Turg Majapidamine Ettevõtja Kes mida taotleb? Majapidamine ressursside rentimine, tulu saamine, vajaduste rahuldamine Ettevõtja rentimine, tööle panek, müük, kasumi teenimine... Vaba ettevõtlus ehk turumajandus 4 "tugisammast": 1. ERAOMAND Vaba ettevõtluse süsteemi põhiõigus, mis tagab üksikisikuile õiguse omada, kasutada ja käsutada väärtusi. 2. Hinnasüsteem ...majandussüsteem, milles ressursid jaotuvad nõudmise ja pakkumise vastastikuse toime tulemusena. Turumajandus on hindade poolt dikteeritud süsteem. 3. Turukonkurents... ... võistlus ostjate ja müüjate hulgas ressursside ja toodete ostu ja müügi pärast. Aitab tõsta tootmise efektiivsust, efektiivne tootmine säästab nappe ressursse, suurendab
Parts 9.10.2008 Lugupeetud härra tegevdirektor Euroopa õigusruumis on haldusõiguse üldprintsiibina üldiselt tunnustatud muuhulgas ka õigus menetlusele mõistliku aja jooksul. Riigikohus on korduvalt märkinud, et põhiseaduse §-dest 13, 14 ja 15 ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklist 13 tulenev õigus tõhusale menetlusele enda kaitseks on oluline isiku subjektiivne põhiõigus. Igaühe õigust heale haldusele on otsesõnu nimetatud ka Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 41. Formuleering "mõistlik aeg" on määratlemata õigusmõiste, mis halduspraktikas tuleb sisustada igal üksikjuhtumil, pidades silmas konkreetset kaasust. Menetluse pikkuse "mõistlikkus" sõltub konkreetse juhtumi asjaoludest, keerukusest, menetlusosaliste käitumisest ning muudest objektiivsetest asjaoludest.
Keskkonnaõiguse kordamisküsimused (I osa) I Üldist ja mõisted Keskkonnaõiguse eesmärgid, inimkeskne ja looduskeskne keskkonnõigus – Loeng, Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse kommentaarid (2015) lk. 17 – 20 - (http://k6k.ee/keskkonnaseadustik/) edaspidi Kommentaarid Keskkonnaõiguse ajalooline kujunemine - materjal ÕIS-s Keskkonnaõiguse kesksed mõisted - a. Keskkonnahäiring – loeng, Kommentaarid lk – 22 -32 b. keskkonnarisk, - loeng, Kommentaarid lk – 33 – 36 c. keskkonnaoht - loeng, Kommentaarid lk – 37 – 39 d. käitaja ja käitis - loeng, Kommentaarid lk. 40 - 45 e. heide, heite piirväärtus, keskkonna kvaliteedi piirväärtus, saastamine ja saastus - loeng, Kommentaarid lk 46 - 55 II Põhimõtted Õiguspõhimõtete roll keskkonnaõiguses –loeng, Kommentaarid lk 56 -58 Saastaja (keskkonna kasutamisest kasu saaja) maksab põhimõte – Loeng, Kommentaarid lk – 80 - 85...
haldusmenetluse asjaolusid – teavitada isikuid neid puudutavast otsusest – kohustus pidada registreid – kohustus dokumenteerida haldusprotsesse Tutvu Euroopa hea halduse tava eeskirjaga (eestikeelne) Hea haldus Eestis • Riigikohtu praktika 90.aastate algusest: – Õiguskindlus – Tagasiulatuva mõju keeld – Õiguspärane ootus – Haldusaktide motiveerimine – jm Õigus heale haldusele kui uus põhiõigus • Riigikohus tuletab PS § 14 põhiõiguse heale haldusele EL põhiõiguste harta ei ole Eestile õiguslikult vahetult siduv, kuid harta tugineb EL liikmesriikide ühistele põhiseaduslikele tavadele ning demokraatia ja õigusriigi põhimõtetele. Demokraatia ja õigusriigi põhimõtted, samuti teised Euroopa õigusruumis kehtivad õiguse üldpõhimõtted ja põhiväärtused kehtivad ka Eestis. (RKL 17.2.2003.a nr 3-4-1-1-03). • NB: 1.12.2009 jõustus Lissaboni leping!
soorituspõhiõigusteks, mis jagunevad omakorda kaitsepõhiõigusteks, põhiõigusteks korraldusele ja menetlusele ning sotsiaalseteks põhiõigusteks, ja võrdsuspõhiõigusteks. Seejuures on oluline silmas pidada, et ühest põhiõigussättest võib tuleneda eri liiki põhiõigusi, näiteks §-s 32 sisalduvad vähemalt järgmised põhiõigused: põhiõiguste adressaatide riivete eest kaitsev tõrjepõhiõigus, põhiõigus korraldusele ja menetlusele, et seadusandja looks piisava omandiregulatsiooni, kaitsepõhiõigus omandi kaitsele kolmandate isikute rünnete eest ning võrdsuspõhiõigus omandi võrdsele kaitsele. Vabadus- ehk tõrjepõhiõigused on õigused mittesekkumisele isiku vabadussfääri. Nende sisuks on õiguslik luba midagi teha või tegemata jätta ning isiku õigus riigilt nõuda, et riik isikut lubatu teostamisel ei takista. Vabaduspõhiõigused garanteerivad isikule otsustamisvabaduse ning
endale vaeseid töötajaid ning peagi võtavad viimased vangistusse ning kohustavad töötama ebainimlikes tingimustes. Iga inimhing vajab sirgumiseks, arenemiseks ja täienemiseks igapäevaselt valgust ja päikesekiiri nii otseses kui ülekantud tähenduses. Vajame avarust, et õppida piiritult unistama, vabadust, et lasta inspiratsioonil lennata ning lähedust, toetust ja armastust, et õppida väärtustama inimest ennast. Vabadus ja sõltumatus teistest on igaühe olulisim põhiõigus ning kellelgi oleks tohtinud ka ajalooliselt olla õigust sellesse korda sekkuda. Orjapõlve ränk pimedus on jätnud ränga varju iga eestlase südamesse ja hinge, kuid sarnaselt Juhan Liiviga asun seisukohale, et ka seesugustest kogemustest tuleb õppida, saada tugevamaks ja targemaks, et tulevikus vältida olukordi, millele keegi hiljem tagasi ei taha ega julge vaadata. Inimene on loodud valguses ja valgustama peab ta ka teisi enda ümber- selles peitubki
TS § 18. Riikliku järelevalve erimeetmed Maksu- ja Tolliamet võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 32, 34, 44, 45, 46, 47, 48, 49, 50, 51 ja 52 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras. VABADUSÕIGUSTE RIIVE PS-PÄRASUSE KONTROLL • Nimeta põhiõigusnorm - PS § 26 ! • Leia põhiõiguse kaitseala ehk keda ja mida põhiõigus kaitseb - igaühe vabadus eraelulisele puutumatusele - kaitseb üldsättena kogu eraelu. Vt ka PS § 26 kommentaarid! • Kas kontrollitav suhe on kaitsealaga hõlmatud e. kas tegu on asjakohase põhiõigusega? Jah, tegu on asjakohase põhiõigusega, kuna isiku seisund vältida soovimatut füüsilist kontakti teiste isikute on poolt on hõlmatud PS § 26 kaitsealaga – eraelulise puutumatusega • Kas põhiõigust on piiratud? Jah, tolliametniku
kohustused. §13 Põhiõiguste kandjad I Mõiste ja sätestus- põhiõiguste kanda on põhiõiguste õigustatud subjekt. Sätestatud on see üldises plaanis PS §9 II Piiritlemisprobleemid- 1. Subjektiivsed õigused VS objektiivsed printsiibid PS §27 lg 5 2. Subjektiivsed õigused VS organi pädevused PS §62 Füüsilised isikud Põhimõte on sätestatud PS §9 lg1 Kvalifitseeritud subjektid- isikud, kelle on teatud tunnus ja põhiõigus seob põhiõiguse kandja selle tunnusega • Kodakondsus- §36 lg2 ◦ Ehtsad õigused ◦ Mitteehtsad õigused §28 lg2 • Eestlane- §36 lg3 • Vanemad- §27 lg3 • Abikaasa- §27 lg2 • Autor- §39 lg1 Algus ja lõpp 1.-8- nädal- idulane 9.nädal- loode e. vililane Alaealisus Loobumine Juriidilised isikud Põhimõte on sätestatud §9 lg2 Abstraktne moodustis, millele õiguskord annab õiguvõime
Põhiõigused- Eesti Vabariigi põhiseaduses sisalduvad individuaalsed õigused. Kodanikuõigused- laienevad riigi kodanikule Inimõigused- sünnipärased õigused, mis ei sõltu rassist, soost ega usutunnistusest. 14. Põhiõiguste kandja ja adressaat Kandja on üksikisik ja adressaat on riik. 15. Põhiõiguste isikuline ja esemeline kaitseala Esemeline: põhiõiguse kandja tegevus, omadus või seisund Isikuline: isik, keda põhiõigus kaitseb e põhiõiguste kandja Iga põhiõigus kaitseb vaid teatud isikuid, nt õigus elule on igal inimesel, õigus perekonnaelu puutumatusele on ainult perekonnaliikmetel. 16. Legitiimne eesmärk põhiõigustepiiramiseks Põhiõiguste riivel peab olema legitiimne (õiguslik) eesmärk ja peab olema proportsionaalne (millegagi vastavuses olev). Põhiõiguste piiramine on põhiseaduspärane juhul, kui piirangul on legitiimne eesmärk, piirang sobib selle
*Põhitoimingu automatiseerimine ja rakendamise harjutamine. Oluline on pidevalt tegeleda tähendusliku analüüsiga. Vaja on arendada sisekõnet läbi koos- ja järelkõne. Õpitegevuse motiveeritus sõltub kaudsete eesmärkide mõistmisest, õpitegevuse jõukohasusest ja konkreetsetest hinnangutest protsessile ja tulemustele. Kaasava hariduse põhimõtted lähtuvad kolmest peamisest argumendist: 1. Haridus on põhiõigus. 2. Keskenduma ei peaks mitte inimese puudustele, vaid sellele, kuidas sotsiaalne keskkond inimest toetab. 3. Kuna erivajadusega ja erivajaduseta õpilaste vahele on keeruline täpset piiri tõmmata, siis ei ole põhjendatud ka eristav haridus. Kaasav hariduskorraldus tähendab erivajadustega õpilaste kuulumist eakohasesse klassi kodulähedases koolis koos asjakohaste abivahendite ja tugiteenustega.
Eestis ei ole kahjuks Euroopa Inimõiguste Kohtu 2004.a lahendit veel eriti teadvustatud. Et inimeste õiguste kaitset parandada, tegi õiguskantsler 2007.a detsembris Andmekaitse Inspektsioonile ettepaneku töötada Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika pinnalt välja juhtnöörid Eesti ajakirjanduse jaoks. Kahjuks ei ole Andmekaitse Inspektsioon niisuguseid juhiseid senini välja töötanud. (Silvar Meikar, ,,Kus lõppeb avaliku elu tegelase põhiõigus eraelu puutumatusele?") Sellest võib järeldada, et avaliku elu tegelase eraelu ei ole siiski päris puutumatu ja igaüks, kes soovib avalikuse tähelepanu peaks enne vastavate sammude astumist endale sügavalt lahti mõtestama, mis see endaga kaasa toob. 2. ERAELU PUUTUMATUSE TÄHENDUS Kui teaduskirjanduses võib eraelu definitsioone kohata tihti, siis kohtupraktikas ei ole eraelu definitsioone lihtne kohata. Riigikohus on märkinud, et eraelu puutumatus paneb riigile
kuid õigused ja kohustused peavad alati võrdsed olema. Inimesel pole vabadust kunagi piiramatult. Vabadus on tunnetatud paratamatus. Igal inimesel on lubatud valida või olla valitud ,kuid selleks on vanusepiirangud. Kõigil täisealistel on õigus valida. Iga inimene sünnib riigi kodanikuks, kuid on ka võimalik kodakondsust vahetada. Selleks tuleb mingi aeg riigis elada ja siis kodakondsus test teha. Kodanikul on oma põhiõigused. Põhiõigus on sellist tüüpi õigus mida ei ole võimalik inimeselt ära võtta. Põhiõigusteks on õigused : elule, kodakondsusele, haridusele, perekonnale ja eraelule. Vabadust nimetatakse ka valikuvõimaluseks. Eestis on meie vabaduse : sõnavabadus, trükivabadus ,koosolekute vabadus, usuvabadus. Peamisteks kohustusteks on : looduse kaitsmine, täita põhiseaduslikku korda, tuludega kodanikud peavad maksma makse, kohustus võtta osa valimistest, Eesti iseseisvuse kaitsmine.
§13 lg1 käib teistega koos. Tekib kaitseala riive või riive PS-pärasuse põhjal. §22 Põhiõigused korraldusele ja menetlusele Need on abistavad põhiõigused. Nende esemeks on teiste põhiõiguste realiseerimiseks vajalike menetluste ja korralduste saamine (§14). See on siseõiguslikult struktureeritud ja määratleb korralduse ja menetluse miinimumi. Näiteks kui on õigus haridusele, siis seda haridust saab anda ja omandada koolis. Üldine põhiõigus tõhusale õiguskaitsele ja ausale kohtumõistmisele §15 lg1 ja §14. Näiteks kui protsessikaebus välistab kaebeõiguse sõnaselgelt, siis tuleb läbi viia põhiseaduslikkuse järelvalve. §23 Sotsiaalsed põhiõigused Põhiõigused millelegi, kui eeldame, et turul on piisavalt pakkumisi ja inimesel piisavalt vahendeid, et ta saab seda osta. Siseõiguslikult konstrueeritud põhiõigus. Üldine sotsiaalne põhiõigus on §28 lg2 „puuduse korral“. Annab õiguse elatusmiinimumile, mis
5 12. Põhiõiguste kandja ja adressaat Kandja on üksikisik ja adressaat on riik. 13. Põhiõiguste isikuline ja esemeline kaitseala Põhiõiguse kaitseala ehk kaitsevaldkond määrab kindlaks põhiõigusliku kaitse eseme ja õigustatud subjekti. Kaitseala jaguneb omakorda esemeliseks ja isikuliseks kaitsealaks. Põhiõiguste kaitseala tähistab seda, milliseid hüvesid mingi põhiõigus kaitseb. Õigusnormi kaitseala määrab kindlaks selle kaitse eseme (esemeline kaitseala) ja õigustatud subjekti (isikuline kaitseala). esemeline - põhiõiguse kandja tegevus, omadus või seisund isikuline - osik, keda põhiõigus kaitseb, põhiõiguste kandja Iga põhiõigus kaitseb vaid teatud isikuid, nt õigus elule on igal inimesel, õigus perekonnaelu puutumatusele on ainult perekonnaliikmetel. 14. Legitiimne eesmärk põhiõiguste piiramiseks
moel takistada või häirida nende meediakanalite tööd. Võimul olijad võivad kasutada isegi ähvardamist ning väga sageli viiaksegi ähvardused ellu kogu maailmas tapetakse keskmiselt kaks ajakirjanikku nädalas 4 1.2.Sõnavabadus aitab kaasa ka teiste õiguste tagamisele Inimõiguste ülddeklaratsiooni artikli 19 kohaselt on iga inimese põhiõigus arvamus- ja sõnavabadusele. See tähendab õigust häirimatult oma arvamusele kindlaks jääda ning õigus piiridest sõltumata kõigi massiteabekanalite kaudu infot hankida, vastu võtta ja levitada. Sõnavabadus hõlmab oma ideede väljendamist mitte üksnes sõna kujul, vaid ka näiteks pildis, trükis, filmis, pantomiimis ja muul viisil. Lisaks arvamusvabadusele ja väljendusvabadusele hõlmab sõnavabadus ka infovabadust ehk isiku õigust saada avalikku
Põhiõiguse või vabaduse piiramise põhjuseks võib olla mõni teine sama kaaluga õigusväärtus nt. Teiste isikute põhiõigused ja vabadused. Põhiseaduslikuse järelvalve e. normikontrolli menetlus-teostab õiguskantsler. Järelvalve teostamist võivad taotleda Vabariigi president, õiguskantsler, KOV nõukogu, riigikogu ja samuti esimese, teise ja kolmanda astme kohtud. PÕHIÕIGUSE Esemeline kaitseala: mida põhiõigus kaitseb? (tegevus, seisund, KAITSEALA positsioon) MÄÄRATLEMINE Isikuline kaitseala:Kes võib põhiõigusele tugineda? PIIRANGU OLEMASOLU Kas põhiõiguse adressaat on mõjutanud mingit tegevust, seisundit TUVASTAMINE või positsiooni põhiõiguse kandja jaoks ebasoodsalt. PIIRANGU Kas formaalsed nõuded on täidetud? Seaduslikkus; õigusselgus;
Parimal juhul on taoline naiste mõrvamine riigis küll seaduse järgi keelatud, aga kuna kultuuritraditsioon on nii tugev, siis pigistatakse selle koha pealt lihtsalt silm kinni ja mõrvarist mees ei jõuagi kunagi kohtu alla. Kui riigis oleks islami seadus õigesti kohaldatud, ei julgeks ükski mees oma pereliikmele midagi sellist teha, kartes ise selle eest süüdi mõistetud saada. 2. RIKUTUD ÕIGUS Inimõigus, mida aumõrvadega rikutakse on inimese õigus elule, mis on inimese põhiõigus ja kõige elementaarsem neist. Euroopa Liidu põhiõiguste harta ütleb järgmist: Artikkel 2 Õigus elule 1. Igaühel on õigus elule. 2. Kedagi ei tohi surma mõista ega hukata. 3. SAKSAMAAL TOIMUNUD AUMÕRV Üks juhtumeid on aastast 2005, mil ühel veebruariööl mõrvati Berliin-Tempelhofi üksikus bussiootepaviljonis noor naine. Ohver 23-aastane türgi päritolu Hatun Sürücü oli
Inimõigused on iga indiviidi sünnipärased õigused, mis ei sõltu tema rassist, soost ega usutunnistusest. 14. Põhiõiguste kandja ja adressaat Kandja on üksikisik ja adressaat on riik. 15. Põhiõiguste isikuline ja esemeline kaitseala Põhiõiguse kaitseala ehk kaitsevaldkond määrab kindlaks põhiõigusliku kaitse eseme ja õigustatud subjekti. Kaitseala jaguneb omakorda esemeliseks ja isikuliseks kaitsealaks. Põhiõiguste kaitseala tähistab seda, milliseid hüvesid mingi põhiõigus kaitseb. Õigusnormi kaitseala määrab kindlaks selle kaitse eseme (esemeline kaitseala) ja õigustatud subjekti (isikuline kaitseala). esemeline - põhiõiguse kandja tegevus, omadus või seisund isikuline - osik, keda põhiõigus kaitseb, põhiõiguste kandja Iga põhiõigus kaitseb vaid teatud isikuid, nt õigus elule on igal inimesel, õigus perekonnaelu puutumatusele on ainult perekonnaliikmetel. 16. Legitiimne eesmärk põhiõiguste piiramiseks
•Andrese õigus või •EL õigus Pearu õigus •Rahvusvaheline õigus •Objektiivne õigus •Siseriiklik õigus •Subjektiivne õigus •Siseõigus •Positiivne õigus •Välisõigus •Ülipositiivne õigus •Võlaõigus •Materiaalne õigus •Tööõigus •Formaalne õigus •… •Avalik õigus •Igameheõigus •Eraõigus •Ja-mis-iganes muu õigus •Põhiõigus •… •Inimõigus Triin Roosve, SKA kektor 1 Objektiivne õigus ja subjektiivne õigus. Positiivne õigus ja ülipositiivne õigus. §§§§§§§§§ RIIK Triin Roosve SKA lektor LOOMUÕIGUS JA KEHTIV ÕIGUS • Loomuõigus – üldinimlikud põhimõtted – eksisteerib riigieelsena ja peaks olema aluseks kir...
otsustusdiskreditsiooni (kas sekkuda) ja valikudiskreditsiooni (kuidas sekkuda) vahel. Tuleb lähtuda sobivuse, vajalikkuse ja proportsionaalsuse põhimõttest. Piiride ületamise keeld kehtib valikudiskreditsiooni (õiguslike tagajärgede valik), mitte otsustusdiskreditsiooni (kas sekkuda) suhtes. Otsuse tegemisel, kas sekkuda isiku õigustesse ja vabadstesse, tuleb kõigepealt kindalks määrata, milline on käsitletava põhiõiguse ulatus. Tuleb kontrollida ka põhiõigus on piiratav või mitte. Seaduse reservatsiooniga piiratud põhiõigusteks on põhiseaduses sätestatud põhiõigused, millil on nn lihtne abstraktne teokoosseis. nt PS §-d 19, 8 lg 5, 28, 29 lg 1 ja 5, 30 lg 1, 31 jne..... Kui seaduse reservatsiooniga piiratud põhiõiguse normi abstraktne teokoosseis sisaldab kitsendavaid tingimusi, siis on need siduvad nii seadusandjale kui ka diskreditsiooni rakendajale. Siin on tegemist juhtumiga, kui põhiõiguse normis endas
Avalik õigus Riigiõigus Hms · Ps Pr · Valits korraldus · Põhiõigus (õppik Taavi Annus) (usa varasema kohtu praktikad) (Eesti ehk Saksa kohtususteem seadustikust) Õigus Eestis Avalik õigus (avalikud huvid)Riigiõigus Era õigus(era isik,fusiline Haldusõigus,karistusõigus isik,juridiiline isik nad on võrdsas) Finantsõigus
Teooria 2: Põhiõiguse kandja peab ise määrma kindlaks, kuidas tema üldist vabadust testab ja see on kaitsud; kaitsud on paraku ka narkootikumide tarbimine, vägistamine, tapmine, aga õnneks ei ole see kaitse tugev, vaid sellistel tegevustel on ilmsegelt vastas teiste inimeste õigused ja selliste tegevuste piirangud on loomulikult piiratud (lai) Eestis kehti laia teooria seisukoht – üldine vabadus põhiõigus hõlmab ilma kiivrita sõidu, metsas ratsustamise, alkoholi tarbimise, tuvide söötmine pargis ja kõik muu sellise §19 piiriklausel: lg1 ei ole piiriklauselit, sellest tulenevalt 3 võimalust: 1) öelda, et §19 lg 1 on ilma piiriklauslite põhiõigus - öelda, et §19 lg 1 piiriklausel tuleneb lg2-st (tuleneb, et lg 1 saab mingil määral piirata) 2) öelda, et §19 lg 2 kuna ta nimetab niii palju põhjused on tegeist kvalifitseeritud piiriklausliga
inimestele, kes ei suuda enda eest hoolitseda ning keda toetab seega riik (vastutasuks mingitele kohustustele ja juhul kui allutakse seadusele) Eesti sotsiaalõiguste areng! Põhiseaduse II peatükk: Põhiõigused, vabadused ja kohustused (mitte vabadused ja kohustused) Põhiõigust võib mõista kolmel viisil: - Formaalne tähendus põhiõigus, mis on sätestatud põhiseaduses - Kitsamas tähenduses põhiõigused, mis on sätestatud põhiseaduse II peatükis NB!! §57 Hääleõiguslik on eesti kodanik, kes on saanud kaheksateist aastat vanaks. (III peatükk) - Laiemas tähenduses kõik põhiõigused, mis on põhiseaduses sätestatud (ehk II peatükk + nt §57 jne)
kriminaalasjades EKÕ jätta tagamata esiteks vähemtähtsate õigusrikkumiste puhul, teiseks siis, kui riigi kõrgeim kohtuinstants ... Põhiseaduslik alus II: RK PSJVK otsus 3-4-1-5-10: PS § 24 lg 5 on seadusereservatsioonita põhiõigus! RK Üldkogu otsus 3-2-1-62-10: tegemsit on lihtsa seadusereservatsiooniga põhiõigusega. Põhiseaduslik alus III: EKÕ on lihtsa seadusereservatsiooniga (lihtsa piirklausliga) põhiõigus, mida saab seadusega (või ka täitevvõim seaduse aluse seaduses selgelt kirjas volituste piires) piirata igal põhjusel, mis ei ole PS-ga keelatud. Kohtukaebeõigus (ehk kohtusse pöördumise õigus) aga on „kraad kõrgem“ – nullreservatsiooniga ehk ilma piirklauslita põhiõigus, mida saab piirata äärmiselt piiratud ja pühiseaduses eneses sisalduvatel kaalukatel põhjustel. Põhiseaduslik alus IV: kuid PS § 15 lg-s 1 sisalduv põhiõigus ei ole EKÕ-st „suurem ja
piiratud rohkem kui kollektiivläbirääkimiste süsteemi tõhususe ja sidususe tagamiseks vaja. Euroopa Liit Üldiselt peetakse laiendamist tööõiguse seaduslikuks vahendiks, mille abil saab tagada tööandjate võrdsed tingimused ja töötajate miinimumkaitse. EL Põhiõiguste Harta artiklis 28 kinnitatakse, et asjakohasel tasandil kollektiivlepingute üle läbirääkimiste pidamine ja nende sõlmimine on ELi töötajate, tööandjate ja nende organisatsioonide põhiõigus. Lisaks kinnitatakse hartas töötaja õigust õiglastele töötingimustele (artikkel 31), ent teisalt tunnustatakse ka vabadust tegeleda seaduse piires ettevõtlusega (artikkel 16) ja õigust omandile (artikkel 17). Üleüldisest vaatepunktist võttes on selge, et laiendamine kätkeb teatavat sekkumist tööandjate negatiivsesse ühinemis- ja ettevõtlusvabadusse. Seepärast peavad laiendamise ja selle menetluse taga olema sotsiaalsed põhjused või avalikud huvid, mis läbiksid põhiõiguste
pädevatel asutustelt seda, et need võtaksid keskkonna ja tervise kaitses ning ohutuse tagamisel kohaseid ennetavaid meetmeid, andes nendele kaitstavatele huvidele ülekaalu majanduslike huvide ees." Kohus kaalunud ka otseselt loodusega seotud väärtusi, seda näiteks nn Lappel´i kaldapealse kaasuse, mida vaadeldakse allpool looduskaitsedirektiive käsitlevas osas. Loeng Keskkonnaalased õigused Materiaalõiguslik põhiõigus Menetlusliku õigused Õigus kasutada võõrast maad Õigused · "Puhas " keskkond on vajalik, et tagada inimväärikus; see on üheks peamiseks põhjuseks, miks keskkonda kaitstakse. o KSÜSE §1 lg 1 p 1: Seaduse eesmärk on tagada keskkonnahäiringute vähendamine võimalikult suures ulatuses, et kaitsta keskkonda, inimese tervist, heaolu ja vara Klassikalistes inimõiguste konventsioonides ja paktides õigust teatud kvaliteediga
hoidumiseks 15) kõrvaldama töölt alkoholi-, narkootilises või toksilises joobes või psühhotroopse aine olulise mõju all oleva töötaja 17) teavitama kirjalikult Tööinspektsiooni kohalikku asutust oma tegevuse alustamisest või tegevusala muutmisest ÕIGUS: (2) Tööandjal on õigus: kehtestada ettevõttes õigusaktides ettenähtust rangemaid töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid. 5. Töötaja kohustused, õigused ja vastutus; Töötaja põhiõigus on teada, millises töökeskkonnas ta töötab ja töötajal on õigus nõuda ohutut ja tervislikku töökeskkonda. Kohustused: 1) osalema ohutu töökeskkonna loomisel, järgides töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid; 2) järgima tööandja kehtestatud töö- ja puhkeaja korraldust; 3) läbima tervisekontrolli vastavalt kehtestatud korrale; 4) kasutama ettenähtud isikukaitsevahendeid nõuetekohaselt ning hoidma neid töökorras;
1. Tervise ja heaolu käsitlused/definitsioonid. Tervis on täieliku füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund, mitte ainult haiguste või füüsilise vea puudumine; tervis on igapäevaelu ressurss võimaldamaks individuaalselt, sotsiaalselt ja majanduslikult täisväärtuslikku elu. Tervis on igapäevaeluks vajalik tingimus. Tervis on universaalne väärtus ja inimese põhiõigus. Tervis kui heaolu. Heaolu on näitaja, mille abil väljendatakse kokkuvõtlikult inimeste vaimset, füüsilist ja sotsiaalset tervist või seda, kas tal on hea olla. Heaolu võib saavutada vajaduste rahuldamise ja mittevajalike vajaduste kaotamise abil. Heaolu on inimeste materiaalsete, sotsiaalsete ja kultuuriliste vajaduste rahuldatus. Heaolu ei ole seisund, vaid protsess, kus subjektil on võimalus kasutada oma potentsiaali ja vahendeid eesmärgi saavutamiseks. 2
kohtumenetluse raames tagada õiglane kohtupidamine kohtualusele, kelle ta oli kaasanud kohtumenetlusse kostja tahte vastaselt15. Kokkuvõte Käesoleva referaadi eesmärgiks oli tutvustada menetlusdokumentide kättetoimetamise viise Eesti kohtupraktikas. Autor püüdis anda ülevaate milliseid menetlusdokumentide kättetoimetamise võimalusi kehtivas TsMS-s leida võib. Antud teema läbiv küsimus võiks olla, kas kostjale on tagatud põhiõigus olla oma kohtuasja arutamise juures ja kohtuprotsessi kulgemine mõistliku aja jooksul. 12 European Convention on Human Rights European Court of Human Rights Council of Europe F-67075 Strasbourg cedex www.echr.coe.int 13 Astrid Stadler, Practical Obstacles in Cross-Border Litigation and Communication between (EU) Courts, 5 Erasmus L. Rev. 151 (2012) 14 sama 15 sama 7
24 - Struktuuriteooria milline on subj teooria struktuur, selle jaoks on olemas põhjused (huvid, tahe, norm, mille eesmärgiks isikut kaitsta), kuidas subj õigus toimib ja õiguse täitmine (kuidas seda realiseerida, siia võib arvata kohtu kaudu sissenõudmise ja hiljem kohtuotsuse täitmise) c. Põhiõigus ja inimõigus - inimõiguse mõiste tunnused (inimõiguse ei ole rahvusvahelistes konventsioonides sisalduvad õigused( seal on konventsiooniõigused)) universaalsus nad on kõigil inimestel; nad on kõigi (ka grupid ja riigid) vastu fundamentaalsus kaitsevad ja rahuldavad fundamentaalseid huvisid ja vajadusi eseme stabiilsus
Regulasioon on aga selline, et perspektiivikate kahjunõuete hulk oleks tõenäoliselt väga väike). PÕ-st saab kõnelda kas materiaalses või formaalses tähenduses. 1) Materiaalses tähenduses oleksid PÕ-teks kõige fundamentaalsemad õigused. Sellise lähenemise puhul võivad aga tekkida vaidlused selle üle, kas PS-sse kirjapandud üks või teine õigus ikka on PÕ-s või ei ole seda. Samuti tekiksid vaidlused selle üle, kas mõni PS-st väljapool kirjapandud õigus on põhiõigus. 2) Formaalses tähenduses PÕ-teks on absoluutselt kõik õigused, mis on PS-s kirja pandud. Selline lähenemine välistab asjatud vaidlused ning riikide praktikas lähtutakse PÕ-ste formaalsest määratletusest. Põhiõiguste olemus meie PS-s kõneleb PÕ-test ja lihtsalt vabadustest. Tegelikkuses tegemist siiski põhivabadustega. Põhivabadus omakorda kujutab endast vabadusõigust. Meie põhikorrast nagu enamuse riikide puhul kujutab PÕ endast nö negatiivset vabadust.
tahe) subjektiiv teleoloogiline 3. Süstemaatilised (põhiseadus üks süsteem, jagunevad 8 alapunktiks) a. Konsistentsi tagavad – eesmärgiks vältida vastuolusid põhiseaduse normide vahel b. ainsuse kindel kõneviis – on kohustatud § 65 p.7 c. Kontekstuaalsed – viitab normi asukohale seaduse kontekstis § 27 (on põhiõigus oma asukoha tõttu) d. Mõistelis-süstemaatiline – lähtuvad aine mõistelisest läbitöötamisest ja süstemaatilisest täiuslikkusest (riigi mõiste kolme elemendi õpetus e. Printsiibilised – normidel on printsiibi struktuur, on norme, mida saab täita mitmel erineval moel, nende tagajärjeks on kollisioonid, mis tuleb lahendada kaalumise teel (nt sõnavabadus vs teise isiku au ja hea nimi) f
vahetada kodutööde koormuse ja koduse võimuvahekorra võrdsustumise vastu 4 2007 2.Hariduspoliitika Soomes Avaliku sektori kogukulud haridusele, % eelarvest Hariduspoliitika on olnud heaolupoliitika aktiivne osa. Lähtekohaks on olnud arusaam, et haridus on iga kodaniku põhiõigus, mille tagamise eest vastutab avalik võim. Selle arusaama elluviimiseks on rakendatud kahesuguseid abinõusid: esiteks on vastavalt nõudmisele suurendatud koolitusasutuste arvu, teiseks parandatud koolituse kättesaadavust õppijale sotsiaalsete eeliste loomise, tasuta koolituse ja koolituse koolitatavale võimalikult lähedale toomisega. Koolisüsteem on tasandanud klassivastuolusid ja takistanud klassivahede tekkimist. Võrdne õigus
Euroopa Liit on loomisest alates põhinenud inimõigustel, demokraatlikel institutsioonidel ja õigusriigi põhimõttel. Nimetatud väärtusi tähtsustatakse põhiõiguste hartas, mis koondab ühtsesse dokumenti kõik ELi kodanike poliitilised, majanduslikud, ühiskondlikud ja isikuõigused. 2000. aastal vastu võetud hartas ajakohastatakse kehtivaid õigusi ja käsitletakse uusi tehnoloogilise progressiga kaasnevaid valdkondi, nagu näiteks bioeetikat ja andmekaitset. Euroopa kodanike põhiõigus on vaba liikumine liikmesriikide vahel ja alalise elukoha valimine mis tahes liikmesriigis. Kuigi vaba liikumine on sätestatud juba ELi asutamislepingutes, oli selle rakendamiseks vaja Schengeni lepingut (jõustus 1996. aastal). Nüüd võivad ELi kodanikud liikuda Schengeni piirkonnas ilma kohutuseta esitada passi või isikutunnistust. Schengeni leping hõlmab 13 liikmesriiki sellest jäävad kõrvale Ühendkuningriik, Iirimaa ning alates 2004. aastast ühinenud 12 liikmesriiki.
Kliinilises kontekstis nähakse isiku potentsiaali ohtlikuks käitumiseks toimetulematuse ühe võimaliku avaldumisvormina. Inimese tahtest olenematult võidakse talle kohaldada psühhiaatrilist ravi või hooldust/järelvalvet lähtudes Karistusseadustikust (sundravi), Psühhiaatrilise abi seadusest (tahtest olenematu ravi) või Sotsiaalhoolekande seadusest (nõusolekuta hooldamine hoolekandeasutuses). Õiguslikus kontekstis nähakse selles eeskätt vabaduse piiramisena, inimese põhiõigus tervise kaitsele jääb tahaplaanile, kuna ei olda teadlik psühhiaatrilise ravi tulemuslikkusest ning tulemuslikkust mõjutavatest asjaoludest. Ravi alustamise edasilükkamine vabaduse piiramise õigustuste arutamiseks suurendab oluliselt riski invaliidistumisele, ravi kiire alustamine ning ravi piisav kestus loob eelduse paranemiseks. Juriidiline lähenemine: -võib olla ohtlik -tuleb hoida kinni, "vaigistada" Kliiniline lähenemine: -ei tule toime
Vabariigi Valitsus soovib uue tulumaksuseaduse vastuvõtmist, kuid osa valitsust toetavatest Riigikogu liikmetest on selle vastu. Sidudes tulumaksuseaduse eelnõu vastuvõtmise usaldusküsimusega, sunnib valitsus Riigikogu liikmeid otsustama, kas nad eelistavad (a) eelnõu seadusena vastu võtmata jätmist ja valitsuse tagasiastumist või (b) eelnõu seadusena vastuvõtmist ja valitsuse jätkamist. 10. Kohus ja kohtumenetlused 10.1 Põhiõigus ausale õigusemõistmisele ja tõhusale õiguskaitsele: - Õigus pöörduda kohtusse - Õigus asja arutamisele mõistliku aja jooksul - Õigus asja arutamisele sõltumatus ja erapooletus, seaduse alusel moodustatud õigusemõistmise volitustega institutsioonis - Õigus asja avalikule arutamisele - Õigus kohtuotsuse avalikule kuulutamisele - Õigus olla kohal asja arutamisel võistlevas protsessis
tõrjeõigus. Meil on õigus oma tahe läbi suruda ja ellu viia. Vabaduse tagatis on olemas. Tagamata vabaduse puhul on meil vabadus nii kaua, kui meilt keegi seda vabadust ära ei võta ja ei piira. Kohe, kui keegi seda piirab, on vabadus läinud. Tagatist ei ole. See on lihtsalt luba, mille võib kergelt ära võtta. Need annavad meile põhivabaduse definitsiooni põhivabadus on negatiivse õiguslik tagatud vabadus. Põhivabadus on sama mis vabadus põhiõigus. Iga põhivabadus koonseb kahest elemendist, on olemas luba midagi teha ja on olemas isiku subjektiivne õigus millelegi, et riik ei takistaks. Alati tuleb arvestada nende kahe elemendiga. KOHUSTUS - PÕHIKOHUSTUS b.i.1.a. Mõiste selge on adressaat, põhikohustuse adressaat on põhiõiguste kandja. §53 §92 on kohustus, aga ei ole põhikohustus, kuna vabariigi valitsus ei ole riigiõiguste kandja Probleem formaalses / materiaalses tähenduses
16.Teavitama kirjalikullt Tööinspekstiooni kohalikku asutust oma tegevuse alustamisest või tegevusala muutmisest. 17.Tegema tööinspektori ettekirjutuse teatavaks töötajale, töökeskkonnavolinikule või töötajate usaldusisikule, töökeskkonnanõukogu liikmetele ja töökeskkonnaspetsialistile. TÖÖANDJAL ON ÕIGUS: kehtestada ettevõttes õigusaktides ettenähtust rangemad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded. 4. Töötaja kohustused, õigused ja vastutus; Põhiõigus on teada, millises töökeskkonnas ta töötab ja töötajal on õigus nõuda ohutut ja tervislikku töökeskkonda. KOHUSTUSED: 1.Osalema ohutu töökeskkonna loomisel, järgides töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid. 2.Järgima tööandja kehtestatud töö-ja puhkeaja korraldust. 3.Läbima tervisekontrolli vastavalt kehtestatud korrale. 4.Kasutama ettenähtud isikukaitsevahendeid nõuetekohaselt ning hoidma neid töökorras. 5
1.Õiguse ja psühholoogia kokkupuutevaldkonnad: üldiseloomustus; põhilised erinevused inimese ja inimkäitumise käsitlustes õigus ja psühis. Psühholoogia ja õigus tegelevad mõlemad inimeste käitumisega. On omavahel tihedalt seotud Õigus kasutab psühholoogiat (õiguspsühholoogia, juriidiline psühholoogia, kriminaalpsüho-loogia, kohtupsühholoogia). Õigus võib psühholoogiat kasutada ,,enda sees" või kaasatakse psühholoogia õiguslikku konteksti mitteõiguslike eriteadmistega. Erinevused: *õigus lähtub teo lõpptagajärjest, psühholoogia lähtub käitumisest. *õigus suhestab inimese käitumist ideaaliga, psühholoogia suhestab inimese käitumist organismi toimimise seaduspärasustega. *õigus seostab inimese käitumist tema vaba tahtega, psühholoogia aga väidab, et inimese käitumine on mõjutatud sisemiste ja väliste stiimulite kombinatsioonist. * õigus on ,,verbaalsuskeskne", psühholoogia on ,,käitumiskeskne" 2. Õiguse ja psühholoogia kitsamad kokkupuute...
otsustada b. objektiivne ja subjektiivne õigus - obj õigus - on olemas õiguslik kohustus millelegi, ilma et oleks subjektiivne õigus sellele obE (b on kohustatud E.ks) - subj õigus on relatsioon õigustatud i, kohustatud isiku ja õigusliku eseme vahel RabE(a õigus b vastu E-le) RabE <-> ObaE ( a õigus (R) b vastu E-le; b-l on kohustus a suhtes E-le) c. Põhiõigus ja inimõigus - inimõiguse mõiste tunnused (inimõiguse ei ole rahvusvahelistes konventsioonides sisalduvad õigused( seal on konventsiooniõigused)) universaalsus nad on kõigil inimestel; nad on kõigi (ka grupid ja riigid) vastu fundamentaalsus kaitsevad ja rahuldavad fundamentaalseid huvisid ja vajadusi eseme stabiilsus
2. Võimude lahususe põhimõte kehtib ka ametiisikute kohta. 3 p c) võib olla ükskõik mis rahvusest EI/JAH 2. Vabadus inimese põhiõigus 1p Riigikogu liige ja linnapea EI Põhiseadus sätestab, mis tingimustel on õigus võtta inimeselt vabadus. PÕHIKOOLI LÕPUEKSAM ÜHISKONNAÕPETUS 2008
või füüsilise vea puudumine (WHO 1948) 2) … kui ulatusemäär, millega inimene või inimeste grupp on võimeline ühest küljest realiseerima püüdlusi ja rahuldama vajadusi ning teiselt poolt muutma keskkonda või kohanema sellega (WHO 1984) 3) … igapäevaelu ressurss, võimaldamaks individuaalselt, sotsiaalselt ja majanduslikult täisväärtuslikku elu (WHO 1986) 4) … universaalne väärtus ja inimese põhiõigus (WHO 1999) 5) … igapäevaeluks vajalik tingimus, mida inimene vajab, et täita oma lootusi, soove, rahuldada vajadusi ning oma elukeskkonnas toime tulla Heaolu on … 1) näitaja, mille abil väljendatakse kokkuvõtlikult inimeste vaimset, füüsilist ja sotsiaalset tervist või seda, kas tal on hea olla 2) inimeste materiaalsete, sotsiaalsete ja kultuuriliste vajaduste rahuldatus, eeldab sotsiaalse õigluse põhimõtete rakendatust, võimalust end teostada ja
Kolmandaks, PS preambuli kolmanda osalause kohaselt on Eesti riik rajatud ennekõike vabadusele. Vabadust kaitsta ja austada on riigivõimu kohustus. Kuna ka PS § 12 lg 1 teenib kõigi võrdse vabaduse ideed, peab selle kehtivus laienema ka seadusandjale. Neljandaks seob § 14 põhiõigustega ka seadusandja, kohustades seadusandjat tagama õigusi ja vabadusi. Nagu selgitatud, on PS § 12 lg 1 esimene lause objektiivsest sõnastusest hoolimata subjektiivne õigus ja seega põhiõigus. Viiendaks, Põhiseaduse Assambleelgi lähtuti seisukohast, et formuleering ,,kõik on seaduse ees võrdsed" kehtib ka seadusandja suhtes (L. Hänni. Põhiseadus ja Põhiseaduse Assamblee, lk 977 jj). PS § 12 lg 1 esimene lause seob niisiis peale täidesaatva ja kohtuvõimu ka seadusandjat, sätestades õiguse kohaldamise võrdsuse kõrval ka õigusloome võrdsuse põhimõtte. 2.3. Seaduse muudatuste jõustumine.
otsustada b. objektiivne ja subjektiivne õigus - obj õigus - on olemas õiguslik kohustus millelegi, ilma et oleks subjektiivne õigus sellele obE (b on kohustatud E.ks) - subj õigus on relatsioon õigustatud i, kohustatud isiku ja õigusliku eseme vahel RabE(a õigus b vastu E-le) RabE <-> ObaE ( a õigus (R) b vastu E-le; b-l on kohustus a suhtes E-le) c. Põhiõigus ja inimõigus - inimõiguse mõiste tunnused (inimõiguse ei ole rahvusvahelistes konventsioonides sisalduvad õigused( seal on konventsiooniõigused)) universaalsus nad on kõigil inimestel; nad on kõigi (ka grupid ja riigid) vastu fundamentaalsus kaitsevad ja rahuldavad fundamentaalseid huvisid ja vajadusi eseme stabiilsus
Kaalutlus on teostatud (HMS § 107 lg 2): ei ole täidetud. Keegi ei võtnud arvesse kannatanu vastuväiteid. Proportsionaalsuse kontroll (HMS § 107 lg 2): ta on juba kriminaalkorras karistatud ehk ei ole mõtet teda kaks korda ühe ja sama teo eest karistada. 1. Põhiõiguse või vabaduse tuvastamine:õigus vabale eneseteostusele. 2. Sobivus:on sobiv. 3. Mõõdukus:õigus revale ei ole põhiõigus, see on privileeg riigi poolt. On täidetud. 4. Vajalikkus:ei ole vajalik ehk on olemas ka teine vähem koormav õiguskaitsevahend. Diskretsioonipiir EI OLE ÜLETATUD. Vahekokkuvõte:haldusorgani ehk PPA haldusakt on materiaalselt õiguspärane. III. KOKKUVÕTE Käesoleval juhul on tegemist nii formaalselt kui ka materiaalselt õiguspärase halduse siseaktiga. Kaasus 7 (koost. M. Mikiver)
26. Kuidas tehakse kindlaks põhiõiguste piiratavuse lubatavust? Etapid ja nende sisu. Objektiivsus: otsustamisel ei tohi osaleda isikud, kel võib menetluse suhtes olla isiklik huvi või kes ei Kaitseala määratlemine: esemeline: mida põhiõigus kaitseb? Isikuline: kes võib põhiõigusele ole teiste menetlusosaliste suhtes objektiivsed. tugineda? 57. Kes on haldusmenetluses menetlusosalised? Millised on nende õigused ja kohustused?
Ühised tegevused rühmatööna aitavad kaasa laste sulandumisele ja ennetavad tõrjutuse 8 tunnet. Kui poisid ja tüdrukud näevad koostöö väärtuslikkust ja tunnevad sellest rõõmu, julgustab see neid koostööle ka väljaspool lasteaeda ettetulevates olukordades. Eeskujuks selles osas saavad olla nii õpetajad kui lapsevanemad. Füüsilise ja vaimse vägivalla keelamine Lapse põhiõigus on tunda end lasteaias turvaliselt. Samas võib lasteaias esineda olukordi, kus lapsed käituvad teiste suhtes agressiivselt või mõnel muul mittesobival viisil. Selle põhjuseks võib olla oskamatus toime tulla erinevates olukordades. Õpetajad peaksid suutma vastuvõetamatu käitumisega toime tulla piire kehtestades, soojust ja positiivset huvi väljendades ning lapsevanemaid ja vajadusel ka erinevaid spetsialiste kaasates. Oluline on positiivse eeskuju ja kogemuse pakkumine
peaministrit samaaegselt ei määrata. Konstruktiivse umbusaldusavalduse korral esitavad ametisoleva peaministri umbusaldajad uue peaministri kandidaadi ning kui parlament teda toetab, loetakse senine peaminister ja valitsus ametist tagandatuks. Vabariigi Valitsus võib ise tõstatada usaldusküsimuse, sidudes sellega mõne tema poolt Riigikogule esitatud eelnõu vastuvõtmise. Kui Riigikogu eelnõu vastu ei võta, astub VV tagasi. 10. Kohus ja kohtumenetlused 10.1 Põhiõigus ausale õigusemõistmisele ja tõhusale õiguskaitsele: PS sätestatud üldise põhiõiguse eeldus on, et kaebust, hagi või taotlust vaatab läbi kohus, mis vastab PS nõuetele, st mille pädevuses on õigusemõistmine ning mis on sõltumatu ja erapooletu. Põhiõiguste lünkadeta kaitse tagamiseks on eelistatav asuda seisukohale, et üldise põhiõiguse tõhusale õiguskaitsele ja ausale
Varjupaigataotleja on turvalisse riiki jõudes või juba seal viibides varjupaika ning rahvusvahelist kaitset taotlev isik (Pagulasteema: küsimused-vastused 2016). Pagulane on 1951. aasta Genfi pagulasseisundi konventsiooni alusel mõnes riigis (nt Eestis) rahvusvahelise kaitse saanud isik (Pagulasteema: küsimused-vastused 2016). Sisserände kvoot (edaspidi kvoot) on vastu võetavate varjupaigataotlejate piirarv (Eesti Vabariigi immigratsiooniseadus). Varjupaiga saamine on inimese põhiõigus ja selle võimaldamine on rahvusvaheline kohustus. 1951. aastal toimus Genfis Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) Peaassamblee koosolek eesmärgiga töötada välja konventsioon, mis reguleeriks täpsemalt põgenike staatust ja sellest tulenevaid mõisteid. 1997. aastal 1951. aasta Genfi konventsiooni (edaspidi konventsioon) ja selle 1967. aasta protokolliga liitunud riigid võtsid kohustuse võtta vastu varjupaigataotlejaid ja pakkuda kaitset riiki asunud
Tööleht. Õigus taotleda asüüli Eesmärgid: - selgitada otsustamisel tolerantsi ja sallivuse vajalikkust; - selgitada asüüliandmisega seotud probleeme. Allikas 1. Pagulasseisundi konventsioon Esimene rahvusvahelisel tasandil varjupaigataotlejate õigusi puudutav õigusakt on 10. detsembril 1948 ÜRO peaassambleel vastu võetud inimõiguste ülddeklaratsioon, mille artikkel 14 sätestab iga inimese õiguse tagakiusu eest varjupaika otsida teistes maades ja seda varjupaika kasutada. ÜRO Pagulasseisundi Genfi konventsiooniga (inglise Convention Relating to the Status of Refugees) määratleti 1951. aastal rahvusvahelised reeglid pagulasseisundi defineerimiseks ning varjupaiga andmist puudutavad reeglid. Need annavad kõigile põgenikele õiguse sellele, et nende avaldust vähemalt kaalutakse riigis, kus nad varjupaika taotlevad. Esialgne 1951. aasta konventsioon puudutas Euroopa sõjapõge...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
