Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Riigiõigus (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Vasakule Paremale
Riigiõigus #1 Riigiõigus #2 Riigiõigus #3 Riigiõigus #4 Riigiõigus #5 Riigiõigus #6 Riigiõigus #7 Riigiõigus #8 Riigiõigus #9 Riigiõigus #10 Riigiõigus #11 Riigiõigus #12 Riigiõigus #13 Riigiõigus #14 Riigiõigus #15 Riigiõigus #16 Riigiõigus #17 Riigiõigus #18 Riigiõigus #19 Riigiõigus #20 Riigiõigus #21 Riigiõigus #22 Riigiõigus #23 Riigiõigus #24 Riigiõigus #25 Riigiõigus #26 Riigiõigus #27 Riigiõigus #28 Riigiõigus #29 Riigiõigus #30 Riigiõigus #31 Riigiõigus #32 Riigiõigus #33
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 33 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2019-06-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 21 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor lillelapss Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
60
docx

RÕ II konspekt

Loeng 09.02.2017 VALIMISÕIGUS  Vabariigi Valimiskomisjon:  Valla või linna valimiskomisjon:  Valimiste korraldajad: * riigi valimisteenistus (seadusandlik võim) * maakonna valimisjuhid – korraldamine, häälte lugemine * jaoskonnakomisjonid – koht, kus saab sedeliga hääletada HÄÄLEÕIGUS VALIMISÕIGUS AKTIIVNE PASSIIVNE RAHVAHÄÄLETAMISÕIGUs RAHVAALGATAMISÕIGUS HÄÄLETAMISÕIGUS KANDIDEERIMISÕIGUS VALIMISÕIGUSE ALLIKAD  Allikas: läte, alguskoht info saamiseks  Õiguse allikas: õiguse allikas on koht kus me leiame õigust  Valimisõiguse allikas: koht kus leiame infot valimiõiguse kohta (realiseerimine) *õigusaktid: põhiseadus, valimisseadus * välilepingud: 1) EL lepingu art 14 lg3

Õigus
thumbnail
58
doc

Riigiõigus konspekt

...........................................................................57 2 I OSA: Sissejuhatus § 1 Üldist Riigiõigus kui juriidiline distsipliin. 1. JURIIDILINE DISTSIPLIIN ­ uurib, mis on ühel kindlal juhul positiivse õigusega kästud, keelatud või lubatud õigusharu on normikogum, mis reguleerib ühte elu valdkonda Riigiõigus kui avaliku õiguse distsipliin. Eraõigus (inimene- inimene) ­ horisontaalsed suhted Avalik õigus ( inimene) ­ vertikaalsed suhted Mida saab kvalifitseerida eraõiguslikuna või avalik ­ õiguslikuna? 1) Õigussuhteid 2) Normid 3) Toimingud 4) Juriidilised distsipliinid Kuidas piiritleda era ja avalikku õigust 2. TEOORIAD a

Õigus
thumbnail
59
doc

Riigiõigus konspekt

...........................................................................56 2 I OSA: Sissejuhatus § 1 Üldist Riigiõigus kui juriidiline distsipliin. 1. JURIIDILINE DISTSIPLIIN ­ uurib, mis on ühel kindlal juhul positiivse õigusega kästud, keelatud või lubatud õigusharu on normikogum, mis reguleerib ühte elu valdkonda Riigiõigus kui avaliku õiguse distsipliin. Eraõigus (inimene- inimene) ­ horisontaalsed suhted Avalik õigus ( inimene) ­ vertikaalsed suhted Mida saab kvalifitseerida eraõiguslikuna või avalik ­ õiguslikuna? 1) Õigussuhteid 2) Normid 3) Toimingud 4) Juriidilised distsipliinid Kuidas piiritleda era ja avalikku õigust 2. TEOORIAD a

Õigusteadus
thumbnail
55
doc

Riigiõigus konspekt

10. Mis on propotsionaalsuse põhimõte? Kolm astet ja sätestus. 2 I OSA: Sissejuhatus § 1 Üldist Riigiõigus kui juriidiline distsipliin. 1. JURIIDILINE DISTSIPLIIN ­ uurib, mis on ühel kindlal juhul positiivse õigusega kästud, keelatud või lubatud õigusharu on normikogum, mis reguleerib ühte elu valdkonda Riigiõigus kui avaliku õiguse distsipliin. Eraõigus (inimene- inimene) ­ horisontaalsed suhted Avalik õigus ( inimene) ­ vertikaalsed suhted Mida saab kvalifitseerida eraõiguslikuna või avalik ­ õiguslikuna? 1) Õigussuhteid 2) Normid 3) Toimingud 4) Juriidilised distsipliinid Kuidas piiritleda era ja avalikku õigust 2. TEOORIAD a

Riigiõigus
thumbnail
21
doc

RIIGIÕIGUS

mis normid üldse reguleerivad riiki kui sellist? RKÜKo(Riigikohtu üldkogu otsus) 22.12.2000, 3-4-10-00, p 14 www. riigikohus.ee Era- ja Avalikõiguslikud distsipliinid Tsiviilõigus Karistusõigus Äriõigus Haldusõigus MTÜ-de ja SA-de seadus Riigiõigus Protsessiõigus Euroopa Liidu Õigus 1.RIIGIÕIGUS / KONSTITUTSIOONIÕIGUS / PÕHISEADUSÕIGUS Riigiõiguse kui juriidilise distsipliini esemeks on riigi õigus. Siia kuulub peale PS enda kavalimisõigus, erakonnaõigus, kõrgemate RK organite korraldusseadus, põhiseaduslikukohtu järelvalve õigus. Konstitutsiooniõiguse kui juriidilise distsipliini esemeks on konstitutsioon.

Õigus
thumbnail
118
docx

Riigiõigus

Subordinatsiooniteooria ja modifitseeritud subjektiteooria kombinatsioon. Artur- Tõeleid Kliimann „ õiguskord“ lk 142 jj Ilmar Tammelo „Varased tööd“ (1939 – 1943) lk 101 jj 3. AVALIK- JA ERAÕIGUSLIKUD DISTSIPLIINID a. Avalik – õiguslikud ● Riigiõigus ● Haldusõigus ● (rahvusvaheline õigus – puudutab teist õigusmaailma) ● Euroopa Liidu õigus ● Karistusõigus

Riigiõigus
thumbnail
41
docx

Riigiõigus

Riigiõigus 12.09.2013 Madis Ernits Põhiseadus kaasas (võib olla kaasas ka arvestusel ja eksamil) Arvestusel 10 küsimust (2 akadeemilist tundi aega) Loengu struktuur I. Sissejuhatus II. Põhiseaduse aluspõhimõtted III. Põhiõigused IV. Riigikorraldusõigus (kevadise semestri peamine teema) Sissejuhatus § 1. riigiõigus Aine nimetus ja koht juriidiliste distsipliinide seas. · Riigiõigus kui juriidiline distsipliin Uurib, mis on ühel kindlal juhul positiivse õigusega kästud, keelatud või lubatud. Õigusharu on normikogu. Eesmärgiks õppida kohaldama seda õigust ühel kindlal juhul. Et lahendada ühte konkreetset kaasust. Juristi oskust mõõdetakse selle järgi, kui hea ta on võimeline lahendama tundmatut kaasust. · Riigiõigus kui avaliku õiguse juriidiline distsipliin.

Riigiõigus
thumbnail
60
doc

RIIGIÕIGUSE KORDAMISKÜSIMUSED, eksam, arvestus

I PÕHISEADUS ÜLDISELT, PREAMBUL 1. PS preambul. Kas Eesti PS preambulil on juriidiline tähendus? Preambula peamine juriidiline tähendus seisneb selles, et ta sõnastab need üldised sihtjooned, mis on aluseks põhiseaduse teiste normide ning põhiseadusest alamalseisva õiguse tõlgendamisel. Kogu põhiseadust tuleb vaadelda preambulas sätestatud printsiipide valgusel. 2. Mitu PS on Eestil olnud? 1920, selle 1933 a muudatuste ja 1937 a PS lühiiseloomustus I: 1920 a. PS – põhilised tunnused: kõige olulisem ja mõjuvõimsam organ Riigikogu (100 l), presidenti ei olnud (seadusi kuulutas välja RK juhatus, vetoõigus puudus); „riigipeaks“ riigivanem, kes oli ka Valitsuse eesotsas; VV ja riigivanem olid sõltuvuses Riigikogu usaldusest; PS iseloomustati kui ülimalt demokraatlikku. 1920. a PS muutmine 1933 – presidendi ametikoht, RK koosseisu vähendati(50l), valitsuse etteotsa pidi saama peaminister. II 1938 a PS. – kuulutati 37 välja, jõustus 38; kahekojaline Riig

Riigiõigus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun