS §4 lg2 VP valimisega ja PSRS §8 lg2 rahvaalgatusega. Kaks viimast ei ole aktiivsed. Rahvahääletusega võetakse vastu seaduseelnõu (§105 lg1 Iv), muu riigielu küsimus (§105 lg2 IIv), PS muutmise rahvahääletus (15.ptk). Rahvaalgatuse probleemiks on poliitiline enamus ning kes selle eelnõu otsuseks vormistab.  IV Rahva erilisus riigiorganina Valimisel lähtub rahvas enda huvidest ja heaolust. Järelevalve rahva üle puudub.


§29 Rahvahääletus I Sätestus: PS §§56 p2, 57, 58, 105, 106, 162, 163 lg1 p1, 164, 168; RHS; RKKTS II Mõisted Hääleõiguslike   kodanike   hääletus   seaduseelnõu   või   muu   küsimuse   üle.  Referendum- rahvahääletus,   mille   nüanss   on,   et   küsimuse   esitab   parlament.   Plebistsiit-   rahvahääletus,   kus küsimuse esitab riigipea. Rahvaküsitlus- arvamusuuring, millel puudub siduv jõud.  III Argumendid rahvahääletuse poolt/vastu + suurem ja vahetu legitimatsioon + enamusrahva rahulolu - kulukas - polariseerumine


IV Rahvahääletused Eestis 17.-19.02.1923   avalike   algkoolide   seaduse   muutmine   (usuõpetuse   kohustuslikkus   kõikides
koolides; indoktrineerimine) JAH. 13.-15.08.1932 I PS muutmise rahvahääletus EI. 10.-12.06.1933 I PS muutmise II rahvahääletus EI. 14.-15.10.1933 vapside rahvaalgatusliku eelnõu rahvahääletus JAH. 23.-25.02.1936 Pätsi rahvahääletus JAH. 03.03.1991 rahvaküsitlus, nö iseseisvusreferendum JAH. 28.06.1992 PS rahvahääletus JAH. 14.09.2003 EL rahvahääletus JAH. V Rahvahääletuse põhimõtted Kas rahvahääletusele kehtivad kõik valimispõhimõtted (§60 lg1)? Vaieldav on hääletuse salajasus ja proportsionaalsus, mille asemel kehtib enamuspõhimõte. VI Rahvahääletuse liigid Eelnõu hääletus Muu riigielu küsimus PS-e muutmine: alternatiiv või eraldiseisev liik. Eraldisesiva kasuks räägib 15.ptk §162, millest järeldub, et 1. ja 15.ptk on kõrgemad teistest. Teiseks argumendiks see, et 15.ptk-s sisaldub peaaegu täielik rahvahääletuse regulatsioon (v.a. §105 lg2). §106 lg1 ei sobi PS-e muutmise konteksti.   Neljandaks   on   stabiilsuse   argument   §105   lg4,   mis   ei   sobi   PS-e   muutmise rahvahääletuse korda. VII Rahvahääletuse läbiviimine 1. Algatamine, mis on sätestatud RKKTS §§128-130.
2. Küsimus RKKTS §128 lg3 JAH või EI vastusevariantidega sõnastus.
3. Riigikogu pädevuse kontroll 3-4-1-20-09, kui vastus EI, siis §105 lg4 alusel riigikogu erakorralised valimised. 4. Menetlus riigikogus.
5. Teadaandmine rahvahääletusseadus §9.
6. Hääletamine.
7. Tulemuse kindlaks tegemine, VV komisjon; §105 lg3 l2


Valmisõigus Hääleõigus   §56   jaguneb   valimisõiguseks   ja   rahvahääletusõiguseks.   Valimisõiguse   allikad   PS §§56-58, 60, 78 p3, 104 lg2 p2, 131. Kohalikud valimised on PS §§104. Valimisõigus jaguneb aktiivne   valimisõigus-   õigus   anda   poolthääl   kellelegi   ja   passiivne   valimisõigus-   õigus kandideerida ja kandidaate üles seada.  Valimisõiguse allikad Valimisseadused: riigikogu valimise seadus, Euroopa Parlamendi valimise seadus, KOV volikogu valimise seadus. Lisaks EL sekundaarõigus ja Veneetsia komisjoni arvamused (nt valimiste hea praktika koodeks), mis on soovitusliku iseloomuga, nn „pehme õigus“. Valimisõiguse printsiibid Salajasus, ühetaolisus, üldisus, otsesus, proportsionaalsus, vabad, perioodilisus, avalikkus. Valimisjaoskond- hääletamistulemuste välja selgitamine (häälte arv). Valimisringkond- territoriaalne üksus, kus toimub kandideerimine ja mille põhjal selgitatakse valimistulemused (palju kohti üks kandidaat sai). Eestis on 12 vrk-da.  Kandideerimine Riigikogu   valimine:   üksikkandidaadid;   erakonnad-   kandidaatide   ringkonnanimekirjad, kandidaatide üleriigiline nimekiri, kandidaatide arv nimekirjas piiratud (125 isikut). Euroopa   Parlamendi   valimised:   üksikkandidaadid;   erakonnad-   kandidaatide   nimekiri, kandidaatide arv nimekirjas piiratud (12). KOV   volikogude   valimised:   erakonnad-   kandidaatide   ringkonnanimekirjad,   kandidaatide ülevallalised ja -linnalised nimekirjad; valimisliidud- sama; üksikkandidaadid. Avatud nimekirjade puhul saab valija anda endale meelepärasele isikule (A, B, C, D) hääle. Suletud nimekirjade puhul on nimekiri olemas, kuid hääl läheb erakonnale. Valimissüsteemid Proportsionaalne vs- nimekirja valimine. Majoritaarne vs- isikute vahel valimine, häälekadu, ühemandaadiline ringkond.


Valimistulemuste kindlakstegemine 101 parlamendikohta, 12 mitmemandaadilist ringkonda.  Riigikogu valimised:   Isikumandaadid- vrk-s lihtkvoodi alusel, üksikkandidaadi ja erakondade, kes koguvad alla 5%, kasuks (isiklikult kogutud, millega osutuvad valituks; riigikogu valimise seadus §62);  Ringkonnamandaadid- vrk-s lihtkvoodi alusel (nende erakondade ringkonnanimekirjades, kelle   kandidaadid   kogusid   üleriigiliselt   vähemalt   5%   (künnis)   häältest,   reastatakse kandidaadid vastavalt igaühele antud häälte arvule. Need liidetakse kokku ja jagatakse lihtkvoodiga);  Kompensatsioonimandaadid- üleriigiliselt modifitseeritud d’Hondt’i jagajate meetodi abil (vajalik,   et   üleriigiliselt   tekiks   proportsionaalne   pilt,   tasandatus).Valimisringkondades ülejäänud   parlamendikohtade   jagamine   erakondade   vahel,   kelle   kandidaadid   kogusid üleriigiliselt kokku vähemalt 5% häältest. D’Hondt’i jagajate meetod jagajate jadadega 1, 20,9, 30,9, 40,9  jne. Võrdlusarvu alusel jagatakse mandaate [1 – 158971; 20,9  (1,86606) – 85190,449; 30,9 (2,687875) – 59143,739]. Hääletamisviisid Eelhääletamine: maakonnakeskuses, jaoskonnas hääletamine, e-hääletamine Valimispäev: jaoskonnas hääletamine, kodus hääletamine.  Kui valija hääletab nii kohal, kui e-
hääletusega, tühistatakse e-hääletus.  Kehtetu sedel: riigikogu valimise seadus §57 Valimiskaebused:   tõhus   menetlus;   uurimisprintsiip.   Kaebusi   lahendavad:   maakonna,   vabariigi valimiskomisjon, Riigikohus PS-likkuse järelevalve asjana. Riigikogu Riigiorgan,   PSorgan,   Kollegiaalorgan   (101   liiget),  ühekojaline   parlament,   ainus   rahva   poolt vahetult loodud riigiorgan. Riigikogu kodu- ja töökorra seadus. Funktsioonideks   on  seadusandlus,   legitimatsiooni   vahendamine  (rahva   legitimatsioonil kõrgemate   riigiametnike   nimetamine),  kontroll   täidesaatva   võimu   üle  (parlamentaarne), representatsioon  (esindusfunktsioon;   ühiskonna   ootused,   mured),   riigi  rahandusküsimuste  üle otsustamine. 


Riigikogu kui organi  kontinuiteet  (õiguslik järjepidevus)- organ on koguaeg olemas,  kuni PS lõppeb. Riigikogu koosseisu diskontinuiteet- kosseseisude vahetumine, PS §61 volituste algus ja lõpp. Kui volitus lõppeb, siis toimub ka sisuline diskontinuiteet. Kõik algab algusest.  Riigikogu liige Riigikogu kui kollegiaalorgani osa.  Organi ülesannete täitja- füüsiline isik, kes teostab organi pädevusi.  Vaba mandaat (otsused lähtuvalt südametunnistusest, võrdsuse põhimõte).  Volituste algus ja lõpp, peatumine PS §§61, 64, 83 lg2. PS §§62, 71 lg2, 74, 103 lg1 p1. Tagatisteks on immuniteet,   õigus   saada   tasu.   Muus   riigiametis   olemise   keeld   personaalse   võimudelahususe tagamiseks. Riigikogu liige on kogu rahva esindaja, ei ole õiguslikult seotud juhistega, ei ole ametist tagasikutsutav.  Indemniteet §62: kaitseb sõna- ja hääletamisvabadust vaba debati eesmärgil. Sellel on absoluutne iseloom, mille kaitse ei lõpe mandaadi lõppemisega.  Immuniteet kitsamas mõttes  §76: riigikogu liige on puutumatu. Teda saab kriminaalvastutusele võtta   ainult   õiguskantsleri   ettepanekul   Riigikogu   koosseisu   enamuse   nõusolekul.   Laieneb tegudele, mis on toime pandud väljaspool parlamenti. Kestab Riigikogu liikme volituste algusest kuni lõppemiseni.  Immuniteet laiemas mõttes §§62 ja 76. Riigikogu struktuur Riigikogu- täiskogu. Allorganid- riigikogu esimees ja aseesimehed §69, juhatus, komisjon §71 lg1 3. organi osad- riigikogu liige, fraktsioon §71 lg2, 3. Riigikogu   komisjonid:   Püsivad   jagunevad   alatised   11   (keskkonna-   kultuurikomisjon   jt), erikomisjonid 3 (korruptsioonivastane jt); ajutised on uurimiskomisjon (konkreetsed juhtumid), probleemkomisjon (suuremad ühiskondlikud  probleemid, nt  sooline võrdõiguslikkus  ja HIV). Alatistesse komisjonidesse ja eri-, uurimis-, probleemkomisjoni kuuluvad 98 riigikogu liiget. PS §§67, 68 istungjärgud. 3 töönädalat moodustavad töötsükli, sellele järgneb istungivaba nädal. Tööpõhimõtted Täiskogu reservatsioon- riigikogu saab PS-e pädevusküsimusi ainult täiskoguga lahendada.


Avalikkuse pm §72: täiskogu istungi, hääletamise avalikkus. Enamuse pm §73. Kvooruminõuded §70. Vähemuse kaitse pm.  Fraktsioonil kindlad õigused, tugi, mis üksikutel saadikutel puuduvad.  PS VI ptk. Vabariigi Valitsus Rahvas-   täitmisfunktsioon:   seadusandlus-   kontrollimise   funkts:   XI.   Riigikontroll;   riigikogu- rahandus-   XII.   Õiguskantsler;   president-   välissuhted-   XIII.   Kohus;   valitsus-   riigikaitse-   XIV. KOV. Võimude   lahusus:   legislatsioon   on   üldjuhtumite   reguleerimine;   eksekutsioon   on   üldjuhtude realiseerimine   üksikjuhtudel,   nt.   haldus-   ja   kohtuakt:   (seadusandlik);   administratsioon (täidesaatev); jurisdiktsioon (kohtuvõim). VV on täidesaatev võim (§86). Poliitika määramise rakendid: seadusandlus VV+RK+VP; rahandus ja riigieelarve VV+RK+VP; välissuhted RK, VP, VV; riigikaitse RK, VP, VV. Põhimõte: keegi ei saa teha olulisi otsuseid üksinda. Poliitika kindlaksmääramine on jagatud kõrgemate organite vahel->  VV osaleb riigi sise- ja välispoliitika määramisel ehk juhtimisel. Valdav osa riigikogus vastu võetud seadustest tulenevad VV-lt. Valitsus on ainult algataja, riik võtab vastu seadusi (§87 p1). VV   sõltub   Riigikogu   usaldusest:   riigikogu   roll   VV   moodustamisel   (§89);   tagasiastumine riigikogu uue koosseisu kokku astumisel (§92 p1); umbusalduse avaldamine (§§92 p3, 97, 98); arupärimised, kirjalikud küsimused, infotund. Ülesanded ja pädevused §87   ülesanded:   loend   (nagu   ka   RK,   VP);   lahtine   (erinevalt   VP-st);   avardamine   seadustega (erinevalt   RK-st,   kellel   täiesti   lahtine);   järgib   PS   struktuuri   (seadusandlus,   riigieelarve, välissuhted).  Valitsemine:   esitab   RK-le   seaduseelnõusid   ning   välislepinguid   (p4),   koostab riigieelarve eelnõu ja esitab selle RK-le (p5); suunab ja koordineerib valitsusasutuste tegevust (p2); osaleb EL otsustusprotsessis. Haldus: p1, 3, 5, 6, 7, 8. §88 koosseis: kollegiaalne organ, kuni 15 liiget, min 7 (pärast tööle asumist võib vähendada, min 3, peaminister saab olla üksi 21 päeva); ministrid- ministeeriumi juhtivad ja portfellita; ministrite pädevuse   ministeeriumi   juhtimisel   ja   vastutusvaldkonnad   määrab   peaminister,   ametinimetus peab   viitama   ministri   pädevusele   ja   vastutusvaldkonnale.   Üht   ministeeriumit   võib   juhtida   2


ministrit. Ministrite loetelu on vaba, peaministri valida, mida vajalikuks peab: ettepanek VP-le, tema valib. Hierarhia puudub, aga järjestus on protokolliline (peaministri asendamisjärjekord). Moodustamine: VP I katse (kohustus):  VP määrab 14p jooksul peaministrikandidaadi;
 PM-kandidaat esitab 14p jooksul RK-le ettekande tulevase valitsuse moodustamise aluste kohta;  RK   otsustab   PM-kandidaadile   volituste   andmise   valitsuse   moodustamiseks (häälteenamus)  volitustega PM-kandidaat esitab 7p jooksul valitsuse koosseisu VP-le (täisteovõimeline, EE   kodanik,   karistusregistri   puudumine,   ei   pea   olema   RK   liige,   poliitiline   kogemus olulisem kui erialane);  VP nimetab 3p jooksul valitsuse ametisse (keeldumisõigus puudub);.
 valitsus astub ametisse ametivande andmisega RK ees VP II katse (õigus):  VP esitab 7p jooksul peaministrikandidaadi;
 muu on sama. RK katse (piiramatu arv, õigus, aega 14 p):  RK seab üles PMK-i;
 RK juhatus määrab tähtaja PMK-de ülesseadmiseks;  RK fraktsioonid võivad üles seada PMK-te;
 RK juhatus määrab PMK-de esinemisjärjekorra;  PMK-d esinevad ettekandega tulevase valitsuse moodustamise aluste kohta;
 RK otsustab PMK-le volituste andmise valitsuse moodustamiseks;  kui PMK saab nõutava häälteenamuse, siis teisi kandidaate ei kuulata;
 PMK esitab valitsuse koosseisu VP-le. RK keeldumise korral tulevad erakorralised valimised.  Koosseisu muutmine: muudatusi VV koosseisus teeb VP peaministri ettepanekul. Muudatusteks on: ministri ametist vabastamine, uue ministri nimetamine, ministri nimetamine juhtima kahte ministeeriumi,   kahte   ministeeriumi   juhtima   nimetatud   ministri   vabastamine   ühe   minist juhtimisest.


Tagasiastumine: RK uue koosseisu kokkuastumisel, PM tagasiastumisel (oma algatus, VV on otsustusvõimetu 21p, süüdimõistva kohtuotsuse jõustumine), PM surm, kui RK avaldab VV-le või PM-le umbusaldust ja VP ei ole kolme päeva jooksul VV ettepanekul välja kuulutanud RK erakorralisi valimised.  Eelnõu   sidumine   usaldusküsimusega:   VV   võib   siduda   tema   poolt   RK-le   esitatud   eelnõu vastuvõtmise usaldusküsimusega. Kui RK ei võta eelnõu vastu, astub VV tagasi. RK erakorralisi valimisi välja kuulutada ei saa. Turbomenetlus- eelnõu läheb kohe arutamisele ja otsustamisele, muudatusettepanekuid ei ole võimalus esitada. Liikme õiguslik seisund: keeld olla üheski muus riigiametis või tulundusettevõtte juhatuses või nõukogus. Kriminaalvastutusele võtmine ainult õiguskantsleri ettepanekul RK koosseisu enamuse nõusolekul. Töökorraldus:   VVS   §16   lg1;   istungil   (iga   nädal   kell   10.00,   ametlikud   otsused,   keskm   17 päevakorrapunkti,   30   min)   otsustavad   pädevusse   kuuluvaid   küsimusi;   osalemisvõimaluse tagamine; otsustusvõimeline (PM+ pool valitsuse koosseisust); otsused tehakse valitsusliikmete häälteenamusega. Valitsuskabineti nõupidamine: vastavalt vajadusele, neljap kohe pärast istungit või kell 16.00, põhimõttelised küsimused ja erimeelsused, vajadus pikemaks ja põhjalikumaks aruteluks,   põhimõttelised   otsused,   mille   alusel   valitsus   teeb   istungil   ametliku   otsuse. Sõnaõigusega   osaleb   riigisekretär   ja   võivad   osaleda   õiguskantsler   ja   riigikontrolör.   Otsused tehakse peaministri või asjaomase ministri ettepanekul. Kui hääletamist ei nõuta, siis loetakse otsus vastus ühehäälselt. Istungid on kinnised, protokollitakse ja salvestatakse, õigusaktid antakse elektrooniliselt.  Peaminister: määrab valitsuse prioriteedid ja peamised eesmärgid, tegevuskava (§§89, lg2, 93); §§89,   90,   94;   määrab   ministrite   pädevuse   ministeeriumi   juhtimisel   ja   vastutusvaldkonnad, esindab VV ja juhib selle tegevust (§93). erakorralise seisukorra, kõrgendatud kaitsevalmiduse ja sõjaseisukorra juht. Õigusaktide andmise õigus piiratud. Sellega ei saa ühitada ministriametit. Ministeerium:   §94   lg1,   2,   poliitika   väljatöötamine   ja   elluviimise   korraldamine,   tema valitsemisalas olevate ametite ja inspektsioonide ning muude riigiasutuste kõrgemalseisev organ. Minister esindab Eesti EL Nõukogus ministeeriumi valitsemisala küsimustes. Minister vastutab tema valitsemisalasse kuuluvate küsimuste üle, ka enne teda olnud ministrite otsuste ees. Kuulub


personalivõim,   valitsemisalas   oleva   eelarve   koostamine.   Minister   annab   aru  VV-le   ja   RK-le. Eestis   on   5   ministeeriumi:   välis-,   kaitse-,   justiits-,   sise-,   rahandusministeerium.   Lisaks   II majandus-   ja   kommunikatsioon-,   haridus-   ja   teadus-,   põllumajandus-,   sotsiaal-,   III   kultuuri-, keskkonnaministeerium. Riigikantselei:  §95; toetab VV ja PM poliitika kujundamisel ja elluviimisel; valitsuse poliitika planeerimise, koordineerimise ja kommunikeerimise keskus. §30 Erakonnad I Sätestus  PS-s §48 lg1 l2, lg-d 3, 4 + erakonna seadus ja PS-likkuse järelevalve keelustamise seadus. II Mõiste EkS §§1, 6. PS-e tähenduses tõlgendab erakonna Riigikohus: RKPJko 02.05.2005, 3-4-1-3-05, p31.   Demokraatiat   tagavaks   sillaks   ühiskonna   ja   poliitika   vahel,   poliitiliste   seisukohtade kujundamine, koondada ja valimistel edu saavutamisel nende ellu viimine. III Erakonna asutamine ja lõpetamine Asutamine:   EkS   §6   lg1,   2   lihtkirjalikus   vormis   asutamiselepinguga,   lepingule   kohaldatakse MTÜ-le sätestatut. MTÜS §6. Põhikiri tuleb vastu võtta, liikmete arv 500. Lõpetamine: sundlõpetamine PSJKS §32 lg1 VV esitab Riigikohtule taotluse. IV Erakondlikud tegevusvahendid EkS §2 moodustab parlamendis fraktsiooni V Erakondade privileegid RkVS   §§26,   29  ainult   erakond   saab   kandideerida   oma   nime   all   ja   esitada   oma   nimekirja valimistel. Nimekirja alusel jaotakse ümber mandaadid. Erakondade privileegid riigikogus, selle töös, fraktsioonis (tööruumid, abilised), osalevad komisjonide töös, lisada liikmeid alalistesse komisjonidesse, esitada peaministrikandidaadi (p25).


VI Erakondade rahastamise kontrollikomisjon EkS §1210; kk loodi 6 aastat tagasi, enne esitati aruanded valimiskomisjonile. Saadud hinda peab võrdlema erakondade deklareeritud arvetega. VII Erakondlik rahastamine Riiklik:   otsene   (riik   kannab   oma   kontolt   üle   raha   erakonnale   aastas   5,5   milj)   ja   kaudne (maksusoodustus   riigipoolne,   nt   annetus;   NB!   Ära   kaotatud   al.   2004   ja   sellega   kadus   huvi deklareerida makse). Mitteriiklik: 1200 eurot aastat.  Rahastamine peab olema läbipaistev, kuid otsustajaks on inimesed, kelle enda huvid mängus.  6 ptk Kohtud Kohtuniku ametisse nimetamine §42 I Kohtunikule esitatavad nõuded Kohtute S §47: eesti kodanik, akadeemilise õigusteaduse akrediteeritud õiguskava, eesti keel kõrgtasemel, kõrged kõlbelised omadused, ei tohi olla süüdi mõistetud kuriteos, pankrotivõlgnik. I aste: KS §50 kohtuniku ettevalmistus teenistus, kohtuniku eksam KS §§66 jj. II aste: KS §51 kogenud ja tunnustanud jurist, kohtuniku eksam. III aste: KS §52 kogenud ja tunnustanud jurist. Reform: §§50 jj: I astmesse läbi prokuratuuri või advokatuuri (eksamita). II Kohtuvõimu legitimatsioon Riigikohtu esimees §65 p7, §150 lg1, (§78 p11); Riigikohtu liikmed §65 p8, §150 lg2, (KS §55 lg4); kohtunikud §78 p13, §150 lg3 III Vanne KS §56 lg1


§43 Ülevaade kohtusüsteemist I Sätestus PS §§148, 149 II Mõisted Apellatsioon- pöördumine, aga ka kohtuotsuse vaidlustamine. Kassatsioon- tühistamine või rahuldamata jätmine. Revisjon- taas läbivaatamine, sisuline veelkordne kontroll õiguslikust lähtenurgast. Kuigi Eestis seda otseselt pole, siis Riigikohus tegeleb revisjoniga tehes sisulisi otsuseid. III I astme kohus §149 lg1 Harju, Viru, Pärnu ja Tartu Maakohus. Tallinna ja Tartu halduskohus. Harju Maakohtul on 3 Tartul 6 maakohust. Diktatuuririikidel pole halduskohtuid. Tallinna Halduskohus on Tallinnas (17) ja Pärnus (1), Tartu Halduskohus Tartus (6) ja Jõhvis (2). IV II astme kohus 2 Ringkonnakohtumaja: Tallinn (29) ja Tartu (16). Üldjuhul kokkuleppemenetlused. V III astme kohus Riigikohus §149 lg3, KS §§25 jj. Tsiviil-, kriminaal- ja halduskolleegiumid. Lisaks ad hoc ja PS- e järelevalve kolleegium. Üld- ja erikogud.  VI Muud kohtud §148 lg2, 3 Erakorralised   kohtud   on   keelatud,   erikohtud   ehk   spetsialiseerunud   lubatud.   Ei   tohi   olla institutsioone, kus on protsess ja täitmine kohe kohaldatavad. VII Mittekohtud Kohtuväline   menetleja   ei   ole   kohus,   vaid   haldus   läbi   väärteomenetluse   erikorra. Distsiplinaarmenetlus,   advokatuuriaukohus   (avalik-õiguslik   juriidiline   isik),   ka   notarite   koja aukohus,   lepitus-   ja   vahekohus,   üürivaidluskomisjonid   KOV   üksuse   sõltumatu   organ, töövaidluskomisjon   kohtueelne   sõltumatu   organ,   riigihangete   vaidluskomisjon,   tööstusomandi apellatsioonikomisjon,   tarbijakaebuste   komisjon,   kindlustuse   vahekohus,   MTÜ   vormis   Eesti Evangeeliumi Luterlik kirik alam- ja ülemkohus, domeenide vahekohus. 


§44 Kohtufunktsioonid ja pädevus  I Õigusemõistmise tähendus §146 3-4-1-29-13; kohtujuristi tegevus ei ole õigusemõistmine. Kohtuotsus peab jõustuma, tal peab olema täiteprodukt, peab esinema vaidlus, nõue, asi. Vaidluse lahendaja peab olema sõltumatu ja erapooletu. II Kohtu funktsioonid Õigusemõistmine.   PS-e   järgi   sisemise   rahu   tagaja   ja   avaliku   võimu   kontrollija,   PS-likkuse järelevalve. Lisaks lubade andmine, registrite sõltumatuse ja erapooletuse tagamine. III Pädevus PS §146 lg2, §§15 (pädevusnorm), 149. HKMS §4 jaotab pädevused:  avalik-õiguslik küsimuse positiivne määratletus (defineerimine) läheb halduskohtusse, v.a erijuhud nt väärteod, mis on maakohtute ala. Muudel juhtudel üldkohus ehk maakohus.  §45 Kohtuniku sõltumatus I Mõiste Kohtusüsteemi sõltumatus: kohtunik saaks lahendada konkreetset vaidlust erapooletult.-> Kohtu sõltumatus.- > Kohtuniku sõltumatus: I ja II võimaldavad III sõltumatust. Sõltumatus:   vaba   igasugustest   välistest   mõjudest,   allutatud   ainult   oma   südametunnistusele. Erapooletu tähendab, et kohtunik pole kummagi protsessipoolega seotud. II Sõltumatuse tagatised PS: §146 l2, §147. §147 lg4 (14.04.09 3-3-1-59-07). KS: §§2, 49. Rahvusvaheline õigus:  hard (EIÕK artikkel 6 lg1; EL Põ Harta artikkel 47 lg2 l1) ja soft (IÕ Ülddeklaratsioon, Kohtuõiguste Põhiprintsiibid, Euroopa Harta Kohtute seaduse kohta) law.  III Probleemid KS §§11, 19, 23 kohtuniku arvu ja jagunemise kohtute vahel määrab justiitsminister. Sellest tulenevalt   võib   ta   kohtunikke   vähendada   ja   kohtumaja   sulgeda.   Koosmõjus   §99   lg1   p-ga5. kohtunikke pidi tagandatama ainult seaduse alusel, kuid erandina teeb seda justiitsminister?!


§46 Põhiseaduslikkuse järelevalve  PSJV ajalugu: 19. saj: Seotud Prantsuse revolutsiooniga. Ameerika Ühendriikide 1787. Selles ei olnud veel põhiõigusi, mis tulid esimese 10 amendmentiga aastast 1791. Ilma heal järjel kohtusüsteemita ei saa ka head majanduslikku arengut. See oli rändkohus ja nad ratsutasid ringi. Olukord muutus 19nda sajandi alguses. Tuli uus supreme coutri kohtunik John Marshall. Sellega muutus supreme court vaikseks. Esimene pealinn oli Philadelphia. Esimene president oli George Washington 2 ametiaega. Siis tuli John Adams. Tema ametiaeg sai otsa ja valimised võitis Thomas Jefferson. Esimesed erakonnad olid föderalistid ja vabariiklased. Nimetati ainult omaparteilasi kohtunikeks. Neid sai nii palju, et ei jõutud väljastada kohtunikele ametisse nimetamise dokumente. See on esimene PS järelvalve kaasus ja esimese asjana tegi seda, et ühtegi eelmise presidendi poolt nim kohtunikku, kes pole tunnistust saanud, enam seda talle ei väljastata. James Madison oli uus riigisekretär,   kes   keeldus   neid   väljastamast.   1   kohtunik   ei   saanud   seda   tunnistust   William Marburg. Ta esitas hagi James Madisoni vastu ja nõudis tõendi väljastamist. Kuna John Marshall, kes oli föderalistide poolt nimetatud, oli dilemma ees. Võib juhtuda, et president sõidab nüüd lihtsalt   kohtust   üle   ja   õigusriiklus   lõpeb.   Mida   teeks   nutikas   jurist?   Seadus   andis   pädevuse supreme courtile, aga nemad andsid pädevuse edasi, kirjutasi otsuse sisse ja kontrollis seadust, mis andis neile pädevuse, see seadus on põhiseadusega vastuolus, seega ei saa supreme court läbi vaadata kaebust Madisoni vastu ja kaebus tuleb tagasi lükata. Täna on supreme courti hoone Washington DC-s. Alguses keegi ei märganudki, et tegemist oli PS järelvalvega. Teiseks riigiks on kas Norra või Sveits. Norra ps 1814st aastast oli samuti valgustusaja ideede vaimus, nägi ette võimude lahususe, aga mitte ps järelvalve. 1866 case, mida nad ise imetavad oma ps järelevalve kaasuseks, kus kohus esitas põhimõttelise küsimuse, mida peaks ülemkohus tegema kui nende ette on asetatud ühel ajal nii seadus kui põhiseadus. 200 aasta jooksul 6-7 kaasust. Sveitsi ps järelvalve eripära on see, et see on liitriik. Neil on kantonid ja keskvõim. Ps järelvalve seisneb selles, et ülemkohus võrdleb kantonite seadusi keskvõimu või põhiseadusega. Keskvõimu enda põhiseaduspärasust ei kontrollita. Mingis osas nagu on, aga päris ps järelvalve see ei ole. Pärast I MS: Hans Kelsen kui 20 sajandi jurist. 1914 suur paks raamat. Kelsen oli Austria juut. See on Viini koolkonna kuldaeg. Austria lõi 1920 omale konstitutsioonikohtu, mis alustas tööd 21. Selle presidendiks sai Hans Kelsen. Teine oli Tsehhoslovakkia. 1920 oli enne Austriat neil


asutamisdokument, aga peale Austriat alles kogunes kokku. Kohtud, mille põhiülesanne ongi põhiseaduslikkuse järelvalve. See oli tolle aja kohta kahjuks liiga suur arenguhüpe kuna mõlemad kohtud tegelikult lõpetasid oma töö. 1938 sai see lõpu. Tsehhide oma tegelikult tööle ei läinudki. Põhja panevat sisulist landmark otsust ei ole neilt kuulda olnud. (Tsehhi). Pärast II MS: Saksamaal Karlsruhe. Konstitutsioonikohus asub selle  tehinslinna mõisapargis. 1951   alustas   tööd,   euroopa   mõjukaim   kohus   20ndal   sajandil   tänapäevani   välja.   Rohkem õigusfilosoofiat kui mõnes raamatukogus. Itaalias ka mõjukas, aga mitte nii hea kvaliteediga ja mõjukas kui Saksa oma. Neilt on ka olulisi lahendeid tulnud. Eesti: 1920 esimene põhiseadus. Meil oli administratiivosakond, mis ütles et eesti kohtutel tuleb jätta kohaldamata seadus kui leitakse, et see on ps-ga vastuolus 1927. Kas seda saab juba lugeda PS järelvalve alguseks? Riigikohus ei tunnistanud vaikiva ajastuni ühtegi seadust põhiseaduse vastaseks. Sisulist ps järelvalvet 20-30ndate esimeses pooles ei olnud. Madis loeb alguseks 1933 kui alustas riigikohus muuhulgas ka ps järelvalve kohtuna selle seaduse järgi. Esimene kaasus on 05.05. 1993. Tehti Tallinnas. Pitsatikaasus, mille andis esmalt riigikantselei. President vaidles vastu. Riigikohus jättis president meri kaebuse esindamata. Kohus ei tahtnud esimest kaebust rahuldada.  Tänaseni  on Stenbocki  majas  olemas  riigipitsati  näitus ja see  on  seal.  Kadriorust helistatakse kui seda vaja on. 13.03.2002 PSJV mõiste ja funktsioon:  Mõiste puhul on oluline, et esiplaanil on õiguse mõistmine põhiseaduslikkuse küsimuses. See ei ole vaid arvamus, vaid selle üle peab otsustama otse PS alusel. Kõiki neid ühendab see, et otsuste langetame otse PS alusel, tegemist on õiguste mõistmisega ehk vaidlus poolte vahel ja otsus on täitmiseks kohustuslik, nii nagu kohus ütleb, nii jääb. Jõustada materiaalne põhiseadusõigus. Sätestus PS-s §149(2)lause2  ->  kõige  olulisem sätestus.  §152(2) +   §15(1)lause  2. Järgnevad  sätestused: §146 lause 2. §15(2) ja §152(1). Kohus   teeb   nii:   §15(2)   alusel   ja   kohaldamata   §152(1)   alusel.   Siis   algatatakse   ps   järelvalve menetlus. Kuidas on see kohtu käitumine, kes jätab seaduse kohaldamata, kooskõlas §146(2)-ga? Õigust tuleb selle järgi mõista ps ja seadusega kooskõlas. Kui seadus on kohtule ps vastane, siis kas on olemas menetlus, kuidas säilitada §146? Lahendus on välja pakutud: kui leitakse kohtu


poolt, et seadus on ps vastane ja siis ta peatab menetluse ja küsib riigikohtult eelotsust. Kui ei ole siis tunnistab seaduse ps vastaseks ja kehtetuks §152(2), kui riigikohus on selle tunnistanud, siis on selge, et seadus on ps-ga vastuolus ja kohus seda kohaldada ei tohi. Tagajärg: praktiline. Esimese astme kohus jätab seaduse kohaldamata. Algatab ps järelvalve menetluse, riigikohus ütleb, et kuule kohtunik see on ps-ga kooskõlas, aga seda 1. Astme kohtuotsust ei kaevata edasi, seega   jõustub   ps   vastane   kohtulahend.   Saaks   vältida   kui   kohus   ei   teeks   lõplikku   otsust   ja küsitakse eelotsust. Keelatakse kohtul kohaldamata jätta kehtiv seadus. See on dilemma. PSRS: §107(2), §142(2), §83(3), §2(2) PSJV liigid Sisu järgi: 1. Põhiseaduslik organi tüli: kui on kahe kõrgema riigiorgani vahel vaidlus nende põhiseaduslike pädevuste ulatuse üle. Vaidlus presidendi ja parlamendi üle. Meri algatas mitu vaidlust. Rüütel oli tagasihoidlikum. Ilves on sisepoliitiliselt vaikiv president. Neid on keeruline algatada. 2.  Pädevusvaidlus:   Riigist   alamal   seisva   avaliku   õigusliku   juriidilise   isiku   kaebus,   et   tema põhiseaduslikku pädevust on rikutud. Enesekorraldus- või autonoomia kaitseks esitatud kaebus. Neid on meil põhiseaduses potentsiaalselt 3 tk. Meil on olemas KOV kaebus. Lisaks §38(2). Kolmas on eesti pank, millel on ps-st tulevad pädevusega, aga nende olulisus vähenes eesti liitumisel euroga, see muutus euroopa liidu keskpanga osakonnaks. 3. Normikontroll: Abstraktne normikontroll ja konkreetne normikontroll. Abstraktse kontrolli ese on   seaduse   abstraktne   ühilduvus   põhiseadusega.   Seaduse   kontroll   kogu   ulatuses.   See   on omakorda jaotatav proaktiivseks ehk ennetav, nt vabariigi president ja reaktiivseks ehk pärast seaduse jõustumist ehk õiguskantsler. See tekib konkreetse õigusvaidluse pinnalt- konkreetne. Asjasse puutuv seadus! Konkreetne normikontroll on kõige relevantsem eesti seaduses. 4.  Individuaalkaebus:   Normikaebus   ja   kohtulahendikaebus.   Normikaebus   on   esitatud   normi vastu. Kui parlament võtab vastu seaduse ja isik leiab, et see rikub ta õiguseid, siis saab minna ja kaevata seda. Teine, kui isik leiab, et viimase astme lahend on põhiõigusi rikkunud. 5. Muud: Meil on nt mitte ehtsad valimiskaebused. Erakonna keelustamismenetlus. Tasandi järgi:


Riiklik   järelevalve.   Supranatsionaalne   järelvalve-   seob   riigi   kodaniku   otse.  Rahvusvaheline järelvalve- on nõrk, eeldab, et riik tunnustav rahvusvahelist institutsiooni. Argumendid PSJV Kelseni argument: pädevus, menetlus, vorminõuded; Seadust peab järgima ka sisuliselt. Võrdsust, vabadust   ja   omandit   peab   järgima.   Kohtul   on   teiseliigiline   legitimatsioon.  Parlamendil   on demokraatlik   legitimatsioon.  Kohtu   legitimatsioon   on   kohtuotsuse   põhjenduses,   selleks   peab olema kohtuotsusel põhjendus. Veenab pooli ja veenab avalikkust, legitimeerib ennast veendes. See on diskursiivne legitimatsioon. Justiitsriik saab tekkida ainult siis kui põhiseadus on totaalne põhikord, kõike hõlmav põhikord. Põhiseadus on ainult raamkord, ei reguleeri kõiki eluvaldkondi ja nende raamide sees on mängukord. Ta on osades, punktides, selles valdkonnas, mis puudutab vabaduse piirangut, on ta sisuline põhikord. Sotsiaalteenuste valdkonnas on raamkord ja annab suure   mänguruumi.   Seaduseandja   valib   proportsionaalsetest   meetmetest   välja   selle,   mis   on enamusevõimeline. Põhiseadus on valik proportsionaalsete meetmete puhul. Ei ole ohtu, et tekiks kohtuniku- või justiitsriik. Kohus peaks olema sõltumatu, aga sõltub sellest kuivõrd ühiskond aktsepteerib   otsuseid.   Õigusteadus   mõjutab   seda   kui   tugevamas   positsioonis   on   kohus,   mida kõrgem seda tugevam positsioon.  Põhiseaduslikkuse järelvalve vastu  saab öelda  seda, et kui kohus   tühistab   parlamendi   otsuseid,   sellega   kisub   parlamendi   autoriteeti   alla,   kahjustab parlamendi   autoriteeti.   Põhiseaduslikkuse   järelvalve?   Meie   oleme   vahetult   rahva   poolt legitimeeritud, meile anti mandaat, aga neil seal ei ole mandaati. Ebademokraatia. Kui kohutav on ettekujutlus, et kõike riigis otsustatakse PS järgi. Kohtunikuriik = justiitsriik. Võib öelda, et me saame olla ilma Põhiseaduseta efektiivsemad, see on pigem diktaatori etteheide. Efektiivsus on perspektiivi küsimus. Kohus trügib parlamendi mängumaale otsustades rahajaotuse üle. Kui kohus ütleb, et mingit sotsiaalteenust osutatakse alla nõutava määra. Poliitilised otsused. Seadus on   targem   kui   tema   tegijad.   Ma   triigin   kortsud   välja   oma   tõlgendusega.   Tõekspidamised   ja valitsejad peavad vahetuma, siis on see tõhus. Kui jääb üks valitseja valitsema, siis ta ammendab ennast ja tekib seisak ja allakäik.


§47 PSJV menetlus I Sätestus PSJKS II Menetluspõhimõtted   Kõige   olulisem   vahe   on  tsiviilkohtu   ja   halduskohtu  vahel.  Tsiviilkohtus   on dispositsioonipõhimõte, kohus hindab ainult seda, mida kaebaja väidab ja tõendab, mida kostja vastavalt ümber lükkab ja jätab ümber lükkamata. Tõendid on puhtalt hageja teha. Halduskohtus on dispositsioonimaksiim, aga lisaks uurimispõhimõte. Kaebaja tuleb kohtusse kaks kätt taskus ja kohtunik   on   see,   kes   tööd   teeb   ja   tõendeid   kogub.  PS   järelvalve   menetlus   on   rohkem §50(1)lause2 järgi uurimispõhimõte. Kohus ei saa otsustada ilma taotluseta. See peab olemas olema.   PS   järelvalves   on   kirjalik   menetlusepõhimõte   §51(1).   Erandjuhtudel   on   istung. Halduskohtumenetluses on erinevad kaebuse liigid. Tsiviilkohtumenetluses on hagimenetlus ja hagita menetlus. PS järelvalve kohtumenetluses on üle 10 erimenetluse. Seadus ei kajasta hästi menetluste süsteemi. III Menetlusliigid Presidendi   proaktiivne   normikontroll:   §4(2)   ja   §5   ja   PS   §107(2).   Õiguskantsleri   reaktiivne normikontroll: §4(2) §6 ja PS §142(2). KOV pädevusvaidlus: §4(2) ja §7 KOV põhiseaduslike tagatistega vastuolu. Kohtu algatatav normikontroll: §4(3) §9 §11(3) §14(2) + PS §15(1) lause2. – Asjasse puutuvus. Seda saab jagada kolmeks. Riivenormi puhul ja riigi tegevusetuse korral ja menetlusnormi puhul. Riivenorm- õiguse piiramine, kitsendamine, kahjustamine, kõrvaldamine, iga ebasoodus mõjutamine. Riivenorm tähendab seda, et see on kas käsu või keelu norm, mis piirab midagi. Riivenormi puhul on asjassepuutuvus järgmine. On määrav, kas normi säte on või oli kohtuasja lahendamisel otsustava tähtsusega. See on siis kui kohus peaks selle ps vastavuse korral teisiti otsustama kui selle PS mittevastavuse korras. Individuaalkaebus  on   PS-järelevalve   menetluseks.   Lisaks   tsiviil-,   kriminaal-,   väärteo-, haldusmenetlus. Nendes süsteemides, kus individuaalkaebus välja arenenum, mängib see olulist rolli viimase instantsi peale (kohtuotsuse peale). Eestis tähendaks see seda, et Riigikohus peaks enda   lahendit   sel   juhul   uuesti   lahendama   hakkama.   Viimase   instantsina   peaks   olema konstitutsioonikohus, kohtuniku amet ei tohiks olla eluaegne ja taas-nimetatav. 


IV riigikohtu pädevuse ulatus PSJV-l 1. Ex nunc/ex tunc- edasiulatuvalt/algusest peale. Alguses oldi seisukohal, et riigikohus võib tühistada ex nunc. See on vastuolus, seega tuleb kasutada teist. 2. Tegevus/tegevusetus-   kontroll;   piiritlemine   on   keeruline.   Küsimus   on   selles,   et   millal tegevusetus muutub relevantseks, millal tuleb kohustus ja millal muutub see võimalikuks? Sellised kohustused on sätestatud PS-s. Nt. §32. kaugele tohib PSJV kohus minna ja mida võib ta seadusandjale üleüldse ette kirjutada? 3. Kontrolli intensiivsus/seadusandja mänguruum- sõltub asjaolude tähtsusest, vaadeldava valdkonna eripärast ja sellest kui kindlad on empiirilised faktid. Intensiivsus jaguneb: range   kontroll   (seadusandjal   pole   mänguruumi,   nt.   seadusandja   on   PS   riivanud); mõistlikkuse kontroll (võrdsuse õiguse, mõõdukuse puhul, kas seadusandja tegevus on mõistlik); meelevaldsuse kontroll (seadusandja tegevus meelevaldne: karistusmäärad). 4. PSJV ja EL õigus- RKÜKo 3-4-1-5-08 p33-37; kui direktiiv jätab riigile diskretsiooni ja riik seda teostab, siis seda saab riigikohus kontrollida (lisaks 3 punkti veel). 8 ptk. §48 VP valimine I Sätestus PS §79 + VP valimise seadus II Nõuded kandidaadile Sünnilt Eesti kodanik §79 lg3; vähemalt 40 aastane §79 lg3; ei olnud 2 ametiaega VP §80 lg1 l2; ei ole teovõimetu §57 lg2. kas §58 peaks olema hõlmatud?  III Valimise aeg VPVS §3 Augusti kuus toimub valimine ja 50-60 päeva on vahet ametisse astumisega.  IV Valimise struktuur 1. Kandidaadi ülesseadmine; saaks rääkida pretendendi ülesseadmisest §65 p3, §79 lg2.
2. Hääletamine §79 lg4 l 1-3: salajane, 2/3 enamus ehk 68.
3. I hääletusvoor.
4. Uus kandidaatide ülesseadmine.
5. II hääletusvoor §79 lg4 l 4.
6. III hääletusvoor samal päeval §79 lg4 l 6.
7. Valimiskogu §79 lg4 l 7.


V valimiskogu §79 lg5 Riigikogu liikmed (101) + KOV volikogu esindajad. VPVS §22 lg2 esindajad valitakse valla või linna   inimeste   arvust:   kuni   10000-1   (üks   esindaja);   10001-50000-2;   50001-100000-4;   üle 100000-10. VI Valimismenetlus valimiskogus 1. Riigikogu esitab 2 enim hääli saanud kandidaati §79 lg6 l 1
2. Uus ülesseadmine §79 lg6 l 2
3. I hääletusvoor §79 lg7 l 1: hääletamisest osavõtnute enamus, kui enamust ei saa, siis:
4. II hääletusvoor §79 lg7 l 2 (osavõtja: sedeli välja võtnud vs sedeli valimiskasti lasknud). Kui mõlemad saavad, võrdselt hääli, siis VPVS §26 lg3, läheb kõik erakorralisena uuele ringile. Kui õigeaegselt ei jõuta, kas jääb vana president ametisse?? §82 lg2 p4 alusel jääb, kuniks uus astub ametisse + §80 lg1. 5. VPVS §26 lg3 presidendil peaksid olema suuremad volitused. Võiks olla otsevalimised, kuid   väidetakse   et   pädevused   ei   lähe   kokku   mandaadiga,   aga   tegelikult   kardetakse vastukaalu erakondadele. Kui valiks rahvas, siis tuleks legitimatsioon väljast poolt, aga siis   tuleks   muuta   ka   tema   tagandamise   eeldused.   Allkirjade   kogumine   läheks   aga kulukaks.  §49 VP staatus ja volitused I Staatus Eesti riigipea.  II Volituste tekkimine Rangelt võttes ei ole ühegi võimu osa. Peab andma vande §81. Ei tohi samal ajal olla teistes vastavates ametites §84. III Volituste peatumine Kestev: §83 lg1, teovõimetus. Ajutine: §83 lg1. IV Volituste lõppemine §83 lg1. §82 kõik alused v.a. kestev võimetus ja kas lisandub §80 viie aasta täitumise järel.  Kui on peatunud, siis on presidendi asendamine §83 lg- 1, 2, 3 järgi. 


§50 VP funktsioon ja pädevus I Funktsioonid Integreeriv ja esindav funktsioon: ta on sümbol, kõnepidaja, nö lilleneiu. Poliitilise reservi funktsioon: seaduste kinnitaja, riigikaitse kõrgeim juht, personali-poliitilised ettepanekud. Riiginotar: seaduste välja kuulutamine, mitte välja kuulutamine, kohtuniku ametisse nimetamine.  II Pädevus §78 Seadusandlik: p7 seadluste andmine, riigikogu puudutavad küsimused p 3-6, 8, 9,  Täidesaatev: p 1, 2, 10-18 Kohus: p 19, 20, 13 III VP ja riigikaitse Riigikaitse   on   tsiviilhalduse   osa.   Riigikaitse   juhtimine   on   VV-l.   Rahuajal   sätestab   Rahuaja Riigikaitse   seadus.   §3   sätestab   VP   pädevused   ja   volitused.   Ühildamine   pärineb   Pätsi   ajast. President jagab auastmeid ja peab kõnesid, aga sisuliselt ei juhi riigikaitset. 9 ptk. §51 Kontrolli ja järelvalvet teostavad sõltumatud riigiorganid I Sätestus PS 11 ptk + Riigikontrolli seadus (monokraatne organ) II Staatus §132 III riigikontrolöri ametisse nimetamine Riigikogu VP ettepanekul §134 Kas saab ise ära minna? Jah, omal vabal tahtel. IV Funktsioon §135 Majanduskontroll   ehk   audit,   nii   tulemuslikkuse   kui   õiguspärasuse   kontroll.   Infotehnoloogia usaldatavuse kontroll.  V Pädevus §133  Üleregulatsiooni näide: tulemuslikkuse kontrolli KOV suhtes läbi viia ei tohi. Ei oleks tohtinud katalogiseerida. 


VI Riigikontrolli korraldus §136 lg2 Samad õigused, mis ministril ministeeriumi juhtimiseks. Ekslik, kuna minister teeb poliitikat ja ministeeriumi juhib kantsler. Ministeerium teenindab ministrit. Viide ei ole korrektne.  §52 Õiguskantsler I Sätestus  12 ptk. + Õiguskantsleri seadus. II Staatus Sõltumatu organ (triias). III Ametisse nimetamine §140 Teiseks ametiajaks on väga raske saada, kuna sel juhul ei täida oma funktsiooni, kuna peaks meeldima Riigikogule. IV Funktsioonid Normikontrolli algataja: PS-e advokaadi funktsioon §139 lg1. Ombudsman: kaebuste vastuvõtmine ja menetlemine §139 lg2. Immuniteediprokurör: §139 lg3. Mitteformaalne funktsioon: tähelepanu juhtimine ühiskonna puudustele sõltumata kaebustest. Muud:   seadusest   tulenevad   erineva   olulisuse   astmega,   nt.   lepitusmenetluse   läbiviija, lasteombudsman.  V Pädevused §142 Normikontrolli   algataja,   minna   seaduse   vastu   Riigikohtusse,   nõuda   seaduse   tühistamist. Ombudsmani   pädevus   teha   ettepanek   haldusorganile,   kes   on   rikkunud   põhiõigusi. Osalemispädevused   ja   eripädevused,   nt.   kriminaalvastutusele   võtmine,   immuniteedipädevus. Probleemiks  on  §142,  mis  on  õigustloov   akt?-  nö  üldakt,  kuid   menetletakse  ka  referendumi korraldamise otsuseid. Tõlgendada kui seadus, määrus või mõni muu olulist tähendust omav akt.  VI Kantselei korraldus §§141, 144 Õiguskantsleri korraldada, poliitikute järelvalve.


MÕISTETE SISUSTAMINE, MÕTTEMUDELITE KOOSTAMINE!  I Seminar 1. Asjassepuutuv   säte   (norm,   mille   üle   toimub   põhiseaduslikkuse   vaidlus).   Riigikohtu praktika   kohaselt   on   asjassepuutuv   säte,   mis   on   kohtuasja   lahendamisel   otsustava tähtsusega.   Säte  on  otsustava   tähtsusega  siis,  kui   kohus  peaks   asja  lahendades  normi põhiseadusele mittevastavuse korral otsustama teisiti kui selle põhiseadusele vastavuse korral. 2. Asjakohane põhiõigus (hüpotees) 1.1 Kaitseala 2.1.1 Esemeline kaitseala- objekt või asi, mida põhiõigus kaitseb; tuleb määratleda vabaduse/kaitse piirid (nt. §45, ettevõtlusvabadus 31). Juriidilise isiku au ja hea nime kaitse olemasolu. 2.1.2 Isikuline kaitseala- isikute kaitse PS-e poolt. Füüsilised ja juriidilised isikud, igaühe vs eesti kodaniku õigus. Juriidilistel isikutel pole kõiki põhiõigusi. 1.2 Kas esineb riive?  3. Riive põhiseaduslik õigustamine (kas säte on põhiseaduspärane?) 3.1 Formaalne põhiseaduspärasus 3.1.1 Pädevus, menetlus, vorm- avaldatus RT-s, sätestatud seaduses või VV, ministri määruses 3.1.2 Õigusselgus- keda,  mida kaitseb, mõistlikkuse piires tuletatav normist, mida suurem riive, seda täpsemini peab norm olema piiritletud (nt. KarS §178 lg1). 3.1.3 Parlamendi reservatsioon- määrab ära olulised küsimused, mille otsustusõigus on ainult ministril.???? 3.2 Materiaalne põhiseaduspärasus 3.2.1 Legitiimne   eesmärk-   sätte   eesmärk,   üldpreventsioon,   seadusandja   tahtluse saavutus. §178 lg1 puhul on ennetusmeetod karistamise eesmärgil. §11 3.2.1.1 Lihtne piiriklausel- seadusandja piirab 
3.2.1.2 Kvalifitseeritud   pk-   avaliku   korra,   kõlbluse,   tervise,   au,   hea   nime, vabaduse nimel võib piirata õigusi; PS-s sätestatud 3.2.1.3 0 pk- piirangud puuduvad (nt. inimväärikus) 3.2.2 Proportsionaalsus- sobivus (abinõu soodustab legitiimset eesmärki saavutada), vajalikkus   (alternatiivsete   meetmete   kaalumine   efektiivsuse   ja proportsionaalsuse põhjal), mõõdukus 4. Järeldus- kas on PS-ga vastuolus või mitte


II Seminar (3-4-1-3-09) 1. Vangla Sisekorraeeskiri §461 ja §50 lg3
2. PS §19 lg1 üldine vabaduspõhiõigus ja §26 eraelu puutumatus 2.1.  Kaitseala 2.1.1. Miks   ei   olnud   laulusõnad   määruse   mõttes   kiri?   See   ei   olnud   erasõnum (laulusõnad on netist alla laetavad, seega on avalik teave. Kuna sisaldab mõtet, siis   võiks   olla   erasõnum),   postkaart   ega   foto.   Esemeliselt   kaitseb   PS   § 43 ükskõik   millisel   viisil   kolmandate   isikute   edastatavaid   ja   vahendatavaid sõnumeid. Kolleegium nõustub õiguskantsleri seisukohaga, et juhul, kui kirja adressaat viibib kirja avamise juures, siis ei ole tegemist PS § 43 kaitseala riivega. Keelatud asjade äravõtmine kirja adressaadi juuresolekul ei riiva selle õiguse kaitseala. Samas on kirja sisuga tutvumine isegi adressaadi juuresolekul võimalik PS §-i 43 järgides. Kuna praegusel juhul tuleb eeldada, et täidetud oli VangS § 29 lõikest 1 tulenev nõue, mille kohaselt kinnipeetavale saadetud või tema   saadetavad   kirjad,   välja   arvatud   VangS   § 29   lõigetes 4-5   sätestatud isikutele   ja   ametiasutustele   adresseeritud   kirjad,   avab   vanglaametnik kinnipeetava   juuresolekul,   siis   ei   ole   käesolevas   asjas   PS   § 43   kaitseala riivatud. (Tuleb analüüsida, mis sõnum, sõnumisaladus). 2.1.2. Isikuline kaitseala §26/§43 järgi, mis on igaüheõigus . 2.2.  Kas esineb riive? Jah, PS §26 lg1 riive. 3. Riive põhiseaduslik õigustamine 3.1.  Formaalne PS-pärasus 3.1.1. Pädevus, menetlus, vorm: kuna vale organ lahendas asja, siis on ka menetlus ja vorm valed. (PS §104 menetluses peab olema vähemalt 51 poolthäält) 3.1.2. Seadusereservatsiooni põhimõte on sätestatud PS §3 lg1 esimeses lauses ja §-s 11 ning selle kohaselt saab põhiõigusi piirata üksnes juhul, kui seaduses on olemas   õiguslik   alus,   mis   sellise   piiramise   võimaluse   ette   näeb.   Üldist seadusereservatsiooni   konkretiseerivast   seaduslikkuse   põhimõttest   tulenevalt peab   volituse   alusel   antud   määrus   vastama   volitavale   seadusele.   Seadusele vastavus tähendab seejuures nõuet, et volitusest ei astutaks üle ega asutaks reguleerima   küsimusi,   mis   pole   volitusest   hõlmatud.   Rikuti   parlamendi reservatsiooni.


(3-4-1-1-03) 1. Maa enampakkumise korra p.47 III lause. Meetmeks uue enampakkumise korraldamine.
2. PS §§13, 14 põhiõigus korraldusele ja menetlusele, 19 1.1. Kaitseala 1.1.1. Esemeline   kaitseala:   menetlus   peab   olema   euroopalik,   hea   haldus.   Sellele vaatamata   peab   ka   maareformi   käigus   toimuv   haldusmenetlus   vastama haldusõiguse   printsiipidele,   mis   tulenevad   muuhulgas   PS §-ga 14   tagatud õigusest heale haldusele, õiguse üldpõhimõtetest ja Põhiseaduse printsiipidest (läbipaistev, heal usul põhinev) 1.1.2. Isikuline kaitseala: igaüheõigus. 1.2. Riive: uue enampakkumise korraldamine on vastuolus hea haldusega. Oleks tulnud öelda, et rikkumist ei esinenud ja kõik oleks pidanud samamoodi jätkuma.

Document Outline

• §18 Üldine vabaduspõhiõigus
  • I Sätestus
  • II Kaitseala
  • III Piiriklausel
• §19 Erilised vabaduspõhiõigused
• §20 Võrdsuspõhiõigused
  • II Erilised võrdsuspõhiõigused (ei kehti enam)
  • III Ebavõrdse kohtlemise PS-pärasus:
• §21 Kaitsepõhiõigus
• §22 Põhiõigused korraldusele ja menetlusele
• §23 Sotsiaalsed põhiõigused
• §24 Sissejuhatus põhimõistetesse
  • I Välisõigus/siseõigus
  • II Juriidiline isik
  • III Organ
  • IV Pädevus
  • V Muud mõisted
  • VI riigikorraldusõiguse normi tüübid
  • VII ATS ja VVS mõisted
• §25 Aktiteooria
  • I Mõisted
  • II Piiritlemiskriteeriumid
  • III Aktide liigid
• §26 Kõrgemad riigiorganid
  • I Mõiste
  • II Kõrgemad riigiorganid
  • III Organite liigid
• §27 Kodakondsus
  • I Sätestus: PS §8
  • II Mõiste
  • III Eesti kodanik/eestlane
  • IV Kodakondsuse omandamine
  • V Kodakondsuse kaotamine
  • VI EL kodakondsus
• §28 Rahvas kui riigiorgan
  • II Mõiste
  • III Rahvas kui riigiorgan §105 lg2 mõttes
  • IV Rahva erilisus riigiorganina
• §29 Rahvahääletus
  • II Mõisted
  • III Argumendid rahvahääletuse poolt/vastu
  • IV Rahvahääletused Eestis
  • V Rahvahääletuse põhimõtted
  • VI Rahvahääletuse liigid
  • VII Rahvahääletuse läbiviimine
• Valmisõigus
  • Valimisõiguse allikad
  • Valimisõiguse printsiibid
  • Kandideerimine
  • Valimissüsteemid
  • Valimistulemuste kindlakstegemine
  • Hääletamisviisid
• Riigikogu
  • Riigikogu liige
  • Riigikogu struktuur
  • Tööpõhimõtted
• PS VI ptk. Vabariigi Valitsus
  • Ülesanded ja pädevused
• §30 Erakonnad
  • I Sätestus
  • II Mõiste
  • III Erakonna asutamine ja lõpetamine
  • IV Erakondlikud tegevusvahendid
  • V Erakondade privileegid
  • VI Erakondade rahastamise kontrollikomisjon
  • VII Erakondlik rahastamine
• 6 ptk Kohtud
  • Kohtuniku ametisse nimetamine §42
    • I Kohtunikule esitatavad nõuded
    • II Kohtuvõimu legitimatsioon
    • III Vanne
• §43 Ülevaade kohtusüsteemist
  • I Sätestus
  • II Mõisted
  • III I astme kohus §149 lg1
  • IV II astme kohus
  • V III astme kohus
  • VI Muud kohtud §148 lg2, 3
  • VII Mittekohtud
• §44 Kohtufunktsioonid ja pädevus
  • I Õigusemõistmise tähendus §146
  • II Kohtu funktsioonid
  • III Pädevus
• §45 Kohtuniku sõltumatus
  • I Mõiste
  • II Sõltumatuse tagatised
  • III Probleemid
• §46 Põhiseaduslikkuse järelevalve
  • PSJV ajalugu:
  • PSJV mõiste ja funktsioon:
  • Sätestus PS-s
  • PSJV liigid
  • Argumendid PSJV
• §47 PSJV menetlus
  • I Sätestus PSJKS
  • II Menetluspõhimõtted
  • III Menetlusliigid
  • IV riigikohtu pädevuse ulatus PSJV-l
• 8 ptk. §48 VP valimine
  • I Sätestus
  • II Nõuded kandidaadile
  • III Valimise aeg VPVS §3
  • IV Valimise struktuur
  • V valimiskogu §79 lg5
  • VI Valimismenetlus valimiskogus
• §49 VP staatus ja volitused
  • I Staatus
  • II Volituste tekkimine
  • III Volituste peatumine
  • IV Volituste lõppemine
• §50 VP funktsioon ja pädevus
  • I Funktsioonid
  • II Pädevus §78
  • III VP ja riigikaitse
• 9 ptk. §51 Kontrolli ja järelvalvet teostavad sõltumatud riigiorganid
  • I Sätestus
  • II Staatus §132
  • III riigikontrolöri ametisse nimetamine
  • IV Funktsioon §135
  • V Pädevus §133
  • VI Riigikontrolli korraldus §136 lg2
• §52 Õiguskantsler
  • I Sätestus
  • II Staatus
  • III Ametisse nimetamine §140
  • IV Funktsioonid
  • V Pädevused §142
  • VI Kantselei korraldus §§141, 144
• I Seminar
• II Seminar