Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Pinnased ja muld (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas vesi liigub pinnases küllastunud kihis ja küllastumata kihis?
  • Mida iseloomustab filtratsioonimoodul ja millest ta sõltub?
  • Kuidas liigub kapillaarvesi ja kui suur võib olla kapillaartõus?
  • Milline on erinevate pinnaste veeloovutustegur ehk kui palju on nendes vaba vett?
  • Milline on olnud veejuhtmete reguleerimise vajadus ja põhjused?
  • Milliste abinõudega on reguleeritud suublaid?
  • Kus kohalt saadakse algandmeid kraavide ja jõgede veekoguste määramiseks?
  • Mis on maaparandus loetlege ja defineerige valdkonda kuuluvad alategevusvaldkonnad?
  • Miks Eestis on vaja kuivendada ja niisutada?
  • Kui palju on Eestis metsa- ja põllumajanduslikku maad?
  • Kui palju on sellest kuivendatud?
  • Millised on maa-ala veega toitumise tüübid?
  • Kuidas või mille alusel hinnatakse mulla kuivendusvajadust ja milline on lahendus Eestis?
  • Millised on kuivenduse eesmärgid nüüdisajal?
  • Milles avaldub kuivenduse mõju?
  • Millised on kuivendusviisid ja millistes tingimustes on nad kasutatavad?
  • Millest koosneb kuivendusvõrk?
  • Millised on reeglid kraavide paigutusel maastikul?
  • Miks trapetsikujuline kraavisäng aja jooksul deformeerub?
  • Millised on kraavi deformatsiooniliigid ja nendele vastavad kindlustusviisid?
  • Millised on kuivendusintensiivsuse alus ja kriteeriumid?
  • Millest sõltub reguleeriva võrgu kraavid dreenid vahekaugus?
  • Kuidas määratakse reguleeriva võrgu vahekaugus praegu Eestis?
  • Millal ja kuidas kasutame kraavkuivendust põllumajanduslikul maal?
  • Kuidas kuivendatakse metsamaad?
  • Kuidas drenaazisüsteem ja tema elemendid paiknevad maastikul?
  • Milliseid ehitusmaterjale on kasutatud drenaazi rajamisel iseloomustage nende omadusi?
  • Kuidas kaitstakse dreenitoru ummistumise eest?
  • Millised on probleemid drenaazi rajamisel savis ja kuidas neid lahendatakse?
  • Millised on probleemid drenaazi rajamisel turbas ja kuidas neid lahendatakse?
  • Millised on probleemid drenaazi rajamisel liivas ja kuidas neid lahendatakse?
  • Millised on probleemid drenaazi rajamisel allikalisel alal ja kuidas neid lahendatakse?
  • Kuidas mõjub kuivendus ja maaparandus keskkonnale?
  • Kuivendatud alalt?
  • Mis on polder ja millised on tema elemendid?
  • Millised hooldustöid tuleb teha kraavidel ja milliseid drenaazil?
  • Millised on ebarahuldava kuivenduse põhjused?
  • Kuidas hinnata kuivendatud maade hüdromelioratiivset seisundit?
  • Kuidas uurida drenaazi tehnilist seisundit ja kuidas hinnata dreeni toimimisvõimet?
  • Kuidas jaotatakse niisutusviise ja millistes tingimustes on nad kasutatavad?
  • Mis on kastmisreziim ja kuidas seda määratakse?
  • Millised on Eestis kasutatavad niisutusviisid ja seadmed?
  • Miks tekivad ja kuidas lahendatakse pinnavee probleeme asulates?
  • Miks on vaja kuivendada asulaterritooriumi?
  • Kuidas kuivendatakse hoovi ja kuidas kaitstakse maja keldrit kõrge põhjavee eest?
Vasakule Paremale
Pinnased ja muld #1 Pinnased ja muld #2 Pinnased ja muld #3 Pinnased ja muld #4 Pinnased ja muld #5 Pinnased ja muld #6 Pinnased ja muld #7 Pinnased ja muld #8 Pinnased ja muld #9 Pinnased ja muld #10 Pinnased ja muld #11 Pinnased ja muld #12 Pinnased ja muld #13 Pinnased ja muld #14 Pinnased ja muld #15 Pinnased ja muld #16 Pinnased ja muld #17 Pinnased ja muld #18 Pinnased ja muld #19 Pinnased ja muld #20 Pinnased ja muld #21 Pinnased ja muld #22 Pinnased ja muld #23 Pinnased ja muld #24
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 24 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-01-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 41 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor inurri Õppematerjali autor
Täiendatud lühikonspekt Tehnilise Infrastruktuuri eksami materjalidest

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
34
doc

Kuivendus

* Hüdrotehniline melioratsioon: kuivendus, niisutus * Kultuurtehniline melioratsioon * Agromelioratsioon * lisandainetega melioratsioon * keemiline melioratsioon. 2. Miks Eestis on vaja kuivendada ja niisutada? Kuivendus ja niisutustööde vajadus Eestis on seletatav sademete aastasisese ebaühtlase jaotusega. Mullas peab olema piisavalt õhku. Märjas mullas on juurte kasv viletsam ning mulla kandevõime nõrgem. Ta on külmem ja soojeneb aeglasemalt. Märg muld tiheneb rohkem. 3. Lühiülevaade maaparanduse ajaloost Eestis 4. Kui palju on Eestis metsa- põllumajanduslikku ja hetkel mahajäetud maad. Mitte kõiki liigniiskeid maid ei saa kuivendada. See ei ole kas tehniliselt võimalik või ei ole otstarbekas loodushoiu seisukohalt. Seepärast on seitsmekümnendatel aastatel koostatud Eesti maaparanduse skeemi kohaselt arvatud vabariigi kuivendusfondi ainult 0,88 milj. ha (sellest põllumajandusmaid 0,79 milj. ha)

Kuivendus
thumbnail
5
doc

Sooteadus

Kõdusoode täiendav kuivendamine efekti ei anna. Kuivendamise tulemusi võime hinnata ka puistute tootlikkuse (boniteedi) tõusu alusel.Tulemus sõltub kuivendatavate puistute algtootlikkusest. Kuivendamise tulemused sõltuvad:soo tüübist, iga sootüübi piirides konkreetsetest hüdroloogilistest tingimustest, turba viljakusest, Mida suurem on mulla potentsiaalne viljakus ja mida paremini on need peale kuivendusjärgselt, seda suurem on puidu juurdekasv. Erandiks on ld kkt, sest muld on kõige viljakam ning puidu juurdekasv sõltub suuresti liikuva põhjaveest, mille kuivendamine võib tekitada vastupidise efekti SOO JA SOOSTUVATE METSADE KUIVENDAMISE TULEMUSED. Tulemused sõltuvad soo tüübist. Mida kõrgem turba potensiaalne viljakus, seda suurem kuivendamise tagajärjel saadav toodang.Lodu kkt võib tootlikkust vähendada. Noored puistud reageerivad enam kui vanad. Tootlikkusele aitavad peale kuivendust kaasa ka parem majandamine. JÄÄKSOODE REKULTIVEERIMINE

Keskkonna kaitse
thumbnail
10
doc

SOOTEADUS

Liigniikete muldade paheks on madal temperatuur. See on tingitud eelkõige suurest auramisest(vee auramine kulutab palju soojust). Kevadel soojenevad aeglaselt, sest on suure soojamahutavusega. Puude juurestik asubliigniisketel muldadel põhiliselt pndmises 10cm tüseduses mullakihis. Sellest tuleneb ebapiisav kinnitus pinnasesse ja vastuvõtlikkus tormiheitele. Liigniiskuse põhjused. Kõrge põhjaveeseis Vee pealevalgumine kõrgemalpaiknevatelt aladelt Vett raskesti läbilaskev muld 7) KUIVENDUSVÕRGU TEHNILISED NÄITAJAD KUIVENDUSVÕRGU all mõistame teatud territooriumil kuivendamise otstarbel reeguleeritud looduslike ja kaevatud tehisveejuhtmete kogumit koos neil asuvate ehitistega. Kuivendusvõrgu koosseisus olevate veejuhtmed rühmitatakse kuivendussüsteemideks ja eesvooludeks. EESVOOLUKS E SUUBLAKS võib olla veejuhe, veekogu või nõgu, kuhu suunatakse kuivendusobjektilt vesi.

Mullateadus
thumbnail
37
pdf

Sooteadus

Ta tekib leetunud muldades sageli sisseuhtehorisondile, rasketel savimaadel künnialusele kihile. Gravitatsioonivesi liigub raskusjõu mõjul ülalt alla või mööda kallakut (kui vettpidav kiht asub kaldu), hüdrostaatilise rõhu mõjul võib liikuda ka alt üles (surveline põhjavesi). Sagedasemad liigniiskuse põhjused on: 1) kõrge põhjaveeseis 2) vee pealevalgumine kõrgemalpaiknevatelt aladelt (pinnavesi, ülavesi) 3) vett raskesti läbilaskev muld. Horisontaalse põhjaveepinna puhul on tegemist seisva põhjaveega, teatud nurga all esineva põhjaveepinna korral aga liikuva põhjaveega. Liikuvad põhjaveed on seisvate põhjavetega võrreldes alati mineraalaineterikkamad, mistõttu on nende mõjul tekkinud soostunud ja soomullad on alati toitaineterikkad. 6.2.2. Melioratsiooni mõiste ja liigid; metsaparanduse objektid Maaparandus e. melioratsioon on teadus- ja majandusharu, mis tegeleb viljelus- ja metsamaa

Geoloogia
thumbnail
102
docx

Turbatootmise kordamisküsimuste vastused

Turbatootmine-kordamisküsimuste vastused 2014 1. Seetõttu vastus sellele, kas vajatakse uut maad põllumajandusliku tootmise jaoks on mitmetahuline: maailmas tervikuna väheneb põllumaa pindala, elanike arv suureneb ja vajatakse rohkem toitu. Suureneb kõrbestumine ja kuni 1 miljardil inimesel on joogivee kvaliteet paha, seda on vähe või puudub sellele juurdepääs. Seetõttu mõõduka kliimaga piirkondades peaks säilitama tootmise. Teisest küljest suureneb saagikus ja ka näiteks Hiina ja India varustavad end ise toiduainetega. Põhjatingimustes on tootmine alati kallim ja väikesema konkurentsivõimega. Kuivendustööd on kallid. Ühe hektari kuivenduse hinnaks ligikaudu võib lugeda 30… 50 tuhat krooni. Ehitiste vajadusel (teed, tammid, pumbajaamad) võib hind veelgi olla suurem. Kui eesmärgiks on ainult põllumajanduslik tootmine, kus kuivenduse tulu ehk enamsaagi realiseerimishind koos tootmiskuludega annab väga väikese kasumi,

Metsamajandus
thumbnail
5
doc

Hüdrosfäär

HÜDROSFÄÄR 1. Vee jaotumine Maal, veeringe * maailmameri ja siseveed ­ liustikud, põhjavesi, jõed, järved, sood. Kogu planeedi pinnast on veega kaetud 71%. Ookeanid ja mered hõlmavad 97% kogu veest, magedat vett on alla 3%. Ka enamiku neist ei saa inimene kasutada, sest see on kinni polaaralade jääkilpides või liigub põhjaveena sügavas maapõues. Igijää ja lumi ­ 75%, põhjavesi ­ 24%, ülejäänud ­ 1%: 60% järvedes, 35% mullas, 05,% jõgedes ja 4,5% veeauruna atmosfääris. * Veeringe ­ vee pidev ja korduv liikumine Maa sfäärides ja nende vahel. Liikumapanevaks jõuks on päikesekiirgus, mille toimel vesi aurustub ja tõuseb atmosfääri. Kõrguse suurenedes õhutemp. langeb ning seetõttu õhku sattunud veeaur veeldub ehk kondenseerub teataval kõrgusel. Tekivad pilved ning sademed. Raskusjõu toimel langevad veepiisad sademetena uuesti maa- või merepinnale, kust satuvad taas auruna õhku. Eristatakse suurt ja väikest veeringet. Väikese veeringe korral auru

Geograafia
thumbnail
25
pdf

Referaat - Eesti põhjavesi, selle reostus ja kaitse

Tallinna Tehnikaülikool Referaat Eesti põhjavesi, selle reostus ja kaitse Liisi Kink 095675 YAGB31 Tallinn 2010 1 Sisukord · Sissejuhatus lk. 3 · Mis on põhjavesi? lk. 4 · Veeringe lk. 5 · Põhjavee toitumine lk. 6 · Põhjaveevarud lk. 8 · Põhjavee hulga säilitamine lk. 9 · Põhjavee kaitse lk. 11 · In

Ökoloogia ja keskkonnatehnoloogia
thumbnail
10
docx

Pedosfäär

PEDOSFÄÄR Otsene vajadus muldi ja nende omadusi tundma õppida tekkis inimestel umbes 7-8 aastatuhande eest, kui nad jäid paikseks ja tegid algust maaviljelusega. See aitas tõsta muldade viljakust. Mullateadus eraldus geoloogiast 18. sajandil. Mullateadlane Dokutsajev lõi õpetuse mullateguritest ning näitas, et muld on kujunenud mitmete loodustegurite vastastikuse toime tulemusena. Tänapäeval uurib mullateadus enamat, kui ainult maakasutuslikult hädavajalike mulla omaduste tundmaõppimine, mullaviljakuse küsimused ning muldade kaardistamine. Ökosüsteemis talitleb muld filtrina, mis seob ja puhastab õhust saabuvat tolmu ja sademeid. Inimtegevuse poolt rikutud või keemiliselt saastatud mulla puhul kasvab ka põhjavee saastumise oht

Geograafia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun