100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 24 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-01-30
Kuupäev, millal dokument üles laeti
41 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
inurri
Õppematerjali autor
* Hüdrotehniline melioratsioon: kuivendus, niisutus * Kultuurtehniline melioratsioon * Agromelioratsioon * lisandainetega melioratsioon * keemiline melioratsioon. 2. Miks Eestis on vaja kuivendada ja niisutada? Kuivendus ja niisutustööde vajadus Eestis on seletatav sademete aastasisese ebaühtlase jaotusega. Mullas peab olema piisavalt õhku. Märjas mullas on juurte kasv viletsam ning mulla kandevõime nõrgem. Ta on külmem ja soojeneb aeglasemalt. Märg muld tiheneb rohkem. 3. Lühiülevaade maaparanduse ajaloost Eestis 4. Kui palju on Eestis metsa- põllumajanduslikku ja hetkel mahajäetud maad. Mitte kõiki liigniiskeid maid ei saa kuivendada. See ei ole kas tehniliselt võimalik või ei ole otstarbekas loodushoiu seisukohalt. Seepärast on seitsmekümnendatel aastatel koostatud Eesti maaparanduse skeemi kohaselt arvatud vabariigi kuivendusfondi ainult 0,88 milj. ha (sellest põllumajandusmaid 0,79 milj. ha)
Kõdusoode täiendav kuivendamine efekti ei anna. Kuivendamise tulemusi võime hinnata ka puistute tootlikkuse (boniteedi) tõusu alusel.Tulemus sõltub kuivendatavate puistute algtootlikkusest. Kuivendamise tulemused sõltuvad:soo tüübist, iga sootüübi piirides konkreetsetest hüdroloogilistest tingimustest, turba viljakusest, Mida suurem on mulla potentsiaalne viljakus ja mida paremini on need peale kuivendusjärgselt, seda suurem on puidu juurdekasv. Erandiks on ld kkt, sest muld on kõige viljakam ning puidu juurdekasv sõltub suuresti liikuva põhjaveest, mille kuivendamine võib tekitada vastupidise efekti SOO JA SOOSTUVATE METSADE KUIVENDAMISE TULEMUSED. Tulemused sõltuvad soo tüübist. Mida kõrgem turba potensiaalne viljakus, seda suurem kuivendamise tagajärjel saadav toodang.Lodu kkt võib tootlikkust vähendada. Noored puistud reageerivad enam kui vanad. Tootlikkusele aitavad peale kuivendust kaasa ka parem majandamine. JÄÄKSOODE REKULTIVEERIMINE
Liigniikete muldade paheks on madal temperatuur. See on tingitud eelkõige suurest auramisest(vee auramine kulutab palju soojust). Kevadel soojenevad aeglaselt, sest on suure soojamahutavusega. Puude juurestik asubliigniisketel muldadel põhiliselt pndmises 10cm tüseduses mullakihis. Sellest tuleneb ebapiisav kinnitus pinnasesse ja vastuvõtlikkus tormiheitele. Liigniiskuse põhjused. Kõrge põhjaveeseis Vee pealevalgumine kõrgemalpaiknevatelt aladelt Vett raskesti läbilaskev muld 7) KUIVENDUSVÕRGU TEHNILISED NÄITAJAD KUIVENDUSVÕRGU all mõistame teatud territooriumil kuivendamise otstarbel reeguleeritud looduslike ja kaevatud tehisveejuhtmete kogumit koos neil asuvate ehitistega. Kuivendusvõrgu koosseisus olevate veejuhtmed rühmitatakse kuivendussüsteemideks ja eesvooludeks. EESVOOLUKS E SUUBLAKS võib olla veejuhe, veekogu või nõgu, kuhu suunatakse kuivendusobjektilt vesi.
Ta tekib leetunud muldades sageli sisseuhtehorisondile, rasketel savimaadel künnialusele kihile. Gravitatsioonivesi liigub raskusjõu mõjul ülalt alla või mööda kallakut (kui vettpidav kiht asub kaldu), hüdrostaatilise rõhu mõjul võib liikuda ka alt üles (surveline põhjavesi). Sagedasemad liigniiskuse põhjused on: 1) kõrge põhjaveeseis 2) vee pealevalgumine kõrgemalpaiknevatelt aladelt (pinnavesi, ülavesi) 3) vett raskesti läbilaskev muld. Horisontaalse põhjaveepinna puhul on tegemist seisva põhjaveega, teatud nurga all esineva põhjaveepinna korral aga liikuva põhjaveega. Liikuvad põhjaveed on seisvate põhjavetega võrreldes alati mineraalaineterikkamad, mistõttu on nende mõjul tekkinud soostunud ja soomullad on alati toitaineterikkad. 6.2.2. Melioratsiooni mõiste ja liigid; metsaparanduse objektid Maaparandus e. melioratsioon on teadus- ja majandusharu, mis tegeleb viljelus- ja metsamaa
Turbatootmine-kordamisküsimuste vastused 2014 1. Seetõttu vastus sellele, kas vajatakse uut maad põllumajandusliku tootmise jaoks on mitmetahuline: maailmas tervikuna väheneb põllumaa pindala, elanike arv suureneb ja vajatakse rohkem toitu. Suureneb kõrbestumine ja kuni 1 miljardil inimesel on joogivee kvaliteet paha, seda on vähe või puudub sellele juurdepääs. Seetõttu mõõduka kliimaga piirkondades peaks säilitama tootmise. Teisest küljest suureneb saagikus ja ka näiteks Hiina ja India varustavad end ise toiduainetega. Põhjatingimustes on tootmine alati kallim ja väikesema konkurentsivõimega. Kuivendustööd on kallid. Ühe hektari kuivenduse hinnaks ligikaudu võib lugeda 30… 50 tuhat krooni. Ehitiste vajadusel (teed, tammid, pumbajaamad) võib hind veelgi olla suurem. Kui eesmärgiks on ainult põllumajanduslik tootmine, kus kuivenduse tulu ehk enamsaagi realiseerimishind koos tootmiskuludega annab väga väikese kasumi,
Tallinna Tehnikaülikool Referaat Eesti põhjavesi, selle reostus ja kaitse Liisi Kink 095675 YAGB31 Tallinn 2010 1 Sisukord · Sissejuhatus lk. 3 · Mis on põhjavesi? lk. 4 · Veeringe lk. 5 · Põhjavee toitumine lk. 6 · Põhjaveevarud lk. 8 · Põhjavee hulga säilitamine lk. 9 · Põhjavee kaitse lk. 11 · In
2. Soode kasutamise võimalused turba varumine metsa kasvatamine põllumjanduslik kasutamine marjakasvatus jahindus ja korilus puhkus ja turism teaduslik uurimistöö 3. Madal- ja siirdesoode kasvukohatüübid; nende lühiiseloomustus Madalsoo - kasvukohatüüp paikneb nõgudes, jõelammidel ja tasastel madalatel maadel. Taimestik toitub põhjaveest. Turbalasundi paksus on 1-2 m, vahel ka rohkem. Muld on keskmise viljakusega. Põhiline puuliik on sookask. Harvem leidub mändi. Alustaimestik on liigivaesem kui lodus, iseloomulik on tarnade esinemine. Metsa uuenemine looduslikult toimub põhiliselt sookasega. Siirdesoo - tekkinud tarnamadalsoo edasise soostumise tagajärjel, asub tasastel madalikel. Mikroreljeef on mätlik. Tegemist on segatoitumisega. Taimed toituvad peamiselt sademeteveest, mikroreljeefi madalamates osades asuvad taimed aga põhjaveest
kui palju vett on võimalik madalvee ajal saada ning kui palju peab jõkke jääma (sanitaarvooluhulk). Lühik vaatlusrea pikend: Mida pikem on vaatlusrida, seda täpsem on äravoolunorm. Et rea keskmist saaks lugeda normiks, peab olema andmeid 40 kuni 60 aasta kohta. Kui rida on lühem, pikendatakse seda mõne teise jõe (analoogjõe) andmete toel. Analoog peab olema sarnastes füüsikalis-geograafilistes (kliima, pinnased, järvisus, metsasus jne) tingimustes. Kas analoogjõe andmerida vaatlusaluse jõe andmerea pikendamiseks kõlbab, tehakse kindlaks korrelatsioonarvutusega. Arvutatakse korrel.tegur R ja kui R 0,8, on seos kahe jõe vooluhulkade vahel hea ning lühikese vaatlusreaga jõe äravoolunormi saab arvutada pika rea äravoolunormi järgi. Tõenäosuskõverad, koostamise põhimõtted: Tõenäosuskõvera koostamiseks peab
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid