Kärt Olli 12H Meedia roll demokraatia tagamisel Tänapäeva maailmas on riikides valdavaks saanud demokraatia. Üheks demokraatia tunnuseks teiste hulgas on ka vaba meedia ning sõnavabadus. Kas Eestis on meedial suur või väike roll demokraatia tagamisel? Eestis kajastab meedia üsnagi sõltumatult igasuguseid poliitilisi uudiseid ning toob rahvani enamik lugusid just nii nagu nad on, ilma neid moonutamata. Meedia roll ongi teavitada rahvast kõigest toimuvast. Näiteks kajastati hiljuti väga aktuaalset teemat Reformierakonna rahastamisskandaal, kus üks erakondlastest Silver Meikar otsustas avalikustada erakonnasisesed rahapetuskeemid. Ajakirjandus esitas asjaolusid just nii nagu need tol hetkel välja paistsid. Ajakirjanduse roll minu arvates on panna inimesed mõtlema asjade üle, mille üle kas ei mõelda või ei julgeta mõelda. Selle põhjal võin väita, et meedial on suur roll demokraatia tagamisel kuna ilma meediata jääks palju informatsiooni...
Kellele: Urmas Lehtsalu Teema: Demokraatia Kellelt: Kõige lihtsamas tähenduses tähendab sõna demokraatia rahva võimu. Kuidas mina tunnetan demokraatiat igapäevaelus ja kuidas saan selles osaleda? Demokraatias osaleme me igapäev. Näiteks minnes poodi valime ise mis ostame, mitte keegi ei sunni meid valima toodet mida me ei taha. Demokraatiat kohtame ka kodus perekoosolekutel kus otsustatakse midagi ja igal pereliikmel on võimalus anda oma hääl/arvamus. Ka toimuvad rahvahääletused ka erinevates telesaadetes nagu näiteks „Eesti Otsib Superstaari“ või „Eesti laul“ ja teisi kus toimub rahvahääletus ja igaüks kes soovib saab oma lemmiku poolt hääletada, kas siis SMSi või helistamise teel. Koolis kohtame demokraatiat näiteks klassivanema valimisel iga õpilane hääletab ja klassivanemaks saab isik kellel kõige rohkem hääli. Veel on võimalik osaleda protsessis, kui õpetajad vahest küsivad õpilastelt kuidas tundi paremaks muuta või mida tunnis teha
Peamised valimissüsteemid Demokraatia erinevad vormid · Otsene demokraatia vormiks on rahvahääletused ehk referendumid. Inimesed saavad otse avaldada oma arvamust. · Esindusdemokraatia puhul valib rahvas enda seast saadikud, kes esindavad nende huve riigi juhtimisel. · Osalusdemokraatia puhul on kodanikud kaasatud aktiivselt poliitikasse, inimesed osalevad küsimuste arutamisel ja otsuste vormimisel. Demokraatia võimalused ja ohud · Kaitseb üksikisikut võimu eest, kuna valitsemine on seadustega piiratud. · Tugevdab inimeste ühtekuuluvust, kuna kõigil on
Tavalisimaks tänapäeva demokraatlikeks nimetatavate riikide puhul on esindusdemokraatia riigi hääleõiguslikud kodanikud valivad valimistel enda seast esinduskogu, kes tegeleb riigi oluliste küsimuste otsustamisega. Esindusdemokraatiale on tunnuslik, et kuigi esindajad on kodanike poolt valitud, on neil otsustamise puhul vabadus lähtuda oma paremast äranägemisest, kuidas oma valijate huve esindada Esindusdemokraatiate puhul esineb vahel ka otsedemokraatia elemente, nt rahvahääletused, kus iga kodanik saab vahetult otsustamisel osaleda. Sellist otsedemokraatia elementidega esindusdemokraatiat nimetatakse ka osalusdemokraatiaks. Mina olen rahul et Eestis kehtib demokraatia ning loodan et midagi ei muutu...lähimal ajal.
Isesisvusmanifest, moodustati Eesti Ajutine Valitsus ja alustati võimu ülevõtmist.Vabadussõjaga, mille lõpetas Tartu rahu allakirjutamine 2.veebruar 1920a. ,kindlustasid eestlased Eesti Vabariigi püsimajäämise ja võimaluse ehitada üles rahvusriik. Õigusliku aluse rajamiseks Eesti riigile tuli koostada põhiseadus.Selleks astus kokku Asutav Kogu. Esimene Põhiseadus võeti vastu 15.juunil 1920. aastal. Kõrgeimaks võimu kandjaks sai rahvas toimusid parlamendivalimised, rahvahääletused jms, mille kaudu saadi oma tahet teostada ja kehtestati laialdased kodanikuõigused. Muidu edukal põhiseadusel oli aga vajaka jäämisi riigipea puudumine ja rahvaalgatuste mitteteostamine said Esimesele Põhiseadusele saatuslikuks. Kuigi valitsuse eesotas oli riigivanem, kes täitis peaministri kohustusi ja mõningaid riigipea esindusülesandeid, ei piisanud sellest, kuna vaja oli riigipead. Ülemaailmsest majanduskriisist tulenenud elatustaseme langus ja tööpuuduse
1. Iseloomusta Eesti Vabariiki 1920ndate alguses ja proovi teda võrrelda tänapäevaga? Vanasti oli riigipea, kes juhtis riiki, nüüd juhib president, territoorium on suurenenud, riigikoguliikmeid oli 100 nüüd 101, maakondi oli vähem, vanasti olid rahvahääletused, erakondi oli vähem. 2. Kirjelda 1.detsembril 1924 sündmusi? Riigipöördekatse: Venemaa( kommunistlik internatsioon E.Viia Eesti taas ENSV alla. Mässulised pidid Venemaale saatma tegegrammi. Hõivati Toompea, raudteejaam, hävitati sillad. Kutsuti kokkku Kaitseliit, kommunistide populaarsus vähenes. 3. Kuidas mõjutas kommunistide mässukatse Eesti avalikku arvamust? Eestlaste enamus meelestus kommunistide vastu. Kaitseliit taasloodi rahuaegse vabatahtliku maakaitseväena. 4
Mis on nende maailmakäsitluste suurim erinevus Sest ideoloogiad peavad ühtesid nähtusi ja suhteid soovitavateks, teisi aga taunid. Parempoolsus peab ülimaks väärtuseks indiviidi vabadust, vasakpoolsus aga võrdsust. 36. Demokraatia liigid on esindus- ja osalusdemokraatia? Selgitage neid lähemalt. Esindusdemokraatia Rahvas valib endale esindajad, kes üritavad täita nende soove Osalusdemokraatia Rahvahääletused, kus rahvas hääletab seadusmuudatuste ja muude riiki puudutavate küsimuste üle. 37. Kuidas realiseerub otsene demokraatia tänapäeva poliitikas? Rahvahääletused, kus rahvas hääletab tetud asjade poolt/vastu. 38. Millised on demokraatia võimalused? Demokraatial liigid: 1) Otsene demokraatia kõik hääletavad otseselt 2) Esindusdemokraatia Valid esindajad 3) Osalusdemokraatia Saad osaleda rahvahääletusel
rahva nimel ja andma oma tegevusest rahvale aru. Kõik demokraatlikud riigid on süsteemid, milles kodanikud teevad poliitilisi otsuseid tuginedes enamuse võimule. Demokraatlik kord toetub seadustele, mis vastavad kultuurile, vajadustele, riigi arengusituatsioonile. Nagu ütles Winston Churchill: "Demokraatia on halvimatest parim". [1] Esindusdemokraatiate puhul esineb vahel ka otsedemokraatia elemente, nt rahvahääletused, kus iga kodanik saab vahetult otsustamisel osaleda. Sellist otsedemokraatia elementidega esindusdemokraatiat nimetatakse ka osalusdemokraatiaks. Otsedemokraatia on iseloomulik väikestele gruppidele ja kogukondadele. Tänapäeva infotehnoloogia vahenditest loodavad mõned poliitikud abinõu otsedemokraatia meetodite laialdasemaks rakendamiseks ka suurtes ühiskondades. [2] Nagu me teame, kuulub demokraatlikus riigis kõrgeim võim suveräänile, kelleks on rahvas.
Võttis vastu olulised, seadusandlikud aktid: 1)Maaseadus (1919) 2)EV põhiseadus (1920, laialdased kodanikuõigused:võrdsus seaduste ees,isiku-ja korteripuutumatus, usu- ja sõnavabadus jne, kõrgem võimukandja-rahvas, kes viis oma võimu ellu valimiste, rahvahääletuste ja rahvaalgatuste kaudu) See oli küll edukas, kuid ei hakanud tegelikkuses täies ulatuses tööle (rahvahääletused jms ei toiminud), puudus riigipea. 3)Seaduse selle kohta, et Eesti on suveräärne riik 3)Miks tekkis 1920. aastate lõpul sisepoliitiline ja põhiseaduslik kriis? Liiga kiire majandustõus Pangad jagasid hiiglaslikke laene mõttetutele inimestele ja kuna pank neid laene tagasi ei saanud, pidi ta raha juurde trükkima, käivitades inflatsiooni, müüma maha suurema osa riigi kullavarudest Väliskaubanduse negatiivne bilanss
Rahvusvahelised suhted 1920. aastatel Rahvasteliit Rahvasteliit loodi Pariisi rahukonverentsil 1919 a. jaanuaris, RL põhikiri kinnitati 28. apr. 1919. Selle loomisele kirjutas alla 44 riiki, kõrvale jäi aga USA, kes ei ratifitseerinud Versailles rahulepingut samuti Saksamaa ja tema liitlased ning Nõukogude Liit. Rahvasteliit alustas tegevust 1920.a. jaanuaris Genfis. Rahvasteliidu juhtorganiteks olid Täiskogu ning Nõukogu. 1920.a. novembris toimus Rahvasteliidu Täiskogu esimene istungijärk. Rahvasteliidu Täiskogu kogunes kord aastas, mis koosnes kõigi liikmesriikide esindajatest. Rahvasteliidu Nõukogu koosnes 4- 6 alalisest ja 4-11 mittealalisest liikmest, kelle valib Täiskogu. Alaliste liikmete hulka kuulusid selle asutajariigid: Suurbritannia, Prantsusmaa, Itaalia ja Jaapan, hiljem lisanduvad Saksamaa ja Nõukogude Liit. Rahvasteliidu struktuur sarnanes tänapäeva ÜRO struktuuriga, kuid erinevalt ÜRO-st ei suutnud Rahvasteliit muu...
muud ülesanded - näiteks riigieelarve vastuvõtmine ja selle täitmise kontrollimine, järelvalve valitsuse tegevuse üle, kõrgete riigiametnike ametisse määramine, Eesti esindamine rahvusvahelistes organisatsioonides jm. Vabariigi Valitsus-teostab täidesaatvat riigivõimu Eesti Vabariigi põhiseaduse ja seaduste alusel ja teostab täidesaatvat riigivõimu vahetult või valitsusasutuste kaudu. Rahvas-Kõrgeima riigivõimu teostaja hääleõiguslike kodanike kaudu: riigikoguvalimised, rahvahääletused. Vabariigi President-Välissuhte pädevus, Riigikaitse pädevus- riigikaitse kõrgem juht, pädevus riigikogu suhtes-kutsub kokku saadab laiali, Pädevus vabariigi valitsuse suhtes-nimetab peaministri kinnitab valitsuse, seadusandlus pädevus-seadlused, Autasustamis ja armuandmis pädevus, Õiguskantsleri krim. Vastutusele võtmise algatus. õiguskantsler-Eesti Riigi seadused ja määrused oleksid kooskõlas põhiseadusega ning et oleks tagatud inimeste põhiõiguste ja vabaduste kaitse
16.03.2010 HALDUSKORRALDUS, P2PC.00.090 13 demokraatia põhimõte - legitimatsioon (rahvas valib, teeb ja toimetab) - legitimatsioon ei ole tähtajatu, pidevalt käib selle uuendamine - enamuse õigus otsustada - avaliku halduse teostamine on piiritletud põhiseaduse ja seaduste raamidega (§ 3 võimu teostatakse PS ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel) - kodanike arvamusega arvestamine (nende vahetu mõju haldusotsustuste tegemisel). Rahvahääletused, küsitlused ja algatused. - informatsiooni tagamine haldustegevuse kohta (§ 44) 16.03.2010 HALDUSKORRALDUS, P2PC.00.090 14 õiguspärasuse põhimõte - seaduslikkus ehk legaalsus ehk seaduse prioriteedi põhimõte - seadusliku aluse ehk seaduse reservatsiooni põhimõte - egaalsus ehk võrdsuse põhimõte 16.03.2010 HALDUSKORRALDUS, P2PC.00.090 15 5
Põhiseadus õigusriigi alusdokument; sätestab riigi ja ühiskonna kõige üldisemad alused ning eesmärgid; kõik õigusaktid peavad olema põhiseadusega kooskõlas. Eesti põhiseadused: I põhiseadus: · Võttis vastu Asutav Kogu 1920.a. · Väga demokraatlik puudus president, riigi eesotsas riigivanem · Riigikogus 100 liiget · Palju valitsuskriise, majanduskriis, rahulolematus. II põhiseadus: · 1933 rahvahääletused ehk vabadussõjalasteprojekt jõustus 1934 · Suurendas riigivanema õigusi valiti otse rahva poolt, anti veto õigus ja õigus Riigikogu laiali saata III põhiseadus: · Hakkas kehtima 1938 · Viidi sisse suure võimuga presidendi ametikoht · Kahekojaline parlament (alamkoda ehk Riigivolikogu 80 saadikut valiti rahva poolt, Riiginõukogu 40 valiti osalt kutsekodade poolt, osa ameti poolest, osa määrati
Täidesaatev võim kuulub valitsusele. Täidesaatvat keskvõimu juhib peaminister. Rootsi praegune moderaadist peaminister Fredrik Reinfeldt nimetati teistkordselt ametisse 5. oktoobril 2010. Rootsi riigipea on kuningas Carl XVI Gustaf, kelle osa riigivalitsemises piirdub esindusfunktsiooni täitmisega. Rootsis on ühekojaline 349-liikmeline parlament (Riksdag). Riksdag on Rootsis ülim seadusandlik võim, üleriigilised rahvahääletused on vaid nõuandva iseloomuga. Parlamendisaadikud valitakse otsestel valimistel nelja-aastaseks perioodiks proportsionaalsuse põhimõttel. Parlamenti pääsemiseks on erakonnal vaja koguda vähemalt 4% koguhäältest. Rootsi poliitikamaastikul olulist rolli mängivaid erakondi liigendatakse laias laastus vasak- või parempoolseteks (tsentristlikeks). 2. Presidentaalses vabariigis on presidendil oluline roll: ta on korraga riigipea ja valitsusjuht. Peaministrit sellistes vabariikides ei ole
2) I põhiseadus 3) II -//- 4) III -//- 5) IV -//- 1992.a. EV põhiseaduse nõrgad kohad: 1) Tarbetuks on osutunud presidendi valimiste voorud Riigikogus, kuna kõik presidendid on valitud viimases voorus e. Valimiskogus 2) Määratlemata on presidendi täpsed võimupiirid riigikaitse kõrgema juhina 3) Rahvas ei saa otse presidenti valida ja algatada seaduseelnõu Taasiseseisvunud EV ajal on korraldatud referendumid e. Rahvahääletused 1) 1992 põhiseaduse heakskiitmise ja mittekodanikele hääleõiguse andmise küsimuses 2) 2003 EL astumise ja sellega seoses „EV põhiseaduse muutmise küsimuses“ EV põhiseaduse muutmise võimalused: 1) rahvahääletus 2) Riigikogu kahe järjestikkuse koosseisu otsus 3) Riigikogu otsus erakorralise ja kiireloomulise olukorra tõttu Põhiseadus keelab referendumile panna teatuid küsimusi. Nimeta need: 1) Riigi rahaliste kohustustega
erakonnad, kes said natukese vähem ja sellega ongi kõigi inimeste huvid esindatud riigikogus ning sellega riigi juhtimises. Üldine tahe on saavutatud ja igaüks oma arvamuse esindaja valinud. Iga inimene saab oma isikliku tahet avaldada läbi meedia või muu infot levitava kanali ja sellega avaldada sõnavabaduse kaudu oma arvamust. Põhiseaduse muutmiseks saab iga kodanik anda oma poolt või vastuhääle osaledes sellega otseselt poliitikas, toimuvad ka rahvahääletused, kus taaskord sekkutakse riigi juhtimisse. Minule piisab nendest õigustest, et olla kindel Eesti riigi vabaduses ja demokraatias. Otsedemokraatia põhimõteteks on kodanikud peavad saama ise otsustada oma saatuse üle ja see on ainukene puhas demokraatia vorm kus nii toimitakse. Sellega kaasneksid järgnevad hüved: 1. See looks paremini informeeritud ja poliitiliselt haritumad kodanikud, seega kasulik haridustasemele. 2
Päts soole,rahvusele,usule,varanduslikule seisule jms), isiku- ja korteripuutumatus, (Põllumeestekogud), August Rei (Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei). Äge kirjavahetuse saladus, ühinemise, koosolekute-, südametunnistuse-, usu- ja valimisvõitlus oli. Loodeti, et pärast valimisi meeleolud rahunevad ning sõnavabadus jne. Põhiseaduse kohaselt oli suurim võim rahval kriisid ületatakse. (rahvahääletused). Seadusandliku võimu teostas Riigikogu- (100 liikmeline ühekojaline parlament-, täidesaatvat võimu aga Vabariigi Valitsus. Valitsuse 3) Autoritaarne Eesti nimetas ametisse Riigikogu, viimase tegevust juhtis riigivanem. Laialdase demokraatia tingimustes kujunes välja mitmeparteiline erakondlik süsteem, Riigipööre 13. märtsil 1934a teostasid Päts ja Laidoner sõjaväelise sellesse kuulusid agraar-, liberaalsed-, sotsiaalsed-, vähemrahvuste erakonnad
peaministri kohustusi. RAHVA VÕIMALUS 1)Kõrgemaiks 1)Rahvas valis 1)Rahvas valis osaliselt OSALEDA võimukandjaks oli parlamendi parlamendi POLIITIKAS rahvas 2)Rahval oli 2)Rahvaalgatuse ja 2)Valimised, rahvaalgatuse ja streigiõigus kaotati rahvahääletused, referendumitel osalemise 3)Rahvahääletust ja rahvaalgatused õigus valimisõigust piirati 3)Vanuse tsensus 20 3)Rahvas valis riigipea oluliselt 4)Vanuse tsensus 20 4)Rahvas valis riigipea 5)Vanuse tsensus 22 1920. aastad 2
keskmise elueaga 6 kuud) ja pikenesid valitsuskriisid. B) Ebaõnnestusid katsed erakondade liitumiseks ja parlamendi killustatus hoopis suurenes. 4 C) Kukkusid läbi katsed võtta rahvahääletusel vastu Riigikogu poolt esitatud põhiseaduse muutmise eelnõud. Nii 1932 augustis, kui ka 1933 juunis toimunud rahvahääletused põrusid läbi eeskätt tänu vapside poolsele vastupropagandale, kes leidsid, et Riigikogu eelnõu muudaks senist põhiseadust liiga vähe. D) Mitmed erakonnad hakasid moodustama oma poolsõjaväestatud korrapidajate rühmitusi ning sagenesid kokkupõrked rahvakoosolekutel. E) 1933 augustis kehtestas J.Tõnissoni valitsus üleriigilise kaitseseisukorra, piiras rahva poliitilisi vabadusi ning keelustati
võrdsed, saab mandaadi erakond, kelle kandidaadid on varem registreeritud. (6) Kandidaatide üleriigilises nimekirjas saab kompensatsioonimandaadi kandidaat, kes on nimekirjas eespool ja kellele antud häälte arv on vähemalt 5 protsenti lihtkvoodist. Mandaatide jaotamisel jäetakse vahele need kandidaadid, kes osutusid valituks valimisringkondades. Kandidaatide arv ringkonnanimekirjas võib ületada mandaatide arvu ringkonnas kuni kahe kandidaadi võrra. Rahvahääletused 1991-1992 1991: Referendum Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamise küsimuses (03.03) enne EV iseseisvumist! 1992: Eesti Vabariigi põhiseaduse eelnõu, põhiseaduse rakendamise seaduse eelnõu ja nendega kaasneva lisaküsimuse rahvahääletus (28.06) 2003: liitumine Euroopa Liiduga (14.09) Elektroonilise hääletamise statistika 2005-2011 KOV 2005 RK 2007 EP 2009 KOV 2009 RK 2011
Kanadas ja Uus-Meremaal. 3) Parlamentaarne esindusdemokraatia? Riigi hääleõiguslikud kodanikud valivad valimistel enda seast esinduskogu, kes tegeleb riigi oluliste küsimuste otsustamisega. Esindusdemokraatiale on tunnuslik, et kuigi esindajad on kodanike poolt valitud, on neil otsustamise puhul vabadus lähtuda oma paremast äranägemisest, kuidas oma valijate huve esindada. Esindusdemokraatiate puhul esineb vahel ka otsedemokraatia elemente, nt rahvahääletused, kus iga kodanik saab vahetult otsustamisel osaleda. Sellist otsedemokraatia elementidega esindusdemokraatiat nimetatakse ka osalusdemokraatiaks. · Rahvas valib saadikud · Partei, kes saab rohkem hääli saab õiguse moodustada valitsuse · Iga uue parlamendi koosseisu valimise järel moodustatakse uus valitsus · Parlament valib presidendi 4)Liberaalne ideoloogia Liberaalne ideoloogia peab vabadust nii inimese kui ka ühiskonnakorralduse suurimaks hüveks ja
Eestlased on enamiku oma ajaloost saanud hakkama riigita ja põhiseaduseta. Et taas leida tasakaalu riigi ja üksikisiku vahel, siis võttis Eesti rahvas 28. juunil 1992 rahvahääletusel vastu praeguse põhiseaduse, mille kohaselt kõrgeima võimu kandja Eestis on rahvas. Eesti kuulub nende väheste riikide hulka, kes juba 1920. aasta põhiseaduses pühendas rahvale iseseisva peatüki. 1992. aasta põhiseadusega on jäetud rahvale oma kõrgeima võimu teaostamiseks Riigikogu valimised ja rahvahääletused. 1992. aasta põhiseadusest on Eesti esindusdemokraatia, mis on meie kiiresti muutuvas ja arenevas ühiskonnas vältimatu. Põhiseadus on õigusreformide alusakt. Kui enne sai inimene oma vabadused ja õigused riigilt, siis nüüdsest on igal inimesel põhiõigused ja vabadused, mida riik saab ainult põhiseaduse alusel seadustega piirata. Eestis peavad olema kõik seadused kooskõlas põhiseadusega, vastuolus olevad seadused kas tühistatakse või seatakse kooskõlla.
Holland, Hispaania, Portugal, Itaalia riigid. Prantsusmaal tekib hüsteeriline õhkkond: vaenlaste salaliidud tuleb likvideerida. Mood rev tribunal e pol kohtud. Inimõigused ja õigusriik kaotab oma sisu. Oluline peategelane oli advokaat Robespierre: vägivalla kasutamine on õigustatud rev päästmise eesmärgil. Juunist 1793 võetakse vastu uus põhiseadus, mille järgi on Prantsusmaa vabariik. Üldine meeste hääleõigus ja rahvahääletused. Kaotati võimude lahusus. Garanteeritakse sots põhiõigused. Uus põhiseadus pidi jõustuma peale sõda (seadus jäigi paberile). Esialgu Pr kaotas sõjas, seega kehtestati üldine sõjaväekohustus (aug 1793), peale seda algavad võidud. Algas ususõda religiooni vastu: mh keelustati ristiusu jumala- teenistused. Asemele tekib revolutsiooniline "kõrgema olendi" kultus. Robespierre'i kukutamine juulis 1794. 3
koalitsioon Sisepoliitilise olukorra stabiliseerumine: valimisseaduse muutmine 1926; Riigikogu III, IV ja V koosseisu valimistulemused; valitsused; erakondade liitumine Rahvuslik Keskerakond, ühinenud põllumehed. Sisepoliitiline kriis: valitsevate ringkondade autoriteedi langus, valitsuskriiside sagenemine, uute poliitiliste jõudude teke. Vabadussõjalaste liikumine kujunemine, sekkumine poliitikasse, areng. Põhiseaduse kriis põhiseaduse kriitika ja muutmisettepanekud, rahvahääletused, 1933. aasta põhiseadus, ettevalmistused riigivanema ja Riigikogu valimisteks. Autoritaarne Eesti. 12. märtsi riigipööre põhjused, ettevalmistamine, teostus; vabadussõjalaste arreteerimised, piirangud ajakirjandusele ja erakondadele. Vaikiva oleku kehtestamine parlamendi tegevuse lõpetamine, erakondade sulgemine, ametiühinguliikumise piiramine, Isamaaliidu ja kutsekodade loomine, tsensuuri kehtestamine, dekreediõiguse kasutamine. Vabadussõjalaste 8. detsembri mässukava. Uus
koalitsioon Sisepoliitilise olukorra stabiliseerumine: valimisseaduse muutmine 1926; Riigikogu III, IV ja V koosseisu valimistulemused; valitsused; erakondade liitumine – Rahvuslik Keskerakond, ühinenud põllumehed. Sisepoliitiline kriis: valitsevate ringkondade autoriteedi langus, valitsuskriiside sagenemine, uute poliitiliste jõudude teke. Vabadussõjalaste liikumine – kujunemine, sekkumine poliitikasse, areng. Põhiseaduse kriis – põhiseaduse kriitika ja muutmisettepanekud, rahvahääletused, 1933. aasta põhiseadus, ettevalmistused riigivanema ja Riigikogu valimisteks. Autoritaarne Eesti. 12. märtsi riigipööre – põhjused, ettevalmistamine, teostus; vabadussõjalaste arreteerimised, piirangud ajakirjandusele ja erakondadele. Vaikiva oleku kehtestamine – parlamendi tegevuse lõpetamine, erakondade sulgemine, ametiühinguliikumise piiramine, Isamaaliidu ja kutsekodade loomine, tsensuuri kehtestamine, dekreediõiguse kasutamine. Vabadussõjalaste 8. detsembri mässukava. Uus
otsustama; igal inimesel on oma rõõmud ja mured ning sisuline otsustamine sisse sadanud otsustamise üle käib üle jõu Kompromissitu jah või ei Inimesed lihtsalt ei hääleta IV Rahvahääletused (ja -küsitlus EV-s) Rahvahääletused: I 17-19. veebruar 1923 – Algkooli seaduse muutmise eelnõu – usuõpetus kohustuslikus õppeaineks II 13-15.august 1932 – Põhiseaduse eelnõu III 10-12. juuni 1933 – Põhiseaduse II eelnõu IV 14-16. oktoober 1933 – Vapside PS eelnõu V 24-25. veebruar 1936 – Rahvuskogu kokkukutsumise rahvahääletus VI (ainuke rahvaküsitlus) 3.märts 1991 – Iseseisvuse referendum VII 28 juuni 1992 – Põhiseaduse rahvahääletus VIII 14
............ Alates 1932.aastast süvenes Eestis sisepoliitiline kriis: · Sagenesid valitsuste vahetumised (1932 1933 oli ametis 4 valitsust, keskmise elueaga 6 kuud) ja pikenesid valitsuskriisid. · Ebaõnnestusid katsed erakondade liitumiseks ja parlamendi killustatus hoopis suurenes. · Kukkusid läbi katsed võtta rahvahääletusel vastu Riigikogu poolt esitatud põhiseaduse muutmise eelnõud. Nii 1932 augustis, kui ka 1933 juunis toimunud rahvahääletused põrusid läbi eeskätt tänu vapside poolsele vastupropagandale, kes leidsid, et Riigikogu eelnõu muudaks senist põhiseadust liiga vähe. · Mitmed erakonnad hakkasid moodustama oma poolsõjaväestatud korrapidajate rühmitusi ning sagenesid kokkupõrked rahvakoosolekutel. · 1933 augustis kehtestas J.Tõnissoni valitsus üleriigilise kaitseseisukorra, piiras rahva
- Sagenesid valitsuste vahetumised (1932 1933 oli ametis 4 valitsust, keskmise elueaga 6 kuud) ja pikenesid valitsuskriisid. - Ebaõnnestusid katsed erakondade liitumiseks ja parlamendi killustatus hoopis suurenes. - Kukkusid läbi katsed võtta rahvahääletusel vastu Riigikogu poolt esitatud põhiseaduse muutmise eelnõud. Nii 1932 augustis, kui ka 1933 juunis toimunud rahvahääletused põrusid läbi eeskätt tänu vapside poolsele vastupropagandale, kes leidsid, et Riigikogu eelnõu muudaks senist põhiseadust liiga vähe. - Mitmed erakonnad hakkasid moodustama oma poolsõjaväestatud korrapidajate rühmitusi ning sagenesid kokkupõrked rahvakoosolekutel. - 1933 augustis kehtestas J.Tõnissoni valitsus üleriigilise
kodanikeühiskonna lähtekohaks. Osalusühiskonna toimimise põhimõte on, et kõigil huvitatud osapooltel peab olema vaba juurdepääs, osalemaks demokraatlikus poliitikakujundamis- ja otsustusprotsessis, st võimalus oma elukeskkonda aktiivselt mõjutada. Selle eelduseks on toimivad kanalid kodanike ja rühmade osaluse tagamiseks väljaspool esindusdemokraatia tavalisi mehhanisme, nagu valimised ja rahvahääletused (otsedemokraatia) n Kodanikeühiskond peaks osalusdemokraatlikus ühiskonnas täitma erinevaid rolle tegutsema avalikku võimu tasakaalustava ja kontrolliva jõuna, oma tegevusala ja liikmete probleemide ja huvide vahendajana, osalema aktiivselt asjakohaste poliitikate väljatöötamises ja elluviimises Osalusdemokraatia n Osalusdemokraatlikus ühiskonnas peaks ühenduste kaasamine poliitikate kujundamisse ja seadusloomesse täitma mitmeid
süsteemiga piire arvestamata Saksamaad oli liigselt nõrgestatud Sõjaväe suuruse piiramine Riikidevahelised piirikonfliktid Leedu ja Poola (Vilnius) Toimusid rahvahääletused ja Eesti ja Läti (Valga, Ruhnu) koos käisid mitmed Soome ja Rootsi rahvusvahelised komisjonid (Ahvenamaa) Leedu ja Saksamaa (Memel) Versailles’ lepingus riigipiiride määramine etnilisi piire
6. Autoritaarset reziimi iseloomustavad: a. sõjaväe autonoomia, b. sõjaväe allutatus, c. vabad valimised, d. inimeste poliitiline ükskõiksus või osaline mobiliseeritus, e. ideoloogia. 7. Totalitaarset reziimi iseloomustab: a. sõjaväe autonoomia, b. totaalne revolutsioon, c. kodanike väline rahulolu, d. kodanike sisemine rahulolu, e. parlamendi oluline roll 8. Polüarhia tunnuste hulka kuuluvad (Dahl): a. väljendusvabadus, b. ametikandjate valimised, c. rahvahääletused, d. leppedemokraatia, e. õigus alternatiivsele teabele. 9. Poliitilist reziimi, kus toimuvad küll valimised ning demokraatlikud rituaalid, kuid rahval puudub sisuli a. autoritarismiks b. diktatuuriks c. mitteliberaalseks demokraatiaks d. demokraatlikuks autoritarismiks 10. Sultanismiks nimetatakse a. ainult valitsemisviisi, kus valitsejat nimetatakse sultaniks b. Araabia maailma uusi demokraatiaid c. Valitsemisviisi, kus valitsejal on piiramatu võim ning traditsiooniline autoriteet d
võimusuhetes ega kultuurielus. Sotsiaalne kodakondsus õigus sotsiaalturvale peab automaatselt kuuluma igale kodanikule. Positiivne heaolu tähtsal kohal on sotsiaalsed investeeringud ehk inimeste võimete arendamine ja panustamine tema tervisesse. 21/10/2010 17:48:00 KODANIKUD, HUVID JA DEMOKRAATIA Demokraatia kui rahva võim Lk 63 ül 1 a) referendumid ehk rahvahääletused b) võimu teostavate esindajate valimine, volikogu või parlamendi valimine c) referendum Ühiskonna valitsemine Eesti riiklik korraldus 1. õpikust lug 95100 valitsemine & avalik haldus mõisted: avalik haldus konstitutsionalism demokraatlik valitsemiskord, põhiseaduse alusel, põhiseadus on teise sõnaga konstitututsioon administratsioon presidendi meeskond skeemid lk 97, 98, 99 millise võimuharuga on riigipea rohkem seotud täidesaatev võim, iseseisev
Tuli kreeka keelest, rahva võim. Otsedemokraatia: inimesed teostavad võimu, toimib Šveitsi kahes kantonis. Kaudne demokraatia: võim kellegi läbi, keegi esindab neid (esindusdemokraatia) Kõige tavalisem tänapäeval on esindusdemokraatia, inimesed valivad end kellegi esindama, nemad teevad kogus siis tähtsamad otsused. Kuigi valijate poolt valitud, siis otsuseid tehes on vaba valik, lähtudes iseendast tihti. Kui tehakse rahvahääletused, siis saavad kodanikud ka vahetult poliitikas osaleda, selline esindusdemokraatia kus on ka otsedemokraatia elemente nimetatakse osalusdemokraatiaks. Ei olda kindel kuidas demokraatiat defineerida, üldiselt aga on demokraatias võrdsus seaduste ees, poliitiline vabadus ja seaduste võim. Kõik on seaduse ees võrdsed ja nende hääl loeb sama palju, nende õigused on kaitstud konstitutsiooniga. Demokraatiat kasutatakse tihti sünonüümina liberaalse demokraatiale
Kelleltki ei tohi veendumuste pärast võtta Eesti kodakondsust. Eesti kodakondsuse saamise, kaotamise ja taastamise tingimused ning korra sätestab kodakondsusseadus. Diplomaatiline puutumatus on kodumaa või rahvusvahelise organisatsiooni esindajatel. Asukohariigi kodanikuõigusi pole, küll on sageli diplomaadi eesõigused Teiste riikide immuniteedita kodanikel ja tavaliselt ka kodakondsuseta isikutel pole asukohariigis poliitilisi põhiõigusi (valimised, rahvahääletused jne), ent nad alluvad asukohariigi jurisdiktsioonile ja kasutavad kõiki tsiviilõigusi. 62. Esita avaliku võimu organi ja sõltumatuse alused. Tutvusta riikide tekkimise ja lõppemise aluseid Sõltumatu riigi õigus ja võime teostada takistamatult oma vabalt moodustatud riigiorganite süsteemi abil seadusandlikku, täidesaatvat ja kohtuvõimu. Põhineb riigi autoriteedil ja riiklikul sunnil.
II Mõisted Hääleõiguslike kodanike hääletus seaduseelnõu või muu küsimuse üle. Referendum- rahvahääletus, mille nüanss on, et küsimuse esitab parlament. Plebistsiit- rahvahääletus, kus küsimuse esitab riigipea. Rahvaküsitlus- arvamusuuring, millel puudub siduv jõud. III Argumendid rahvahääletuse poolt/vastu + suurem ja vahetu legitimatsioon - kulukas + enamusrahva rahulolu - polariseerumine IV Rahvahääletused Eestis 17.-19.02.1923 avalike algkoolide seaduse muutmine (usuõpetuse kohustuslikkus kõikides koolides; indoktrineerimine) JAH. 13.-15.08.1932 I PS muutmise rahvahääletus EI. 10.-12.06.1933 I PS muutmise II rahvahääletus EI. 14.-15.10.1933 vapside rahvaalgatusliku eelnõu rahvahääletus JAH. 23.-25.02.1936 Pätsi rahvahääletus JAH. 03.03.1991 rahvaküsitlus, nö iseseisvusreferendum JAH. 28.06.1992 PS rahvahääletus JAH. 14.09.2003 EL rahvahääletus JAH.
ka majandus; Austria-Ungari püüdis kindlustada oma positsioone Balkanil, järgnesid Balkani sõjad, slaavlaste autonoomiapüüded; pärast Franz Ferdinandi tapmist kuulutab Austria-Ungari Serbiale sõja; 1918. novembris loobus keiser Karl I igasugusest valitsemisest; Rahulepinguga 1919. loobub Austria Lõuna-Tiroolist, Triestest, Istriast ja Dalmaatsiast; keelatakse liitumine Saksamaaga; 1918. kuulutatakse välja Austria vabariik; rahvas soovib küll Saksamaaga liituda, esialgsed rahvahääletused viitavad sellele, ent edasistele referendumeile tehakse takistusi; koalitsioonivalitsused parem- ja vasakpoolsete parteide vahel; 1922. varjatud kodusõda sotsiaaldemokraatide ja kodanlike parteide vahel; hüperinflatsioon; 1930nda aasta valimistel saavutasid suurima edu sotsiaaldemokraadid; 1933. aastal haaras võimu Engelbert Dollfuss, kes saatis laiali parlamendi, surus maha sotsialistid ja asus diktaatorina valitsema; pärast Dollfussi mõrvamist 1934
Avaldamine 9. Juulil Riigiteatajas. Esimene põhiseadus jõustus 21.dets 1920. Seda võib iseloomustada kui demokraatlikku rahvusliku õiguskora tippakti, kus esikohal on idee alusel õigusriik. See põhiseadus realiseeris võimude lahususe idee, sätestas isikute põhiõiguste süsteemi. ,,Eesti kodanikkude põhiõigustest". Vähemuste kaitse. Riigi rahva käsitlus riigi rahvast käsitleti riigiorganina, rõhutades sellega rahvast kui avaliku võimu kandjat. Rahvahääletused, rahvaalgatused ja riigikogu valimised. Rahvaalgatusi meil nüüd veel ei ole. Jääkeldri protsess Ilvese eestvõtmisel. Praegu menetletaksegi rahvaalgatust. See oli kunagi ja ilmselt tuleb ka tagasi. · Seadusandliku võimu omas Riigikogu, mis valiti 3 aastaks proportsionaalse valimissüsteemi alusel. Need olid otsesed, üldised, salajased. Riigivanem eesotsas, valitsus täielikult sõltuv Riigikogust. Õiguse abil ja kaudu
ja denonsseerimine,m erakorralise seisukorra kehtestamise ja lõpetamise ning riigikaitse küsimusi. Põhiseaduses pole sätestatud rahvaalgatust (põhjus: 30ndate majanduskriisi ajal oli tunda väsimust demokraatiast; Eestis väljendus selles, et ebapopulaarsed demokraadid püüdsid korrigeerida tollast Põhiseadust ja paralleelselt koostasid uut Põhiseadust ka vapsid jt, kuid kõik rahvahääletused kukkusid läbi hoolimata seadusemuudatustest), eesti rahvas hääletas vapside eelnõu poolt ning järgnes Pätsi vaikiv ajastu. Põhiseaduse tegijad on õppinud ajaloost ning rahvaalgatust põhiseadusesse ei lisanud. Jüri Adams on ka öelnud, et iga Riigikogu liige saab seaduseelnõusid algatada ning kindlasti leidub üks liige, kes on nõus algatama (lisaks saab algatada ka probleemi tõstmisega kasvõi ajakirjanduses ning kui on tõsine probleem, siis
kontrolliga seonduvad küsimused ja mõjutades kõiki poliitilise tahte kujunemise astmeid. Johtuvalt Eesti põhiseadusliku korra rajanemisest PS-le on tegu konstitutsioonilise demokraatiga. Demokraatia põhiseadusliku printsiibi struktuursed tunnused võib kokkuvõtlikult ja ülevaatlikult grupeerida 4 komponentide grupiks: rahvasuveräänsus; esindus ja identsus; valimised ja rahvahääletused; põhiõiguste ja vabaduste kaitse. Demokraatia mõiste : autokraatiale vastanduv ühiskonna korraldus, mis seisneb "võimu teostamises rahva osalusel ja oluliste juhtimisotsustuste tegemises võimalikult ulatuslikul ja kooskõlastatud alusel" Demokraatliku detsentraliseerimise ideega seondub subsidiaarsuse põhimõte. TSITAAT : 1. "Vabariigi Presidendi taotluse, tunnistada 8. novembril 1994.a. vastuvõetud Rahuaja riigikaitse seadus
töökabinet. Isiklik usaldus riigivanema ja tema ministrite vahel. Pidas vastu ligi pool aastat. 2) Jaan Tõnissoni IV valitsus -Tuli toime, koalitsiooni kuulus keskerakond ja asunikud. Sisepoliitiline kriis: valitsevate ringkondade autoriteedi langus, valitsuskriiside sagenemine, uute poliitiliste jõudude teke. Vabadussõjalaste liikumine kujunemine, sekkumine poliitikasse, areng. Põhiseaduse kriis põhiseaduse kriitika ja muutmisettepanekud, rahvahääletused, 1933. aasta põhiseadus, ettevalmistused riigivanema ja Riigikogu valimisteks: Parlamentarismi ehk sisepoliitiline kriis 1930 aastate algul Kriisi põhjused: 1) Riigikogu kujunes erinevate poliitiliste erakondade omavahelise võimuvõitluse areeniks, mis takistas seaduste vastuvõtmist. 2) Sagedased valitsuse vahetused. 3) Riigiametnike korruptsioon. 4 Majanduskriisist tulenev rahva elatustaseme järsk langus ja tööpuuduse suurenemine.
keelustamiseks, kuid vapside populaarsusele ei tulnud see aktsioon kasuks. Jaanuaris 1934 toimunud kohalike omavalitsuste volikogude valimistel sai vapside valimisorganisatsioon "Vabadussõjalaste Rahvaliikumine" kokku 10,7% häältest, sh linnades 41,2% ja saadikukohtade enamuse Tallinnas, Narvas ja Tartus, korrates nii Töörahva Ühise Väerinna võitu 1923. aasta kohalike omavalitsuste valimistel. Põhiseaduse kriis – põhiseaduse kriitika ja muutmisettepanekud, rahvahääletused, 1933. aasta põhiseadus, ettevalmistused riigivanema ja Riigikogu valimisteks. 1930. algusaastate Eesti põhiseaduskriisi taga oli kolm suuremat põhjust: 20. sajandi algupoole Eestis domineerinud vasakpoolsed ja üliliberaalsed ideed, mis määrasid 1920. aastate põhiseaduse sisu ning sellest lähtuv poliitiliste institutsioonide ebaefektiivne toimimine. Võimendavaks teguriks oli 1929. aastal alguse saanud ülemaailmne majanduskriis.
neile vormidele ei ole alust demokraatlikus ühiskonnas - need vormid eeldavad reeglina eelnevalt antidemokraatliku re?iimi olemasolu. Samas - mäss võib olla suunatud demokraatliku re?iimi kukutamisele. Referendumil on otsesed õiguslikud järelmid - reeglina on referendumi tulemused kohaldatavad kas vahetult (nt põhiseaduse rahvahääletus Eestis) või on nad aluseks parlamendi otsustusele referendumi tulemuste põhjal (nt rahvahääletused EL asutmise kohta Soomes, Rootsis, Norras ja muja). Rahvaküsitluse (-arutelu) tulemused ei ole küll formaalselt kohustuslikud, kuid valitsevad erakonnad peavad paratamatult neid arvesse võtma, kui tahavad nö "sadulasse jääda". Valimisüsteemid on kõige hõlpsamini manipuleeritav (juhitava protsessi mõttes!) element eesmärkide saavutamiseks poliitikas võrreldes riigi poliitilise süsteemi teiste elementidega. See ei tähenda, et
annaabi.ee 
