Vee saastumine ja puhastamise võimalused Vee saastumine · Veekeskkonna saastumine toimub peamiselt olmereovee ning tööstusreovee loodusesse juhtimise tõttu ja põllumajandustegevuse käigus tekkiva reovee ning prügila nõrgvete sattumisel keskkonda. · Samuti satub veekeskkonda atmosfäärist väljapestud saasteaineid. Saastumise tüübid · Mehaaniline · Keemiline · Bioloogiline · Soojuslik Et vältida liigset veereostust: · Ära vala kanalisatsiooni vanu lahusteid, värve, kemikaale, vanaõli, väetisi. · Kasuta naturaalseid puhastusvahendeid sünteetiliste puhastusainete asemel. · Ära viska ohtlike jäätmeid tavaprügi hulka. Tervis · Kõige otsesemat ohtu tervisele kujutavad joogivee kaudu levivad nakkushaigused ja mürgitused. · Bakteritega ja viirustega saastumine toimub tavaliselt siis, kui fekaalid satuvad otse joogivette. · Võib hävida suur osa planktonist,...
2. Asjadest mida tarbisin olid Eesti päritolu kohuke, kohupiim ja mustikad. 3. Kõige kaugemalt oli pärit riis. 4. Uuringupäeval ei pidanud toitu prügikasti viskama. VESI 1. Minu joogivesi tuled AS Tartu Veevärk ettevõttest. Kasutatava vee 1 m3 hind on 0,739 eurot. 2. Tartus juhitakse reovesi tarbija juurest läbi kanalisatsiooni ja tunnelkollektori reoveepuhastisse. Tartu reovett puhastab Ihaste puhastusjaam. Seal tõstetakse reovesi pumpadega maa peale ning algab reovee mehhaaniline puhastus. Puhastuse käigus eemaldatakse suuremad jäätmed ning peale seda sadestatakse liiv ja setitakse välja muda. Peale reovee mehhaanilist puhastamist toimub ka vee bioloogiline puhastus, mille käigus mikroorganismid tarvitavad vees olevaid orgaanilisi ja lahustunud aineid. Lisaks nad ka õhustavad reovett
Vesi 1. Kust ja võimaluse korral millisest veekihist tuleb Teie joogivesi? Palju maksab 1 m3 vett Teie tarbimiskohas? Vesi tuleb oma kaevust, põhjavesi, hetkel me pole veel linna veevõrku ühendatud. Kui me vee eest maksaksime siis see maksaks 13,73eurot/1 m3 2. Kuhu suunatakse reoveed? Kes puhastab ning kus ja kuidas toimub nende puhastamine? Kanalisatsioonimaks? Reoveed juhitakse linna kanalisatsioonivõrku, mida haldab Emajõe veevärk. Elva linnal on reovee puhastusjaam kuhu kogutakse kõik reovesi kokku. Maksab 18,82eurot/ m3 3. Kui palju vett Teie päevas kulutate? Päevas kulub umbes 45l pesemiseks, 20l hambapesuks, 30l nõudepesuks ja söögitegemiseks, 120 l wc. Kokku 215 l Energia 1. Mitu kilogrammi põlevkivi on vaja, et 100 W pirn põleks 1 tund? Selleks et 100w pirn põleks 1h kulub 0,05kg põlevkivi juhul kui elektrijaam töötab 30% efektiivsusega. 2. Milline on Teie majapidamise kõige suurem energiakulu allikas - milline seade
muutunud. Jaguneb olmereoveeks, tootmisveeks, sademeveeks. Reoained on näiteks orgaanilised ained, toitained, heljum, vee bakteriaalne reostus. Veepuhastusmeetodid on füüsikalis-mehhaaniline (settimise või filtreerimise põhimõttega), keemiline (keemilise reaktsiooni tekitamine puhastusaine ja reoaine vahel), bioloogiline (aluseks mikroorganismide võime lagundada ja kasutada toitainena ära vees sisalduv orgaaniline aine). Puhastusjaam=nende meetodite kombinatsioon. Organismid ja bioloogilised protsessid jaotuvad hapnikutarbe järgi aeroobseteks ja anaeroobseteks. Reostuskoormus – reostatava aine hulk vees. Joogivees sisalduvad ained (esimesed on mürgised): ammoonium, arseen, elavhõbe, plii, vask, nikkel, alumiinium Õhk ja atmosfääri kaitse Atmosfäär=troposfäär, stratosfäär, mesosfäär, ionosfäär ja eksosfäär. Peamised õhusaaste probleemid: hapestumine, osoonikihid, kasvuhoonegaasid
lämmastiku ärastus 20-40 %). Aktiivmudaprotsessis võib korraldada bioloogilise lämmastiku kõrvaldamise, kus viibeaeg peab olema pikem tänu antud bakterite väiksele kasvukiirusele ehk ka aktiivmuda koormus peab olema väike. Järgnema peab anoksiline kamber mis saavutatakse pikema tangi puhul kus lõpus on O-sisaldus null ja toimub denit. Keemilise puhastusega taotletakse fosfori sadestumist. Eelsadestusega puhastusjaam on tavaline bioloogiline puhastusjaam, kus enne eelsetitit lisatakse vette kemikaali ja toimub helvestumine. Eelsetitamine vähendab järgneva aktiivmudaprotsessi reostuskoormust orgaaniliste ainete osas. Kasutatakse tegutseva ülekoormatud bioloogilise reoveepuhasti töö normaliseerimiseks. Simultaansadestusel kõrvaldatakse fosfor aktiivmudaprotsessis sadestamise teel. Sadestuskemikaal on kahevalentne raudsulfaat, mis aktiivmudaprotsessis hapendub kolmevalentseks. Sagedamini
Veevarustuse välisvõrk Veevarustuse välisvõrgu ülesanded on siduda veevärgi ehitised omavahel ning vee juhtimine tarbijateni. Veevarustuse välisvõrk koosneb torustikuliinidest ja on vahetult seotud pumbajaamade ja reguleerimisseadmetega (veetornid, mahutid). Välisvõrgu paigutus sõltub: · Asula planeeringust (tarbijate paiknemine, asula arenguperspektiivid) · Veevärgi ehitiste asukohast (veehaare, puhastusjaam jne) - peab olema tähelepanelik, et seal poleks veeomadusi rikkuvaid tegureid · Reljeefist nõlvadele ja künkaservadele on välisvõrku rajada keeruline · Looduslikest ja mittelooduslikest takistustest inimese tekitatud takistuse on suuremad, nt suur osa Eestimaast on jagatud ettevõtete vahel ning nad on omanikud sellele maale ning läbi selle maatüki on keeruline veevõrku ehitada. See peaks siiski jääma üldkasutatavale maale
jäätmeid 4. agrogaatoleku alusel gaasilised tahked vedelad, poolvedelad 5. kahjutuks tegemise alusel ladustatavad jäätmed põletatavad jäätmed komposteeritavad jäätmed jne. Töötlemise ja kasutusviisi järgi jaotamine: olmejäätmed, sega jäätmed (kauplused, asutused) tootmisjäätmed (tööstuses tekkivad ohtlikud (ohustavad keskkonda ja tervist) erijätmed (nende kõrvald. nõuab erimeetmeid reovee puhastusjaam. Puh., muda, liiklusvah., autokummid, meditsiinijäät., külmkapid, mööbel). Eesti jäätmeklassifikaator jagab jäätmed jäätmematerjali järgi viide suurde gruppi: taimse ja loomse päritoluga jäätmed anorg. mineraaljäät. ja mineraalide töötlem. jäätmed kemikaalide ja keemiatoodete jäätmed radioaktiivsed jäätmed olmejäätmed Ohtlikkuse järgi jagatakse Eesti jäätmed nelja klassi: 1. Eriti ohtlikud (elavhõbe) 2. Ohtlikud (niklijäätmed) 3
Stabiliseerimismeetodid on: stabiliseerimine lubja abil, mädandamine, kompostimine ja aeroobne stabiliseerimine. Orgaanilise aine lagunemist võib peatada lubja abil, mis on siiski ajutine abinõu. Mädandamisel (anaeroobsel lagundamisel) laguneb osa muda orgaanilisest ainest peamiselt metaaniks ja süsihappegaasiks. Protsessis väheneb muda kuivainesisaldus 30-40 % võrra ja puudub vajadus kemikaalide kasutamiseks. Eralduvat metaani saab kasutada energia tootmiseks. Isegi väike puhastusjaam võib nii katta oma energiavajaduse. Kompostimine on protsess, kus mikroorganismid lagundavad muda orgaanilist ainet aeroobses keskkonnas. Tulemusena saadakse huumuse sarnane orgaaniline aine. Kompostimisel eraldub soojust. Aeroobsel stabiliseerimisel aereeritakse muda aerotankide sarnastes reservuaarides tingimustel, mille korral kergeltlagunev orgaaniline aine laguneb. Tahendatud muda on niiske mulla konsistentsiga. Muda saab tahendada kas mudaväljakuil või mehaaniliste tahendamisseadmetega
mille puhul ei ole enam orgaanilise aine edasine mädanemine keskkonnaohtlik. Tehniliseks piiriks loetakse olukorda, kus on moodustunud umbes 90 % teoreetilisest gaasikogusest. Mädandamine toimub tavaliselt mesofiilses temperatuuripiirkonnas, s.o. 35-40oC juures vastavas suletud reservuaaris, mida nimetatakse metaantankiks. Protsessis väheneb muda kuivainesisaldus 30-40 % võrra ja puudub vajadus kemikaalide kasutamiseks. Eralduvat metaani saab kasutada energia tootmiseks. Isegi väike puhastusjaam võib nii katta oma energiavajaduse. Kompostimine on protsess, kus mikroorganismid lagundavad muda orgaanilist ainet aeroobses keskkonnas. Tulemusena saadakse huumuse sarnane orgaaniline aine. Kompostimisel eraldub soojust. Kompostimisega reoveemuda stabiliseerimiseks peab silmas pidama, et kogu mudamassi temperatuur tõuseks küllalt kõrgele (55oC). Kompostitava muda kuivainesisaldus peaks olema üle 30 %.
Erandid on temperatuuri, pH, lahustunud hapniku ja mikrobioloogiliste näitajate osas. 62)Asula veevärgi põhiskeem koosseis ja otstarve Ehitised ja seadmed loodusliku vee haaramiseks. Pinnavee haaramiseks jõest, järvest või veehoidlast 1.Pumbajaamad 2 ja 5. Kui vesi vajab puhastamist, kasutatakse enamasti kaheastmelist pumpamist. Esimese astme pumbajaam 2 pumpab vett veehaardest veepuhastusjaama, teise astme pumbajaam 5 aga puhta vee varumahutist tarbijale. 2.Vee puhastusjaam 3, mille ülesandeks on loodusliku vee töötlemine, et vee omadused vastaksid tarbijate nõuetele. 3.Puhta vee mahuti 4, mis sisaldab vajaliku veevaru ööpäevase tipptarbimise kompenseerimiseks, samuti tuletõrje veevaru. 5.Peaveejuhe 6 - torustikud, mille kaudu puhastatud vesi pumbatakse asulani. 6.Jaotusvõrk 8 - torustikud linna tänavate, väljakute ja muude maa-alade all, mille kaudu vesi juhitakse tarbijateni 7
annaabi.ee 
